Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida mõneks ajaks katkestas ema külaskäik. Lisaks pojaraasukest ilmtingimata vaevavate kõhutäitmise murede lahendamisele tõi ta ka ühe ristsõna, mis hiljem võttis veel veidi tööaega vähemaks, pakkudes siiski naudingut, aga taas ka vihastamist - no ma ei saa aru, mis kuradi pärast on kellelgi muudkui ühest ristsõnavihikust teise vaja võtta ette AjaO kassitõugude leheküljed ja nendega terve ristsõna üle külvata - ausõna, üldse ei ole huvitav! Aga no ju siis kellelegi on ja mingi nõudlus ka on, sest usutavasti ristsõnavihiku toimetajad ju muidu selliseid mõttetuid ristsõnu sisse ei laseks... Lisaks ristsõnale rõõmustas ema mind paari Laupa kooli kokkutulekul tehtud foto väljatrükiga (nojah, küll mitte fotopaberile, aga palju neid üldse veel tänapäeval tehakse...) ja ühe väljalõikega aastaalguse Postimehest, kus ma olen jäädvustatud koos usina kolumnisti Turay Abduliga vestlemas (neil paganama fotograafidel ikka õnnestub mind mõnikord ootamatult tabada...).

Sattusin Newsweekist lugema intervjuud Tšetšeenia praeguse presidendi (ainsaga praegu, tuleb öelda, sest nii-ütelda teine pool on ju ametlikult lausa Tšetšeenia vabariigigi ära kaotanud...) Ramzan Kadõroviga, mis oli mitmes mõttes huvipakkuv, naljakas ja nii edasi. Tal õnnestus ühteainsasse vastusesse kokku panna omavahel raskesti kokkusobivad kontseptsioonid: ühelt poolt ei ole tema arvates Tšetšeeniale sõltumatust Venemaast kohe üldse vaja, sest nagu ajalugu on näidanud, toob see vaid häda; teiselt poolt aga soovib ta vabu käsi "bandiitidega võitlemiseks" ehk siis võimu riikliku repressiivaparaadi üle, mis laias laastus ju tähendabki sõltumatust... Ilmselt tähendab sõltuvus Venemaast siis Kadõrovi jaoks ikka ja ainult seda, et Venemaa eraldab talle raha ja mehi, mida ta siis oma äranägemise järgi kasutada saaks... Et küsijaks oli naine, siis on intervjuus mõistagi rohkelt juttu naistest, õigemini sellest, mida Kadõrov neist arvab - milles ei ole midagi imelikku, umbes nii ta peakski arvama, kui arvestada tema kasvatust ja ka võimul püsimise eeldusi. Huvitav oli aga ka tema jäägitu truuduse vandumine Putinile - alles hiljaaegu oli ka üks teine Venemaa regioonijuht väga kindel putinist, aga näe, võeti maha nagu naksti :-) Teisest küljest on ka selge, et Putini toel ta võimule tuli ja kui arvestada näiteks Putini ja Medvedvi imagot, nii palju kui seda üldse eristada saab, siis on ka selge, kelle poole Kadõrov-noorem loomuldasa peabki kalduma...

Ajalooajakirja Tuna lugedes täheldasin täna kurvastaval kombel, et neil või vähemalt minuni jõudnud eksemplaril on kallal käinud koletu trükikurat, kes on osad leheküljed kenasti neitsilikult valgeks jätnud... Ja seda muidugi just huviäratavate lehekülgede koha pealt (mitte et selles ajakirjas neid mittehuvitavaid just palju oleks, peab küll kohe lisama - ehk vahest eesti lugeja seisukohalt ingliskeelsed kokkuvõtted on sellised, aga muidugi teadusajakirjale on ju neid ka vaja).


Loetud. Tuna 3/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Asustatud saar: heitlus (TV3+)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna saabus mõningat selgust Mandriva olevikku ja tulevikku. Pikemat eelteadaannet täna peetava aktsionäride üldkoosoleku kohta (prantsuse keeles esialgu) võib igaüks ise tudeerida, aga ehk kõige olulisem antud hetkel, mida sellest välja selitada, on tõsiasi, et nähtavasti nõuab firma taasjaluleseadmine nii palju aega ja vaeva, et järgmine Mandriva väljalase on planeeritud alles järgmise, s.t 2011. aasta teise poolde. Nii et kelle rõõmuks, kelle kurvastuseks tükk aega kestnud pooleaastane tsükkel katkeb. Ei saa muidugi kindel olla, milline see tsükkel üldse olema saab - ei saa ju õieti kindel olla selleski, et Mandriva kõigest hoolimata ikka üldse suudab vee peale jääda, kuigi selle teadaande põhjal võib täheldada optimistlikumaid noote. Aga kui arvestada, kui palju on viimaste kuudega inimesi lahkunud ja just neid, kes otseselt tarkvara arendamisega tegelevad, siis tekivad küll mõningad kahtlused, aga nähtavasti sellepärast ongi ka järgmise väljalaske tähtaeg lükatud nii kaugesse tulevikku...

Õhtupoole sattusin Jamestownist lugema tollest iseäralikust Leedu "naisterroristist" Egle Kusaitest, kelle lugu on nii paganama segane ja kahtlane olnud, et ma ei ole osanud sellest midagi õieti arvata. See oli nüüd päris faktitihe ülevaade kogu tema loost, iseasi, et ka see ei andnud nagu mingit erilist arusaama, millega siis õieti tegemist on - lahtisi otsi ja kahtlaseid asjaolusid on nii paganama palju, mida ka autor ei kõhkle mainimast. Igatahes, vähemalt ametlikult on tegemist vist Baltikumi esimese "rahvusvahelise terroristiga", sest varasemad juhtumid (kohe meenuvad Tallinna ja Riia pommimehed) on olnud rohkem kohaliku kaliibriga tegelased - kuigi, nojah, need kohalikud sellid panid ka midagi toime, see neiu aga võeti kinni enne seda, kui midagi oleks võinud juhtuda...


Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida rebendasin veidi kaupluse väisamisega toiduvarude täiendamise eesmärgil. Algas see päev aga üsna vara: ilmselt tahtmatult tegi naabrimees kena aprillinalja, kui otsustas alustada kell 9 ehk ajal, mil ma olin jõudnud magada juba tervelt kolme tunni jagu, mõni tund väldanud puurimisseanssi. Mõistagi ma pärast seda enam magama ei suutnud jääda, aga mõnevõrra uimase oleku tõttu ei kaasnenud sellega paraku ka pikaajalisest ülevalolekust tingitud üliproduktiivset päeva...

Et otse seina taga teostatav puurimine muudab enamasti üpris võimatuks vähegi intensiivsema mõttetöö, tegelesin sel ajal muu hulgas ka tarkvara uuendamisega. See tõi kaasa väikese üllatuse. Ma teadsin küll, et GNOME arvatavasti viimase 2.x seeria väljalase 2.30 on ilmunud, aga ma ei osanud arvata, et see on nüüd nii agressiivne, et ennast lausa ise arvutisse paigaldab :-) Täpsemalt siis: mul on juba varasemast ajast peal GNOME sisselogimishaldur GDM, mille uuendamine tõi sedakorda kaasa GNOME töökeskkonna põhikomponentide paigaldamise. See oli tegelikult pakendamise viga ja peaks olema praeguseks juba parandatud, aga minu uuendustegevus jäi selle hetke eelsesse aega, mil parandus oli kohale jõudnud, ja nii saingi ma oma 100 mega GNOMEt enda arvutisse nagu lupsti. Ruumi mul on, nii et las ta olla, võib-olla isegi vaatan millalgi, milline see praegune GNOME siis välja näeb...
Ühtlasi viisin Mandriva tõlked taas 100% peale: vahepeal oli sinna ilmunud mõnikümmend uut sõnet, peamiselt seotud ühe vana probleemiga, nimelt sellega, et paigaldamise ajal saab aktiveerida terve hulga teenuseid, millest aga ainult osadel oli kirjas, mida nad õieti teevad, teisi tuli vaid nime järgi oletada. Nüüd on siis ilmselt enam-vähem kõigile teenustele mingi lühike kirjeldus lisatud.

Veidi harjumatu oli neljapäeval käes hoida sama nädala Sirpi, aga eks pühadele pea lõivu maksma ka mõjukas "neljas võim". Muidu üsna tühjas lehes oli siiski üks päris hea lugu, sedakorda ka täiesti tõlkekriitika alla mahtuv Janika Pälli arvamus mõne aja eest ilmunud raamatu "Bütsantsi kultuur" kohta. Eriti jäi mulle sealt kõlama soov näha millalgi eesti keeles mõnda korralikku teost Bütsantsi ajaloo kohta. Ma imestasin juba omal ajal üht kursusetööd tehes, mis puudutas peamiselt just Bütsantsi n-ö eellugu (täpsemalt sissetunge Kreekasse nii enam-vähem meie ajaarvamise esimesel kuuel sajandil ehk siis ajast, mil Kreeka langes Rooma võimu alla, ajani, mil lakkas olemas Lääne-Rooma impeerium), miks ei ole keegi ette võtnud mõne teose eestindamist, mida ju ometi on olemas arvukalt nii vene, saksa, prantsuse kui ka inglise keeles (et nimetada ära nähtavasti suurimad ja mõjukamad keeled, milles Bütsantsi-uuringuid on tehtud ja tänini tehakse). Bréhier, kelle teosele arvustus on pühendatud, on vahest tänaseks mõnevõrra vananenud, aga et eesti keeles midagi ju õieti pole, sobiks ka see. ODB väljaandmist eesti keeles oleks ilmselt naiivne loota, aga vähemalt inglise ja saksa keeles on olemas küll viimasel kümnendil ilmunud mõnesajaleheküljelisi Bütsantsi ajalugusid (prantsuskeelseid ma kahjuks ei tea ja vene keeles mu meelest pärast kapitaalse kolmeköitelise ajaloo, mis küll anti välja nõukogude ajal ja on sellevõrra mõneti ideoloogiliselt kallutatud, ilmumist midagi uuemat vist ei ole), mida sobiks ka eesti keeles välja anda.

Õhtupoolikul sattusin Novaja Gazetast lugema kokkuvõtlikku ülevaadet Moskva metrooplahvatuste uurimise praegusest seisust, mis tundus olevat senistest kõige parem ja täielikum ja "objektiivsem". Teine huvitav materjal puudutas eile mainitud Dokka Abu Usmani videot, milles ta võtab vastutuse plahvatuste eest otseselt endale. Video lähemal uurimisel selgub mitmeid ebakõlasid, mis seavad selle ehtsuse kahtluse alla. See muidugi ei tähenda tingimata, et Kaukaasia emiraat mingil juhul ei seisa plahvatuste taga, sest selle teadaolevasse tegevusmalli mahub see kenasti igati sisse ära, aga eks ta ole: infosõjas ei pruugi ju tingimata musta valgeks värvida, vaid mõnikord võib ka musta spetsiaalselt mustaks võõbata, et kõik peaksid seda valgeks :-) Igatahes tundub seni avalikuks tulnud teabe põhjal, et uurimine suubub väga selgelt "Põhja-Kaukaasia juhtniiti", ning esialgu alternatiivina välja pakutud rahvusäärmuslaste variant on kõrvale jäetud. Ka seost "rahvusvahelise terrorismiga" vähemalt selle läänelikus arusaamas ei paista seni kuskilt välja. Õieti, rahvusvahelisust muidugi sellele külge poogitakse, nagu osutab ka NG artiklis viidatud uurijate seisukoht, et plahvatanud naisi õpetas välja "Lähis-Ida instruktor". Aga selle juures tuleb arvestada, et nii nagu nõukogude ajal oli võimalik paljusid eestlasi süüdistada "spionaažis" Rootsi kasuks, kus ikka juhtus elama mõni sugulane, kellega kuidagi sidet hoiti, nii on ka tšetšeenidel ja teistelgi Põhja-Kaukaasia rahvastel Tsaari-Venemaa omaaegse genotsiidi (või vähemalt genotsiidilähedase poliitika) tõttu rohkelt hõimlasi kogu Lähis-Idas - ka enamik neid "araablasi", kes Tšetšeenia iseseisvusvõitluses on osalenud, on tegelikult tšetšeeni päritolu jordaanlased, süürialased, türklased jne.


Loetud: Tehnikamaailm 4/2010, Sirp 01.04.2010
Vaadatud: Eesti aprillinaljade edetabel (Kanal2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänu Facebooki sõbra Maarise viitele sattusin lugema NYT-i mõtlemapanevat lugu sellest, kui tähtis on raamatu kaas. Õieti oli artikli algusosas rõhutatud seda, et kaane tõttu, mida kuskil silmad, võid sattuda hea raamatu peale, ja osutatud ohule, et e-raamatute levides kaob selline võimalus. Ma siiski ei tahaks seda uskuda - juba seda artiklit lugedes kangastus mul silme ees võimalus, et lugeri välisküljel kuvatakse loetava raamatu (või ka mõne muu teksti) kaant või mingit muud seda iseloomustavat kujutist. Ja kui see tuli juba mul pähe, siis ma usun, et see tuleb pähe ka kellelgi, kellel on tehnilist nutti või vähemalt tehnilise nutiga sõpru või äripartnereid, kes sellise asja mingil hetkel ka teoks teevad. Sest see on ju lisaks kõigele ka veel üks reklaamivõimalus, mida oleks ju patt kasutamata jätta, pealegi visuaalne, mis väidetavalt olevat kõige võimsam mõjukanal üldse. Sellega võib igatahes nõus olla, et väga paljudel, võib-olla isegi enamikul juhtudel on kaas väga otsustav tegur valiku langetamisel raamatu kasuks või kahjuks.

Õhtupoolikul tuli mõningat selgust ka Moskva metrooplahvatuste asjus. Või no mis selgust, aga vähemalt teatas Kaukaasia emiir Dokka Abu Usman, et just tema olevat andnud käsu need korraldada. Olgu selle tõeväärtus milline tahes, igal juhul on nüüd siis vähemalt formaalne süüdlane olemas (pole ju üldse võimatu, et see käsk ja otsene korraldamine tuligi otse emiraadi juhtkonnalt, kuigi mõningaid kahtlusi selles osas muidugi on).

Täna saan ära märkida ka mitmed tõlked, mis on nüüdseks ilmunud. Ma ei tea küll täpselt, kas just nimelt täna, aga igal juhul nädala algul ei olnud Välisministeeriumi uut aastaraamatut veel veebis avaldatud ja nüüd on, nii et tulgu nad siis tänase sissekande all.


Loetud: Tehnikamaailm 4/2010
Vaadatud: Stargate Universe (RTl2), Siseimpeerium (ETV2)

Ilmunud tõlked:
J. Ora. Transatlantilised suhted: kuidas saavutada enamat (Välisministeeriumi aastaraamat 2010, lk 21-27)
M. Roger. Euroopa välisteenistuse loomine (Välisministeeriumi aastaraamat 2010, lk 33-37)
P. Alamäe. Ärimaailma arvamus: IT on Eesti trumpkaart (Välisministeeriumi aastaraamat 2010, lk 66-71)
V. Made. Silmitsi idapartnerlusega (Välisministeeriumi aastaraamat 2010, lk 89-93)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev sedakorda. See mu paari päeva tagune suur töö oli jõudnud levitatava tulemuseni - õigemini sellepärast see nii suur ja kiire oligi, et seda oli kiiresti vaja. Aga et see ei paista (veel?) olevat avalik/avalikustatud, siis jätan siinkohal siiski täpsustamata - võib-olla polegi see mõeldud n-ö laiale publikule.

Tänane Sirp oli eriti huvitav ja sisaldas äärmiselt palju lugemist. Kohe selline tunne oli, nagu oleks see aasta viimane, aga mingit sellekohast märget ei paistnud ja ajaliselt peaks ikka vähemalt üks number veel jõudma ilmuda. Äärmiselt huvitav oli intervjuu Rahvusraamatukogu direktrissiga, mis vähemalt mulle andis ka (küll osalise, aga siiski) vastuse, miks Europeanas ja mujal naljalt ei leia eestikeelset kirjandust, samal ajal kui siin kohapeal on seda veebis kui mitte lademetes, siis päris suurel hulgal ometi.

Vähemalt sama huvipakkuv oli tervelt neljaleheküljeline plokk (valdav osa Sotsiaalia rubriigist) pühendusega kadunud Indrek Jürjo mälestusele. Oli minulgi õnn omal ajal tema käe all Humanitaarinstituudis veidi kooliharidust saada ja ka muul moel põgusalt kokku puutuda ning kahtlemata oli ta väga tore inimene ja nii Eesti kui Baltikumi mastaabis ka silmapaistev teadlane.

Ja kõigele tipuks oli viimasele leheküljele mahutatud päris huvipakkuv ülevaade uurimusest Delfi kommentaaride keele kohta, mis vähemalt minu arusaami küll mõnevõrra kõigutas: minu mulje kohaselt leidub neis ikka üsna palju väärkeelsust, aga selle uurimuse kohaselt suhteliselt vähe, ehkki samas on palju kirja ümber pandud kõnekeelt. Võimalik, et uurijal on õigus, minu kogemused on ju rohkem juhuslikku laadi ja kui see punkt välja arvata, siis üldiselt langevad ka uurimuse seisukohtadega kokku.

Kui veel lisada samuti Sirbi vahel olnud Keele Infoleht ja Diplomaatia (mis sedakorda oli küll selline aastalõpu hõngu välja puhisev ja sestap vahest mitte nii sisukas, vähemalt minu meelest), siis oli lugemist üheks reede lõunaks küllaga ja rohkemgi.

Sellele lugemisele lisandus veel Paul Goble'i ajaveebist refereering vene ajakirjandusest mõne õppetunni kohta, mis Venemaa pidanuks saama eelmistest Tšetšeenia sõdadest, aga mis ei paista olevat seniajani omandatud. Üks asi oli seal raudselt õige: kogu Venemaa poliitika on näidanud, et tõepoolest ei leidu naljalt kedagi, kes saaks üldse kohalikust spetsiifikast aru. See ei ole muidugi ainult Venemaa probleem, ka teised asjahuvilised või mingil põhjusel piirkonna probleemidesse segatud jõud ilmutavad samasugust ignorantsust, rääkimata muidugi meediast, mis enamasti vahendab nimetatud (niigi valdavalt asjatundmatute) jõudude arvamusi. Kuigi loomulikult on ka erandeid... ajakirjanike seas rohkem paraku kui poliitikute seas...

Paistab, et tasapisi on hakanud idanemise asemel konkreetsemaid palgejooni võtma ka idee asutada mingi mittetulundusühing, mis ajaks vaba tarkvara propageerimise asja. On ju muidugi vanast ajast olemas MTÜ Eesti Linux, millele kuulub oma veebileht ja FTP-hoidla ja muu selline, aga eks see ikka üsna varjusurmas ole. Nüüd on siis uue Eesti Vaba Tarkvara Liidu põhikirja kavand kenasti avalikuks tehtud, nii et paistab, et asjad võiksid vahest liikuma hakata paremuse suunas. Jääb muidugi vaid loota, et kui EVATL lõpuks luuakse, jagub selle juhtidel jõudu ja jaksu rohkem kui omal ajal Eesti Linuxi eestvedajatel ning uuest organisatsioonist kasvab välja tegus ja aktiivne ühing.


Loetud: Sirp 11.12.2009, [digi] detsember 2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest suurt midagi pole rääkida.

Vastu õhtut astus korraks läbi ema, kes oli õnnelikult Kunglast tagasi ja teinud, nagu ma aru sain, korraliku retke läbi Eesti, enne kui taas Tallinnasse jõudis. Kartulisaak oli olnud oodatult kesine, ema väitel kõige halvem, mida ta mäletab. See ei takistanud tal siiski mu köögilauda täis kuhjamast nii kartuleid kui ka kõike muud head-paremat, mida ühest aiast leida võib. Must vaarikas oli midagi, mida ma vist küll esimest korda elus nägin. Maitsev oli igatahes, nagu ka tikrid ja kõik muu. Ja õunu tõi ta terve kastitäie. Mul on küll hirm, et sellest jõuab tubli osa enne halvaks minna, kui ma suudan nad ära hävitada, aga eks tuleb endast parim anda :-)

Täna tuli ka üle paljude aastate esimest korda tõsisemalt iiri keelde süveneda, sest tõlkimisel läks seda hädasti vaja. Üht-teist on ikka veel meeles, kuigi iirikeelset teksti, ei vanaiiri ega ka uuemas keeles, ei suudaks ilmselt kuidagi arusaamisega lugeda (ega ma seda kuigi hästi ka ülikooliajal ei jõudnud omandada, aga sõnaraamatu abiga sai toona siiski ka pikemaid tekste ette võetud - nüüd aga tuleks liiga sageli sõnaraamatusse ilmselt vaadata...). Igal juhul on Collinsi sõnaraamat tubliks abiks ja vajalikud probleemid sai selle ning võrgumaterjalide abiga lahendatud.

Iseäralik uudis saabus Tšetšeeniaga seoses: parlament olevat tagandanud valitsuse (siis selle Zakajevi juhitud valitsuse muidugi). Esialgu on natuke segane, kas see on ikka tõsiselt võetav ametlik uudis või lihtsalt mingi "halb nali". Aga täiesti võimalik, et ka tšetšeeni pagulust vaevavad samasugused lahkhelid ja tülid, nagu omal ajal näiteks eesti pagulust, kus ka poliitilisi lahkhelisid jagus nii et vähe polnud. Millest oleks tegelikult kahju, sest kuigi vahest ei saagi Kadõrovit pidada otseselt Kremli käpiknukuks, siis asi, mida kindlasti vaja ei oleks, on väikerahva poliitiliselt sügav lõhestumine suurvõimu jätkuva ohu tingimustes.

Loetud: Tuna 1/2007
Vaadatud: Pärast päikeseloojangut (Kanal2)

Teisibased mõtted

Otsustasingi siis kaks päeva järjest tarkvara tõlkimisele pühendada. Ja hea oli: mõnes mõttes polnud edusammud suured, aga teisest küljest sai mitu "saba" ära, mis juba tükk aega vastikult tolknesid. Kõigepealt sai lõpuni ära tõlgitud KDE krahhide käsitleja DrKonqi uus versioon, mis tundub olevat vanaga võrreldes märksa kasutajasõbralikum. Samuti sai lõpuni ära tõlgitud KGoldrunneri mäng, kuhu lisati KDE 4.3 jaoks uued Vana-Egiptusest inspireeritud tasemed, kus äkšjoon käib püramiidides. Need sisaldavad lisaks tasemete kirjeldusele ka mõningaid huvitavaid fakte Vana-Egiptuse kohta, mis mulle kui ajaloolasele pakkus lausa huvi.
Sellega, võib öelda, on siis KDE põhikomponendid 4.3 jaoks ära tõlgitud. Oh, küll oleks hea, kui tekiks keegi, kes loeks korrektuuri... Endal on ikka pidevalt tunne, et käin nii noatera peal. Ja mitmel korral avastan ikka vigu, mis tähelepanematusest on sisse tükkinud. Rääkimata juba sellest, et "teised pead" võiksid nii mõnegi asja kohta vahest paremaid ja elegantsemaid, aga võib-olla ka täpsemaid variante välja pakkuda. Aga eks ta ole, see tarkvara tõlkijate baas on ikka tilluke...

Paari huvitavat asja sattusin ka täna lugema. Jaanus Piirsalu oli üle tüki aja oma veebipäevikut täiendanud ülevaatega mitmepäevasest reisist Tšetšeeniasse. Selliseid "toortekste" on alati palju parem lugeda, kui neid kenaks nülitud variante, mis jõuavad lõpuks ajalehte.
Teine huvitav infokild oli RKK töötajalt Merle Maigrelt, kes on üks väheseid inimesi Eestis, kes samuti pidevalt jälgib Ukrainas toimuvat. Tema loo puhul vahest ütleb pealkiri kõik ära: Krimm kaldub itta. See oli lausa masendav lugemine, tõeline näide nii sellest, mida kõike on Kiiev tegemata jätnud, kulutades aega sisemisele võimuvõitlusele, kui ka sellest, kui edukas on olnud Venemaa propaganda. Kuigi, eks ta ole, need võimuvõitlused Kiievis on ju ka seotud sellesama orientatsiooniküsimusega, kuigi seal taga on muidugi ka teisi probleeme, sealhulgas isikutevahelisi.

Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)