Tavaline tööpäev, kuigi eilse päeva pikkusest tingituna küllaltki magamisrohke ja sestap mitte nii väga pikk. Selle poolest küll ka eriline, et alustasin uue raamatuga. Njah, eelmine ei ole küll veel valmis, aga ilmselt on parem lasta selle tähtajast ülejooksmine veel pikemaks kui riskida tähtaja ületamisega nüüd alustatu puhul, mis on märksa pakilisem...
Leidsin täna, et vahepeal on ilmunud välisministeeriumi aastaraamat, kuhu taas ka mul paluti mõne artikli tõlkimisega oma tilluke panus anda. Raamat ise sisaldab mõistagi palju enamat ja ikka lugemisväärset.
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eureka (TV6), Orbudekodu (Tallinna TV)
Ilmunud artiklid:
M. Kolga. Väike riik, suur laud - NATO välisministrite kohtumisest Tallinnas (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
H. Tiirmaa-Klaar. Küberruumi kaitse eri tasanditel: nõrkused ja reageerimine (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
K. Uustal. Vastutuult - Eesti tee euroni (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
R. Tammsaar. Koostööst meie idanaabritega idapartnerluseni (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
M. Laanemäe. Põhjamaisem kui arvata võiks: Saksa-Eesti transaktsioonilised suhted (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
Showing posts with label Eesti välisministeerium. Show all posts
Showing posts with label Eesti välisministeerium. Show all posts
2.3.11
30.1.11
Laubased mõtted
Tänane poolik tööpäev algas aasta suursündmusega - vähemalt selles mõttes, et toimub vaid kord aastas... -, nimelt ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistlustega. Ja suursündmuseks minu jaoks see ka kujunes. Tõsi, võidetud koht, kolmas, oli eelmise aasta teise kohaga võrreldes natuke kehvem, aga see-eest täitus, kui võtta arvesse ka püüdlused juba ammusel nõukogude ajal karskusseltsi egiidi all korraldatud võistlustel, aastakümnete pikkune unistus jõuda lõpuks ka plussi ehk teisisõnu koguda üle 1000 punkti. (Kes ei juhtu teadma, siis 6 ristsõna lahendamiseks on ette nähtud maksimaalselt tund aga, iga võidetud minut anna +3 punkti (ehk iga 20 sekundit +1), iga valesti täidetud ruut -2 ja iga tühjaks jäetud ruut -1 punkti.) Minu tänased 1006 punkti olid napilt, aga siiski kindlalt sellest piirist üle. Võib-olla oleks võinud mõned punktid rohkemgi koguda, sest kõigest hoolimata selgus, et kaasa võetud pliiats (selline kenasti nupuga väljasurutava söega) oli lõpukorral, nii et pidin poole lahendamise pealt minema žüriilt uut hankima. Aga kui arvestada, et teise koha saanu punktisumma oli juba 1040, ega siis erilist lootust üle oma varju hüpata poleks nagunii olnud. Aga noh, koht kohaks, see 1000 punkti ületamine on mu jaoks palju suurema tähendusega sündmus, nii-ütelda märk maas! Tulemusi peaks saama millalgi usutavasti juba lähiajal näha kas Eesti Mälumänguliidu saidil või ka Ristiku saidil (kuigi seal, paistab, pole nii suve lõpust saadik midagi uuenenud...) Uskmatute Toomaste tarbeks, aga samuti iseomase saba äraütlemata heameelega kergitamiseks pilt ka manu:
Õhtupoole astus läbi G4S kuller, kes õieti juba eile üritas mind kätte saada, aga et ma Tartus viibisin, siis sai trehvamine tänaseks kokku lepitud. Kulleri käest minu kätte jõudis siis järjekordne Päevalehe raamatusarja "Eesti mälu" pakike, mille sisu olgu siin ka ära loetletud:
Eilse päeva Tartus veetmise tõttu jäi tänasele ka Sirbi lugemine, mis paraku küll möödus sedakorda taas üpris kiiresti: vaid üks järjekordne nutulaul eestlaste väljasuremise teemal ja kaks ajalooraamatute arvustust (saksakeelse Tallinna ajaloo ja Helme Mardi Lembitu-raamatu), neist teine, huvitavam, õigupoolest rohkem juba poleemika, kuivõrd tegemist on vastusega arvustuse vastusele. Sellele lisandus siiski veel kaks lehekülge päris huvitavaid mälestuspudemeid Eesti kirjanduselu nõukogudeaegsest minevikust Urmeti Jaagu kogutuna, millest üks oli nii hea ja lõbus, et seda võiks lausa siin reprodutseerida (loodetavasti ei riku ma sellega märkimisväärselt autorikaitseseadusi ega midagi...):
Loetud: Sirp, 28.01.2011; B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: Läände, noormees, Läände! (Postimees, 29.01.2011)
Riigisekretär Hillary Clintoni ja välisminister Urmas Paeti pressikonverents Washingtonis 20.01.2011 (Eesti välisministeerium)
Õhtupoole astus läbi G4S kuller, kes õieti juba eile üritas mind kätte saada, aga et ma Tartus viibisin, siis sai trehvamine tänaseks kokku lepitud. Kulleri käest minu kätte jõudis siis järjekordne Päevalehe raamatusarja "Eesti mälu" pakike, mille sisu olgu siin ka ära loetletud:
- A. Raag. Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete
- F. Tuglas. Noorusmälestused. Esimene välisreis
- E. Kasak. Mälestusi
- A. Jürgenstein. Minu mälestused I-II
- C. Mothander. Rootsi kuninga valge laev
Eilse päeva Tartus veetmise tõttu jäi tänasele ka Sirbi lugemine, mis paraku küll möödus sedakorda taas üpris kiiresti: vaid üks järjekordne nutulaul eestlaste väljasuremise teemal ja kaks ajalooraamatute arvustust (saksakeelse Tallinna ajaloo ja Helme Mardi Lembitu-raamatu), neist teine, huvitavam, õigupoolest rohkem juba poleemika, kuivõrd tegemist on vastusega arvustuse vastusele. Sellele lisandus siiski veel kaks lehekülge päris huvitavaid mälestuspudemeid Eesti kirjanduselu nõukogudeaegsest minevikust Urmeti Jaagu kogutuna, millest üks oli nii hea ja lõbus, et seda võiks lausa siin reprodutseerida (loodetavasti ei riku ma sellega märkimisväärselt autorikaitseseadusi ega midagi...):
KalevipoegSattusin täna täiesti juhuslikult, läbi ühe enda nime viite, sellise huvitava asja peale nagu "Eesti sõjanduse bibliograafiline andmebaas". See tundus olevat vähemalt esmapilgul väga hea allikas, just selline asi, mida nii mõnigi kord eriti tõlketöös, aga ka mõningatel muudel juhtudel vaja võib minna, sest eriti just artiklite, nii ajalehtedes kui ka ajakirjades ilmunute puhul tuleb sageli ette, et mitmeid aastaid hiljem on isegi nende puhul, mis kuskil kodus riiulis vaikselt ja üleüldse häält tegemata lebavad, vaid meeles tõik, et jah, kuskil sellest kunagi kirjutati - selline bibliograafia aga võimaldab paljud asjad päris hõlpsalt üles leida, isegi kui see ehk ei ole päris täielik, nagu ka avalehel mainitud. Tagantjärgi sooviks, et ma oleks varem selle olemasolust teadnud, aga parem hilja kui kunagi...
Kirjanik ja kirjandusuurija Ralf Parve oli kunagi kirjanike liidus kirjanduslik konsultant. Kord tuli Parve kabinetti üks mees ja ulatas käsikirja. „See on „Kalevipoeg”.” – „Aga selline teos on juba kirjutatud.” – „Jah, aga Kreutzwald valetab.” – „Kuidas nii?” – „Ma tean, mina ise olengi Kalevipoeg.” Lootuses külalisest vabaneda võttis Parve käsikirja vastu. „Kahe kuni kolme nädala jooksul loeme läbi ...” – „Ei! Lugege kohe! Ma ootan.” Kohkunud Parve hakkas käsikirja lugema. Luges natuke, siis küsis: „Kas tualetti võib minna?” Seda lubati. See oli kirjanike liidu praeguses majas Harju tänaval, tualett asus seal toona teisel korrusel. Tualeti juures asus majast teine väljapääs. Parve läks sealtkaudu välja, kutsus abi. Peagi tulid miilitsad ja psühhiaatrid ning toimetasid isehakanud Kalevipoja sinna, kuhu tarvis.
Vestlus Andres Ehiniga, 2009
Loetud: Sirp, 28.01.2011; B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: Läände, noormees, Läände! (Postimees, 29.01.2011)
Riigisekretär Hillary Clintoni ja välisminister Urmas Paeti pressikonverents Washingtonis 20.01.2011 (Eesti välisministeerium)
27.1.11
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida lühendas omajagu välisministeeriumist ootamatult laekunud tööpakkumine ühe kirjatüki tõlkimiseks, mille ma ka ette võtsin, sest selle sisu oli üsna huvitav. Samas oli tööpäev ka üpris pikk, sest juba üpris varakult hoolitses mu ärkamise eest lisaks välisministeeriumile ka postikuller, kes toimetas kohale SERK-i pakikese, mille sisu olgu ka siinkohal ära mainitud:
Täna jäi silme ette üks kurb uudis: Jõhvis panevat oma uksed kinni kogu Ida-Virumaa viimane raamatupood. No eks ole muidugi selge, et eriti eestikeelsete raamatute müük on Ida-Virumaal mõnevõrra raskendatud, sest seal on suhteliselt palju neid, kes eestikeelseid raamatuid tõenäoliselt väga ei osta, aga et kogu üsna suures maakonnas jäävad raamatumüüki edendama vaid supermarketid ja mõned keldripoed, on ikka päris nukker. Ja mõelda veel, et äsja just lõppes lugemisaasta...
Õhtupoolikul tuli ka uudis KDE SC 4.6 ametliku väljalaskmise kohta, millest ma tegin ka eraldi uudise. Kui ma peaksin homme aega leidma, siis võib-olla panen ka KDE saidil oleva väljalasketeate tervikuna eesti keelde ümber, et huvilised võiksid leida teavet oodatavast kohast (mitte siit, minu nurgatagusest ajaveebist :-) ).
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud. Teadmata kadunud (Kanal2)
- D. Lessing. Shikasta
- M. Mihkelson. Venemaa: valguses ja varjus
Täna jäi silme ette üks kurb uudis: Jõhvis panevat oma uksed kinni kogu Ida-Virumaa viimane raamatupood. No eks ole muidugi selge, et eriti eestikeelsete raamatute müük on Ida-Virumaal mõnevõrra raskendatud, sest seal on suhteliselt palju neid, kes eestikeelseid raamatuid tõenäoliselt väga ei osta, aga et kogu üsna suures maakonnas jäävad raamatumüüki edendama vaid supermarketid ja mõned keldripoed, on ikka päris nukker. Ja mõelda veel, et äsja just lõppes lugemisaasta...
Õhtupoolikul tuli ka uudis KDE SC 4.6 ametliku väljalaskmise kohta, millest ma tegin ka eraldi uudise. Kui ma peaksin homme aega leidma, siis võib-olla panen ka KDE saidil oleva väljalasketeate tervikuna eesti keelde ümber, et huvilised võiksid leida teavet oodatavast kohast (mitte siit, minu nurgatagusest ajaveebist :-) ).
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud. Teadmata kadunud (Kanal2)
21.1.11
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida omajagu kärpisid veel ühe, tõenäoliselt viimase artikli tõlkimine välisministeeriumile ja teise, suhteliselt pika, aga huvitava artikli tõlkimine Diplomaatiale.
Õhtupoolikul võttis mõnevõrra aega ka Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine, kus ma võisin taas raporteerida, et nii palju kui praeguseks on võimalik olnud tõlkida, on valdavalt ka kõik tõlgitud. See hõlmab siis eelkõige Mageia veebilehekülge ning veebihääletuskeskkonda Epoll (paraku oli selle eestikeelne liides viimati, kui ma vaatasin, endiselt inkorporeerimata...). Räägiti ka ajaveebi tõlkimisest, aga vähemalt minul ei ole soovi ega tahtmist sellega enne tegelda, kui Mageia jõuab oma esimese väljalaskeni - siis saavad inimesed ka näha, mis imeloom see selline on ja võib-olla tekib siis ka ajaveebihuvilisi, praegu ma tugevasti kahtlen, kas kellelgi peale mu enda oleks üldse huvi alles loodava distributsiooni sünnitusvalude vastu... (muidugi, kui selguks, et keegi selle vastu huvi tunneb, siis mul poleks kindlasti midagi selle vastu, kui keegi seda ajaveebiasja vedama hakkaks).
Üks mõte jäi siiski kõlama, mis annab ka veidi praktilisemat tööd - nimelt Mandriva raames tarkvarapakettide lühikirjelduste tõlkimine, mille Mageia siis saaks üle võtta. Ega seegi ei ole just väga suur asi (ma mõtlen rohkem praktilise tähenduse kui tõlkimise mõttes - viimases mõttes on see kindlasti päris suur asi, sest tarkvarapakette ja seeläbi ka nende kirjeldusi on igal juhul väga palju...), aga nagunii on see olnud mul ka Mandriva raames plaanis millalgi lõpule viia, nii et nüüd sai see plaan siis ühe täiendava tõuke. Kokkuvõtet kogu kohtumisest võib vaadata siit ja täielikku logi siit.
Ma üldiselt eelistan mitte puutuda eriti kohalikku, Eesti poliitikat, aga sedakorda võib teha väikese erandi - sattusin täna üsna juhuslikult kohatud viite peale nägema koolivenna Kunnase Leo veebilehekülge, mis on päris hästi üles ehitatud (ja visuaalseltki täiesti nauditav) ja kus leiab ka märksa rohkem teavet kui ainult lähenevate valimistega seonduv, ka tema sõjanduslike mõtete ja ilukirjandusliku tegevuse kohta.
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud. Grace'i päästmine (TV3)
Õhtupoolikul võttis mõnevõrra aega ka Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine, kus ma võisin taas raporteerida, et nii palju kui praeguseks on võimalik olnud tõlkida, on valdavalt ka kõik tõlgitud. See hõlmab siis eelkõige Mageia veebilehekülge ning veebihääletuskeskkonda Epoll (paraku oli selle eestikeelne liides viimati, kui ma vaatasin, endiselt inkorporeerimata...). Räägiti ka ajaveebi tõlkimisest, aga vähemalt minul ei ole soovi ega tahtmist sellega enne tegelda, kui Mageia jõuab oma esimese väljalaskeni - siis saavad inimesed ka näha, mis imeloom see selline on ja võib-olla tekib siis ka ajaveebihuvilisi, praegu ma tugevasti kahtlen, kas kellelgi peale mu enda oleks üldse huvi alles loodava distributsiooni sünnitusvalude vastu... (muidugi, kui selguks, et keegi selle vastu huvi tunneb, siis mul poleks kindlasti midagi selle vastu, kui keegi seda ajaveebiasja vedama hakkaks).
Üks mõte jäi siiski kõlama, mis annab ka veidi praktilisemat tööd - nimelt Mandriva raames tarkvarapakettide lühikirjelduste tõlkimine, mille Mageia siis saaks üle võtta. Ega seegi ei ole just väga suur asi (ma mõtlen rohkem praktilise tähenduse kui tõlkimise mõttes - viimases mõttes on see kindlasti päris suur asi, sest tarkvarapakette ja seeläbi ka nende kirjeldusi on igal juhul väga palju...), aga nagunii on see olnud mul ka Mandriva raames plaanis millalgi lõpule viia, nii et nüüd sai see plaan siis ühe täiendava tõuke. Kokkuvõtet kogu kohtumisest võib vaadata siit ja täielikku logi siit.
Ma üldiselt eelistan mitte puutuda eriti kohalikku, Eesti poliitikat, aga sedakorda võib teha väikese erandi - sattusin täna üsna juhuslikult kohatud viite peale nägema koolivenna Kunnase Leo veebilehekülge, mis on päris hästi üles ehitatud (ja visuaalseltki täiesti nauditav) ja kus leiab ka märksa rohkem teavet kui ainult lähenevate valimistega seonduv, ka tema sõjanduslike mõtete ja ilukirjandusliku tegevuse kohta.
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud. Grace'i päästmine (TV3)
20.1.11
Kolmabased mõtted
Üldiselt tavaline tööpäev, kuigi põhitöö jaoks jagus aega suhteliselt vähe. Ühelt poolt põhjustasid seda ühe artikli tõlkimine Postimehe ja taas ühe artikli tõlkimine välisministeeriumi heaks, teiselt poolt aga üritus, mis pani mind tundma päris vana ja auväärse inimesena. Seda serveeriti lausa intervjuuna, kuigi kaamera ja mikrofoni ees oli õieti kaks inimest, nii et nagu sellisel puhul ikka, välja kukkus nagu alati rohkem vestlus. Teemaks oli üldisemalt vaba tarkvara ja konkreetsemalt, nagu mulle ka kohane, selle tõlkimine. Ma ei oska öelda, kui hästi või halvasti ma sellega toime tulin, mida intervjueerija ootas, aga eks ilmselt võib seda mõne aja pärast kogu maailm kaeda linux.ee leheküljel.
Sattusin täna BAASis lugema üht raamatuarvustust, mis tekitas tõsist huvi sellist teost oma silmaga kaeda. Parbuse Ivo nimi on mulle seni kõrvu jõudnud ainult negatiivse külje pealt, mingi pistiseskandaaliga seoses, aga tuleb välja, et ta on ka usin kirjamees ning maha saanud päris mahuka ja lausa mõningate ulmeelementidega teosega. Arvustuses antud kirjelduse põhjal tundub olevat päris tõsine absurdihuumor, nii et ilmselt tasuks lausa lugeda.
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Wolfhound (RTL2)
Sattusin täna BAASis lugema üht raamatuarvustust, mis tekitas tõsist huvi sellist teost oma silmaga kaeda. Parbuse Ivo nimi on mulle seni kõrvu jõudnud ainult negatiivse külje pealt, mingi pistiseskandaaliga seoses, aga tuleb välja, et ta on ka usin kirjamees ning maha saanud päris mahuka ja lausa mõningate ulmeelementidega teosega. Arvustuses antud kirjelduse põhjal tundub olevat päris tõsine absurdihuumor, nii et ilmselt tasuks lausa lugeda.
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Wolfhound (RTL2)
16.1.11
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida taas kärpis ühe artikli tõlkimine välisministeeriumi heaks (seda lauset või vähemalt selle teist poolt kohtab eeloleva nädala jooksul ilmselt veel õige mitu korda).
Tänases Postimehes oli kaks huvitavat artiklit, millest üks on ka avalikult kättesaadav (vähemalt praegu), nimelt intervjuu Villuga JMKE veerandsajandise juubeli puhul. Ma ei ole küll Villuga eriline tuttav, aga mõttemaailm on siiski üsna sarnane - nagu võib-olla paljudel, kes on punki või anarhismi või mõlemat või veel midagi üldse kunagi tõsiselt võtnud. Igatahes hea lugemine oli.
Erinevalt teisest, mis tekitas lausa masendust: Boltowsky Toomase äärmiselt terav ja sapine tõlke-sõjaraamatute kirumine. Ja artiklit lugedes täiesti põhjusega. Ma muidugi tundsin ennast ka puudutatuna, kuna kolmest käsitletavast raamatust olin ühe tõlkimisel mina ka osaline. Siiski ei tundunud ükski kivi tervest hiigellaviinist õnnekombel mu kapsaaeda langevat (ma kohati kontrollisin isegi üle), aga see võib muidugi olla ka mäluga seotud küsimus... ja ma isegi ei kahtle sugugi, et kui mu tekstid hoolikalt ette võtta, siis kohe kindlasti leiaks sealt midagi laiduväärset, arvatavasti ka ma ise, aga veel enam muidugi inimesed, kes üht või teist asja palju põhjalikumalt tunnevad. Kindlasti taas artikkel, mis koos Boltowsky kunagise Sirbis avaldatuga (tõe huvides tuleb öelda, et sellele oli ka vastukaja, mis mõningaid asju veidi selgitas) seinale kinnitada ja pidevalt silme ees hoida...
Loetud: Horisont 1/2011
Vaadatud: Arabella, mereröövli tütar (ETV2), Jõhkrad mängud (TV6), Kummituslik mõõk (RenTV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Narkoleptilised Isehakanud Boheemlased (Postimees, 15.01.2011)
Tänases Postimehes oli kaks huvitavat artiklit, millest üks on ka avalikult kättesaadav (vähemalt praegu), nimelt intervjuu Villuga JMKE veerandsajandise juubeli puhul. Ma ei ole küll Villuga eriline tuttav, aga mõttemaailm on siiski üsna sarnane - nagu võib-olla paljudel, kes on punki või anarhismi või mõlemat või veel midagi üldse kunagi tõsiselt võtnud. Igatahes hea lugemine oli.
Erinevalt teisest, mis tekitas lausa masendust: Boltowsky Toomase äärmiselt terav ja sapine tõlke-sõjaraamatute kirumine. Ja artiklit lugedes täiesti põhjusega. Ma muidugi tundsin ennast ka puudutatuna, kuna kolmest käsitletavast raamatust olin ühe tõlkimisel mina ka osaline. Siiski ei tundunud ükski kivi tervest hiigellaviinist õnnekombel mu kapsaaeda langevat (ma kohati kontrollisin isegi üle), aga see võib muidugi olla ka mäluga seotud küsimus... ja ma isegi ei kahtle sugugi, et kui mu tekstid hoolikalt ette võtta, siis kohe kindlasti leiaks sealt midagi laiduväärset, arvatavasti ka ma ise, aga veel enam muidugi inimesed, kes üht või teist asja palju põhjalikumalt tunnevad. Kindlasti taas artikkel, mis koos Boltowsky kunagise Sirbis avaldatuga (tõe huvides tuleb öelda, et sellele oli ka vastukaja, mis mõningaid asju veidi selgitas) seinale kinnitada ja pidevalt silme ees hoida...
Loetud: Horisont 1/2011
Vaadatud: Arabella, mereröövli tütar (ETV2), Jõhkrad mängud (TV6), Kummituslik mõõk (RenTV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Narkoleptilised Isehakanud Boheemlased (Postimees, 15.01.2011)
15.1.11
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millest oma osa lõikas igasüdatalvine lõbu ja rõõm teha kaastööd Eesti välisministeeriumile nende aastaraamatu hüvanguks, mitte muidugi ise kirjutades, vaid ikka tõlkides.
Kui ma nädala eest väikest pelgust tundsin, et nüüd peab leppima veel mõni kuu sellega, et Sirbis valimiste tõttu suurt midagi lugeda ei ole, siis tänane Sirp purustas selle hirmu, pakkudes rohkelt lugemisväärset - osaliselt muidugi ka seepärast, et kaasas olid alati tükiks ajaks huvipakkuvat puurimist pakkuvad Kultuurkapitali rahajaotuse leheke ning veel enam, ka Diplomaatia. Aga ka Sirbi enda esimene pool oli pungil artikleid, mis lugema kutsusid. Kooritsa Vahuril oli huvitav pisipala individualismi ja kollektivismi vahekorrast nüüdismaailmas, milles oli kvaasiloogiline mõttearendus palgaarmee teemal, mille võiks kokku võtta nii: palgaarmee ei ole väga hea mõte, sest "ülekaaluka vastase" kallaletungi korral võivad palgasõdurid, kes käituvad, nagu "lepingulises/liberaalses" maailmas kombeks, ratsionaalselt, mitte ei lähtu väärtustest, nagu kombeks "konservatiivses" maailmas, pidada paremaks mitte võidelda või lausa raha eest üle minna. Täiesti arusaadav mõttekäik, kuid siiski kvaasiloogiline selles mõttes, et võtab eelduseks, nagu oleks liberalism teostatud ainult ühel maal eraldivõetuna ja mitte sel "ülekaaluka vastase" maal. Loomulikult, ega liberalism või individualism (mis siinses kontekstis on üsna kattuvad) polegi kõikjal "võitnud", aga kui tulla selle kohaliku konteksti juurde, mida artiklis näiteks tuuakse (on päris selge, kus on Eesti jaoks "ülekaalukas vastane"), siis võib küll pigem öelda, et rohkem on asi sel juhul selles, kelle kaukas on rohkem kuldmünte säramas - selle "ülekaaluka vastase" viimaste aastakümnete sõjalised ettevõtmised on seda väga selgelt näidanud. Ja artiklis oli ka üks väide, millega ma väga hästi ei tahaks nõus olla, nimelt "Leping on oma olemuselt juriidiline, mitte moraalne nähtus, mistõttu on ka lepingu rikkumine juriidiline, mitte moraalne eksimus". Selles on oma iva, kuid sõltumata sellest, kas tegemist on "liberaalse" või "konservatiivse" maailmaga, on lepingu rikkumine mu arusaamist mööda kindlasti ka moraalne eksimus, kuivõrd nii või teisiti peab igaüks vastutama selle eest, mida ta ütleb, kirjutab või teeb ning sõnamurdmine, mida on ka lepingu rikkumine, on kahtlemata moraalne eksimus. Aga igal juhul oli seda artiklit hea lugeda, see oli kenasti sõnastatud ja väga selgelt maailmavaateline, milliseid nii vähe kipub ilmuma.
Kena oli lugeda päris põhjalikku ülevaadet möödunudsügisesest konverentsist "Läänemere piirkond ja külm sõda" ning arvustust Tuomioja Erkki Tõnissoni-raamatule, mille lõppu küll lisandus juba tavapäraseks muutunud hala, miks ometi ei kirjuta Eesti tähttegelastest Eesti ajaloolased ise, miksituna tagasihoidliku neimasooviga, et kui Eesti ajaloolased selleks võimelised pole, võiksid nad vähemalt ette võtta mõne Soome suurkuju kujutamise.
Päris palju huvitavat sisaldas ka vestlusring omaeluloolise kirjanduse teemal, kuid veel põnevam oli kaaneloo järg, mis käsitles liivi keelt ja selle uurimise olukorda. Muu hulgas võis sealt välja lugeda, et lõpuks ometi on lootust vähegi uuema eesti-läti sõnaraamatu ilmumisele, seda küll kolmanda keele, selle liivi keele, lisandusega, s.t liivi-eesti-läti sõnaraamat (mitte et ma tahaks kuidagi liivi keele tähtsust vähendada ja kindlasti on see sõnaraamat suure tähendusega eriti neile, kes selle vastu huvi tunnevad, aga sellele läti keele juurdepookimine on omaette väärtus juba kas või sellepärast, et kuigi Eesti ja Läti on naaberriigid, siis sõnaraamatute, õpikute ja muu sellise osas võiksime sama hästi ka antipoodid olla... noh, on ju veidi ajakohastatud vana Abeni sõnaraamatu internetiversioon, aga see pole ikka see...). Minusugusele teadmatule oli huvitav lugeda, et liivi kirjakeel on väga suures osas konstrueeritud keel, mitte muidugi esperanto või interlingua tähenduses, aga siiski. Eks ole seda ju ka eesti keel, kui mõelda nii peaaegu sajanditagustele keeleuuendajatele ja -korrastajatele/korraldajatele, aga paistab, et liivi keele puhul on see kraad kangem olnud.
Ja rosinateraks - või peaks ütlema tõrvatilgaks - oli viimase lehekülje lugu Rumesseni Vardo epopöast oma autoriõiguste kaitsmisel... Ehh, ütleks selle peale, raske on see tee, mida tuleb tallata tõestamaks, et sa pole eesel...
Loetud: Sirp, 14.01.2011
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV)
Ilmunud tõlked:
T. H. Ilves. Uus ja vana Euroopa 2011. aastal (Diplomaatia 1/2011; loetav ka presidendi koduleheküljel)
E. Lucas. Kategooriliselt vale (Diplomaatia 1/2011)
T. Lawrence. Riigikaitse Euroopas majanduskriisi ajal (Diplomaatia 1/2011)
Kui ma nädala eest väikest pelgust tundsin, et nüüd peab leppima veel mõni kuu sellega, et Sirbis valimiste tõttu suurt midagi lugeda ei ole, siis tänane Sirp purustas selle hirmu, pakkudes rohkelt lugemisväärset - osaliselt muidugi ka seepärast, et kaasas olid alati tükiks ajaks huvipakkuvat puurimist pakkuvad Kultuurkapitali rahajaotuse leheke ning veel enam, ka Diplomaatia. Aga ka Sirbi enda esimene pool oli pungil artikleid, mis lugema kutsusid. Kooritsa Vahuril oli huvitav pisipala individualismi ja kollektivismi vahekorrast nüüdismaailmas, milles oli kvaasiloogiline mõttearendus palgaarmee teemal, mille võiks kokku võtta nii: palgaarmee ei ole väga hea mõte, sest "ülekaaluka vastase" kallaletungi korral võivad palgasõdurid, kes käituvad, nagu "lepingulises/liberaalses" maailmas kombeks, ratsionaalselt, mitte ei lähtu väärtustest, nagu kombeks "konservatiivses" maailmas, pidada paremaks mitte võidelda või lausa raha eest üle minna. Täiesti arusaadav mõttekäik, kuid siiski kvaasiloogiline selles mõttes, et võtab eelduseks, nagu oleks liberalism teostatud ainult ühel maal eraldivõetuna ja mitte sel "ülekaaluka vastase" maal. Loomulikult, ega liberalism või individualism (mis siinses kontekstis on üsna kattuvad) polegi kõikjal "võitnud", aga kui tulla selle kohaliku konteksti juurde, mida artiklis näiteks tuuakse (on päris selge, kus on Eesti jaoks "ülekaalukas vastane"), siis võib küll pigem öelda, et rohkem on asi sel juhul selles, kelle kaukas on rohkem kuldmünte säramas - selle "ülekaaluka vastase" viimaste aastakümnete sõjalised ettevõtmised on seda väga selgelt näidanud. Ja artiklis oli ka üks väide, millega ma väga hästi ei tahaks nõus olla, nimelt "Leping on oma olemuselt juriidiline, mitte moraalne nähtus, mistõttu on ka lepingu rikkumine juriidiline, mitte moraalne eksimus". Selles on oma iva, kuid sõltumata sellest, kas tegemist on "liberaalse" või "konservatiivse" maailmaga, on lepingu rikkumine mu arusaamist mööda kindlasti ka moraalne eksimus, kuivõrd nii või teisiti peab igaüks vastutama selle eest, mida ta ütleb, kirjutab või teeb ning sõnamurdmine, mida on ka lepingu rikkumine, on kahtlemata moraalne eksimus. Aga igal juhul oli seda artiklit hea lugeda, see oli kenasti sõnastatud ja väga selgelt maailmavaateline, milliseid nii vähe kipub ilmuma.
Kena oli lugeda päris põhjalikku ülevaadet möödunudsügisesest konverentsist "Läänemere piirkond ja külm sõda" ning arvustust Tuomioja Erkki Tõnissoni-raamatule, mille lõppu küll lisandus juba tavapäraseks muutunud hala, miks ometi ei kirjuta Eesti tähttegelastest Eesti ajaloolased ise, miksituna tagasihoidliku neimasooviga, et kui Eesti ajaloolased selleks võimelised pole, võiksid nad vähemalt ette võtta mõne Soome suurkuju kujutamise.
Päris palju huvitavat sisaldas ka vestlusring omaeluloolise kirjanduse teemal, kuid veel põnevam oli kaaneloo järg, mis käsitles liivi keelt ja selle uurimise olukorda. Muu hulgas võis sealt välja lugeda, et lõpuks ometi on lootust vähegi uuema eesti-läti sõnaraamatu ilmumisele, seda küll kolmanda keele, selle liivi keele, lisandusega, s.t liivi-eesti-läti sõnaraamat (mitte et ma tahaks kuidagi liivi keele tähtsust vähendada ja kindlasti on see sõnaraamat suure tähendusega eriti neile, kes selle vastu huvi tunnevad, aga sellele läti keele juurdepookimine on omaette väärtus juba kas või sellepärast, et kuigi Eesti ja Läti on naaberriigid, siis sõnaraamatute, õpikute ja muu sellise osas võiksime sama hästi ka antipoodid olla... noh, on ju veidi ajakohastatud vana Abeni sõnaraamatu internetiversioon, aga see pole ikka see...). Minusugusele teadmatule oli huvitav lugeda, et liivi kirjakeel on väga suures osas konstrueeritud keel, mitte muidugi esperanto või interlingua tähenduses, aga siiski. Eks ole seda ju ka eesti keel, kui mõelda nii peaaegu sajanditagustele keeleuuendajatele ja -korrastajatele/korraldajatele, aga paistab, et liivi keele puhul on see kraad kangem olnud.
Ja rosinateraks - või peaks ütlema tõrvatilgaks - oli viimase lehekülje lugu Rumesseni Vardo epopöast oma autoriõiguste kaitsmisel... Ehh, ütleks selle peale, raske on see tee, mida tuleb tallata tõestamaks, et sa pole eesel...
Loetud: Sirp, 14.01.2011
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV)
Ilmunud tõlked:
T. H. Ilves. Uus ja vana Euroopa 2011. aastal (Diplomaatia 1/2011; loetav ka presidendi koduleheküljel)
E. Lucas. Kategooriliselt vale (Diplomaatia 1/2011)
T. Lawrence. Riigikaitse Euroopas majanduskriisi ajal (Diplomaatia 1/2011)
30.4.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Sattusin lugema uudist, et kirjastus Kunst kavatseb välja anda Gailiti Augusti Siuru-aegsed novellikogud. See tõi otsekohe meelde, millise vaimustusega ma neid omal ajal lugesin: nii Gailiti teemad, stiil kui ka kõike seda saatvad vaimustavad illustratsioonid - kõik see jättis väga sügava mulje ja kindlasti oleks huvitav neid nüüd üle lugeda. Õieti lugesin ma neid juba toona mitu korda. Teine kord oli ühe spetsiaalselt Gailitile pühendatud uurimistöö raames, aga esimene langes poisipõlve suurde lugemispalangusse, kui ma otsustasin läbi lugeda kõik 1940. aastani ilmunud raamatud. Millega ma suhtkoht ka toime tulin, jõudes muu hulgas juba toona järeldusele, et pahna osakaal ilmuva kirjanduse seas on nähtavasti ajas üsna konstantne suurus. Nojah, eks muidugi tänapäeva Pauksonite, Vigala Sasside ja muude kirjatööd võivad ju nii viiesaja aasta pärast suures hinnas olla, aga mitte sisu, vaid vanuse pärast... Nagu on praegu hinnas näiteks XVIII-XIX sajandi nn rahvakirjandus või kui ajas kaugemale minna, siis näiteks Rooma impeeriumi lõpuaja samalaadset tühja-tähja sisaldavad käsikirjad.
Teine, aga teistmoodi nooruspõlve meelde tuletanud tänane uudis käis lõunanaabrite Läti uue välisministri Ronise Aivise kohta (nii mulle kui ka ilmselt paljudele teistele arusaadavamas keeles ametliku eluloo võib leida siit). Nimelt nimetati teda veterandiplomaadiks, kusjuures mees ise saab alles mõne nädala pärast 42-aastaseks! Seega siis vaid poolteist aastat minust vanem... Niisuguses vanuses veteranid on pigem ikka sportlased, narkomaanid ja muude selliste jätkusuutmatute elualade esindajad - kuigi, teiselt poolt, kui arvestada, et ta on välisteenistuses olnud juba peaaegu 20 aastat, siis pole see ju ka väga vale. Õieti oleks ma võib-olla selle mainimata jätnud, aga Ronisel on veel üks omadus, mille poolest, ma kahtlustan, erineb ta tunduvalt enamikust oma kolleegidest - nimelt on ta lõpetanud ülikooli filosoofia erialal. Välisministrite seas on muidugi tavapäraselt poliitikas esinevatest juristidest, majandusinimestest ja muudest nii-ütelda praktilise elulaadi esindajatest märksa rohkem ka humanitaarse kallakuga inimesi, aga "filosoofe" nende seas vist siiski kuigi palju pole, vähemalt mul ei tule küll meelde. Seevastu tuli meelde muiste elanud filosoof Platon, kelle arvates ideaalse riigi ideaalsed juhid pidanukski olema filosoofid... :-)
Välisministeerium, sedakorda Eesti oma, jäi täna veel ette. Nimelt ilmus nende ajaveebis kirjeldus selle kohta, kuidas ja mismoodi olid nad rakkes "tuhanädalase" õhureiside pausi ajal mitmele poole sunnitult paigale jäänud eestlaste abistamisega. Huvitaval kombel olid nad just veidi varem pidanud põhimõtteliselt analoogset situatsiooni läbi mängiva konsulaarametnike seminari, aga nagu ikka, selgus, et ka parimad ettevalmistused jäävad jänni elu enda esitatavate probleemide lahendamisega...
Päeva peale küsis Estobuntu juhtivtegelane Mõtuse Laur, ega mul ei ole olnud või ole mahti tegelda muusikamängija Amarok Eesti veebiraadiote skripti täiendamise ja parandamisega. Nagu viimastel nädalatel ikka, pidin nentima, et seda aega mul paraku praegu ei ole, seda enam, et tema soov oli seda kiiresti saada (ilmselt mõeldes peatsele Estobuntu väljalaskele, ma oletan, millest juba täna peaks ilmuma esimene beetaväljalase). Siis selgus, et tema käsutuses on mõningad praktikandid, kellest üks oli ka kohe valmis skripti täiendama. Ning juba enne südaööd oli mul täiendatud skript käes. Ma tegelen selle uuendamisega KDE-Appsis küll alles homme, aga loodetavasti paneb Laur selle siiski oma beetasse sisse. Igal juhul olgu juba siin ära öeldud suur tänu Kikkuli Rivole, kes selle täiendamisoperatsiooni ette võttis - ja ma tean omast käest, et isegi pisikeses Eestis leidub piisavalt palju veebiraadioid, et nende andmete ülekontrollimine ja katsetamine, kas nad ikka tõesti töötavad, on päris paras ettevõtmine.
Tarkvara vallast sattusin täna veel lugema Apple'i suure juhi Jobsi Steve'i selgitus, miks Flash on kõikvõimalikes "õunakestes" nii põlu alla sattunud ja miks sellele eelistatakse veel alles kujunemisjärgus HTML5. Kokku kuuest põhjusest pädesid mu silmis kõige enam neljas ja viies, aga eks igaühel ole oma põhjused, mida peamiseks pidada.
Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Kättemaksukontor (TV3)
Sattusin lugema uudist, et kirjastus Kunst kavatseb välja anda Gailiti Augusti Siuru-aegsed novellikogud. See tõi otsekohe meelde, millise vaimustusega ma neid omal ajal lugesin: nii Gailiti teemad, stiil kui ka kõike seda saatvad vaimustavad illustratsioonid - kõik see jättis väga sügava mulje ja kindlasti oleks huvitav neid nüüd üle lugeda. Õieti lugesin ma neid juba toona mitu korda. Teine kord oli ühe spetsiaalselt Gailitile pühendatud uurimistöö raames, aga esimene langes poisipõlve suurde lugemispalangusse, kui ma otsustasin läbi lugeda kõik 1940. aastani ilmunud raamatud. Millega ma suhtkoht ka toime tulin, jõudes muu hulgas juba toona järeldusele, et pahna osakaal ilmuva kirjanduse seas on nähtavasti ajas üsna konstantne suurus. Nojah, eks muidugi tänapäeva Pauksonite, Vigala Sasside ja muude kirjatööd võivad ju nii viiesaja aasta pärast suures hinnas olla, aga mitte sisu, vaid vanuse pärast... Nagu on praegu hinnas näiteks XVIII-XIX sajandi nn rahvakirjandus või kui ajas kaugemale minna, siis näiteks Rooma impeeriumi lõpuaja samalaadset tühja-tähja sisaldavad käsikirjad.
Teine, aga teistmoodi nooruspõlve meelde tuletanud tänane uudis käis lõunanaabrite Läti uue välisministri Ronise Aivise kohta (nii mulle kui ka ilmselt paljudele teistele arusaadavamas keeles ametliku eluloo võib leida siit). Nimelt nimetati teda veterandiplomaadiks, kusjuures mees ise saab alles mõne nädala pärast 42-aastaseks! Seega siis vaid poolteist aastat minust vanem... Niisuguses vanuses veteranid on pigem ikka sportlased, narkomaanid ja muude selliste jätkusuutmatute elualade esindajad - kuigi, teiselt poolt, kui arvestada, et ta on välisteenistuses olnud juba peaaegu 20 aastat, siis pole see ju ka väga vale. Õieti oleks ma võib-olla selle mainimata jätnud, aga Ronisel on veel üks omadus, mille poolest, ma kahtlustan, erineb ta tunduvalt enamikust oma kolleegidest - nimelt on ta lõpetanud ülikooli filosoofia erialal. Välisministrite seas on muidugi tavapäraselt poliitikas esinevatest juristidest, majandusinimestest ja muudest nii-ütelda praktilise elulaadi esindajatest märksa rohkem ka humanitaarse kallakuga inimesi, aga "filosoofe" nende seas vist siiski kuigi palju pole, vähemalt mul ei tule küll meelde. Seevastu tuli meelde muiste elanud filosoof Platon, kelle arvates ideaalse riigi ideaalsed juhid pidanukski olema filosoofid... :-)
Välisministeerium, sedakorda Eesti oma, jäi täna veel ette. Nimelt ilmus nende ajaveebis kirjeldus selle kohta, kuidas ja mismoodi olid nad rakkes "tuhanädalase" õhureiside pausi ajal mitmele poole sunnitult paigale jäänud eestlaste abistamisega. Huvitaval kombel olid nad just veidi varem pidanud põhimõtteliselt analoogset situatsiooni läbi mängiva konsulaarametnike seminari, aga nagu ikka, selgus, et ka parimad ettevalmistused jäävad jänni elu enda esitatavate probleemide lahendamisega...
Päeva peale küsis Estobuntu juhtivtegelane Mõtuse Laur, ega mul ei ole olnud või ole mahti tegelda muusikamängija Amarok Eesti veebiraadiote skripti täiendamise ja parandamisega. Nagu viimastel nädalatel ikka, pidin nentima, et seda aega mul paraku praegu ei ole, seda enam, et tema soov oli seda kiiresti saada (ilmselt mõeldes peatsele Estobuntu väljalaskele, ma oletan, millest juba täna peaks ilmuma esimene beetaväljalase). Siis selgus, et tema käsutuses on mõningad praktikandid, kellest üks oli ka kohe valmis skripti täiendama. Ning juba enne südaööd oli mul täiendatud skript käes. Ma tegelen selle uuendamisega KDE-Appsis küll alles homme, aga loodetavasti paneb Laur selle siiski oma beetasse sisse. Igal juhul olgu juba siin ära öeldud suur tänu Kikkuli Rivole, kes selle täiendamisoperatsiooni ette võttis - ja ma tean omast käest, et isegi pisikeses Eestis leidub piisavalt palju veebiraadioid, et nende andmete ülekontrollimine ja katsetamine, kas nad ikka tõesti töötavad, on päris paras ettevõtmine.
Tarkvara vallast sattusin täna veel lugema Apple'i suure juhi Jobsi Steve'i selgitus, miks Flash on kõikvõimalikes "õunakestes" nii põlu alla sattunud ja miks sellele eelistatakse veel alles kujunemisjärgus HTML5. Kokku kuuest põhjusest pädesid mu silmis kõige enam neljas ja viies, aga eks igaühel ole oma põhjused, mida peamiseks pidada.
Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Kättemaksukontor (TV3)
Subscribe to:
Posts (Atom)