Mageia 6 - viimaks on ta siin!

See venis veidi. Ja siis veel veidi. Ja veel. Ja veel. Jah, ma vaatasin järele: esialgse plaani kohaselt pidi Mageia 6 ilmavalgust nägema 19. aprillil 2016 - ehk nii enam-vähem täpselt 15 kuu eest! Osaliselt oli venimise taga loomulikult asjaolu, et Mageia arendajaid on üpris vähe ning nende jõudlus seepärast kesisem, kui parimad plaanid seda ette oskavad näha.

Aga teiselt poolt oli ka mitmeid väiksemaid ja suuremaid probleeme, mis väljatulekut edasi lükkasid - ja ma julgeksin arvata, et selle venimise tõttu muutus ühtlasi olulisemaks QA ehk kvaliteedikontroll: vähemalt nii palju, kui ma (selles osas) kõrvaltvaatajana oskan hinnata, on see senistest kõige läbitestitum Mageia väljalase. See ei tähenda kahtlemata, et selles üldse mingeid puudusi ei esineks, aga loodetavasti on suudetud kõrvaldada enamik selliseid, mis otsekohe silma torkaksid.

Aga ehkki Mageia 5 ilmumisest on möödas juba napilt üle kahe aasta, on ometi küllaltki raske esile tuua selle ja Mageia 6 erinevusi. Neid loomulikult on, aga valdav osa on toimunud nõnda-ütelda kapoti all ehk teisisõnu, (tavaline) kasutaja neid ei märka muudmoodi kui vahest seeläbi, et asjad toimivad (selle asemel, et mitte toimida) või toimivad senisest mõnevõrra teistmoodi. Aga siiski on ka üksikuid silmaga nähtavamaid muudatusi, millest nüüd juttu tulebki.

Mageia 6 allalaadimise valikud

Esimene asi, mis võib Mageia varasemale kasutajale silma torgata, on paigaldusandmekandjate valik. Otsustati loobuda CD-de pakkumisest, peamiselt seepärast, et napi mahu tõttu osutus väga keerukaks neid vähegi mõistlikult koostada. Samuti on üldine trend olnud 32-bitiste süsteemide hääbumine, mistõttu enamik andmekandjaid on mõeldud tänapäevasematele 64-bitistele süsteemidele. Kui täpsemaks minna, siis on alles jäänud nõnda-ütelda klassikalised paigaldus-DVD-d, mis sisaldavad rohkelt tarkvara (mahu poolest nii umbes 4 GB jagu) ja mida pakutakse nii 32- kui ka 64-bitistele süsteemidele.

Nende kõrval saab valida nelja Live-DVD vahel, mis on mõeldud kas niisama proovimiseks või soovi korral ka paigaldamiseks. Nende maht on umbes poole väiksem, seda eelkõige seepärast, et need on "spetsialiseeritumad": üks on koostatud Gnome, teine Plasma ning kolmas ja neljas Xfce töölaua kesksena. Gnome, Plasma ja üks Xfce Live-DVD on 64-bitistele süsteemidele, teine Xfce Live-DVD ka 32-bitistele.

(Sellise "diskrimineerimise" põhjus on üsna lihtne: et 32-bitised süsteemid on tõepoolest hääbumas, siis on selliste süsteemidega masinad üldiselt tänapäeva mõttes nagunii nõrgemad ning neile sobibki paremini "kergekaalulisem" Xfce töökeskkond, samal ajal kui "võimsamad", aga sellevõrra ka ressursinõudlikumad Plasma ja Gnome töökeskkonnad võivad sellistel masinatel hinge kinni võtta.)

Ja mõistagi on alles ka võrgupaigalduse võimalus, milleks on omaette tilluke, ainult umbes 50 MB suurune ISO-tõmmis, mille abil saab käivitada paigalduse üle võrgu enda valitud tarkvarahoidlast.

Hoolikam lugeja pani tähele, et eespool kasutati sõnapaari "Plasma töölaud". Jah, see on teine silmaga märgatav muudatus: kui varem oli valikus KDE töökeskkond, siis nüüd on Plasma. Välimuselt ja suuresti ka sisult ei ole neil väga vahet, nimemuutus on eelkõige seotud KDE kogukonna sisemise arengu ja nõnda-ütelda brändimuutusega: kui lihtsustatult lahti seletada, siis KDE tähendab nüüdisajal ainult kogukonda, mitte enam tarkvara kui sellist; tarkvara jaguneb Plasmaks, mis tähendab põhimõtteliselt ainult töölauda kui sellist, millele taustal annab jõudu "raamistik" (Frameworks, sisuliselt mitmesugused teegid ja muu vajalik taustaaines) ning mille peal töötavad arvukad rakendused (need ilmuvad seniajani kompleksselt KDE Applicationsi nime all, kuid sisu poolest see kompleks pidevalt varieerub vastavalt sellele, kuidas uusi rakendusi lisandub või (mida juhtub tunduvalt harvem) vanu ära langeb).

Plasma töölaud

 Loomulikult on töökeskkondi veel palju rohkem kui eespool mainitud Plasma, Gnome ja Xfce: üks asi, millega Mageia võib vaat et hoobelda, on see, et kasutajale pakutakse kokku umbes 25 töökeskkonda, nende seas nii kompleksseid nagu Plasma ja Gnome kui ka täiesti minimaalseid, näiteks Blackbox või i3 (viimaseid on ehk õigem nimetada pelgalt aknahalduriteks, aga eks ole seegi mõnes mõttes ju töökeskkond).

Kindlasti tuleb ära märkida ka UEFI toetuse tohutut paranemist. Usutavasti on see mõiste tänaseks juba piisavalt tuttav (vt nt Wikipedia artiklit), aga kui ei, siis lühidalt öeldes on tegemist arvuti käivitamise juures olulise BIOS-e asendusega moodsates arvutites, mis on levinud eriti viimastel aastatel. Sellega on seotud ka see, et Mageia pakub nüüd alglaadurina välja ainult Grub2 (varasemad Grub1 ja LiLo on toetatud veel ainult ja ainult süsteemi uuendamise, mitte aga enam uue paigalduse korral).

Kui varem oli UEFI toetus küllaltki kesine ja rohkem eksperimentaalne, siis nüüd on seda ohtralt testitud (selelga seotud probleemid olidki mitmel korral üks väljalaske ilmumise edasilükkamise põhjusi) ja siinkirjutaja võib samuuti kinnitada, et juba väljalaskekandidaat paigaldus moodsale UEFI-ga arvutile vähimate probleemideta (ning tänu SSD-le ka äärmiselt kiiresti).

Samuti tasub kindlasti ära märkida Mageia uut ikooniteemat, mis avaldub eelkõige ja eriti selgelt Mageia juhtimiskeskuses, aga ka mõnel pool mujal. Loomulikult on tavapäraselt veidi muudetud ka Mageia üldist visuaalset väljanägemist ehk taustapilte, olgu siis arvuti käivitamise ajal või juba töökeskkonnas.

Mageia juhtimiskeskus uute ikoonidega

Mageia arendajad on pidanud vajalikuks toonitada veel paari asja, nimelt tarkvara kättesaadavaks muutmist ARM-platvormil (täpsemalt ARMv5 ja ARMv7) ehk, kui selgemalt öelda, siis eelkõige Raspberry Pi kasutajatele, ning eelkõige Fedora kasutatud uue tarkvarahalduri DNF ületoomist, mis on järjekordne alternatiiv neile, kellele mingil põhjusel Mageia enda urpmi/Rpmdrake ei meeldi. DNF-i ületoomise kõrval võib märkida ka AppStreami ehk tarkvara kohta käiva ulatusliku teabe kasutamise toetust, millega oskavad midagi tulusat peale hakata sellised tarkvara paigaldamiseks mõeldud rakendused nagu Gnome Software ja Plasma Discover.

Kahtlemata pakub vähemalt mõnedele huvi seegi, milliste tarkvaraversioonidega Mageia 6 välja tuleb. Neile olgu siin öeldud mõned olulisemad (mõnelgi juhul ei ole tegu mitte kõige uuema versiooniga, vaid viimase sellisega, millele valmistaja on lubanud pikaajalisemat toetust):

• kernel 4.9.35
• systemd 230
• Xorg 1.19.3
• Qt 5.6.2
• Gtk+ 3.22.16
• Plasma 5.8.7
• Gnome 3.24.2
• Xfce 4.12.1
• Firefox 52.2.0
• Chromium 57
• Libreoffice 5.3.4.2

 Lisada võib seda, et nagu varasemad Mageia väljalasked, on ka Mageia 6 eestindatud nii täielikult, kui see võimalik on olnud (paraku näiteks Grub2 avaekraani UEFI arvutite korral pole seni võimalik üheski muus keeles peale inglise keele kasutada, nii et sellega tuleb kahjuks leppida). Eestindatud on ka Mageiaga kaasas käiv dokumentatsioon, mida saab nii arvutisse paigaldada (tarkvarapakett mageia-doc) kui ka veebis lugeda.

Eesti kasutajatele tasub kindlasti üle korrata, et Mageia 6 pakub "otse karbist" ka ID-kaardi toetust. Brauserite värskendamise tõttu paraku see tugi enam Mageia 5-s (ega ka Mageia 5.1-s) ei tööta, nii et neil, kes ID-kaarti vähem või rohkem kasutavad, tasub kindlasti Mageia 6 peale uuendada.

Lisalugemist:
väljalaskemärkmed (inglise keeles)
teadaolevad olulisemad vead (inglise keeles)

Allalaadimine

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse, nagu ikka pühapäeviti, mahtus ka külaskäik ema juurde, mis samuti nagu ikka tähendas kopsakat kõhutäit ja pirakat peatäit, seda viimast mõistagi ristsõnavihikute kujul, kusjuures täna aitas peatäit parajamaks muuta asjaolu, et korraga olid käepärast Meistriristik ja Kuma Kange - ah, milline vaimne õndsus!

Õhtupoolikusse jäi veel üks rõõmustav teade: pärast maru pikka viivitust - mis siiski ei olnud loodetavasti asjata, sest sel ajal käis väga äge vigade parandamine ja viimse lihvi andmine - jõudsid Mageia arendajad lõpuks seisukohale, et on aeg välja kuulutada Mageia 5 väljalaskekandidaat. Huvi selle vastu paistab igatahes suur olevat: nii kui ma torrenteid jagama asusin, nii neid ka ahnelt tõmbama hakati. Eks ma üritan ka ise selle kas või põgusalt ära proovida, kui vähegi aega saan, seni tasub aga loota, et see RC sai tõesti piisavalt hea ning lähipäevil suudetakse ära parandada ka veel need suhteliselt vähesed tõrked, mida "väljalaskekriitilisteks" hinnatakse, et siis juba paari-kolme nädala pärast ka kaua oodatud Mageia 5 tõepoolest ilmavalgust näeks.


Loetud: Imeline Ajalugu 4/2015
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Taska (ETV), Meie aasta Hiinas (Kanal2)

Reedesed mõtted

Üsna tavaline tööpäev, kuigi jah, põhitööga tegelemist täna ette ei tulnud: vahel tulevad peale sellised "väiketööd", mis polegi väga väikesed ja nõuavad lausa mitu päeva - nagu ka praegu, nii et ei täna ega mõnel järgmisel päeval ma põhitööni ei jõuagi. Aga teiselt poolt on muidugi huvitav ka niisuguseid asju teha vahelduseks, loomulikult.

Täna anti ka ametlikult teada tublisti hiljaks jäänud tulevase Mageia 5 teisest beetaväljaandest, aga sellest ma loodan kirjutada pisut pikemalt, loodetavasti lähipäevil.

Kui eelmise nädala Sirbi puhul kurtsin, et kirjandusele oli vähe ruumi jagunud, siis tänases oli sellest küllaga juttu, sealhulgas ka moel, mis mind köitis. Aga kõigest järjepanu.

Alustas tänast numbrit Pikkovi Ülo pisut muremõtteid maailma paiskav lugu e-Eestist, täpsemalt selle ühest allkonnast üldnimetusega "kultuur". Põhimõtteliselt on tal kindlasti õigus üleskutse esitamiseks: "Kas Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks ei võiks Eesti kultuur tulla kapist välja?", aga mu meelest on loos natuke liiga mustalt esitatud praegust olukorda. Kas või väide, et "ühelgi Eesti muuseumil pole arvestatavat virtuaalgaleriid". Mu meelest Kumu virtuaaltuur ja (tõsi, võib-olla mitte nii kergesti leitav) EKMi digikogu võiksid siiski arvesse minna täiesti väärtuslike asjadena. Ka Tallinna vanalinnast on ehk Wikipedia artiklist visuaalse poole eelistajale etem kaeda samuse vanalinna panoraamfotosid, mis annavad väga kena ülevaate sellest Unesco maailmapärandi nimekirja kuuluvast "objektist". Mäluasutustest tasub kindlasti ära märkida veel ka Rahvusarhiivi virtuaalset uurimissaali, mis, tõsi, ei ole "galerii", aga ilmselt seda oleks arhiivilt ka palju nõuda, see-eest väga asjalik portaal, kust on leida õige palju.

Tõsi on kahtlemata ka see, et Eesti kirjandus, muusika, filmid ja kujutav kunst võiks olla veel paremini internetis kättesaadav, aga vähemalt kirjanduse osas on mu meelest viimastel aastatel olukord palju lubavamaks läinud ega ole sugugi nii sünge: on olemas vana kirjandus veebis (nii tekstikogu EEVA kui ka Kreutzwaldi sajandi nime kandva, küll kirjandusele orienteeritud, aga siiski multimeediaportaali ehk "Eesti kultuuriloolise veebi" kaudu - ka kokku ei hõlma nad muidugi kõike, aga päris suurt osa väärtuslikust kindlasti), on olemas (eelkõige) ajakirjanduse digitaalportaal Digar, on olemas arvukalt 0-eurose hinnaga saadaval e-raamatuid (eelkõige just need artiklis osutatud "tüvitekstid", isegi kui mõningase kallakuga kohustusliku koolikirjanduse suunas, aga eks see ole ka mõneti loomulik).

Nii et kuigi ilma igasuguse kahtluseta on loos esile tõstetud mure Eesti kultuuri vähese e-esindatuse pärast põhjendatud, ei tundu vähemalt mulle olukord nii sünge, nagu seda artiklis lugeja silme ette manada püütakse. Mis muidugi ei tähenda, et võiks rusikatega rinnale taguda ja naerusuist nägu teha - sest üleskutse Eesti kultuur kapist välja tuua, olgu vabariigi sajandaks aastapäevaks või ka niisama, väärib kahtlemata järgimist. Nagu ka loos esinenud mõte mitte piirduda veebiga, vaid pakkuda samust Eesti kultuuri ka "metroos", see tähendab avalikes kohtades: võiks ju tõesti olla, et, ütleme, Vabadusristi juures oleks võimalik kohe oma tahvlisse tõmmata ja ära vaadata "Nimed marmortahvlil" või teha samuse tahvliga tuur läbi fotoarhiivi pakutava Vabadussõja albumi ja nii edasi ja nii edasi.

Noor Turovski Mattias oli võtnud lausa kolmel leheküljel arutada nõndanimetatud ökoholismi ehk inimeste/inimkonna ja looduse vahekorra üle. Pikk jutt, sitt jutt, ütelnud vanad eestlased. Ma päris nii ei ütleks, aga natuke liiga palju ühelt poolt erisuunalisi ja teiselt poolt korduvaid mõtteid oli sellesse lukku kokku pandud küll. Mitte et seda seepärast lugeda ei tasuks, tasub kindlasti, kas või juba seepärast, et seesugusest maailmavaatest paremat arusaama omandada.

Mõneti samasse auku oli kirjutatud Silla Elini ja Sepa Tuule põnev lugu eneseohverduskalduvuste tagamaadest - aga nagu ehk kirjutajate nimedegi järgi võib arvata, keskendusid nad rohkem mitteinimestele. Eks ju ka vanarahva tarkus ütle, et "julge hundi rind on rasvane", millele võib ehk lisada "isegi kui on auklik" :-) Miks see nii on, selgitatakse artiklis korralikult, isegi kui need mõtted inimestele üle kantuna võivad pisukest ebamugavust tekitada.

Hoopis teise külje pealt, aga samamoodi teatavas mõttes inimese ja looduse vahekorrast kõneles Tarandi Kaarli lugu Eesti põlevkivitootmisest. See oli muidugi selgelt poliitilise alltooniga ja mina ei ole nii asjatundja, et selles esinevaid väiteid tõeks tunnistada või valeks hinnata, aga vähemalt oma artikliargumentatsiooni raames näitas autor küll kenasti, kui perspektiivitu põlevkivi energiatoormena on. Võimalik, et tal on õigus - aga see tähendaks vajadust mõtestada järjekordselt ja üsna tublisti ümber Eesti energiajulgeoleku alused, mis senini on vähemalt osaliselt tuginenud just sellele, et meil on endal olemas teatav energiatoore, millega ennast hädapärast vee peal hoida. (Tegelikult, isegi kui autoril õigus pole, ei tee sugugi paha ka selline stsenaarium läbi töötada - mida mu teada seni tehtud ei ole.)

Harva ma filmilugusid loen, aga Kruusvalli Filippi lugu ühest dokumentaalfilmist, täpsemalt Tenderi Priidu ja Niglase Liivo filmist "Teekond ussinuumajani" lugesin ma küll isuga. Rohkem ehk seepärast, et see kõneles tšuktši muinasjuttudest, õigemini ühest, millest Tenderi Priit mõne aasta eest väga vinge animafilmi tegi - ja need muinasjutud jätsid lapsepõlves lugedes väga sügava mulje. Nagu ka too animafilm. Ja nagu usutavasti jätab ka see dokumentaalfilm, kui ma kunagi seda nägema peaks sattuma.

Filmiteemal edasi, aga pigem juba kirjandusrubriiki kuuluvana arvustas Lõhmuse Jaak raamatut "Laps Eesti filmis", valdavalt üsna kriitiliselt ja ebakohtadele osutades, aga ometi lõpetas tõdemusega, et tegu on ühe väga hea raamatuga.

Palju etem oli aga Sakova-Merivee Aija pikem lugu paljuütleva pealkirjaga "Eestlus ja saksa keel". See tuli mulle üllatusena, et Tallinnas on vaid kaks kooli, mis pakuvad saksa keele süvaõpet - ainult kaks! Aga nojah, eks ma olen ise ka tähele pannud, et kui ma mainin, et loen midagi saksa keeles või vaatan Saksa kanaleid, siis vaadatakse vaat et imelikult ...

Kindlasti tekitab samamoodi imestust loos kõlanud väide, et "meie kultuur võrdub saksakeelse kultuuriga", isegi kui see on õige vana tähelepanek. Mulle tuletas see meelde ühe mõne aja eest kohatud võrdluse, mis ehk kõlab veel imelikumalt, aga et ütleja on inimene, kes ise asja sees, siis ei ole ju põhjust kahelda: "Kaasajal on soome ja rootsi keel sõsarkeeled, sest nende semantika on samalaadne, mis teeb tõlkimise väga kergeks, isegi kergemaks kui soome ja eesti keele puhul, sest neis kahes puuduvad sageli täpselt sama nüansiga mõisted." (Kari Tarkiainen, Tuna 2/2013)

Eesti keel ja kultuur on muidugi eriti just viimase kolmveerandsajandiga ajaloost tingitud põhjustel omajagu saksa keelest ja kultuurist kaugenenud, aga see alussarnasus on siiski nii tugevalt sees, et senini kehtib tõdemus, mis artiklis sõnastatakse nii: "Paljud eestikeelsed sõnad on tegelikult otsetõlked või laenud saksa keelest. See ilmneb eredalt just siis, kui saksakeelsed inimesed õpivad eesti keelt ja leiavad oma imestuseks selles keeles eest palju tuttavat." Sedasama võib muidugi öelda ka vastupidise kohta: isegi kui saksa keelt peetakse mõnigi kord raskeks keeleks, siis eestlastel on seda omandada pigem suhteliselt lihtsam, just samuse mitte ainult sõnades, vaid ka struktuurides (nii keelelistes kui mõttelistes) ilmneva sarnasuse tõttu.

Kogu selle jutu juures oli kõrvale lisatud nupukesest hea teada saada, et pisukese skandaali tekitanud idee sulgeda rahvusraamatukogus tegutsenud Austria, Saksa ja Šveitsi lugemissaal on praeguseks maha maetud ning need saavad jätkuvalt pakkuda kontsentreeritumalt, kui see muidu ehk võimalik oleks, saksakeelset kultuuri kohalikule elanikkonnale.

Arvustuste kujul jagus kirjandusrubriiki veelgi, kuid mulle huvitavam arvustus oli mõneti juba kirjandusväline, täpsemalt Mertelsmanni Olafi kriitiline ülevaade koguteosest "Esimene maailmasõda ja Eesti", mille pealkirigi oli tähenduslik: "Lõpuks ometi!" Tõepoolest, lõpuks ometi, sest jah, võõrkeeltest on Esimest maailmasõda käsitlevaid teoseid tõlgitud, on ka kohapeal teatavaid aspekte uuritud (eriti Saaremaa vallutamist 1917 ja meresõda tervikuna), on avaldatud ja taasavaldatud mitmeid mäletusi ja kunagi uurimusi, aga kui kõrvale jätta Eesti ajaloo koguteose vastav osa ja ühe soomlase mõne aasta eest ilmunud ning, nagu ma olen aru saanud, mitte just kõige tugevamaks peetav teos, siis ongi ainuke teemat kokkuvõtlikult ja tervikuna käsitlev teos pärit juba enam kui viiekümne aasta tagant (ja mõistagi kõigi tollele ajale omaste ideoloogiliste liialdustega)! Mertelsmann peab hoolimata sellest, et mõningad osad käesolevas koguteoses on tema meelest nõrgavõitu, raamatut tervikuna äärmiselt heaks - mis oli ka minu mulje seda lehitsedes.

Numbri lõpetas aga Pordi Kristjani "Unejutt" - jajah, selle teemaks oligi uni ise :-) Natuke eklektiline tekst ehk oli ja midagi uut vähemalt mulle ei sisaldanud, aga hea lugemine sellegi poolest. Eriti tähelepanu juhtimisega sellele, et liigne ülevalolek, isegi "dopingu" abil, ei tule sugugi mitte kasuks.


Loetud: Sirp, 16.01.2015
Vaadatud: Must lammas (TNT Film), Mis? Kus? Millal? (Kanal2), Elas kord ... (Fox)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestuse üks väljaskäik. Nimelt on alates eelmisest kuust traditsiooniline Mageia sõprade kokkusaamine nüüd iga kuu esimese neljapäeva asemel kolmapäeval ja sestap oligi täna põhjust võtta taas jalge alla teekond Kamikadze söömakohta. Ja nagu ikka, oli see mõnus koosviibimine, kus kõige muu hulgas tuli juttu ka Mageiast - kuigi jah, nende arendustsükkel on päris lootusetult ummikusse jooksnud, nii et loodetud Beta1 testimist ette võtta ei saanud. Aga noh, küllap saab sellegagi taas asjad korda, vähemalt on positiivseid märke.

Ma võisin omalt poolt raporteerida, et Mageia tõlgitus püsib endiselt kõrgel tasemel ehk 100% juures, seda nii tarkvara kui ka dokumentatsiooni osas (viimast saavad eriti uudishimulikud juba ka näha dokumentatsioonimeeskonna "liivakastis": tõsi, mõned pildid on käsiraamatutest veel puudu ja mõned vajavad kindlasti veel uuendamist (sest nagu tavaks, muutub vähemalt mõnevõrra ju ka distributsiooni graafiline väljanägemine), aga tekst on loodetavasti paigas).

Kuulsin täna ka oodatud uudise, et kümmekonna aasta eest ilmunud Christianseni "Põhjala ristisõdade" kavandatud uustrükk olevat valmis saanud, see tähendab trükikojast välja tulnud (tõsi, kirjastuse veebilehel seda veel mainitud pole, aga ju pole nad veel jõudnud seda uuendada lihtsalt).


Loetud: Tehnikamaailm 11/2014
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Amsterdami Ajax - Barcelona (TV6)

Pühabased mõtted

Selline iseäralik päev, mis algas viimase nädala-poolteise äärmiselt ebaühtlase elik peaaegu olematu une- ja ärkveloleku graafiku järel õige vara, mistõttu turgatas pähe mõte võtta - kuivõrd tarkvara tõlkimine on paraku taas kuidagi natuke unarule jäänud - kätte ja ette Mageia tõlgete ajakohastamine. Olemasoleva aimduse kinnituseks polnud nende kallal väga palju vaeva, sest Mageia 5 ei sisalda Mageia enda tööriistade osas just kuigi palju selliseid uuendusi, mis oleksid selgelt nähtavad ja seeläbi ka tõlkimist võiksid vajada (see tähendab täpsemalt, et mitmesuguseid muutusi neis tööriistus küll on, aga enamik neist ei olegi mõeldud nähtavad olema, vaid pigem töökindlust suurendama, turvet tagama ja nii edasi). Kõige rohkem vajas kohendamist dokumentatsioon ehk paigaldamise ja juhtimiskeskuse käsiraamatud, milles mäletatavasti leidus mitmeidki kohti, mis sisaldasid vaid lühikest teadet "veel kirjutamata". Osa neist on nüüd siis valmis kirjutatud ja pärast tänast ka eesti keelde tõlgitud. Kõige muu tõlkimise käigus suutsin ma Mageia veebilehekülgi ligemale tunniks ajaks likvideerida ka kogu Mageia veebi ühe äärmiselt ebaõnnestunud sissekandega, aga õnneks leidus tarku inimesi, kes erinevalt minust oskasid selle olukorra ka tagasi pöörata, nii et distributsioon on ikka endiselt veebis esindatud.

Selle töise panuse kõrval sisaldas tänane päev mõistagi ka traditsioonilist külaskäiku ema juurde, mis, nagu ikka, tähendas toekat kõhutäit ja tublit peatäit, seda viimast seekord küll mitte ristsõnavihikute kujul (mida samuti oli, tervelt kaks, kuigi selliseid pisikesed), vaid hoopis ema aitamise kujul graafilise sugupuu koostamisel. Too MyHeritage'i Family Tree Builder on kahtlemata üks võimas tööriist, aga selle kasutamine pole sugugi nii lihtne (ja on mõneti lausa vihaleajav, näiteks teksti redigeerimise osas: no miks paganamuse pärast valitakse sõnal topeltklõpsu tehes mitte ainult sõna, vaid ka tühik nii ees kui taga, nii et sel moel kustutamise järel eelnev ja järgnev sõna nagu naksti kokku liituvad? no miks küll?), eriti kui too sugupuu on selline suuremat sorti.

Ka Türi tädi oli tänaseks Tallinnasse tulnud ja mu päralejõudmise ajaks ema juurde saabunud. Tema käis siin õieti mingil koertenäitusel, nii ise vaatamas kui ka ilmselt oma vastsele koersõbrale maailma tutvustamas. Need jorkid on ikka ühed naljakad koerad küll, sellised pisikesed ja nunnud, aga omamoodi kiiksudega. Jäi teine tädi süles tukkuma, tukkus ja tukkus kenasti, aga ühel hetkel, kui ema teisest toast tuli, hakkas järsku hirmsasti urisema, nii et ema kohe ära ehmatas. Astus ema siis talle lähemale ja küsib, et kas on midagi pahasti teinud, et nii kurjalt kohe. Koer uriseb edasi. Ema sirutab käe ja silitab, mille peale koer avab silmad ja hakkab rõõmsalt emaga kaasa liigutama. Nojah, ilmselt oli ta siis tukkumise ajal midagi oma unes näinud, mis urisema ajas, aga neil jorkidel on silmad ka sellise paraja karvapulsti taga, et saa tast nüüd aru, millal ta õieti magab või mitte :-) Lahe vahva väike tegelane igatahes.

Õhtupoolikusse tõi ootusärevust ja elevust aga jalgpalli EM 2016 järjekordne valikmäng, milles Eesti vastaseks oli Inglismaa. Muidugi, pärast äsjast kaotust Leedule ei olnud ootused just väga suured, sest kuidas ka ei võtaks, Inglismaa on üldiselt ikka kindlasti tugevam vastane. Aga noh, Eesti meeskonna omapära (tõsi, mitte ainult nende) paistab olevat see, et nõrgemate vastaste vastu mängitakse nõrgemalt kui tugevamate vastu :-) Inglismaa mäng oli, nagu nende koondise oma tavapäraselt kipub olema, küllaltki kesine - see on lausa imetabane, kuidas nad seda oskavad: klubid mängivad neil hästi, isegi väga hästi, ka nõndanimetatud inglise kooli jalgpallurid on väga heal tasemel, olgu kodumaa klubides või mujal, aga koondise mäng on juba aastakümneid aina longanud ja longanud. Muidugi, üldises plaanis olid nad Eestist tugevamad, mis ei olnud ka midagi imestada, aga see, et nad suutsid võita ainult 1:0, kõneleb mõneti juba iseenda eest. Selles mõttes mängis Eesti kaotusest hoolimata vaat et pareminigi, suutes oma kaitsega üldjuhul inglased täiesti hambutuks muuta - see ainus väravgi ei tulnud ju mängust endast, vaid karistuslöögist. Jääb üle vaid loota, et kuu aja pärast San Marino vastu mängides suudab Eesti siiski võidu võtta, mitte ei lange jälle skeemi "nõrkadega nõrgalt või lausa kaotusega" ...


Loetud: TM Kodu ja energia 10/2014, [digi] oktoober 2014
Vaadatud: jalgpalli EM 2016 valikmäng Eesti-Inglismaa (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film)

Neljabased mõtted

Täna oli üle tüki aja nüüd juba uue ajakava järgi - kuu viimasel neljapäeval, kui just mõni ad hoc algatusrühm teisiti ei otsusta - Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine. Millel, nagu ikka, arutati paljusid probleeme ja kitsaskohti, mille seast hetkel kõige hullem paistab olevat see, et osa Mageia pakutava tarkvara üleviimine uuele raamistikule on tekitanud mitmesuguseid probleeme tõlkimise osas. Aga jäi mulje, et teadjamad inimesed on probleemist vähemalt teadlikud, nii et ehk tuleb siin ka lahendus, enne kui tähtajad ja muu selline liiga tugevasti peale hakkab suruma. Veel võis teada saada, et töö Mageia wiki-ressursside tõlgitavaks muutmiseks - see tähendab tõlgitavaks vastava laienduse abil, sest nõnda-ütelda käsitsi on ju nagunii kogu aeg olnud võimalik tõlkida, ehkki nende materjalide ajakohasena ja originaaliga vastavuses hoidmine on tähendanud ränka vaeva (ja jah või õigemini ei, eesti keelde pole wiki-materjale seni tõlkes jõudnud, kuigi mõte on mul selles suunas liikunud küll) - on mõnevõrra edasi nihkunud ja võib-olla saab seegi nii kaugele juba lähiajal, et võiks tasapisi hakata olulisemaid materjale, mis ehk ka Eesti kasutajale huvi pakuvad, isegi tõlkima. Aga eks see ole näha, kuidas need ja teised asjad kulgevad. Keda lähemalt huvitab, leiab kohtumise kokkuvõtte siit ja täieliku protokolli siit.


Loetud: Imeline Ajalugu 4/2014
Vaadatud: mitte muhvigi

Esmabased mõtted

Täna suutsin olla juba nii kokkuvõtlik, et valmis kirjutada väike ülevaade vastselt ilmunud Mageia 4 kohta, aga suuresti sellega ka mu ind midagi vähegi vaimlisemat teha lõppes ja jõud rauges :-)


Loetud: Horisont 1/2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), Putini mängud (ETV), Kaunitar ja koletis (TV3)

Mageia 4 väljas

Täpselt kavandatud ajal, vaba tarkvara suurürituse FOSDEM 2014 avapäeval ehk 1. veebruari varastel tundidel nägi ilmavalgust Mageia uus versioon järjenumbriga 4.

Ehkki ma olen siinses ajaveebis kajastanud enam-vähem kogu arendusprotsessi alfa- ja beetaväljalasete ning väljalaskekandidaadi ülevaadetega, olgu siin siis uuesti ja võimalikult täielikult kokku võetud, mille poolest Mageia 4 erineb eelmisest versioonis ehk Mageia 3-st.

Mageia 4 avaekraan (KDE töökeskkonnas)

Kahtlemata on esimene ja võib-olla kõike silmatorkavam asi uus kujundus, mis ei erine siiski väga palju Mageia 3 omast, aga on ehk mõnevõrra veel elegantsem ja idamaiselt salapärasem (mõistagi, maitse on vaataja silmis, nii et mõnigi võib seda sootuks koledaks pidada, aga jäägu see juba igaühe enda otsustada).

Teine kindlasti kõigile, kes on ette võtnud Mageia 4 paigaldamise, silma torkav uuendus on Mageia tervitusaken ehk MageiaWelcome, mis on eelkõige mõeldud neile, kellele süsteem veel võõras, mõningate juhiste ja viidete andmiseks ning ka (arvatavasti) tarviliku tarkvara hõlpsaks lisamiseks. (Live-plaatide käivitamisel seda mõistagi automaatselt ei käivitata, sest põhimõtteliselt on tervitusaken mõeldud ikka juba paigaldatud süsteemi paremaks muutmiseks, aga vähemalt DVD-l kaasas ta on, nii et tutvuda saab sellega Live-plaadilgi).

Mageia 4 avaekraan tervitusaknaga (Razor-qt töökeskkonnas)

Samuti võib paigaldamisel silma jääda see, et Mageia 4 pakub varasemast rohkem töökeskkondi, et rahuldada võimalikult paljusid inimesi. Täpsemalt on uute töökeskkondadena lisandunud Mate ja Cinnamon, mõlemad Gnome lähisugulased, aga siiski praegusest Gnomest mõnevõrra erinevad. Seetõttu näeb ka paigaldamise ajal "kohandatud" töökeskkonna valimise aken varasemast pisut erinev välja:

Töökeskkonna valimine paigaldamisel

Ülejäänud silmatorkavamatest muudatustest tuleb ära mainida suurema osa Mageia tööriistade (st juhtimiskeskuse põhisisu) üleviimist Gtk2 pealt Gtk3 peale. Visuaalselt paistab või vähemalt peaks paistma see välja mõnevõrra kaunimas ja sujuvamas liikumises ning üldse nõnda-ütelda moodsamas välimuses (näiteks kenamad kohtspikrid). Kui eelväljalasetes tekitas see üleminek mitmesuguseid probleeme, siis vähemalt tundub, et väljalaske ajaks suudeti enamik neist korralikult ära parandada (välja arvatud vähemalt üks, millest allpool).

Samasugust moderniseerimist võib kohata Mageia tööriistade kasutamisel, mis nüüdsest tarbivad vajadusel saada tavalise kasutaja omast suuremaid ehk administraatori õigusi moodsama välimusega autentimisdialooge. Kel vaja lähemalt teada, siis taustal seisab selle taga üleminek vanamoeliselt usermode'ilt uuemale polkit'ile.

Kes on pisut harjunud (või vahel olnud sunnitud) käsureal toimetama, võib tähele panna, et võrguliideste nimed on nüüd muutunud. Varem kandsid need nimetusi eth0, eth1, wlan0, wlan1 jne, nüüd on need teistsugused, näiteks ens1. Üldiselt peaks see muutma mainitud võrguliidestega majandamist stabiilsemaks, aga kellele huvi pakub, siis pikemalt on muutuse põhjendustest kirjutatud siin.

Kindlasti tasuks ära märkida ka uuemates arvutites vana hea BIOS-i välja vahetatud UEFI toetust, mille kohta on küll öeldud, et see on alles eksperimentaalne ning korralikult ja täies mahus kavatsetakse UEFI toetus tagada alles Mageia 5 ajaks. Lähemalt võib võimalustest ja piirangutest lugeda Mageia Wiki ingliskeelsest artiklist.

Veel võib ära mainida tublit tööd paigaldatavate tarkvarapakettide hulga vähendamisel. See puudutab nii juhte, mil valitakse minimaalne paigaldus, mis on nüüd omajagu väiksem paljude tarbetute sõltuvuste eemaldamise tõttu, kui ka tavalist paigaldust, mille puhul varem nii mõndagi inimest ärritas väga suure (oma 1 GB) TexLive'i paigaldamine. Viimane on nüüdseks jagatud kolmeks eri paketiks ning kõiki neid läheb vaja (ning tuleb spetsiaalselt paigaldada) vaid juhul, kui kasutajal tõepoolest on kavas TexLive'i tarvitama hakata.

Kõik on valmis ID-kaardi kasutamiseks

Eesti kasutajatele on kahtlemata rõõmustav asjaolu, et Mageia kuulub endiselt nende äärmiselt väheste distributsioonide sekka, millel on (eestikeelse paigalduse valimise korral) kohe algusest peale kaasas tarkvara ID-kaardi kasutamiseks.

Nüüd on aeg loetleda Mageia 4 pakutava olulisema tarkvara versioone (põhjaliku ülevaate kõigist versioonimuutustest leiab Mageia rakenduste andmebaasist):

• kernel 3.12.8
• systemd 208
• X.org server 1.14.5
• KDE 4.11.4
• Gnome 3.10.2.1
• Lxde 0.5.5
• Mate 1.6
• Cinnamon 2.0
• LibreOffice 4.1.3.2
• Firefox 24.2.0 ESR
• ID-tarkvara 3.7.2

Mõni sõna ka eestindusest. Nagu varasematest versioonides, on Mageia 4 eestindus nii täielik kui vähegi võimalik. Muu hulgas on täielikult tõlgitud ka Mageia dokumentatsioon ehk täpsemalt paigaldusprogrammi ja juhtimiskeskuse käsiraamatud, mida võib nii oma arvutisse paigaldada kui ka lugeda veebis (vihje: veebis on (praegu ja edaspidigi) kõige uuem versioon, arvutisse paigaldamise korral saab praegu, enne uuenduse ilmumist õige pisut vanema versiooni). Siiski on paari Mageia tööriista juures mõned menüükirjed inglise keeles, mis on tingitud väikestest näpuvigadest eespool mainitud Gtk2->Gtk3 üleminekul. Paraku jäid need silma liiga hilja, et neid oleks saanud veel enne väljalaset parandada, sestap tuleb eriti suure keele-esteetilise vaimuga inimestel oodata tarkvarauuendusi (need vead on igikestvas arenduses juba parandatud, aga pakette ei ole tänase seisuga veel uuendatud, selleks kulub arvatavasti veel päevi).

Et ma olen ühtlasi ka KDE tõlkija, siis pean ette manama patukahetseja näo ja vabandama nende ees, kes sellest töökeskkonnast nüüd Mageia 4 koosseisus liiga palju inglise keelt leiavad: muu elu probleemide tõttu ei ole mul olnud pikemat aega olnud võimalik KDE tõlkimisega tegelda, mistõttu praegu ongi sellesse omajagu võõrkeelt tagasi hiilinud. Kuna terveid töökeskkondi ei kiputa enamasti kuigi aktiivselt uuendatama, siis on karta, et tõlke mõttes paremat KDE-d ei ole ka enne Mageia 5 oodata (siiski, võib lisada, et ka KDEs puudutab see tagasiminek suhteliselt vähest osa rakendustest ja muust, nii et tingimata selga pöörama ei pea mõnevõrra väiksema taluvuslävega puritaanid).

Kõige lõpetuseks tahaksin tähelepanu juhtida Eesti enda Mageia-sõprade leheküljele, kust leiab muu hulgas nii Mageia 4 ilmumise eestindatud pressiteate kui ka kenad pildilised ülevaated Mageia 4 KDE, Gnome ja Lxde töökeskkonnast (siinkirjutaja kasutas oma jutu illustreerimiseks Razor-qt töökeskkonda).


Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Laubased mõtted

Tänase päeva nael, kvintessents ning täht- ja tippsündmus oli vaieldamatult Eesti meistrivõistlus ristsõnade lahendamises. Mis oli sel aastal kohe mitmeti ja tervitatavalt teistmoodi kui varasematel aastatel (vähemalt neil, mil ma olen osalenud).

Kõigepealt oli koht juba pisut erinev: küll sellessamas pedas (mis nüüdseks kannab siiski mõnevõrra kenamat nime Tallinna Ülikool), aga mitte vana maja mõnusas saalis, vaid tolle kõige uuema hoone ühes saalis (oli lausa uhke nimega Euroopa saal), kus mul tekkis suisa küsimus, kuidas inimesed seal istuda ja töötada saavad - nii kitsas oli seal kohe. No eks muidugi studioosused ole näljapajukil ja kiitsakad, aga ikkagi ... Hämmastas ka mõnevõrra see, et tolles Tallinna Ülikooli uues majas paistavad korrused asetsevat mitte vertikaalis, nagu muidu tavaks, vaid horisontaalis: vähemalt olid kenasti kõrvuti too A-222 saal ja vist numbriga A-134 või midagi sarnast ruum. Aga noh, moodsad ajad, moodsad lahendused, pole midagi öelda.

Uut laadi oli ka võistlus ise või õigemini selle sisu. Kui varasematel aastatel on pisut erinevate reeglite järgi lahendatud ikka nõndanimetatud skandinaavlasi, olgu siis kõige klassikalisemaid või ka nõnda-ütelda ristsõnasalati kujul, siis seekord oli ampluaa laiem: kokku kaheksast ristsõnast, mis lahendada anti, oli vaid üks klassikaline skandinaavlane, lisaks veel ka ristsõnasalat, nende kõrval aga ka muidu klassikaline ristsõna (huvitav, kas see oli tähistamaks hiljuti maailmas 100. sünnipäeva pidanud ristsõna? (ehkki jah, väidetavalt olla Eestis ilmunud juba 15 aastat varem ristsõna mis ristsõna, aga see on esialgu ainult väide, mida ma olen kuulnud, ent pole jõudnud kontrollida) Kuigi tegu oli ruudu, mitte rombiga, nagu too esimene ristsõna oli, oli kujundus ja kõik kuidagi sarnane siiski), spiraalristsõna, krüptogramm, silpristsõna (seegi küll jah pisut skandinaavlase mõjutusega, mitte eraldi küsimustega), võtmemõistatus (samuti omapärane: võtmed olid, aga põhiruudustiku küsimusi polnudki, vaid sinna pidi kujunema üks pikk aforism) ja sõnapaigutus.

Tase oli äärmiselt kõrge, mida võib mõista kas või tulemuste järgi. Reglement oli põhimõtteliselt sarnane varasemaga: lahendamisaega 1 tund, etteantud punktide arv 1000, plusse sai selle eest, kui vastusepakk varem ära anda, iga minuti eest 3 (ehk iga 20 sekundi eest 1), miinuseid andsid tühjaks jäetud (1 punkt) ja valesti täidetud (2 punkti) ruudud. Kui varasematel aastatel jõudsid paremad (nii umbes esikolmiku jagu) ikka mõnevõrra üle 1000 punkti, siis seekord sai ka võitja vaid 915 punkti.

Ja võitjaga seondub veel üks värskendus ja uuendus. Kui viimastel aastatel on järjepanu muudkui võitnud ja suveräänselt parima ristsõnalahendaja troonil hõljunud Kaldase Ave, siis sel aastal ta lõpuks kukutati, küll kõigest kolme punktiga, aga siiski. Ja kukutajaks oli nähtavasti tulevane ristsõnalahendajate maailma suurkuju, praegu veel kõigest 15-aastane Kiseli Joonas Jürgen.

Ja noh, et ära rääkida ka viimane uus, võib-olla mitte just nii värskendav, aga siiski teistmoodi asi. Eks siinkirjutaja oli ka hellitanud mõtet, et vahest suudaks hea õnne korral ise sinna troonile tõusta, aga sel aastal läks nii, et tulemuseks oli kõigest 8. koht. Seega küll veel esikümnes, aga tublisti tagapool viimaste aastate kõikumisest 2.-3. koha vahel. Tõsi, tuleb lisada, et kogu see esikümne ja natuke rohkemagi punt oli üsna tihedalt koos: kui kaks esimest, mainitud Kaldas ja Kisel, said 915 ja 912 punkti, siis kolmas koht mäletamist mööda vaid 712 (võin pisut eksida, ei kirjutanud tulemusi üles ja veebis neid veel ei ole, ei kilvalehel ega Facebooki vastavas grupis) ning 10. koht vist 670 punkti kandis. Eks ta muidugi pisike pettumus oli niimoodi tagasi langeda (algava mõistusliku marasmi algus? no vaatame järgmisel aastal, kas trend on püsiv :-) ), aga tegelikult olen ma pigem rõõmus, et mängus endas uuendusi tehti, see süstis kuidagi elu ja erksust juurde. Ja ega siis 8. koha saanule auhinnaks antud "Ristsõnastik 2014" ka nüüd midagi halba ei ole :-)

Tagasi vaadates tundub, et mu tagasilanguse taga oli peamiselt üks pisike strateegiline eksimus: juba üsna algul leidsin, et võtmemõistatust, mis oli pühendatud Sotši olümpiamängudele, ei ole üldse torkima hakatagi, nagu ma üldse tavaliselt jätan spordiristsõnad kõige viimaseks ja ka siis pean tavaliselt igasugu lisamaterjale kasutama - no ei ole sellest vallast teadmisi, üldse mitte (samuse talispordi ja Eesti/eestlaste osas - kes ja mis olid samuti tolles võtmemõistatuses prominentselt esindatud - piirduvad mu teadmised Veerpalu nime kuulmisega, aga tema vist tänavusel OMil ei osale, on mul kahtlane tunne), ja mõningase kaalumise järel, pärast kahekordset minutilist juhmi põrnitsemist, pidasin paremaks ka sõnapaigutuse lahendamisest loobuda ning pühendada rohkem tähelepanu ülejäänud ristsõnade võimalikult täielikule, et mitte öelda filigraansele täitmisele (mis, tuleb öelda, siiski mitte kõigi puhul täielikult ei õnnestunud - jäi mõningaid tühje ruute ja isegi kaks valesti täidetud ruutu). Hiljem vaadates ei tundunud küll sõnapaigutus enam sugugi mitte nii raskena ning just see oleks andnud vajalikud sadakond punkti juurde, mis oleksid mind meteoorina tõstnud auhinnalisele kolmandale kohale - ka aega selleks oleks tegelikult jagunud. Aga eks ta ole, tagantjärele tarkus on ikka see kõige suurem ...

Aga ehkki täht- ja tippsündmus ja õige palju tunde võttev (ühtekokku, kui arvestada aega kodunt väljumisest sinna tagasi saabumiseni, lausa oma viis tundi), ei olnud see ainuke märkimisväärne asi, mis täna juhtus. Nimelt ilmus täpselt kavandatud ajal Mageia 4. Eks ta pidigi just täna ilmuma, sest arendajad tahtsid kangesti seda esitleda vaba tarkvara maailma suurüritusel FOSDEM 2014, nii et loomulikult taheti seda esitleda võimalikult suurele auditooriumile, mis, paistab, ka õnnestus. Eks ma kirjutan sellest lähipäevil pikemalt, aga olgu esialgu antud viitena vaid Mageia 4 lehekülg, kust saab seda alla laadida või ka rohkem teavet leida, ning samuti Eesti enda kogukonna lehekülg (mida on häbematult vähe propageeritud, ka ma ise olen seda hirmharva märkinud), kust leiab nii (tõlgitud) pressiteate kui ka pildilised ülevaated Mageia 4 KDE, GNOME ja LXDE töökeskkondadest. Vahest tasub ära märkida ka ilmumisteadet Pingviini foorumis.

Ühtlasi tähendas see, et mul tuli õhtul pisut Mageia hüvanguks pingutada, näiteks tõlkida too pressiteade ning ka pisut nikerdada Mageia veebilehekülgede tõlgete kallal. Aga ehk oligi see hea maandamine pärast vaimliselt küllaltki rasket päeva.


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ööingel (TV6)

Laupühaesmabased mõtted

Jajah, seekord selline kolmiksissekanne ühekorraga. Mis teha, olud olid sellised, et see kolmpäevak kulges kui peaaegu üks tervik ja lahutada seda õieti olekski raske ja keeruline. Täpsemalt algas siis kõik laupäeva õhtupoolikul, sellisel mõnusal ajal, kus akna taga praksus kena pakane ja silm võis imetleda välist valget harmooniat (mis pimeduses veel enam toonile pääseb kui kunagi päevavalguses), kui äkitsi mind oma kolme ja poole aasta jagu ustavalt teeninud arvuti oma ukse sulges. Eks selliseid väljalülitumisi on mõnikord ikka ette tulnud, ei osanud sestap midagi erilist halba kahtlustada ja et midagi hirmus pinevat ka ees ei olnud, otsustasin vanakesele pisut puhkust anda (umbes peas tiirleva mõtteräbalaga, et küllap on üle kuumenenud - mul ta ju aastaringselt ilma vahet pidamata sees ja see nõuab oma lõivu, kindlasti - ja veidi puhkust igati asjakohane).

Aga kui ma siis nii poole tunnikese pärast massina uuesti sisse lülitasin oli tulemuseks seeriaviisi praksatusi, ridamisi suitsupahvakaid ja arglikult ringikargavaid leegihakatisi elik sädemeid ... Sõnaga, lähem sissepiilumine pärast esimest ebamugavustunnet ja suitsu hajutamist paljastas, et nähtavasti toiteplokk on läinud kõige kaduva teed. Ja kuigi ma olen paras elektri- ja elektroonikahuviline, olen ma sama palju ka elektri- ja elektroonikaäpard, mistõttu naiivne katse proovida ühe vanema, teisel põhjusel kasutuseta jäänud arvuti toiteplokki selle asemele panna lõppes täpselt nii, nagu see lõppema pidigi ehk eimillegagi (eks neid potentsiaalseid asendusi oleks veelgi võtta olnud, aga arvutid, sindrinahad, paistavad iga aastaga aina ahnemaks minevat oma energiatarbe poolest ja kui mul oli seni sees olnud 450 W plokk, siis 400 W tundus veel ehk lubatav, aga vanemad 300 W ja mis nad olid juba liiga kahtlased, et isegi proovima hakata).

Nojah, põhimõtteliselt muidugi saan ma oma avaliku elu palet säilitada ka tahvelarvuti ja telefoniga, aga kirjainimesena, nagu ma olen, olen ma jõudnud täiesti kindlale ja vankumatule veendumusele, et selleks nood mitte ei sobi (isegi Skype või muud suhtlusvahendid on paras piin - hakkama ju saab, aga millise vaevaga, millise vaevaga ...). Küll aga muidugi meelelahutuseks ja niisama veebis kolamiseks ja enda presenteerimiseks. Ehk näiteks minu puhul siis selleks, et leida sel Eesti mõttes öisel ajal endale võimalikult kiiresti mõni sobilik asendus, sest kuigi mul põhitöö ehk raamatute tõlkimise mõttes kestab endiselt edasi mõnus puhkus, ei tähenda see sugugi, et kirjatööd teha vaja poleks. (Ja nojah, piinlikkustundega tuleb tunnistada, et kogu selle jahmerdamise peale läks mul suisa üldse meelest ära, et Postimees tahtis minu käest ühe artikli tõlget pühapäevaks, mida ma eelkirjeldatud asjaolude tõttu kuidagi ei olnud võimeline tegema, aga mille ma siiski kohusetundlikult ja häbipisarate saatel niipea nende hüvanguks valmis meisterdasin, kui see vähegi võimalikuks osutus.)

Kogu see jahmerdamine võttis mõistagi tujukraade tublisti madalamaks, nii et pühapäeval traditsioonilisele külaskäigule ema juurde minnes võisin ainult rõõmustada tavapäraselt mõnusa ja toitva kõhutäie - jah, ehk pole makaronid mu kõige suuremad lemmikud, aga kui neid nii harva saab, nagu ma neid saan, siis maitsevad needki päris hästi, isegi ilma hakklihakastmeta (tõele au andes tuleb küll lisada, et samust hakkliha oli nende makaronide vahele õige tublisti suratud) - ja igati asjaliku - jah. lausa Meistriristikuga! - peatäie üle ristsõnavihikute kujul, mis loksutasid olemise pisut tavalisemasse rütmi tagasi ning tõid vatsa ja silmi omajagu elevust.

Seejärel oli aga aeg tõtata elukohajärgses suuremas kaubanduskeskuses asuvasse erialasesse kauplusse uut arvutusmasinat hankima, milleks sai, nagu mul ikka kombeks, selline suhteliselt keskpärane, aga väikese eeluurimise põhjal sugugi mitte ka kehvake aparaat.See käes ja kodus vajalikud juhtmete ümberasetamised ning kõvaketta sisestamised ja muud vajalikud toimingud tehtud, oli aeg see sisse lülitada. Ja nagu arvata võib, ei tähendanud see sugugi seda, et kõik libedalt kulgeks (siin tuli kasuks tahvelarvuti olemasolu, mis võimaldas kenasti ühe asjatundliku sõbraga konsulteerida). Kõigepealt ei tahtnud kernel üldse käima minna, mis lahenes siiski üllatavalt kergelt, aga raskem probleem oli juba see, et süsteem ei tahtnud ära tunda masina graafikat ja nii oli mul algul ees imetabane pilt, mida on sõnades raske isegi kirjeldada, sestap olgu siin antud ka selle visuaalne esitus foto kujul.

Õnneks sai sellestki karist ühelt poolt tänu Mageia headele tööriistadele ja teiselt poolt kindlasti ka sõbra nõuannetele (nojah, eks ma oleksin ehk ka ise suutnud välja mõelda, mis ja kuidas, aga närv oli taas nii pingul, et õige mõte jäi tükiks ajaks tabamatuks) vähese vaevaga üle. Nii et vähemalt oma võla ajalehest tõlketellija ees sain ära õiendada, kui seejärel arvuti vähemalt normaalselt tööle läks. Ja hea oli muidugi ka see, et ülaltoodud pildi tõttu sai ka Mageia riistvara-andmebaasi üks kirje juurde lastud lisada, nii et järgmistel samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga masinate omanikel loodetavasti sellist südamerabanduse-eelset ja -aegset olukorda tekitava pildi nägemist ees ei seisa.

Aga eks ta ole, kõige selle jamaga õnnestus mul endalgi mõningaid käkke kokku keerata, mille lappimise peale kulus veel tubli tükk tänastki, see tähendab esmaspäevast päeva. Aga vähemalt praeguseks on asjad enam-vähem korras, see tähendab umbes samasugused nagu pisut enam kui kahe ööpäeva eest. Kui ainult selle veel suudaks välja nuputada, kuidas heli arvuti seest välja peaks pääsema - hoolimata sellest, et formaalselt peaks helimaailm riistvaraliselt täiesti sama olema, ei paista samasse ega teistessegi aukudesse asetatud juhtmed (ja mitu kordagi üle kontrollitud - eilse õhtu üks elamusi oli õige tükk aega kestnud jändamine võrguühendusega, mis kõigi parameetrite järgi pidanuks toimima, aga mida ometi ei olnud - kuni lõpuks taipasin üle vaadata arvutisse suunduva kaabli, mille olin kohe algul enda arvates hoolikalt, ka vajalikku klõpsatust tähele pannes, paika pannud, aga mis, nagu selgus, ei olnud veel sugugi selles õiges, ühendust tagavas asendis) sugugi midagi edasi andvat kõlaritesse ... Nojah, helid pole ju ka kõige olulisemad, aga hea oleks siiski neid mõnikord kuulda. Eks peab edasi nuputama.


Loetud: Eesti etümoloogiasõnaraamat
Vaadatud: Välisilm (ETV), Naiste revolutsioon Jeemenis (ETV), Kaunitar ja koletis (TV3)

Uued esemed kodus: arvuti it Intel i3 Office

Kolmabased mõtted

Tänasessegi päeva tõi pisut vahelduskiiri Mageia. Või kui täpsem olla, siis lausa kolm Mageia seotud tegevust. Esiteks tänu uue kujunduse olemasolule Mageia paigaldamise käsiraamatu (mida tulevikus, pärast Mageia 4 ilmumist, saab näha Mageia dokumentatsioonisaidil ja mille eelvaadet juba praegu võib näha dokumentatsioonimeeskonna "liivakastis") tarbeks viimaste vajalike piltide valmistamine. Teiseks ja eelmisega seotult ühe vana veateate lõplik sulgemine (sisuldasa sai see ammugi muudetud, aga vaat too pilt oli seni uuendamata). Ning kolmandaks kõige eelneva ja järgnevaga seotult ka vastse Mageia 4 väljalaskekandidaadi järeleproovimine omal nahal (küll ettevaatlikult VirtualBoxis siiski), millest ma kirjutasin ka põgusa ülevaate.


Loetud: Akadeemia 1/2014
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Jugavool (Universal), Maailma lõpp (Universal)

Mageia 4 RC väljas

Pühapäevaõhtu viimaste hingetõmmetega ühes nägi kavandatust tükk aega hiljem ilmavalgust tulevase Mageia 4 väljalaskekandidaat, viimane eelversioon veebruari avapäevadele planeeritud lõplikust väljalaskest.

Hilinemise põhjus oli üpris proosaline ja päris mõistetav: ka viimase beetaväljaande puhul esines veel terve hulk vigu ja tõrkeid ning nendega võitlemine ja eriti veel jagusaamine võttis oodatust rohkem aega, sest nii mõnedki osutasid arvatust visamat vastupanu - kui seda nüüd luulelisemas keeles  väljendada.

Olles Mageia arendamisega seotud postiloendeid hoolikalt jälginud, võib arvata, et paljud sellised vead, mis võivad puudutada üsna paljusid inimesi ja/või mõjuda kehvalt Mageia renomeele, on ka suudetud parandada. Vigade parandamisele keskendumine mõistagi tähendas ka seda, et võrreldes beetaväljalaskega mingeid märkimisväärseid uuendusi enam ei tulnud - kui mitte arvestada seda, et Mageia uus kujundus loksus lõplikult paika. (Ja loomulikult on see taas selline, mis kergitab kirgi ja tõstab tundeid: mõned on seda juba jõudnud nimetada lapsikuks ja abituks, teised pidanud vaimustavaks, otsekui idamaise kirsiõie kevadpuhanguliseks puudutuseks põsel - eks otsus ole vaataja silmades.)

Razor-qt töökeskkond

Väikese erinevusena tavalisest KDE-lembusest valisin seekord paigaldamiseks välja kergema ja tagasihoidlikuma töökeskkonna, millel nimeks Razor-qt (ülal oleval pildil võib ühtlasi näha ka uut kujundust). Paigaldus ise läks kergelt ja vaevata ning ka käivitamisel mingeid probleeme ei esinenud, nii et usutavasti on tõepoolest vahepeal esinenud hädadest (mis võisid isegi täielikult tõkestada (esma)käivituse) üle saadud. Sama võib öelda proovitud Live-DVD kohta, mis samuti käivitus ja töötas vähimagi tõrketa.

Ka eestinduse osas tundus nüüd kõik korras ja kaasatud olevat: mulle endale pisut muret valmistanud asjadest (just seetõttu, kas neid ikka kaasatakse õigeaegselt) võis näha, et Mageia litsentsileping on nüüd paigaldamisel kenasti eesti keeles loetav (koos märkusega mõistagi, et tegu on vaid tõlkega ja et siduv litsentsileping on ikka ingliskeelne originaal) ja et ka mujale olid sisse jõudnud kõik vajalikud parandused ja täpsustused.

Olgu lõpetuseks ära nimetatud ka olulisema tarkvara uued versioonid:

• kernel 3.12.7
• X.org server 1.14.5
• KDE 4.11.4

Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Teisibased mõtted

Kui eile oli väliseid erutajaid õige mitu, siis täna õigupoolest ainult üks: natuke sai vaeva nähtud Mageia tõlgete kallal. Täpsemalt tolle uue asja, vastset paigaldajat (või vististi ka uuendajat) töökeskkonna käivitumisel ees ootava Mageia tervitusakna (aka MageiaWelcome) tõlget, mille ma puhtalt inertsist olin tõlkinud teietavas vormis - enamik Mageia pakutavaid tööriistu on ju eelkõige mõeldud administraatorile või vähemalt kasutajale, kel on (loodetavasti) mingigi teadmine mida ta teeb, ja et seda paremini rõhutada, olen ma juba ammust ajan pidanud paremaks kasutada erinevalt töökeskkonna (minu puhul siis KDE, aga GNOME tõlkijad ja teadaolevalt ka teised tõsisemad tegijad on sama teed läinud) rakendustest ja muudest värkidest, kus on kombeks sinatada, just teietavat vormi. Aga too Mageia tervitusaken on just nimelt mõeldud tollele kõige tavalisemale kasutajale, eriti veel neile, kellele ka Mageia alles uudne on, nii et õigustatult juhiti tähelepanu, et seegi võiks olla sinatavas vormis. Alates tänasest siis ka on (ja usutavasti saab olema ka peatselt ilmavalgust nägevas Mageia 4 lõplikus versioonis).


Loetud: Akadeemia 1/2014
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Forrest Gump (TV6), Kaunitar ja koletis (TV3)

Kolmabased mõtted

Tänasessegi päeva mahtus pisut tegelemist Mageiaga, muidugi eelkõige põhjusel, et nii lõppväljalaske ilmumine kui ka eriti tõlgete külmutamise tähtaeg hakkavad lähedale, viimane lausa ohtlikult lähedale jõudma. Õieti küll tõlkimise kui sellisega ma palju ei tegelenudki, vaid õige pisut sai kohendatud paari tõlget (mille puhul pole hirmus hullu ka siis, kui need ei jõuagi lõppväljalaskesse sisse), peamiselt aga varustatud uute ekraanipiltidega Mageia juhtimiskeskuse käsiraamatut. (Huvilised võivad, nagu ikka, näha eelvaadet dokumentatsioonimeeskonna "liivakastis" aadressil docteam.mageia.nl.). Küll aga jõudsin nii kaugele, et proovisin järele mõne päeva eest ilmavalgust näinud teise beetaväljalaske, millisest kogemusest kirjutasin ka põgusa ülevaate.

Õhtupoolikul võis aga teleri vahendusel jälgida nauditavat jalgpalli klubide maailmameistrivõistluste poolfinaalis, kus vastamisi olid turniiri suurüllataja, korraldajamaa meister Casablanca Raja, kes ei pääsenud viimati oma konföderatsioonis isegi põhiturniirile, aga suutis nüüd eelnevalt välja lülitada Okeaania konföderatsiooni võitja Aucklandi City ja Põhja-Ameerika konföderatsiooni mitmekordse võitja Monterrey, ning Lõuna-Ameerika konföderatsiooni äärmiselt tihedas sõelas end esikohale võidelnud Atlético Mineiro. Erinevalt esimesest on viimases küllaga igasugu staare, eelkõige mõistagi Ronaldinho, aga teisigi.

Sestap oli vähe alust eeldada, et Raja edulugu võiks ka sellise vastasega silmitsi ja kokku sattudes jätkuda. Ja ometi olid just nemad need, kes lõid esimese värava! Seda väga pingelise mängu järel, milles mõlemal oli mitu head kasutamata jäänud võimalust. Tõsi, Ronaldinho hiilgav karistuslöök pani peagi viigi kehtima ning tundus, et pigem võib mäng lõppeda ikkagi lõunaameeriklaste võiduga, aga siis tuli kohtuniku tublisti vaieldav otsus määrata marokolaste kasuks penalti, mille nad ka kindlalt sisse lõid. Mille järel brasiillaste torm ja tung vastase värava suunas aina tugevnes, paraku lausa nii võimsalt, et neil jäi tagant küllaltki hõredaks ja nii võisid Raja mehed paar viivu enne lõpuvile kõlamist vormistada seisuks 3:1.

Arvata on, et kui ise poleks näinud, siis poleks uskunud, et niisugune tulemus üldse võimalik on. Ja kuigi ma olen endiselt kindel, et finaalis võidab Müncheni Bayern, ei saa neil küllap sugugi lihtne olema niisugusest edust tiivustatud meeskonda, keda pealegi toetavad koduseinad, sama kindlalt võita, nagu nad suutsid üle olla Aasia parimast klubist Guangzhou Evergande'ist.


Loetud: Imeline Ajalugu 12/2013
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Ajavaod. Ärimehed: Telefonid Tartust (ETV), jalgpalliklubide MM: Al-Ahly - Monterrey (Eurosport2), jalgpalliklubide MM: Casablanca Raja - Atlético Mineiro (Eurosport2)

Mageia 4 Beta 2 väljas

Vabandus: lubatud kirjatükk Beta 1 kohta jäi paraku olemata, nii et allpool mainitud uuendused puudutavad nii Beta 1 kui ka Beta 2, aga võib siiski öelda, et märkimisväärsem osa uuendustest võrreldes kolmanda alfaväljalaskega tuligi sisse alles Beta 2-s, nii et ehk pole ühe beetaväljalaske tutvustamise vahelejäämine kõige hullem.

Möödunud laupäeval ilmavalgust näinud tulevase Mageia 4 teine beetaväljaanne tõi kaasa mitmeid huvitavaid uuendusi, osad teretulnud, teised ehk ka, aga veidi vähe viimistletud veel, võib-olla. Olgu need ka kohe ära öeldud. Kindlasti on äärmiselt positiivne see, et Firefox avaneb nüüd kohe algusest peale eestikeelsena ning avatav lehekülg on Mageia kogukonna eestikeelne variant, mitte ei pea enam hulkuma brauseri menüüdes ja vastavaid laiendusi käsitsi sisse lülitama.

Teine silmatorkav uuendus on Mageia tööriistade (see tähendab peamiselt Mageia juhtimiskeskuse vahendusel, aga ka mõnede sagedamini autonoomsemalt kasutatavate (näiteks tarkvara paigaldamise rakendus Rpmdrake või Mageia uuendamise aplett) tööriistade) üleviimine GTK2 pealt GTK3 peale. Need viimased kaks mõistet, GTK2 ja GTK3, ei pruugi paljudele midagi öelda, aga kui hästi lihtsustatult võrrelda, siis võib seda vahet ehk võrrelda GNOME 2 ja GNOME 3 vahega. Sõnaga, välimuselt on üldiselt GTK3 asjad enamasti "ilusamad" (kuigi muidugi, ilu on igaühe silmis) ja väidetavalt võimaldavat arendajatel palju vahvamaid asju pakkuda. Nüüd siis ka Mageia arendajatel. Paraku on see üleminek esialgu teatavate puudustega, nii mõnegi tööriista juures võib kohata imelikke asju, mis on kas seletatavad samuse ülemineku ebatäielikkusega või siis tulid selle tõttu esile (näiteks tarkvara paigaldamise rakenduse Rpmdrake kohati visuaalselt jahmatama panev käitumine). Sellest ei tohiks siiski lasta end päris ära ehmatada, sest kõigi selliste anomaaliate parandamisega tegeldakse aktiivselt.

Samuti võib silma torgata see, et nende Mageia tööriistade puhul, mis nõuavad kasutamiseks administraatori õigusi, on noid õigusi päriv dialoog nüüd pisut teistsugune. Selle taga seisab, kui tehniline olla, üleminek vanamoelise usermode'i pealt uuema polkit'i peale. Peale teatava visuaalse erinemise kasutaja seisukohalt märkimisväärset vahet siiski pole. Ometi, kas sel või mõnel muul põhjusel võib esineda probleem, et mõni Mageia tööriist ei käivitu, kui klõpsata selle ikoonile kiirkäivitusribal või valida see menüüst. Sel juhul aitab sama tööriista käivitamine käsurealt (olulisemad käsud on arvatavasti rpmdrake ja mcc, esimene tarkvara paigaldaja, teine terve Mageia juhtimiskeskuse avamiseks).

Veidi väiksema silmatorkavusega uuenduste all võib ära mainida näiteks seda, et kellaajaga tegelev tööriist drakclock kasutab nüüd senise ajaserveriteenuse ntp asemel teenust chrony, ja et heli seadistamisega tegelev tööriist draksound ei paku enam võimalust kasutada ALSA draiverite asemel ürgse OSS-i omi (õieti ei saanud seda, kui ma õigesti aru olen saanud, juba tükk aega teha, aga visuaalselt oli selline võimalus endiselt pakkumisel).

MageiaWelcome eesti keeles

Kindlasti tasuks ka ära märkida, et Mageia eestikeelne tõlge on saanud lihvi, täpsemalt peaks nüüd taas kõik Mageia tööriistad olema täielikult tõlgitud (või vähemalt nii täielikult, kui see on võimalik). Tõsi, see ei pruugi päris igal pool veel kajastuda sõltuvalt sellest, millisel hetkel valmis tõlge ja millisel hetkel pakendati vastav tööriist. Küll on nüüdseks tõlgitav ja ka tõlgitud uustulnukatele (aga muidugi ka teistele) mõeldud avaaken MageiaWelcome. Tõsi, kuigi see peaks kõigi eelduste kohaselt ilmuma alati, kui Mageia esimest korda käivitatakse (või ka järgmistel kordadel, kui mitte eemaldada linnukest, mis seda lubab), leidsin ma, et praegu veel seda siiski niimoodi automaatselt ei käivitata ja seda tuleb ise menüüst otsida ning käima panna. Aga küllap seegi probleem lahendatakse enne lõplikku väljalaset.

Küllap väärib tähelepanu seegi, et paigaldamise ajal on pisut uuendatud seda ekraani, kus saab valida, mida ja kuidas paigaldada (eeldusel, et eelmisel ekraanil ei ole valitud KDE ega GNOME, vaid "Kohandatud"). Muu hulgas on lisandunud uute töökeskkondadena Cinnamon ja MATE (mõlemad GNOMEst välja kasvanud, aga sellest mõnevõrra erinevad).

Uute töökeskkondade valimise võimalus

Lõpetuseks võib kirja panna, nagu ikka, tarkvara uued versioonid:

• kernel 3.12.3
• X.org server 1.14.4
• KDE 4.11.3
• GNOME 3.10.1
• LibreOffice 4.1.3.2

Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Neljabased mõtted

Täna lõid siis viimaste kuude räiged pingutused lõpuks end väsimuse kujul korralikult välja: suurem osa ajast selle ja eelmise sissekande vahel möödus magades. Siiski võib nii palju öelda, et eile mainitud Mageia litsents läbiski põgusa kõrvalpilgulise üle- ja läbivaatuse ning on nüüd kõigile avalikult näha siin (rääkimata sellest, et seda peaksid mõistagi nägema ka kõik, kes paari kuu pärast asuvad õhinal ja särasilmi tuliuut Mageia 4 paigaldama).


Loetud: Oma Keel 2/2013
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Elas kord ... (Fox)

Kolmabased mõtted

Selline lihtne ja rahulik päev, mida täitis peagu terves ulatuses pühendumine vaba tarkvara tõlkimisele, mille objektiks oli endiselt Mageia. Nüüd peaks olema võimalik öelda, et ma olen enda poolt teinud vist küll kõik, et Mageia 4 võiks olla maksimaalselt eestikeelne, isegi võib-olla eestikeelsem kui Mageia 3. Tänase päeva panuseks olid nii paigaldusaegsed abitekstid (kuhu oli vahepeal üks pisuke jupp juurde ilmunud) kui ka Mageia juhtimiskeskuse käsiraamat, mida on vahepeale ajaga tublisti, lausa päris tublisti täiendatud. Ja mul tuli isegi hull mõte ära tõlkida Mageia litsents, seesama tekst, mida näeb peagu kohe paigaldamise algul ja kus senini ilutses pealiskiri, et see on segaduste vältimiseks tõlkimata ehk originaalkeeles. Loodetavasti vajalikud ja teadlikud inimesed abistavad mind pisut, olgu siis tõlke kohendamisega või vähemalt heakskiitva õlalepatsutusega, nii et tulevane Mageia 4 paigaldaja ei pea enam tingimata inglise keeles pingutama ja ponnistama litsentsilepingut lugeda, vaid võib selle sisuga tutvuda ka emakeeles. Kui nüüd kõrvale jätta veebis näidatavale dokumentatsioonile (mis hõlmab nii paigaldusabi kui ka juhtimiskeskuse käsiraamatut) lisatavad "tõlgitud" pildid (aga nendega on suhteliselt palju aega veel, vähemalt distributsiooni enda väljatulekuni (loodetavasti) veebruari algul), ei olegi jah, võib öelda, Mageia juures õieti rohkem midagi tõlkida. Nii et arvatavasti õnnestub peagi pääseda ka KDE kallale, mis on samamoodi pikalt hooletuses ja unarul olnud.


Loetud: Akadeemia 12/2013
Vaadatud: Juhe, kiip ja suitsev kaheraudne (ETV2), maailma jalgpalliklubide karikas: Casablanca Raja - Aucklandi City (Eurosport2), jalgpalli Euroopa meistrite liiga: Milan - Amsterdami Ajax (TV6)

Laubased mõtted

Selline üldiselt eimillegierilisetegemisepäev, kus natuke sai koristatud kodust majapidamist (aga palju ka ei viitsinud), natuke tehtud veel seda ja teist, aga olulisena tuleks ehk ära märkida seda, et eilset tarkvara tõlkimise rajale taasastumise õilsat üritust jätkates näppisin pisut taas Mageia mitmesuguseid tõlkefaile ja nüüd võib öelda ka seda, et Mageia veebileheküljed (alustades avaleheküljest ja sealt edasi, kuni minna annab) on taas nii eestikeelsed, kui nad praegu üldse saavad olla. Mis muidugi ühtlasi tähendab ka tagasihoidlikku soovi, et kui keegi märkab seal siiski midagi, mis on valesti, olgu keelelises või sisulises mõttes, siis on just praegu, mil mul tarkvara tõlkimise soon ja neljas silm jälle avanenud on, maru hea aeg sellest teada anda.


Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: Doctor Who (BBC Entertainment), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Rein Langi bitch (Postimees, 07.12.2013)

Neljabased mõtted

Tavaline päev- jah, päev, mitte tööpäev! -, mille sisse mahtus kaks suuremat, kuidas öelda, sündmust, mis olid ühtlasi teineteisega seotud.

Üks neist oli esmakordne katsetus versioonihaldussüsteemiga git, millele nüüd ka Mageia on üle läinud, sealhulgas tõlgete haldamisel (KDE näituseks püsib tõlgete puhul seni veel Subversioni juures, aga eks sealgi või millalgi see üleminek tulla, sest tarkvaraarendus iseenesest käib juba peaaegu täielikult gitis). Tänu väga asjalikule juhendile läks see küllaltki valutult, vaid vähese proovimisega sai seadistusfaili just selliseks, nagu vaja. Ja ühtlasi selgus, et Mageia tõlkimisel on üht-teist vaja küll teha, aga siiski väga vähe õnneks (peamiselt too uus kasutajatele kõigepealt silma torkav ja paistev MageiaWelcome), vaid mõnikümmend tõlkimata ja umbes samapalju ülevaatamist nõudvat stringi. Loodetavasti suudan ma sellega (või nendega) õigeks ajaks hakkama ja ühele poole saada, nii et ka Mageia 4 võiks tulla nii eestikeelne, kui vähegi võimalik.

Teine oli õhtupoolikule langenud Mageia sõprade kokkusaamine, mis küll, nagu alati, toimus kuu esimesel neljapäeval, aga seekord minu jaoks uues kohas. Et mind sõidutati sinna autoga, siis ei oska ma öeldagi, kus see uus koht asub, tean ainult seda, et samas hoones peaks asuma Kamahouse'i nime kandev toitlustuskoht, mille külastamiseni ma küll seekord ei jõudnud. Kokkusaamine oli samuti nagu ikka, rohkelt igasugu arutamist ja igasugu asjade katsetamist, sõnaga edukas ja teotsemismaiguline.


Loetud: TM Kodu ja ehitus 12/2013
Vaadatud: Elas kord ... (Fox)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikusse mahtus ära ka üle pika, väga pika aja peetud Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine. Suureks ja laiaks veninud vaheaja peamine põhjus on olnud senise eestvedaja äralangemine (väidetavalt abiellumise ja ilmselt siis ka uutmoodi elu sisseseadmise tõttu), nii et mingit koordineerivat laadi tegevust pole enam kuid toimunud. Nüüd aga paistab, et mõnel inimesel on sellisest olukorrast kõrini ja enamgi ning paljudes rohkem või vähem akuutselt pulbitsev soov kellegi järele, kes tegeleks nõnda-ütelda kõrgemal tasandil organiseerimisega, võib taas teoks saada. Iseenesest muidugi pole praegunegi olukord väga laita, aga nojah, et tõlkijate baas võiks laieneda, oleks nähtavasti vajalik kasutusele võtta mingisugune veebipõhine tõlkimissüsteem, sest kuigi praegune tööjärg on Mageia wikis korralikult ära kirjeldatud ja dokumenteeritud, tundub, et nii mõnelegi on siiski ületamatuks takistuseks versioonihaldussüsteemide (subversion või git) kasutamine. Ent sellise veebisüsteemi kasutusele võtmine nõuab kindlasti kedagi, kes sellega otseselt tegeleks ja ühtlasi suhtleks Mageia arendajatega, et see süsteem ikka nende loodava tarkvaraga kenasti koostoimiks. Ja eks neid probleeme ole veelgi, millest mõned ka tänasel kohtumisel pinnale kerkisid. Keda asi lähemalt huvitab, saab lugeda kas kohtumise lühikokkuvõtet või täielikku protokolli.

Et täna oli kuu esimene neljapäev, pidanuks toimuma ka Eesti Mageia sõprade kokkusaamine. Ja teadaolevalt ka toimus, ainult et mina jäin sellest seekord siin lähemalt käsitlemata jäävatel põhjustel eemale.

Loetud: [digi] november 2013
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Haven (Yle2)