Esmabased mõtted

Niisiis, pärast eilset puhkepäeva võib nüüd selgelt lugemise ja logelemise ja muidu lohetsemise perioodile kriipsu alla tõmmata ja alustada taas "töömehe" elu. Nojah, et tavapäraselt on mul esmaspäev olnud vaba tarkvara tõlkimise päralt, siis seda traditsiooni ka täna jätkasin - enne kui homme uue raamatu kallale asuda (aga tegelikult olen ma sellesse ikka pilgu juba sisse ka visanud :-) ).

Pärast möödunud nädala lõpul Mageia paigaldusaegsete abitekstide tõlkimist mõtlesin esialgu, et pöördun täna Mageia juhtimiskeskuse dokumentatsiooni poole, aga selgus, et see on praegu veel küllaltki algusjärgus: nii umbes 55 moodulist ehk failist on ehk vaid 15 ringis selliseid, mida võib enam-vähem valmiks pidada, ülejäänutes laiutab valdavalt asendustekst "Text to write" ... Pidanud ka dokumentatsioonimeeskonna IRC-kanalil veidi aru, leidsin, et selle kallale ei ole mõtet nähtavasti veel sellel aastalgi minna: liiga palju võib veel muutusi tulla ja praeguse süsteemi korral on nende ülekandmine tõlkesse küllaltki keeruline.

Sestap asusin ikka vana hea KDE kallale, kus oli arendusharus (mille täielikku valmimist ma eelmine nädal võisin uhkelt kuulutada) pisut tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe juurde tulnud. Aga peamine mahv läks ikka selle viimase teksti tõlkimisega seotud sabatuti ehk dokumentatsiooni peale. Mõnevõrra paremaks see kahtlemata ka sai, vähemalt tõlgituse osas, kuigi teha on seal ikka päris palju veel, täpsemalt umbes 14 600 stringi - ja teatavasti on dokumentatsioonis need stringid palju tõsisema kaaluga, pikemad ja seega ka rohkem aega nõudvad. Aga teisest küljest muidugi on käsiraamatud paraku asi, mille tõlkimine tihtipeale tundub energia paiskamisena musta auku - ehkki aeg-ajalt võib kuulda hüüatusi, et mis kasu on rakenduste tõlkimisest, kui kõikvõimalik abi ikka tõlkimata on, siis juba selle hüüatuse põhjalgi võib mõista, et käsiraamatud ja abimaterjalid üldse on ikka viimased asjad, millele keegi üldse pilgu peale heidab (KDE põhitarkvara käsiraamatud on ju juba aastaid tõlgitud, aga ma olen ikka pidanud nii mõnelgi korral inimestele lausa käratama, et RTFM ...)

Aga et mitte niimoodi nukras toonis lõpetada, siis ühe kaastõlkija märkuse peale meenus, et ka mul on sel aastal teatav ümmargune tähtpäev just seoses tarkvara tõlkimisega täitumas või õigemini juba täitunud. See oli just 2002. aasta sügiskuudel, kui ma nautisin veel töölkäimisest vabanemise tunnet, kui ma hakkasin sellega põhjalikumalt tegelema ning ennast nii KDE kui ka Mandriva tõlkimise lainele häälestasin. Tarkvarahoidlates ringi vaadates leidsin, et nähtavasti esimene panus KDE tõlkimisse oli pärit 6. oktoobrist 2002 - selline ohutu ja kindlasti mitte vaidlusi esile kutsuv ajavööndeid loetleva faili tõlkimine. Õiguse KDE tarkvarahoidlasse iseseisvalt sissekandeid tegema hakata sain ma ligikaudu aasta hiljem ja esimene sissekanne peaks olema see siin.

Tolle esimese KDE sissekandega umbes samasse aega jääb ka alustamine Mandriva rindel, mille puhul selle algusdaatumi paikapanemine on küll veidi keerukam, sest tarkvarahoidla ümberkantimise tõttu CVS-hoidlast SVN-hoidlaks paistab üht-teist lausa kaduma olevat läinud. Igatahes kindlalt esimeste seas on see sissekanne, mis pärit 1. novembrist 2002. Võimalik, et tegelikult saaks seda algusaega veel kuu-poolteist varasemaks viia, aga võib-olla kulus mul ka tõlkimise peale natuke aega, enne kui asi sissekandmiseni jõudis. Igatahes ümmargune kümme aastat mõlemal puhul. Ja kui Mandriva või ka selle mingis mõttes järeltulija Mageia puhul on 100-protsendine tõlgitus juba iidamast-aadamast saavutatud, siis KDE puhul alles nüüd (ja kui arvestada dokumentatsiooni, siis isegi praegu veel mitte ...) Muidugi, eks KDE kõigi oma mustmiljoni rakendusega on ka mahult kordades suurem.

Ja veel üks päeva rõõmu toonud asi. Et ma väga nadi raadiokuulaja olen, siis jõudsin alles täna taskuhäälingu kaudu selle jutu ärakuulamiseni, mida Arjaka Küllo eelmisel nädalal Kuku raadios mu viimati ilmunud tõlkeraamatu "Hitleri armee" kohta kõneles. Hästi kõneles, nagu ikka, kui ma teda tehnika vahendatult või ka otse kuulama olen sattunud. Ja isegi üht-teist uudislikku oli tema jutus, näiteks see, kuidas selliste "ühistrüki" raamatute valmimine kirjastuse poolt välja näeb, millest mul oli vaid pealiskaudne aim. No ja et tegu oli ju Turu Reinuga kahasse tõlgitud raamatuga, siis mõistagi oli Arjakas leidnud ka raamatu esimesest poolest mõndagi, mida ma polnud näinud või tähele pannud.


Loetud: A. Skilton. Budismi lühiajalugu
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Välisilm (ETV), Ukraina: demokraatiast kaosesse (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu GUI
KDE arendusharu dokumentatsioon

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.

Jalgpalli EMil tõotasid tänased kohtumised tulla õige huvitavad, sest mõlemas paaris oli ühel poolel "selg vastu seina" ja hirmus vajadus end vee peal hoida ning teisel poolel vajadus oma senist paremust edasi näidata. Taani-Portugali mäng võis ette paista üsna kindlalt viimase arvatava võiduna ja ka mängu algusosa, kus portugallased 2:0 ette läksid, ei jätnud palju muud arvamist. Siiski oli väga sümpaatne näha taanlasi tõsiselt pingutamas ja seda meeltsoojendavam oli see, et kümmekond minutit enne lõppu suutsidki nad viigi välja mängida. Portugal pigem jättis sama mulje nagu mängus sakslastega: ei ole ju halb meeskond, aga midagi jääb puudu, et olla hea või väga hea meeskond. Ent siiski suutsid nad ennast veel päris viimastel minutitel maksma panna ja saada taanlaste vastu siiski 3:2 võit kätte. Millega alagrupi tabeliseis muutus märgatavalt keerulisemaks, aga sellest allpool.

Teine mäng Hollandi ja Saksamaa vahel oli samuti küllaltki ennustatav, vähemalt mulle kui Saksamaa poolehoidjale, aga siiski huvitav selle poolest, et Hollandi-Taani mäng oli jätnud madalmaalaste mängu osas õige palju küsimärke. Täna nad tõepoolest mängisidki veidi teistmoodi, aga siiski mitte nii palju, et nad oleksid suutnud sakslastele vastu saada. Nojah, nad suutsid küll tükk aega 2:0 taga olles lõpuks ühe vastu lüüa ja piisavalt varakult, et see jätaks veel lootust, aga kuigi see oli visa kustuma, siis kustus see lõpuks ometi. Seegi mäng oli mängulises mõttes päris ilus, kuigi mitte kõige elavam: mõlemad üritasid korduvalt otsekui õpikust mängida rünnaku ülesvõtmist ja palli valdamist, nii et silm lausa puhkas. Päris sellist sakslaste "massinat" siiski kumbki pool ei rakendanud või ei suutnud rakendada, aga rõõmu pakkus see siiski.

Saksamaa sisuliselt kindlustas endale selle võiduga edasipääsu, kuigi mingi teoreetiline võimalus võib ta veel kõrvale jätta, aga teise koha omanik ja teine edasipääseja on nüüd küll üsna segane. Võib ju oletada, et Saksamaa võidab viimases mängus Taanit ning kindlustab sellega endale alagrupis võitu saades edasipääsu. Aga Portugali-Hollandi mängu ei oska isegi hästi ennustada: tõenäolisem on muidugi Portugali võit ja seega ka edasipääs, aga võib-olla suudavad siiski ka hollandlased endast veel midagi senisest enamat välja panna ja ise võita, millisel juhul oleks kõigil peale Saksamaa kolm punkti ja mängima hakkaksid löödud väravad. Nii et selle põhjal võiks ju oodata viimase vooru mängudes tõelist väravasadu ... Loodame, et nii lähebki - kui mitte selle kolme võistkonna ühele pulgale jäämise, siis vähemalt rohkete väravate poolest :-)

Täna tuli ka uudis, et mõningase mõtiskelu ja nähtavasti viimaste kandiliste nurkade mahalihvimise järel on siis tulevase Mandriva Linux 2012 kõige esimene pääsuke, nõndanimetatud "tehniline pilguheit" ilmavalgust näinud. Panin selle ISO endale alla laadima ja eks üritan peagi ka nähtavasti natuke pikemalt muljetada (senikaua võib huviline lugeda mõningaid esmamuljeid näiteks siit)

Loetud: Akadeemia 6/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), jalgpalli EM: Taani-Portugal (ETV), jalgpalli EM: Holland-Saksamaa (ETV)

Ilmunud tõlked: R. Müllerson. Mitmepooluselise ja mitmekesise maailma poole? II (Akadeemia 6/2012)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Nagu ikka, möödus see KDE tähe all, ja nagu ikka, selle arendusharus. Tõepoolest, juba aastaid kogu aeg ahvatlevalt kumav, aga ikka kaugustesse jääv ihalus KDE täielikult ära tõlkida paistab olevat sammukese lähemale jõudnud, sest tõlkida on jäänud veel peamiselt asjad, mille tõlkimisest hoidumine on olnud pigem tarkuse väljendus: täna videoredaktorit Kdenlive ette võttes tundsin selgelt, et ebakompetentsuse tase on ohtlikult lähedal või juba lausa otse kõrval või isegi kergelt selja taga. Õnneks oli keegi Nooremäe Heiki aasta eest väga korralikku tööd teinud, nii et mulle jäid üsna pisikesed pudemed, mida ma siis iseomase tarkusest üritasin kuidagi eesti keelde panna (ja tema tõlgitud asju ainult nii palju puutuda, et need klapiks stiilijuhendiga ja mõnel vähesel korral ka teatavate levinud väljendikonstruktsioonidega). 2237 stringist oli enne tänast tõlkimata 756, nüüd jäi alles veel 90, valdavalt rohkete efektide kirjeldused, mis ei ole õieti väga rasked, küll aga nõuavad omajagu pusimist, milleks mul täna enam jõudu ega visadust ega ülevalpüsimistahet ei jagunud, sest efektide autorid üritavad miskipärast ikka eriti sõnaosavalt või siis jälle täiesti hooletult ning üle kivide ja kändude ja grammatiliste vigade välja öelda, mida nad on teinud ...

Tarkvaraga seotud päeva puhul sobib kenasti juttu teha ka muust tarkvarast peale KDE, mille ma viimasel ajal natuke hooletusse olen jätnud. Nimelt juhtus Mageiaga üks piinlik lugu, mistõttu sisuliselt anti Mageia 2 paari päeva eest teist korda välja (uued tõmmised leiab muidugi ikka samalt allalaadimisleheküljelt). Põhjus peitus minugi ülevaates head äramainimist leidnud Mageia 2 uues taustapildis. See valiti välja kunstikonkursil, aga nüüd selgus, et võit tuli nähtavasti mitte kõige ausamalt - üks kodanik leidis, et too taust on äravahetamiseni sarnane tema loominguga, küll kergelt töödeldud, aga siiski. Probleem suudeti siiski väga kiiresti lahendada ja nüüd on siis Mageia 2 taustapildiks too "originaal". Täpsemalt võib sellest lugeda ajaveebi sissekandest; samast ajaveebist leiab ka teadaande Mageia 2 uuendamise kohta. Inetu lugu, aga loodetavasti võetakse sellest õppust - ja õnneks suudeti see ka valutult ja ruttu lahendada.

Teine uudis on pärit Mandrivalt, mis juba pikemat aega on olnud sisuliselt varjusurmas. Nüüd siiski on kätte võetud ja välja antud tulevase Mandriva 2012 isegi veel mitte alfaväljalase, vaid nõndanimetatud tehniline eelvaade (hetkel on ajakava nii lahtine, et isegi umbmäärast väljalaske tähtaega on võimatu öelda, aga loodetavasti siiski veel sel aastal...). Täpsemalt peaks see küll ilmavalgust nägema homme, nagu foorumil kirjutati, aga sobib vahest juba täna ära märkida. Õieti peaks vist seda järele proovima ja siis natuke pikemalt kirjutama nii sellest kui ka Mandrivast tervikuna, sest see praegune olukord on küllaltki segane ja mõistagi ei tea ka mina kõiki üksikasju, aga vana armastuse poolest vääriks see ometi natuke pikemat juttu.


Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), Koletishunt (TV6), Meedium (Kanal2)


Ilmunud tõlked: Andrei Anissimov: omavärav (Postimees, 04.06.2012)


Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna tuli taas üle pika aja uudiseid Mandrivast, mis pärast suure osa seltskonna lahkumist, kelle baasil tekkis Mageia, on olnud üsna varjusurmas. Nüüd paistavad olevat tülid prantslaste ja venelaste vahel (vähemalt mulle jäi selline mulje, ilmselt veel teistelegi, aga ega neist asjust palju teada ei ole, vähemalt laiemale avalikkusele mitte) olevat nii palju ära lahendatud, et on leitud edasimineku viis. Selleks on midagi sellist, mida omal ajal tegi RedHat, kui läks firmana edasi firmadele mõeldud distributsiooniga ja selle kõrvale tekkis kommuuni arendatav, muidugi RH tõsise osalusega, Fedora. Vähemalt esialgu tundub, et Mandriva kommuunivariant jääb endiselt Mandriva Linuxi nime kandma, nii et eks siis näeb, kuidas see teine pool edasi liigub - kas jääb see puhtalt venelaste õlule kõigi nende uuendustega (mis olid ja on üsna kinnise arendusmudeliga) või tuleb mingi muu asi, mis arvestab ka seniseid Mandriva ärilahendusi. Lühikese jutu ametlikust ajaveebist leiab siit, enam-vähem sama, aga ehk veidi selgemalt postiloendisse laekunud kirjast (kust leiab ka viited esialgu veel küll üsna tühjadesse arendusplaanidesse ja -kavadesse). Igatahes kena, et mingigi elu paistab taas Mandrivale sisse olema tekkinud.

Täna tuli teinegi uudis asja kohta, millega ma seotud olen. Nimelt olevat eile Kirjanike Liit kinnitanud ametlikult tõlkijate sektsiooni loomise - sellesama, mille asutavast koosolekust ma mõni aeg tagasi kirjutasin. Kirjanike Liidu enda leheküljel ei paista sellest küll veel vähimatki teadet olevat, aga ma usun, et ma ei riku ühtegi privaatsusreeglit, kui ka siia kirja panen, kuidas huvilised saaksid selle liikmeks astuda:

Ja et sektsioon on nüüd tõepoolest olemas ja kinnitatud, siis on võimalik ka selle liikmeks astuda! Nagu ka koosolekul räägiti, on selleks kaks võimalust:
Esiteks, astuda Eesti Kirjanike Liitu (ja ühtlasi Tõlkijate Sektsiooni). Selleks on tarvis läbida tavaline KL protseduur: esitada kirjalik allkirjaga varustatud sooviavaldus, lisada tõlgete loetelu ja 2 soovituskirja (KL liikmetelt). Toimiku vaatab esiteks läbi ja annab oma soovituse Tõlkijate Sektsiooni juhatus, seejärel vaatab selle läbi ja langetab otsuse Kirjanike Liidu juhatus. Liikmelisus annab muuhulgas ligipääsu KL hüvedele ja otsustusmehhanismidele. Aastane liikmemaks on 10 eurot, pensionäridele 2 eurot.
Teine võimalus on astuda ainult Tõlkijate Sektsiooni liikmeks. Protseduur on sarnane, palutakse esitada sooviavaldus, lisada tõlgete loetelu ja 2 soovituskirja (mõnelt kirjastajalt ja/või toimetajalt, kellega on koostööd tehtud). Toimiku vaatab läbi ja otsuse langetab Tõlkijate Sektsiooni juhatus. Liikmelisus tagab juurdepääsu kõigile hüvedele ja infole, mis puudutab Tõlkjate Sektsiooni (ei anna aga ligipääsu KL hüvedele ja otsustusmehhanismidele). Aastane liikmemaks on 10 eurot, pensionäridele 2 eurot.
Tõlkijate sektsiooni hüved tähendab näiteks tasuta koolitustel osalemist, info näiteks listi kuulumist ja tulevikus ligipääsu teabele kodulehe rubriigis “ainult liikmetele”.
Mitteliikmetest huvilised on muidugi samuti oodatud koolitustele (osavõtumaksuga) ja üritustele.

Esimesed üritused on juba lähiajal plaanis, nii et loodetavasti läheb see asi siis korralikult käima ja käib ka edasi. Ja ohjah, peaks ka ise ikka paberid korda ajama - kõige tülikam on see tõlgete loetelu tegemine, mis on ju tegelikult isegi peas olemas, aga mille ülestähendamine tundub iga kord, kui ma olen selle peale mõelnud, nii tüütu, nii tüütu :-)

Sama teemaga haakus täna avastatud tore asi nimega Eesti tõlkeloo wiki. See paistab küll veel väga algusjärgus olevat, aga vahva, et sellega on lõpuks tegelema hakatud - tõlkeloo vajalikkusest on ju räägitud juba aastaid, aga kui jätta välja üksikud kirjutised, siis on vähemalt avalikkuse ette jõudnud ikka armetult vähe. Nojah, ega selles wikiski veel väga palju materjale pole ja needki on vormistatud ebawikilikult, hoopis tabelite ja PDF-idena, aga usutavasti on see alguse asi ja üles on riputatud lihtsalt materjalid, mis olemas on, sellisena, nagu nad olemas on.

Tõlkija töömailt veel nii palju, et eile avastasin üle umbes nädala Google Docsi kasutades - mis, ma olen leidnud, on ajakirjandusele tehtavate artiklite tõlkimisel päris hea abimees ja üldiselt kiireminigi kasutatav kui mõni autonoomne tekstitöötlusrakendus - sealt ühe uue ja väga vahva ja lausa vajalikugi omaduse. Just sellise omaduse, mille puudumise üle mõnikord natuke kurbdust tunned, aga ei oska arvatagi, et see võiks ilmuda - aga kui ta juba olemas on, siis tundub, et see on suisa hädavajalik, ja muutub arusaamatuks, kuidas varem on selleta hakkama saadud. Nimelt oli tekkinud külgriba pealkirjaga Research ehk lahtiseletatult samuse Google'i otsingu kasutamise võimalus. Aga mitte lihtsalt, vaid lõimituna Docsiga: võib näiteks valida tekstis mingi sõna või sõnad, teha paremklõpsu ja valida Research [valitud sõna(d)] ning kohe ilmuvadki külgribale otsingu tulemused. Eilse tõlketöö juures kasutasin seda õige mitu korda heade tagajärgedega, s.t leidsingi kiiresti selle, mida vaja, ilma et olnuks tarvis kaartide vahel seigelda ja eraldi Google'i otsingut või midagi muud kasutada.


Loetud: Horisont 3/2012
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)

Teisibased mõtted

Põhimõtteliselt tavaline päev, aga suurtõlke juurde peaaegu ei jõudnudki, paraku. Eilse häbiväärse ärakukkumise tõttu otsustasin hommikul veel natuke tarkvara tõlkimisega vaeva näha, et ootamatult pooleli jäänud asjad ikka lõpule jõuaks ja hoidlasse sisse saaks kantud. Ja siis tulid peale juba nood väiketõlked ehk täpsemalt kaks artiklit Postimehe ja nii 0,3 artiklit Diplomaatia hüvanguks (viimane arv tähendab seda, et see sai küll alustatud, aga mitte lõpetatud - samuti mitte väga tavapärane mu jaoks ja ilmselt tingitud vähemalt osaliselt sellest eilsest vapustusest ...).

Eilses sissekandes jäi märkimata, et viimaks ometi paistab Mandriva olevat taas jalule saanud - või vähemalt mingile selgusele jõudnud. Äärmiselt napist ajaveebi sissekandest äsja toimunud aktsionäride üldkogu kohta võis aru saada, et firmat lõpuga ähvardanud vastuolud lisaraha sissetoomise asjus on lahendatud. See on juba mitu kuud olnud õige imelik olukord: arendajad teevad oma tööd, uuendavad tarkvarapakette, parandavad isegi vigu ja teevad muud, mida arendajad ikka tegema peavad, samal ajal aga ei tule ettevõtte juhtkonna poolt üldse mingeid teateid edasise tegevuse suhtes, ei mingeid tärmineid, ei mingeid sihte, ainult "lähedaste isikute" suu läbi ilmuvad kõlakad, mis ei sisendanud just kuigi palju optimismi ... Nüüd siis paistab vähemalt ajutiselt olevat lahendus leitud ja jääb üle vaid loota, et distributsioon, millega minagi nii pikalt tihedalt (tõlkijana) seotud olin (ja õieti seniajani olen, kuigi selle infovaakumi ühe kaasuva nähtuse tõttu pole olnud võimalustki viimasel poolel aastal mingit panust anda), siiski edasi tuksub. Seda enam et nende viimane väljalase oli ju järjekordselt mitmete uuenduslike omadustega, mis on Mandriva "kaubamärk" olnud algusest peale - meeldisid need siis või mitte, aga vaimsus on neil õige olnud.

Täna sattusin ka uue sõnavõistluse peale, mis taas oli sõnauseks nimetatud - ja et leheküljel presidendi pilt ja sõnad kõrval, siis võimalik et sellest mõjutatuna. Sedakorda küll mõnes mõttes pisemas või kitsamas mahus, täpsemalt siis filmindusalaste emakeelsete mõistete otsimiseks. Mida kahtlemata ka vaja on. Igatahes tore, et sõnavõistlusi ikka korraldatakse - just avalikult: see võib küll tekitada rohkem kirgi kui kabinetivaikuses välmitud sõnad ja kaasa tuua polariseerivamat suhtumist, mida näitas ju ka viimane (suur) Sõnaus, aga teiselt poolt ei saa keegi ka öelda, et tema parimaid mõtteid keegi kunagi ei kuula. Nojah, demokraatia keele üle otsustamisel võib ju imelik tunduda, aga teiselt poolt kujuneb ju kõneldav keel nagunii pidevalt üdini demokraatlikult ja ei tohiks imestama panna, et see laieneb ka kirjakeelele.


Loetud: Tehnikamaailm 5/2012, TM Kodu ja ehitus 5/2012
Vaadatud: El Dorado: Kullalinn (Universal), Mängur (Kanal2), Inglorious Basterds (RTL)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Kirjutasin valmis lubatud vastselt ilmunud Mandriva Linux 2011 lühikese eestikeelse tutvustuse. Muidu rien.

Loetud: M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud: Troonide mängu tegemine (FoxLife),

Mandriva Linux 2011 väljas

Pärast esialgset edasilükkamist "tootmisprobleemide" tõttu suve alguselt suve lõpule ilmus Mandriva Linux 2011 esmaspäeval, 29. augustil, täpselt ettenähtud ajal - isegi nii täpselt, et siinkirjutajani jõudis teade vastava ajaveebisissekande kohta mõni minut pärast 29. augusti algust.

Seekordne väljalase on Mandriva kui firma viimaste aastate katsumuste järel - (taas) pankrotilähedane olukord, uute investorite leidmine, väga paljude seniste oluliste arendajate ja muude töötajate lahkumine - tublisti varasemast erinev, seda eelkõige uue arendajate meeskonna, mis valdavalt koosneb Moskvas tegutseva RosaLabi, aga mõistagi endiselt ka Prantsusmaal ja Brasiilias paiknevatest inimestest, võimsa panuse tõttu. (Huvipakkuvat statistikat võib lugeda ŔosaLabi arendusjuhi Deniss Korjanovi ajaveebist.)

Kõigepealt tuleks ära mainida nähtavasti kõige suurem muudatus üldse: erinevalt varasematest väljalasetest on Mandriva Linux 2011 ühe töölaua, täpsemalt KDE-keskne. See tähendab, et ametlikult on firma poolt toetatud ainult KDE, aga ka seda, et näiteks paigaldamisel pole enam võimalik töölauda valida - vaikimisi paigaldatakse just KDE. See ei tähenda aga, et GNOME, Lxde või muud töölauad poleks enam üldse saadaval - neid võib iseseisvalt paigaldada ning seniste lubaduste kohaselt abistab Mandriva edaspidi kogukonna neid liikmeid, kes soovivad pakkuda GNOME-, Lxde- või muu töökeskkonna põhist paigaldusandmekandjat. Et siinkirjutaja eelistab samuti KDE-d, ei tundunud see halva valikuna, aga need, kelle eelistuseks on mõni muu töökeskkond, peavad arvestama sellega, et see tuleb iseseisvalt paigaldada pärast Mandriva Linux 2011 paigaldamist.

Ühele töölauale keskendumisel on mõistagi ka plusse: ühelt poolt eriti ehk uutele kasutajatele lihtsam lahendus ilma segadust tekitada võivate valikuteta (mis lisaks puhtalt tööjõu nappusele tundub olevat üks põhjuseid, miks Mandriva praegune arendusmeeskond selle kasuks otsustas), teiselt poolt aga kohe tuntavalt kiiremini kulgev paigaldamine - siinkirjutaja veidi enam kui kümne aasta kogemuse põhjal on Mandriva Linux 2011 umbes veerand tunni pikkune paigaldamisaeg konkurentsitult kiireim ning ka Live CD-na kasutamise valimise korral koos kõigi vajalike valikutega (keel, klaviatuur, kellaaeg) kuluv minut kuulub kahtlemata kiireimate hulka. (Tõsi, tuleb lisada, et proovisin seda virtuaalmasinas, aga see pigem muudab, arvestades kõrval ja all töötavaid protsesse, aja hoopis pikemaks.)

Muutunud on ka väljalasketsükkel. Varasema pooleaastase ilmumisaja asemel on nüüdsest ette nähtud üks väljalase, mida toetatakse poolteist aastat (see tähendab veel (keskeltläbi) pool aastat pärast järgmise väljalaske ilmumist). Ühtlasi on kavas välja lasta pikaajalise toega (Long Time Support, LTS) väljalase Mandriva Linux 2011 baasil, mis peaks ilmuma käesoleva aasta lõpul ja mille tugi kestab 3 aastat.

Mainitud Moskva RosaLabi panus avaldub silmanähtavalt uues välimuses: muutunud on nii paigaldamisprogrammi, sisselogimisekraani, (KDE) töölaua kui ka veel mitmete asjade välimus, siinkirjutaja arvates varasema tõsisema asemel veidi lõbusamaks ja õhulisemaks, aga siiski mitte lapsikuks. Veel silmatorkavam muudatus on aga uus rakenduste käivitaja (see valge täht sinises rõngas töölaua alumises vasakus nurgas, Windowsi maailma Start-menüü vaste). Varasema üsna tagasihoidliku suurusega ja küllaltki tavapärase menüü asemel avaneb nüüd peaaegu üle kogu ekraani ulatuv aken kolme alajaotusega: "Tere tulemast" ehk peamiselt viimati kasutatud dokumendid ja muu selline, "Rakendused", kust leiab kõik, mis on arvutisse paigaldatud, ning "Ajatelg", mis võimaldab konkreetseid faile leida nende aja järgi.

Samuti on omajagu lihvi saanud töölaua paneel, niinimetatud raketiriba (RocketBar) - nimetus tuleneb töölauaefektide kasutamisel ilmnevatest kujunduselementidest. See on tavalise KDE paneeli väike edasiarendus, mille ehk silmatorkavaim omadus on see, et paneeli vasakus osas olevate rakenduste kiirkorralduste käivitamisel ei ilmu vastavat märget paneeli keskossa, kus muidu on näha, millised rakendused töötavad. Paneelile on lisatud ka üks uus vidin nimetusega StackFolder, mis sisuliselt kujutab endast linki teatavale kataloogile (vaikimisi peaks neid olema lausa kaks, üks kataloogi "Documents" ja teine kataloogi "Downloads" jaoks), millele on lisatud üksikud valitud failihalduri valikud.

Veel võib uutest asjadest ära mainida pilveteenuse MandrivaSync, mis ei ole küll veel päris valmis, aga mis peaks võimaldama kõigile registreeritud kasutajatele 2 GB ruumi. Samuti on uus asi Sphere ehk tehnilise toe klient. Siinkirjutaja ei ole kumbagi kasutanud ega oska seepärast neist palju lähemalt kõnelda, aga vähemalt mõte on neil asjadel hää. Samamoodi uus asi, mida saab juba kasutada, aga mis ei ole veel muudetud vaikimisi pakutavaks, vaid tuleb soovi korral ise paigaldada, on Mandriva uus tarkvarahaldur MPM (Mandriva Packet Manager) - see loodetakse lõplikult töökorda saada pikaajalise toega (LTS) väljalaske ajaks, niisiis aasta lõpuks. See on algusest peale uuena kirjutatud asi, erinedes selle poolest põhjalikult senisest urpmi (taustaprogramm) - Rpmdrake (graafiline kasutajaliides) kooslusest.

Nüüd on paras aeg üles lugeda Mandriva Linux 2011 pakutav olulisem tarkvara:

• kernel 2.6.38.7
• X.org 7.6 ja XServer 1.10.3
• systemd (asendab senist süsteemi teenuste haldurit sysvinit)
• rpm5
• KDE 4.6.5
• LibreOffice 3.4.2
• Firefox 5.0.1 (vaikimisi veebilehitseja)
• Thunderbird 5.0 (vaikimisi e-posti klient KMaili asemel)
• Clementine (tuntud muusikamängija Amarok eelmine põlvkond, mida paljud eelistavad praegusele Amarokile)
• Shotwell (eelistatud fotohaldur digiKami asemel)
• KNetworkManager (eelistatud võrguhaldur Mandriva enda net_applet'i asemel)
• PiTiVi videoredaktor

Neil, kes tahavad oma senist Mandriva Linux 2010.2 süsteemi uuendada uue väljalaske peale, tuleks kindlasti läbi lugeda vastav juhis ja õpetussõnad ning seda väga hoolikalt, sest eespool mainitud uuendused, eriti näiteks rpm5 ja systemd kasutuselevõtt, on nii suured, et õpetussõnadest mittehoolimine võib kergesti lõppeda süsteemiga, mis lihtsalt ei tööta või mida ei saagi enam korralikult tööle panna.

Mõni sõna ka eestindusest. Siinkirjutaja, kes on ühtlasi olnud viimased kümmekond aastat Mandriva Linuxi eestindaja, oli käesoleva väljalaske arendustsükli ajal üsna rahulolematu sellega, kuidas Mandriva seda aspekti korraldas (või õigemini peaaegu ei korraldanud), ning avastas oma suureks üllatuseks ja kohkumuseks vaid mõni päev enne väljalaske ilmumist, et neisse rakendustesse ja programmidesse, mida Mandriva omalt poolt pakub, on täiesti märkamatult tekkinud juurde tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe. Siiski on lõplik väljalase tänu mõne arendaja mõistmisele ja ka peaaegu viimasel hetkel tehtud tõlgete kaasamisele enam-vähem kenasti eestikeelne, ent siiski võib mõnel pool esineda üksikuid tõlkimata lauseid, mille eest siinkirjutaja palub ka omalt poolt vabandust.

Lõpetuseks võib öelda, et Mandriva Linux 2011 on saadaval hübriid-ISO-na, mis lahtiseletatult tähendab, et on ainult üks ISO (õigemini kaks, üks 32-bitiste ja teine 64-bitiste süsteemide jaoks), mida saab kasutada nii Live CD-na, paigaldamiseks kui ka ISO-tõmmise kirjutamiseks USB-pulgale.

Väljalasketeade Mandriva ajaveebis
Väljalaskemärkmed
Väljalaske ülevaade rohkete piltidega
Veel üks tutvustus rohkete piltidega

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida vürtsitas mõnda aega ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. (Vürts avaldus siis eelkõige selles maitsvas toidulaadungis, mida ema oma iginälgiva pojaraasukese heaks kaasa oli tarinud...) Nagu sageli, kaasnes ka selle külaskäiguga ühtlasi ühe ristsõnavihiku mulle lõplikuks täitmiseks jätmine ja et tegemist oli Meistriristikuga, siis mõistagi võttis seegi päevast oma osa. Nautimisväärse osa, peab ütlema: sain teada ühe uue huvitava bodhisattva nime, kelleks osutus, hmm, põrguliste bodhisattva :-) , ja lisaks veel terve hulga imetabaseid geograafilisi nimesid - poleks osanud arvatagi, et muidu nii eestilikud tunduvad "erand" või "klump" võiksid ka kohanimed olla, aga nii selgus...

Hilisõhtul, mis formaalselt jäi juba esmaspäeva sisse, ilmus täpselt ettenähtud päeva hakul Mandriva Linux 2011, aga sellest kirjutan ma eraldi ja pikemalt kas homme või igatahes lähipäevil - seda see moskvalaste panusega päris uue välimuse ja osaliselt ka uuelaadse sisu saanud distributsioon igatahes väärib, ehkki ma ise seda enam aktiivselt ei kasuta (ja olen mõnes mõttes lausa nördinud - aga sellest siis pikemalt hiljem).


Loetud: Arvutimaailm 7-8/2011
Vaadatud: Mehaanik (TV3+), Pushing Daisies (Kanal2), Langev taevas (Showtime)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Igahommikusel veebisaitide ülevaatusel (neid on tegelikult õige vähe alles jäänud, kuhu peab ise minema - mugava inimesena eelistan ma ikka lasta veebisaitidel endal mulle teada anda, kui seal midagi uut on, eeldusel muidugi, et sait seda võimaldab) avastasin täna, et Mandrivasse, mille väljalase peaks olema juba mõne päeva pärast, on taas uusi tõlkimata/muudetud stringe juurde tekkinud. See viis aga palju hullema avastuseni, kui ma nagu kord ja kohus Transifexi kasutama tõttasin, mis juba mõnda aega on vähemalt ametlikult Mandriva ainuke ametlik tõlkekeskkond - nimelt leidsin täiesti ootamatult, et päris paljudes tõlkefailides on ilma mingisuguse hoiatuseta tekkinud uusi/muudetud stringe. Ma tõlkisin need muidugi kenasti kohe ära, aga kahtlane on, kas need enam sisse jõuavad... Loota ju võib, see pidada see viimane lollakas olema, kes sussid püsti viskab. Siiski ei suutnud ma oma nördimust sellise ootamatuse üle varjata ja saatsin pahameelest pulbitseva kirja ka Mandriva postiloendisse ning paistis, et mu tundeid jagavad päris mitmed inimesed. Eks näeb, äkki võtab keegi selles Mandriva uues meeskonnas seda ka kuulda ja midagi muutub, kui mitte enne (see on ka väheusutav), siis vähemalt pärast väljalaset. Sest paistab, et vähemalt vene tõlkeid võtab see uus meeskond, mille jõukese ongi ju suuresti Moskvasse kandunud, üsna tõsiselt, igatahes võis seda viimasel nädalal näha arvukate vene (ja mõnede ukraina) tõlgete kujul, mis üsna erakorralisena sisse kanti.


Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud: Seitseteist kevadist hetke (ETV), Siid (Showtime)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi oma kupüürid eilne laiskus ehk teisisõnu üht või teistpidi tarkvara ja selle tõlkimisega seotud tegevus. Kõigepealt kirjutasin valmis Mandriva Linux 2011 RC2 pisikese ilmumisteate, kuid selle käigus avastasin muu hulgas teatava üllatusena, et vahepeal on mõned tõlkimata stringid juurde ilmunud - oli küll jutt, et Mandriva tõlkimine kolib veebi ehk hakkab käima Transifexi keskkonnas, aga paistab, et pärast esialgseid ponnistusi on see hetkel rohkem jutuks jäänudki, vähemalt praeguse väljalaske puhul küll. See tähendas pisikest pingutust, et need korda teha, seda enam, et tegemist on suhteliselt nähtaval kohal olevate asjadega, nimelt Mandriva kohandatud KDE failihalduri Dolphin uute omadustega. Seejärel kulus omajagu aega veel ühe eilse lubaduse, nimelt KDE 4.7 väljalasketeate (või õieti väljalasketeadete, kui arvestada, et juba tükimat aega ei ole ju enam KDE-d, vaid on KDE rakendused, KDE Plasma töötsoonid ja KDE platvorm, kõik kenasti eraldi ja ilmselt 4.x seeria raames ka viimast korda kooskõlaliselt ilmumas...) tõlke valmistamise peale. Aga igal juhul võib nüüd seda kenasti ka eesti keeles lugeda (viidatu on nii-ütelda põhileht, kust lähevad viited teiste juurde).

Täna võis ka lugeda, et valmis on saanud ja avalikkuse ette paisatud eesti fraseologismide alussõnastik. Kaua tehtud kaunikene, võiks selle kohta öelda. Eriti just kaunikene. Igatahes palju on sealt leida kohe kindlasti. Nüüd jääb üle ära oodata veel etümoloogiasõnastik, ka teine selline igiammune helesinine unistus. Siis võiks juba rääkida, et kõige olulisemad eesti keele sõnaraamatud on olemas...


Loetud: Akadeemia 7/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Tarkvaratõlked: Mandriva

Mandriva Linux 2011 RC2 väljas

Eile õhtul ilmus suve lõpul ilmavalgust nägeva Mandriva Linux 2011 teine eelväljalase ehk RC 2. Lühidalt võib seda iseloomustada kui eelmise eelväljalaske (millest, sealhulgas mõningatest tõsistest puudustest, on kirjutatud siin) tubli edasiarendust: välimus on ühtlasem ja kooskõlalisem, RC1 eriti silmatorkavad vead on ära parandatud ning kõik paistab vähemalt esmapilgul (siinkirjutajal lühiajaline kogemus virtuaalmasinas) korralikult toimivat. Väidetavalt on tunduvalt paranenud kõikvõimalike Wi-Fi ja muude võrgukaartide toetus, samuti internetipulkade ja muu sellise fancy kraami toetus.

Aga need on kõik asjad, mida potentsiaalsetel kasutajatel on võimalik järgneva kuu jooksul üle, läbi ja järele testida. Igatahes praeguse seisuga tundub, et seekordne väljalase tõotab tulla täiesti korralik. (Ehkki mõned otsused on tekitanud elavat vastukaja, eriti näiteks failihalduri Dolphin uuendatud välimus (tööriistariba oluline puhastamine ja paljude funktsioonide koondamine ühe nupu alla) või sellessamuses failihalduris paremklõpsuga avanevas menüüs uute failide loomise funktsiooni ärakaotamine...)

Paraku eestinduse seisukohalt tuleb öelda, et ka RC2 pakub uuelaadset rakenduste käivitajat ainult inglise keeles, ehkki selle tõlge on juba tükimat aega olemas. Loodetavasti laheneb seegi probleem siiski enne lõpliku väljalaske ilmumist.

Uudise allikas: sissekanne Mandriva ajaveebis
Rohkete piltidega tutvustus

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas põgusalt postikulleri ilmumine ukse taha, kaenla all kopsakas pakike SERK-ist teele pandud raamatutega, mis olgu siinkohal ka üles loetud:

• R. Kasak. 50 aastat saatana embuses
• L. Iher. Gustav Suitsu jälil. Fakte ja mõtisklusi
• J. Goodwin. Bellini kaart
• V. Makšejev. Narõmi kroonika 1930-1945
• A. Roberts. Sõjatorm

Täna nägid ilmavalgust nii Mandriva Linux 2011 teine eelväljalase (RC2) kui ka KDE SC 4.7, aga piisavalt hilja, et ma ei enam ei jõudnud (või ei viitsinud - see tappev palavus, millele alles hilisõhtul ja siis ka õige pisut leevendust tuli, muudab ikka nii passiivseks jha loiuks...) neile pikemalt pühenduda. Esimese kohta loodan homme teha väikese uudisnupukese ja teine saab võib-olla samuti homme või veidi hiljem endale, nagu juba heaks kombeks saanud, ka ametliku eestikeelse väljalasketeadeande.


Loetud: Akadeemia 7/2011
Vaadatud: Seitseteist kevadist hetke (ETV), Susikoira (Yle2)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev.

Sattusin täna vaatama Autorihüvitusfondi leheküljele, kui olin täheldanud mõningad osutusi selleaastastele hüvituste saajatele veebimaailmas. Ja seal see nimekiri taas oligi. Sel aastal on küll, paistab, ka mitmed välismaised autorid avastanud, et Eesti riigi käest võib hüvitust saada, ja nii võibki nimekirjas kohata Barbara Cartlandi, Agatha Christie't, Doris Lessingut ja veel mõningaid, kes enamasti on noppinud üsna kenakese koore. Siiski on needki maailmanimed kaugele maha jäänud kodukootud Erik Tohvrist, kelle esikohta nähtavasti naljalt ei suuda ükski korüfee väärata... Aga õnneks jagub raha siiski ka väiksematele kiludele...

Jalgpalli MM-il täna erilisi üllatusi polnud. Rootsi sai küll põhjakorealannadest lõpuks 1:0 jagu ja pääseb ka veerandfinaali nüüd kindlalt edasi, aga juba eelmise mängu põhjal tekkinud pettumust põhjanaabrites tänane päev küll ei vähendanud. See-eest USA võit muidu südide colombialannade üle oli veenev 3:0 - kaks esimest väravat ja eriti see esimene, filigraanselt ristnurka löödu, olid väga ilusad, kolmas küll rohkem Colombia väravavahi süü, aga õige mitu tõsist hoopi pidid vastu võtma ka väravapiirded... - ja ameeriklannad jätkasid väga enesekindlal rajal: seniste mängude põhjal on nad ainsad algusest peale heas hoos naiskond ja ma julgeks loota nende jõudmist vähemalt poolfinaali, aga miks mitte ka kaugemale.

Võtsin täna ka nii palju mahti, et valmis kirjutada pisike nupuke mõne päeva eest ilmunud Mandriva Linux 2011 esimesest eelväljalaskest.


Loetud: Tuna 2/2011
Vaadatud: Koer, lennuk ja laulupidu (ETV), jalgpalli MM: USA - Colombia (Eurosport), jalgpalli MM: Põhja-Korea - Rootsi (Eurosport), Merekoletis (TV12), Stepfordi naised (TV3)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: valged ükssarvikud (Postimees, 02.07.2011)

Mandriva Linux 2011 RC1 väljas

Mõningase viivituse ja laiema plaanimuutuse järel nägi ööl vastu juuni viimast päeva ilmavalgust tulevase Mandriva Linux 2011 esimene väljalaskekandidaat ehk RC1. Etteruttavalt neist plaanimuutustest: algselt pidanuks Mandriva Linux 2011 ilmuma juba mai lõpul, kuid selleks ajaks saadi valmis alles kolmanda beetaväljalaskega (mille lühikest tutvustust siinkirjutaja sule läbi näeb siin) ja kui ka siis veel arvati (vähemalt ametlikult), et lõplik väljalase tuleb juuni lõpuks, siis võetud suuna tõttu, mis tähendab üsna suuri muutusi, otsustati lõplik väljalase edasi lükata augusti lõppu (enne seda ilmub orienteeruvalt juuli lõpus veel teine eelväljalase).

Neiks muutusteks on eelkõige juba eelmisel aastal alanud koostöö Venemaa ROSA Labiga, mis on valmistanud Mandrivale üsna mitmes mõttes korraliku välimuse, osaliselt ka sisulise muutuse. Järgneva paremaks mõistmiseks tasub meeles pidada, et eelmisel aastal otsustas Mandriva, nähtavasti eelkõige puhtalt töökäte nappuse tõttu, muutuda ainult KDE-keskseks distributsiooniks: GNOME, LXDE ja kõik need muud töölauad on endiselt alles ja pole ka välistatud, et kogukond valmistab lõpliku väljalaske ajaks, võib-olla ka firma osalise toega, vastavad ISO-plaadid, aga Mandriva kui ettevõte toetab ainult KDE-d ning see on ka vaikimisi töölaud.

Kahtlemata asjad, mis kõige enam silma torkavad, on uus sisselogimisaken, mis KDE tavapärasega võrreldes on veidi mängulisem, aga suhteliselt sama edukalt kasutatav. Teine suurem uuendus on rakenduste käivitaja ehk start-menüü, mis tavapärasega harjunuid võib ära ehmatada - see võtab enda alla kogu ekraani. Samas on seda üpris mugav kasutada ja kindlasti on selle üks huvitavaid omadusi ajatelje-paneel, mis võimaldab hõlpsasti tuvastada oma masinas just konkreetsesse ajahetke või -perioodi kuuluvad failid (esialgu käib see fotode ja videode kohta, aga ilmselt see laieneb).

Huvitav uuendus on ka Mandriva uus sünkroniseerimisteenus, mis hetkel on veel testimisjärgus, aga mis eelduste kohaselt peaks võimaldama oma andmeid varundada ja neid hoida ka Mandriva hallatavas "pilves". Tõsi, tuleb kohe tunnistada, et RC1 puhul on selle teenusega seotud selline ebameeldiv asjaolu, et ilma selle eemaldamiseta (mida ei saa paraku lihtsalt ikoonile klõpsates teha, vaid tuleb kasutada tarkvarahaldurit ja seal üles otsida psyncclient) ei ole võimalik isegi mitte välja logida...

ROSA Labist pärit uuendusi on veelgi, aga need on ehk vähem tähelepandavad. Võib-olla siiski tasub ära märkida ühe pikaajalise soovi, nimelt Mandriva kroonijuveeli ehk juhtimiskeskuse ning KDE Süsteemi seadistuste ühendamise teatavat täitumist: esialgu tähendab see küll ainult kasutajate ning süsteemsete teenuste haldamise moodulite lisamist KDE Süsteemi seadistuste sekka, aga need ehk ongi ühed peamised ning küllap tasapisi järgnevad ka teised moodulid.

Küll andis väljalaskeplaanide muutmine võimaluse uuendada korralikult tarkvaralist baasi, millest võib juhuslikus järjekorras ära märkida järgmised asjad:

• Firefox 5.0
• Thunderbird 3.1.11
• KDE SC 4.4 koos kdepim 4.6-ga (viimane ei pruugi olla veel väga stabiilne, seda on oodata 4.7 ajaks)
• Opera 11.50
• X,org server 1.10.2
• kernel 2.6.38.7

Loomulikult on uut tarkvara ning samuti seni teada olnud vigade parandusi veel rohkelt, aga jäägu need juba igaühe enda avastada.

Uudise allikas Mandriva ajaveebis (samuti eelteade)

Väljalaskemärkmed Mandriva wikis

Kena illustreeriv pildimaterjal Softpedias

Neljabased mõtted

Et nädala algus oli üsna hektiline, langes tarkvara tõlkimise päev alles tänasele. Ja kulges taas KDE tähe all. Kõigepealt üks pisike uus fail stabiilses harus, siis aga jälle arendusharu juurde, kus mõistagi tegemist vajavaid tegemisi küllaga ja rohkemgi. Ma korraks mõtlesin, et asun kohe dokumentatsiooni kallale, aga siis leidsin, et võiks ette võtta ühe silmatorkavama avantüüri ja tõlkida ära kausta www, mis, nagu nimigi aimu annab, sisaldab siis neid KDE veebilehti, mis on muudetud sel moel tõlgitavaks. Praegusel hetkel on seal küll neid ainult kaks (või ka rohkem, kuidas võtta), dokumendinäitaja Okulari ja KDE õpitarkvara KDE-Edu omad (see viimane muudab arvestamise keeruliseks, sest selle all on tegelikult päris palju lehekülgi). See võttis oodatust veidi enam aega, aga valmis ma nad sain ning kui millalgi vastutavad isikud need tõlked ka õigesse kohta paigutavad (või midagi kuskil lülitavad), siis peaks need kaks lehekülge kenasti ka eestikeelseks muutuma (või noh, kui kenasti, jääb muidugi teiste hinnata, aga ma vähemalt püüdsin). See on muidugi vaid tibatilluke murdosa kõigist KDE veebilehekülgedest, ülejäänud pole seni ilmutanud väga suurt indu lasta ennast tõlkida (kuigi mõnel pool käib tõlkimine veidi teistmoodi, nagu Wiki(pedia)s). Aga ehk tulevad nood ka millalgi siiski järele...

Jalgpalli MM-il algas täna alagrupimängude teine voor ja oodatult suutsid favoriidid võtta oma. Prantslannade võit Kanada üle kujunes lausa 4:0 - formaalselt, edetabeli koha järgi, võiksid nad ju lausa võrdsed olla, aga tänane mäng kujunes kanadalannade jaoks igatahes korralikuks teerulliks, mille alt nad õieti ei suutnudki välja tulla, ehkki helgemaid hetki jagus neilegi. Sakslannade võitlus nigeerlannadega oli palju tasavägisem ja lõppes ka tasavägisema tulemusega 1:0. Saksamaal otsekui puuduks see särts, mis nad kahel viimasel korral on maailmameistriks kergitanud, ja koostöö kipub mõneti logisema. Aga samas ei riski isegi arvata, millega võib lõppeda tänaste võitjate omavaheline kohtumine järgmisel nädalal...

Ööl vastu tänast nägi ilmavalgust ka Mandriva 2011 esimene väljalaskekandidaat ehk RC1, millest ma kirjutan niipea eraldi uudisnupukese, kui selleks aega tekib. Senikaua võib imetleda selle pilte Softpedias.

Loetud: Tuna 2/2011
Vaadatud: jalgpalli MM: Kanada - Prantsusmaa (Eurosport), jalgpalli MM: Saksamaa - Nigeeria (Eurosport)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Neljabased mõtted

Järjestikku teine tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mis paraku jäi ühe ootamatu, tükimat aega väljaskäiku nõudva sündmuse tõttu, millel ma siin lähemalt ei peatu, arvatust lühemaks. Sestap ei jõudnud ka nii palju, kui eile olin naiivitarina arvanud. Ent siiski võib öelda, et nüüd on KDE arendusharus kasutajaliidese pool tervikuna isegi pisut paremas seisus, kui see oli enne äsjast mitmenädalast pausi. Samuti jõudsin Mandrivas, kus nüüd on tõlkimine vähemalt idee kohaselt läinud üle Transifexi (ehk siis veebipõhiseks), ära tõlkida paar asja, millest üks, too uus rakenduste käivitamise ja muu sellise aplett, läheb kindlasti ka Mandriva Linux 2011 koosseisu, teine, uus tarkvarahaldur, tõenäoliselt mitte või kui, siis rakendusena, mida huvilised võivad soovi korral paigaldada ja proovida, aga mitte senise Rpmdrake'i asendajana.

Hommikul vaadatud võidupüha paraad Tartus tõi hea kaameratöö tõttu, mis mitu korda näitas kena üldvaadet Emajõest ja selle kallastest, meelde hiljuti puhkenud diskussiooni nendesamuste kallaste betoonkobakatega "ilustamise" kohta, et Tartule ikka "tõelise linna" pale anda. Minu süda tilguks küll verd ja muid vedelaid olluseid, kui seal rohelise asemel mingi muu värv hakkaks domineerima, aga noh, teisalt, kui mul kunagi Civilizationi mängides ka lõpuks maru igav hakkas, ehitasin samuti kogu planeedi täis teid ja linnu ja muud sellist (ehkki tolle mängu loogika nõudis ka põllumaad - aga metsa ja "loodust" üldiselt mitte). Ilmselt on siis ka Tartus kätte jõudnud aeg, kus mingeid probleeme enam ei ole, viimasedki korruptandid, kes veel viimse pelgupaigana hariduselu varju olid ennast suutnud ära peita, välja juuritud, ja nüüd pole siis muud midagi teha kui lihtsalt otsekui küllusesarvest ülevoolavaid ressursse kuidagigi ära pruukida...

Loetud: Tuna 2/2011
Vaadatud: Võidupüha paraad (ETV), Verekivi (ETV2), Libarebased ja kooljad (ETV2), jalgpalli sõpruskohtumine Uruguay - Eesti (ETV)

Tarkvaratõlked:
Mandriva: rosa-launcher ja Mandriva Package Manager
KDE: arendusharu

Mandriva Linux 2011 Beta 3 väljas

Varasematest plaanidest kõrvalekaldena nägi täna ilmavalgust tulevase Mandriva 2011 kolmas beetaväljalase, mille põhjenduseks toodi vajadus saavutatud seisu "stabiliseerida". Eelkõige tähendab see ilmselt vajadust kõrvaldada maksimaalsel määral vead ja puudused, mis on selgunud üleminekuga uuele paketihalduse taustsüsteemile (rpm5 senise rpm4 asemel), samuti veel mitmete uuenduste ettevõtmisega, eriti aga Moskva uute partnerite valmistatava uudse Rosa töölaua silumise ja lõimimise vajaduse tõttu.

Kui jätta kõrvale tavapärased selgunud vigade parandused, siis olulisemad erinevused eelmisest beetaväljalaskest on järgmised:

• ISO-tõmmisele (mida endiselt on üks universaalne, mis toimib nii Live CD kui ka paigaldusandmekandjana - õigemini on neid küll kaks, üks 32- ja teine 64-bitistele süsteemidele) on nüüd kohe kaasa pandud ka mõningat mittevaba tarkvara, eelkõige mõningad kerneli moodulid (dkms-paketid) ja veidi püsivara Wi-Fi seadmete ja muu sellise jaoks, mis peaks lihtsustama eelkõige nende elu, kes paigaldavad Mandriva millelegi muule kui lauaarvutile
• Välimuse poole pealt, mis võrreldes Mandriva 2010-ga on, nagu varemgi mainitud, eelkõige moskvalaste Rosa Labi tegevuse tõttu päris tublisti muutunud, on juurde tulnud üks uus omadus nimega TimeFrame, mis sisuliselt tähendab võimalust failihaldurit avamata, kohe uuest peamenüüst otsida faile või mida iganes kasutaja käsutuses olevat selle loomis- või muutmisaja järgi

Loodetavasti annab kolmas beeta võimaluse Mandrivat tõepoolest stabiliseerida, sest arendusversioonide kasutajad ja testijad on viimastel kuudel korduvalt leidnud põhjust kurta väga mitmesuguste asjade tõrkumise üle. Uus kasutajaliides - nõndanimetatud Rosa töölaud - võib meeldida või mitte, aga igal juhul paistab Mandriva taas silma millegi uuenduslikuga mitmes mõttes, nii et tasub oodata ametlikku väljalaset.


Uudise allikas: sissekanne Mandriva ajaveebis
Pildituur Softpedias

Esmabased mõtted

Suhteliselt tavaline tööpäev, millest lõviosa kulus küll mitte põhitööle, vaid tõlkimisele Diplomaatia heaks, mille järgmine number peaks lubaduste põhjal ja mu väsinud sõrmi arvestades lausa kubisema tõlgetest.

Kuigi ka see esmaspäev möödus paraku nii, et tarkvara tõlkimisest ei tulnud midagi välja, siis midagi ma ometi sel rindel tegin - nimelt oli Mandriva takrvara paigaldamise taustaprogrammi uprmi juurde tekkinud kaks ülevaatamist vajavat ja üks uus string, mille ma kohusetruult ka ära tõlkisin/üle vaatasin. Ilmselt ei vääri see isegi sõduri pauna nimetust, mille seest lõpuks peaks marssali kepike välja vupsama, aga ehk sõduri jalaräti külge kleepunud higi- ja mustusekuulikese mõõdu annab ikka välja...
(Tarkvara osas võib veel nii palju öelda, et tänase päevaga sai ka sündiv Mageia valmis - ametlikku teadaannet koos ISO-tõmmiste ja muude asjadega on nähtavasti oodata ülehomme, 1. juunil, aga arendustsüklis keerati juba täna ette Mageia 2 lehekülg.)

Õhtu eel käis ema korraks külas, aga ka sõna otseses mõttes korraks - nad oleksid vist pikemaks jäänud, ent nende kulgemine pärast viljakat ja töörohket nädalavahetust Kunglas oli olnud nii aeglane ja vaevaline (pluss muidugi asjaolu, et Rapla kandis käivad nähtavasti aegade lõpuni permanentsed teetööd - mitte et sellest tee kvaliteet paraneks, aga noh, inimestele on vaja ju tööd anda...), et nad jõudsid enda ajaarvamise järgi nii hilja, et kiirustasid kohe edasi. Kaasa toodud ja "nälgivale" pojaraasukesele üle antud rabarberikissell muidugi kinnitas, et see polnud vaid tuuleiil, mis toast läbi vihises (kuigi täna oli selles mõttes imeline ilm, et tuult oli mõnusalt palju).


Loetud: Oma Keel 1/2011
Vaadatud: Sõnasõda (Kanal2), Ebatavaline perekond (FoxLife), Neli tankisti ja koer (ETV2)

Tarkvaratõlked: Mandriva urpmi

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Olgu siin ära õiendatud üks eilne vajak: tegelikult langes eilse peale ka paari Mageia tõlke täiendamine, millele täna lisandusid mõned täiendused Mandriva tõlgetesse, nii et mõlemad peaksid olema taas nii täielikult tõlgitud, kui see vähegi on võimalik.

Loetud: Vikerkaar 4-5/2011
Vaadatud: Eureka (TV6), IT-planeet (TV3), Pilvede all (Kanal2), Stargate Universe (RTL2), Warehouse 13 (RTL2)

Tarkvaratõlked:
Mageia: mgaonline, drakx_standalone
Mandriva: urpmi, menu-messages-contrib, menu-messages-main, menu-messages-non-free

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest küll võttis tubli tüki ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Aga seda ei pea ma sugugi kahetsema, sest tavapäraste spetsiaalselt ajalehele kirjutatud ja sestap "keskmise" lugeja rumalust ehk teisisõnu üldmõistetavust arvestades äärmiselt lihtsa keelepruugi asemel oli sedakorda tegemist inimesega, kes ei häbene näidata, et ta oskab sõnu seada ja kasutada ka selliseid, mida "keskmine" lugeja tõenäoliselt väga kuulnudki ei ole... Pingeline ja ma muidugi kahtlen, kas ma suutsin ikka üldse adekvaatselt tõlkida nii nõudlikku teksti, aga sellise hea värina võttis see töö sisse küll.

Täna siis mõningaste kõhkluste järel registreerisin ka Mandriva äsja püsti pandud Transifexis (ehk veebis tarkvara tõlkimist võimaldavas keskkonnas) ära Eesti meeskonna (nojah, arvata on, et nagu ma olen viimased kaheksa aastat üksi Mandrivat tõlkinud, ei too ka "veebiminek" elavjõudu juurde, seda enam, et tõlkeprotsent on nagunii sisuliselt 100%, mis ilmselt ei ajenda ka kedagi oma teenuseid väga pakkuma...). Mandrivas on mõneti mõistlikumalt asi lahendatud kui näiteks Mageias, kus praegu on palju käsitööd. Sisuliselt on tõlkijate ülesanne ainult tõlkida, muu tehakse ära "eesriide taga", kas automaatselt või siis mõne spetsiaalse inimese poolt. Mul oli eriti kahtlusi selles osas, mida ma vist olen varemgi maininud, et Transifex kustutab ära tõlkefailide päise, kus traditsiooniliselt on olnud kirjas kõik varasemad tõlkijad, niisiis sisuliselt nende autoriõigus. Aga vähemalt Mandrivas paistab olevat sellele lahendus leitud: seniste failipäistes olevate nimede automaatne eraldamine eraldi faili ning edaspidi Transifixist viimase tõlkija lisamine sinna. Mis paistab igatahes võtvat maha mu seni suurima vastuargumendi Transifexi kasutamisele tõlkimise põhivahendina (see on samuti praegu Mageiaga erinev: Mandrivas on kavas võtta Transifex põhialuseks ja sealt siis SVN-i kopeerida tõlked, kust neid vastavad tarkvaratükid siis kasutavad; Mageias on praegu veel SVN põhiline ja just sealt sünkroonitakse Transifexis olevaid asju, mitte vastupidi).


Loetud: Akadeemia 5/2011
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Rohelise seljakotiga mees (ETV2), Silla all (ETV2), Pilvede all (Kanal2), Fritsud ja blondiinid (ETV), Stargate Universe (RTL2), Warehouse 13 (RTL2)