Peaaegu täielikult tööväline päev, eelkõige seetõttu, et see möödus valdavas osas väljaspool kodu. Juba varahommikul ehk täpsemalt 11.30 ootas ees viibimine oskuskeelepäeval, kus oli kavas mitu huvipakkuvat ettekannet, millest ma paraku allpool kõneldavatel põhjustel ei saanud sugugi mitte kõiki ära kuulata.
Igatahes neist, mida ma kuulasin, olid huvitavad kõik. Esimesed kaks ehk nii-ütelda laiemale ringile veidi vähem, sest puudutasid spetsiifilisemalt raamatukogundust, aga mulle kui raamatukogus üles kasvanud inimesele oli neiski terasid piisavalt. Peamiselt keerlesid õieti mõlemad raamatukogusõnastiku ümber, mille kohta ma ei mäleta, kas ma olen seda siin ajaveebis maininud, aga kui ei ole, siis olgu ta koos viitega antud: http://web3.nlib.ee/termin/public_term/. Ma olen seda päris mitu korda edukalt kasutanud, sestap julgen ka soovitada - nii palju võib muidugi öelda, et see on siiski küllalt konkreetselt just raamatukogu-keskne ja kuigi siin leidub mõisteid, mis seonduvad otsapidi ka näiteks informaatikaga laiemalt või arhiivindusega, ei tasu siit siiski ei IT- ega arhiivimõisteid otsida.
Veidi üldisem ja mõnevõrra põnevam oli Tavasti Arvi ettekanne, kes lahterdas ehk küll mitte hirmus originaalselt, aga siiski köitvalt keelekorralduse (sealhulgas loomulikult ka oskuskeele korralduse) eri võimalusi. Üsna loogiliselt olid need järgmised: autokraatlik - üks otsustab, kuidas olema peab (näiteks oli Läti, kus otsustavatki üks konkreetne inimene, kuidas mingi sõna läti keeles olema peab); asjatundjate komisjon - umbes nagu Eestis praegu, mida võiks nähtavasti nimetada ka oligarhiliseks; nii-ütelda laiapõhjaline komisjon "rahva" laialdase kaasamisega, mille kohta ehk sobiks öelda demokraatlik; üldse keegi ei otsusta ehk anarhistlik.
Siis aga tuli vaheaeg ja kuigi ma oleksin kangesti tahtnud ka armsat kursaõde Piirimäe Evat kuulata, kes pidi tutvustama veel üht ka mulle väga kasulikku terminoloogiakogumit, nimelt valdavalt ühiskonnateaduste, aga ka mõningate teiste "humaansete" erialade terminoloogiaveebi, siis see jäi siiski teostumata, sest pidin Rahvusraamatukogust lahkuma sootuks linna teise otsa, kus ootas ees ema elukaaslane matus. Nojah, tegelikult lahkus ta juba täpselt kuu aja eest ja ärasaatminegi oli tükk aega tagasi, aga kõik see urni kättesaamine, hauaplatsi hankimine, osalejate graafikute kooskõlastamine ja muu võtab ikka päris palju aega, nii et mulda sängitamine sattus niisiis tänasele. Matusest endast pole suurt midagi rääkida, selline tavaline ja tagasihoidlik, vaid kõige lähemate omaste juuresolekul, ei mingit puhkpilliorkestrit ega Tallinna TV kaamerate surinat.
Millele järgnes lühiajaline viibimine ema juures, enne kui mitmepalgelise päeva kulg viis mind tõlkijate sektsiooni selle hooaja viimasele teemaseminarile. See toimus mu jaoks uudses kohas, asutuses nimega Eesti kirjanduse teabekeskus. Nad on päris osavalt end ära peitnud, juba tänaval õige koha ülesleidmine nõuab nutikust ja siis on veel kellaga värav ja siis veel natuke labürintimist hoovi peal. Kui ma väravakella helistasin, siis vist keegi küll ka avas või õigemini proovis avada, aga midagi ei juhtunud - oli täiesti õnnelik juhus, et täpselt samal ajal tuli mööda tänavat koera jalutamast üks ammune tuttav, kes, nagu selgus, elab täpselt tolle keskuse all ja kes mind heasoovlikult ka sinna siis juhatas. Seminar ise polnud seekord, võib-olla suve saabumise puhul, võib-olla ka mõnel muul põhjusel niivõrd teema- kuivõrd isikukeskne. Nimelt olid tulnud kõnelema oma tõlkijateest ja sellel esinenud raskustest ja kergustest inimesed, kes tõlgivad eesti kirjandust mõnda võõrkeelde - konkreetsemalt siis prantslane Chalvini Antoine ja soomlane Vanhaneni Jouko. Kes mõlemad kõnelesid väga head eesti keelt - ilmselt ilukirjanduse tõlkijatele on ka lähtekeele suuline oskamine märksa vajalikum (isegi nii head, et ma mitu korda mõtlesin ihaldavalt: kui oskaks ise nii hästi kas või oma põhikeeli - inglise, vene, saksa - kõnelda ...)
Juba hilisemal õhtul koju jõudes avastasin, et ka täna pole Sirpi tulnud. Juba teist korda viimase poolteise kuu jooksul - huvitav küll, milles asi?
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Showing posts with label oskuskeelepäev. Show all posts
Showing posts with label oskuskeelepäev. Show all posts
11.5.13
9.8.11
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimise päev, mis tänagi kulus sarnaselt mitmele eelmisele puhtalt KDE ja selle stabiilse haru kallal. Pingutustest hoolimata ma siiski dokumentatsiooni lõplikult valmis ei jõudnud - ilmselt oma osa on selles ka tõlkerakenduse Lokalize loodetavasti ajutistel puudujääkidel, mille tõttu ei saa praegu kasutada tõlkemälu, aga ma võin vapralt selle ka enda laiskuse kaela ja kukile ajada. Muidugi, tänasega kustus ka lootus stabiilne haru taas 100% tõlgituse peale saada, sest just täna porditi sinna lõpuks tolle vähemalt minus aukartust äratava rahaasjade halduri KMyMoney stabiilne versioon (üle 3000 stringi kasutajaliidest ja kui käsiraamat ka lisatakse, siis veel 2000 stringi dokumentatsiooni ka - mis on juba mahu poolest hirmuäratav, veel enam aga muidugi selle poolest, et temaatika on mulle väga võõras...), nii et kui ka täna lõpetamata käsiraamatud peaksid järgmine nädal valmis saama, jääb see KMyMoney ilmselt vähemalt puhkuseni (mil mul oli kavas kas või katsetada suutlikkust finantsmaailma puudutavatest asjadest nii paljugi aru saada, et KDE vastavaid rakendusi tõlkida) nagu veritsev haav seal kipitama...
IT poole pealt jäi täna silma Päevalehes ilmunud uudisnupp, mille kohaselt Eesti Keele Instituut hakkab valmistama uut, täiendatud ja täiustatud arvuti- ehk täpsemalt IT-sõnastikku. See on hea ettevõtmine, sest praegused sõnastikud pakuvad küll ka paljut, kuid on laiali pillutatud ja mitte sugugi alati kooskõlas ning ka mõistevalik on neil mõnevõrra erinev. Samuti on ilmselt tuntuim neist, Hansoni ja Tavasti AKS, juba hakanud tasapisi vananema, sest uut trükki pole tükk aega tulnud. On muidugi olemas Vallaste veebisõnastik, mida aegajalt täiendatakse, no ja loomulikult ka nii-ütelda vaba tarkvara poole pealt Open-tran (mis, tõsi küll, ei ole niivõrd sõnastik, kuivõrd andmebaas), aga üks korralik, võimalikult palju teemasid (nii riist- kui tarkvara poole pealt) hõlmav, hetkeseisu arvestav ja loodetavasti ka pidevalt täienema hakkav sõnastik kuluks igal juhul ära. Ilus unistus oleks, et see suudaks ka koordineerida seni veidi isesoodu ja eri radu pidi arenenud terminoloogiat (ma ei pea silmas ainult nii-ütelda Windowsi ja Linuxi meeste erinevusi, vaid ka muid erinevusi, mida võib hoolikamal tuulamisel leida ka näiteks Keeleveebis leiduvate ja vabalt kasutatavate sõnaraamatute võrdlemisel). Tuleb muidugi ka loota, et uus sõnastik ei jääks puhtalt keeleteadlaste koostada - tegelikult selliseid inimesi EKI raames vististi ka töötab, kellele IT-asjandus ja muu hulgas ka terminoloogia üsna lähedased on.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Ebatavaline perekond (FoxLife), V - Die Besucher (Pro7)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
IT poole pealt jäi täna silma Päevalehes ilmunud uudisnupp, mille kohaselt Eesti Keele Instituut hakkab valmistama uut, täiendatud ja täiustatud arvuti- ehk täpsemalt IT-sõnastikku. See on hea ettevõtmine, sest praegused sõnastikud pakuvad küll ka paljut, kuid on laiali pillutatud ja mitte sugugi alati kooskõlas ning ka mõistevalik on neil mõnevõrra erinev. Samuti on ilmselt tuntuim neist, Hansoni ja Tavasti AKS, juba hakanud tasapisi vananema, sest uut trükki pole tükk aega tulnud. On muidugi olemas Vallaste veebisõnastik, mida aegajalt täiendatakse, no ja loomulikult ka nii-ütelda vaba tarkvara poole pealt Open-tran (mis, tõsi küll, ei ole niivõrd sõnastik, kuivõrd andmebaas), aga üks korralik, võimalikult palju teemasid (nii riist- kui tarkvara poole pealt) hõlmav, hetkeseisu arvestav ja loodetavasti ka pidevalt täienema hakkav sõnastik kuluks igal juhul ära. Ilus unistus oleks, et see suudaks ka koordineerida seni veidi isesoodu ja eri radu pidi arenenud terminoloogiat (ma ei pea silmas ainult nii-ütelda Windowsi ja Linuxi meeste erinevusi, vaid ka muid erinevusi, mida võib hoolikamal tuulamisel leida ka näiteks Keeleveebis leiduvate ja vabalt kasutatavate sõnaraamatute võrdlemisel). Tuleb muidugi ka loota, et uus sõnastik ei jääks puhtalt keeleteadlaste koostada - tegelikult selliseid inimesi EKI raames vististi ka töötab, kellele IT-asjandus ja muu hulgas ka terminoloogia üsna lähedased on.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Ebatavaline perekond (FoxLife), V - Die Besucher (Pro7)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
31.10.10
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, mida ma natuke kärpisin, kasutades ära imeilusat ilma (tuul oleks võinud veel pisut-pisut tugevam olla, aga ega siis kõike head ei pea ka korraga saama...), jalutuskäiguga kandekeskusse (hmm, nime järgi võiks ju oletada, et sinna, seal ja tagasi lausa kantakse, kätel või kuidagi teisiti, aga tegelikkuses tuleb sinna ise kanduda, seal natuke tammuda ja siis tagasi juba kanda...), kus mind ootas ees pisike raamatupakike. Olgu selle sisu siin ka ära toodud:
Tegemist on siis raamatuga, mille peale ma sattusin mõneti juhuslikult, nimelt Varraku raamatublogis sellele pühendatud sissekannet lugedes. See äratas huvi ja nüüd on siis raamat käes. Esimene kiire pilk sisse tekitas tunde, et see on tõesti väärt lugemist: kenasti rubriikidesse jaotatud ja päris suurt osa maailma hõlmav üldine tõlke(aja)lugu. Nojah, Eestist seal midagi vist ei ole, vähemalt ei hakanud põgusal silmitsemisel silma, küll aga meile lähedastest Põhjamaadest, eelkõige Rootsist ja veidi ka teistest, kaasa arvatud Soomest. Tekst tundus olevat faktitihe ja üsna konkreetne, mis on ainult hea, kui pidada silmas, et sellised üldteosed kipuvad sageli ruumi kokkuhoiu huvides minema liiga üldiseks mulaks. Loodetavasti tekib millalgi mitte väga kauges tulevikus ka nii palju aega, et selline, kuidas öelda, erialane raamatuke ka päriselt läbi lugeda...
Kirjanduse ja keele ajaveebist võis leida kena ülevaate hiljutisest oskuskeelepäevast, millest minagi osa võtsin (ja eriti vahva oli muidugi näha, et pool mind oli isegi illustreerivale pildile ära mahtunud :-) ). Seal oli ka viide Rahvusraamatukogu leheküljele, kuhu on üles riputatud ettekanded ise või õigemini siis need slaidiseansid, mida ettekandjad näitasid ja millele nad vähem või rohkem toetudes oma ettekande üles ehitasid. Veel etem oleks olnud muidugi ka ettekannete fonogrammid või midagi, aga võib-olla ilmuvad ka need kunagi - kui ma õigesti aru sain, siis mingi salvestus, oli see heliline või helilis-pildiline, sellest üritusest ka tehti.
Tänane Sirp oli taas mitme huvitava artikliga ajaloo teemal. Kahe pika arvustuse kõrval, millest ühes osutati meie ajaloo suurteose viienda, XIX sajandit käsitleva köite mitmetele puudustele ja teises kiideti kõrgelt kooliajaloo teist köidet, oli äärmiselt huvitav arutlus nostalgia, eriti selle punahõngulise üle. Juba pealkiri "Täna sööb Eskimot, homme reedab isamaa" oli väga intrigeeriv ja sisu... seda tasub kindlasti igaühel endal lugeda ja loetu üle mõtiskleda. Lõpuleheküljel oli aga südant soojendav kaksikjutt (esimene ja teine) praktilisest integratsioonist elik siis sellest igivanast venelaste-eestlaste probleemist, mis samuti pakkus nii mõningatki äratundmisrõõmu, seda just nende universaalsete lõimumis- või üldse suhtlemisprobleemide pärast (näiteks saad igati eduliselt aru nii kirjalikust tekstist kui ka suulisest kõnest, aga ikka pelgad kõnelda ja vigade pärast häbeneda...).
Loetud: Sirp 29.10.2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Tähevärav Atlantis (TV6), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Tegemist on siis raamatuga, mille peale ma sattusin mõneti juhuslikult, nimelt Varraku raamatublogis sellele pühendatud sissekannet lugedes. See äratas huvi ja nüüd on siis raamat käes. Esimene kiire pilk sisse tekitas tunde, et see on tõesti väärt lugemist: kenasti rubriikidesse jaotatud ja päris suurt osa maailma hõlmav üldine tõlke(aja)lugu. Nojah, Eestist seal midagi vist ei ole, vähemalt ei hakanud põgusal silmitsemisel silma, küll aga meile lähedastest Põhjamaadest, eelkõige Rootsist ja veidi ka teistest, kaasa arvatud Soomest. Tekst tundus olevat faktitihe ja üsna konkreetne, mis on ainult hea, kui pidada silmas, et sellised üldteosed kipuvad sageli ruumi kokkuhoiu huvides minema liiga üldiseks mulaks. Loodetavasti tekib millalgi mitte väga kauges tulevikus ka nii palju aega, et selline, kuidas öelda, erialane raamatuke ka päriselt läbi lugeda...
Kirjanduse ja keele ajaveebist võis leida kena ülevaate hiljutisest oskuskeelepäevast, millest minagi osa võtsin (ja eriti vahva oli muidugi näha, et pool mind oli isegi illustreerivale pildile ära mahtunud :-) ). Seal oli ka viide Rahvusraamatukogu leheküljele, kuhu on üles riputatud ettekanded ise või õigemini siis need slaidiseansid, mida ettekandjad näitasid ja millele nad vähem või rohkem toetudes oma ettekande üles ehitasid. Veel etem oleks olnud muidugi ka ettekannete fonogrammid või midagi, aga võib-olla ilmuvad ka need kunagi - kui ma õigesti aru sain, siis mingi salvestus, oli see heliline või helilis-pildiline, sellest üritusest ka tehti.
Tänane Sirp oli taas mitme huvitava artikliga ajaloo teemal. Kahe pika arvustuse kõrval, millest ühes osutati meie ajaloo suurteose viienda, XIX sajandit käsitleva köite mitmetele puudustele ja teises kiideti kõrgelt kooliajaloo teist köidet, oli äärmiselt huvitav arutlus nostalgia, eriti selle punahõngulise üle. Juba pealkiri "Täna sööb Eskimot, homme reedab isamaa" oli väga intrigeeriv ja sisu... seda tasub kindlasti igaühel endal lugeda ja loetu üle mõtiskleda. Lõpuleheküljel oli aga südant soojendav kaksikjutt (esimene ja teine) praktilisest integratsioonist elik siis sellest igivanast venelaste-eestlaste probleemist, mis samuti pakkus nii mõningatki äratundmisrõõmu, seda just nende universaalsete lõimumis- või üldse suhtlemisprobleemide pärast (näiteks saad igati eduliselt aru nii kirjalikust tekstist kui ka suulisest kõnest, aga ikka pelgad kõnelda ja vigade pärast häbeneda...).
Loetud: Sirp 29.10.2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Tähevärav Atlantis (TV6), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
8.10.10
Kolmabased mõtted
Üsna väikeses osas tavaline tööpäev, aga suur osa päeva alustusest kulus viibimisele Rahvusraamatukogus, kus täna peeti juba kuuendat oskuskeelepäeva. Ma ei ole varasematel käinud, osaliselt teemade suhteliselt vähese huvitavuse tõttu, osaliselt ka lihtsalt laiskusest (või tagasihoidlikkusest, kõlaks kindlasti viisakamalt :-) ), aga seekordne käik läks kindlasti asja ette. Kuuest sõnavõtust kolm olid tõeliselt huvitavad, igas mõttes kohe, puudutades tugevasti ka mu enda tegevust, aga ka ülejäänud kolm olid sellised, mille ärakuulamine mingil juhul ühtegi tiivasulge pidi alla ei voolanud.
Et tegemist oli eelkõige e-keskkonna ja oskuskeele ning vastavalt tihedalt tõlkimisega seotud teemadega, siis peamiselt haakus kõik kuuldu selle mu tõlkijaelu poolega, mis on pühendatud tarkvarale, kuid mõneti seonduvad need ka tõlkimisega üldiselt. Kaks peamist mõtet jäi minu jaoks sellelt päevalt kõlama. Esimene puudutab õiguskeele, see tähendab seadustes fikseeritud keele, ja mujal, olgu praktilises (töö)elus või ka lausa (mittejuriidilistes) dokumentides kasutatud keele erinevust. Sellele lisanduvad probleemid tõlkimisel, kuivõrd väga sageli muukeelne terminoloogia on ajaloolistel põhjustel teistsugune juba oma ülesehituselt ja seeläbi väga raskesti teisendatav meie siinsesse süsteemi. See on näiteks üks põhjusi, miks ma olen väga ettevaatlikult hiilinud ümber paari raamatupidamisega seotud rakenduse, mida KDE pakub, ega ole riskinud neid tõlkima asuda (teine ja ilmselt peamisem põhjus on muidugi see, et selle valdkonna mõistestik on mulle üldse võõras). Ingliskeelse maailma raamatupidamine ei erine mõistagi kapitaalselt Eesti omast, küll aga seadused, mida vastavad rakendused peaksid ju arvestama, et raamatupidamine ikka õigesti jookseks. Nojah, need KDE rakendused on muidugi eelkõige mõeldud isiklike rahaasjade üle järje pidamiseks, nii et neis ei pruugi tingimata olla kõikvõimalikke nüansse, mis muudaksid nende kasutamise Eesti keskkonnas raskeks (ja ilmselt ei olegi, ma loodan väga vähemalt). Aga eks sellist ebakõla esineb rohkelt ka mujal - nii mõnigi kord olen ma pidanud tublisti higistama mõningaid artikleid tõlkides, sest muude maade asjade ümberpanemine nii, et ei peaks mõttetult pikalt seletama, võib olla õige keerukas. Asi ei puuduta muidugi ainult või ainiti tõlkimist, vaid esineb isegi nii-ütelda Eesti-siseselt, nagu demonstreeris väga ilmekalt mu kunagine õppejõud Berendseni Veiko, tuues näiteks (valdavalt saksa eeskuju pealt maha viksitud) tsiviilseadustiku, mis on ju üks tähtsamaid seadustikke üldse, ja muud õigusaktid, mille keel ja kasutatavad mõisted pole sugugi alati kooskõlas.
Teine, eelmisega küll haakuv, aga praktilisem mõte või rohkem küll kaastunne idanes Nilbe Sirve ettekandest raamatukogutarkvara Millennium tõlkimise kohta. Ta ise vabandas, et ei ole asjaga väga hästi kursis, sest peamiselt tegeleb tõlkimisega tema üldse arvutiasjandusega paremini kursis kolleeg, keda paraku tööülesannete tõttu kohal ei olnud, aga see, mida ta rääkis, tõi küll kananaha ihule, eelkõige seepärast, et kõik see oli nii tuttav enda tegevusest, tõsi, rohkem aastatetagusest tegevusest, sest vähemalt KDE ja Mandriva maailmas on tema esitatud probleemid suuremalt jaolt lahendatud. Ehk siis, kui üles lugeda: võimatus testida tehtud tõlkeid otsekohe või neid isegi nii-ütelda jooksvalt, kasutajaliidese imitatsioon kõrval tõlkida; nähtavasti täielik konteksti puudumine, kus ja millises kombinatsioonis tõlgitav sõna või fraas esineb, rääkimata juba täpsematest kommentaaridest, mida selle sõna või fraasiga mõeldakse või mida täpselt tähendavad fraasis esinevad muutujad; eri kohtades esinevate ja sisuliselt eri tähendusega, aga vormiliselt samade sõnade koondamine ühe tõlkeüksuse alla; raskused fikseeritud suurusega elementide puhul, kus inglise keeles esineb suhteliselt lühike sõna, mida eesti keeles on võimatu või vähemalt äärmiselt keeruline sama lühidalt öelda, ja veel mitmed probleemid. Eks muidugi esineb ka KDE rakenduste seas neid, kus konteksti on liiga vähe antud või kus inglise keeles vormilt kokku langevad sõnad, mida aga eesti keeles tuleks erinevalt tõlkida, on ühe kirje all, aga tavaliselt piisab vaid sellele tähelepanu osutada ja väga operatiivselt ilmuvad vastavad muudatused ka lähtekoodi ning seeläbi tõlkefailidesse. Rääkimata juba sellest, et Qt Linguist pakub näiteks väga head võimalust, muidugi lähtekoodi olemasolul, dialoogide ja muu sellise tõlkimisel näha kohe kõrval ka seda dialoogi ennast ja vastavalt tõlkimisele ka kohe tõlget. Ja dünaamiliselt muutuva suurusega nupud (vähemalt mõistlikkuse piires) ja muu selline peaks olema õieti tänapäeva tarkvaras lausa elementaarne. Aga nojah, see Millennium on juba nii vana asi ning eks nende pikaajaliste projektide puhul ole sageli minevikutaak nii raske, et asju muuta on äärmiselt keeruline...
Igatahes võib kokkuvõtvalt öelda, et sel päeval osalemine läks täiega täie ette, väga palju huvitavaid ja edasiarendamist vajavaid mõtteid tekkis (ja eks muidugi oli hea ka näha mõningaid tuttavaid inimesi). Ahjaa, millalgi lubati ka päeva heliline ülesvõte, pilte ja ilmselt ka ettekannete tekste veebi üles riputada, loodetavasti kuhugi kergesti leitavasse kohta Rahvusraamatukogu saidil.
Õhtul võis Varraku raamatublogist lugeda, et Euroopa Liidu kirjandusauhinna kohalik žürii on oma otsuse teinud ja auhinnasaaja välja selgitanud. Selleks sai veel üks mu kunagine õppejõud, ristisõja/palverännuraamatu kirja pannud Aleksejevi Tiit. Raamat ise on mul paraku seniajani läbi lugemata, aga kõneldakse, et pidada hea olema, mida ma ka täiesti usun. Sestap au ja kiitus ja õnnitlused nii suure au pälvijale!
Loetud: Vikerkaar 9/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: miks ma kirjutan Eestist (Postimees, 06.10.2010)
Et tegemist oli eelkõige e-keskkonna ja oskuskeele ning vastavalt tihedalt tõlkimisega seotud teemadega, siis peamiselt haakus kõik kuuldu selle mu tõlkijaelu poolega, mis on pühendatud tarkvarale, kuid mõneti seonduvad need ka tõlkimisega üldiselt. Kaks peamist mõtet jäi minu jaoks sellelt päevalt kõlama. Esimene puudutab õiguskeele, see tähendab seadustes fikseeritud keele, ja mujal, olgu praktilises (töö)elus või ka lausa (mittejuriidilistes) dokumentides kasutatud keele erinevust. Sellele lisanduvad probleemid tõlkimisel, kuivõrd väga sageli muukeelne terminoloogia on ajaloolistel põhjustel teistsugune juba oma ülesehituselt ja seeläbi väga raskesti teisendatav meie siinsesse süsteemi. See on näiteks üks põhjusi, miks ma olen väga ettevaatlikult hiilinud ümber paari raamatupidamisega seotud rakenduse, mida KDE pakub, ega ole riskinud neid tõlkima asuda (teine ja ilmselt peamisem põhjus on muidugi see, et selle valdkonna mõistestik on mulle üldse võõras). Ingliskeelse maailma raamatupidamine ei erine mõistagi kapitaalselt Eesti omast, küll aga seadused, mida vastavad rakendused peaksid ju arvestama, et raamatupidamine ikka õigesti jookseks. Nojah, need KDE rakendused on muidugi eelkõige mõeldud isiklike rahaasjade üle järje pidamiseks, nii et neis ei pruugi tingimata olla kõikvõimalikke nüansse, mis muudaksid nende kasutamise Eesti keskkonnas raskeks (ja ilmselt ei olegi, ma loodan väga vähemalt). Aga eks sellist ebakõla esineb rohkelt ka mujal - nii mõnigi kord olen ma pidanud tublisti higistama mõningaid artikleid tõlkides, sest muude maade asjade ümberpanemine nii, et ei peaks mõttetult pikalt seletama, võib olla õige keerukas. Asi ei puuduta muidugi ainult või ainiti tõlkimist, vaid esineb isegi nii-ütelda Eesti-siseselt, nagu demonstreeris väga ilmekalt mu kunagine õppejõud Berendseni Veiko, tuues näiteks (valdavalt saksa eeskuju pealt maha viksitud) tsiviilseadustiku, mis on ju üks tähtsamaid seadustikke üldse, ja muud õigusaktid, mille keel ja kasutatavad mõisted pole sugugi alati kooskõlas.
Teine, eelmisega küll haakuv, aga praktilisem mõte või rohkem küll kaastunne idanes Nilbe Sirve ettekandest raamatukogutarkvara Millennium tõlkimise kohta. Ta ise vabandas, et ei ole asjaga väga hästi kursis, sest peamiselt tegeleb tõlkimisega tema üldse arvutiasjandusega paremini kursis kolleeg, keda paraku tööülesannete tõttu kohal ei olnud, aga see, mida ta rääkis, tõi küll kananaha ihule, eelkõige seepärast, et kõik see oli nii tuttav enda tegevusest, tõsi, rohkem aastatetagusest tegevusest, sest vähemalt KDE ja Mandriva maailmas on tema esitatud probleemid suuremalt jaolt lahendatud. Ehk siis, kui üles lugeda: võimatus testida tehtud tõlkeid otsekohe või neid isegi nii-ütelda jooksvalt, kasutajaliidese imitatsioon kõrval tõlkida; nähtavasti täielik konteksti puudumine, kus ja millises kombinatsioonis tõlgitav sõna või fraas esineb, rääkimata juba täpsematest kommentaaridest, mida selle sõna või fraasiga mõeldakse või mida täpselt tähendavad fraasis esinevad muutujad; eri kohtades esinevate ja sisuliselt eri tähendusega, aga vormiliselt samade sõnade koondamine ühe tõlkeüksuse alla; raskused fikseeritud suurusega elementide puhul, kus inglise keeles esineb suhteliselt lühike sõna, mida eesti keeles on võimatu või vähemalt äärmiselt keeruline sama lühidalt öelda, ja veel mitmed probleemid. Eks muidugi esineb ka KDE rakenduste seas neid, kus konteksti on liiga vähe antud või kus inglise keeles vormilt kokku langevad sõnad, mida aga eesti keeles tuleks erinevalt tõlkida, on ühe kirje all, aga tavaliselt piisab vaid sellele tähelepanu osutada ja väga operatiivselt ilmuvad vastavad muudatused ka lähtekoodi ning seeläbi tõlkefailidesse. Rääkimata juba sellest, et Qt Linguist pakub näiteks väga head võimalust, muidugi lähtekoodi olemasolul, dialoogide ja muu sellise tõlkimisel näha kohe kõrval ka seda dialoogi ennast ja vastavalt tõlkimisele ka kohe tõlget. Ja dünaamiliselt muutuva suurusega nupud (vähemalt mõistlikkuse piires) ja muu selline peaks olema õieti tänapäeva tarkvaras lausa elementaarne. Aga nojah, see Millennium on juba nii vana asi ning eks nende pikaajaliste projektide puhul ole sageli minevikutaak nii raske, et asju muuta on äärmiselt keeruline...
Igatahes võib kokkuvõtvalt öelda, et sel päeval osalemine läks täiega täie ette, väga palju huvitavaid ja edasiarendamist vajavaid mõtteid tekkis (ja eks muidugi oli hea ka näha mõningaid tuttavaid inimesi). Ahjaa, millalgi lubati ka päeva heliline ülesvõte, pilte ja ilmselt ka ettekannete tekste veebi üles riputada, loodetavasti kuhugi kergesti leitavasse kohta Rahvusraamatukogu saidil.
Õhtul võis Varraku raamatublogist lugeda, et Euroopa Liidu kirjandusauhinna kohalik žürii on oma otsuse teinud ja auhinnasaaja välja selgitanud. Selleks sai veel üks mu kunagine õppejõud, ristisõja/palverännuraamatu kirja pannud Aleksejevi Tiit. Raamat ise on mul paraku seniajani läbi lugemata, aga kõneldakse, et pidada hea olema, mida ma ka täiesti usun. Sestap au ja kiitus ja õnnitlused nii suure au pälvijale!
Loetud: Vikerkaar 9/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: miks ma kirjutan Eestist (Postimees, 06.10.2010)
Subscribe to:
Posts (Atom)