Esmabased mõtted

Üsna tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimise päev, mida siiski katkestas Postimehest tulnud ahastav ja käsi ringutav palve teha neile üks pisike ja tilluke tõlge, millisele palvele ma oma suurest südamest, mis nii kergesti kipub ära hardaks kätte minema, loomulikult ka vastu tulin ning seeläbi vististi vähemalt Postimehele tehtud tõlgete osas oma rekordi ehk tippaja saavutasin, suutes veidi vähem kui 4000-tähemärgise teksti ümber panna ligikaudu kahekümne minutiga (nojah, see ei löö küll kunagist artikli kirjutamise rekordit, kus nii 3200-tähemärgine lehekülje põhilugu valmis olude sunnil 9 või 11 minutiga, sõltuvalt sellest, mida täpselt valmimise lõpuajaks võtta), nii et selles mõttes võib taas märgi maha panna ja risti seinal asuvasse kalendrisse vedida (njah, peaks tegelikult võib-olla seda kalendrit seal seina peal vahetama, on teine juba kümmekond aastat rippunud ja üsna ohtralt igasugu riste, ruute ja muid trips-traps-trulle täis saanud...).

Et ma täna ärkasin äärmiselt varakult, õieti juba ajal, millele nii mõnigi päev langeb hoopis magamaminek, ja et ka ilm oli võtnud külmakraade juurde, mis tekitas tuppagi mõnusalt karge ja tööindu soodustava õhkkonna, siis jõudsin tänase päevaga suhteliselt palju, vähemalt enda arvates. Alustuseks tegin isegi Mandrivas veidi tööd, aga nojah, seal oli ainult üks string kahtlaseks märgitud ja ülevaatamisel selgus, et piisab, kui see kahtluse märge ta küljest ära võtta, midagi muuta polnud vajagi. Nii et põhimahv kulus endiselt KDE peale. Natuke oli tõlkimist vajavat materjali juurde tulnud ka stabiilses harus, aga peamine aeg läks siiski mõistetavalt arendusharu peale, kus ma suutsin edasi liikuda nii kasutajaliidese kui ka taas dokumentatsiooni osas.

Õhtupoole tuli ka lausa kaks teadet kahe mulle südamelähedase distributsiooni alfaväljalaske ilmumise kohta: üldse esimest korda andis endast avalikkusele märku Mageia ning ka Mandriva tulevasel väljalaskel lasti lendu esimene pääsuke. Nende kohta tegin ma ka eraldi uudisnupud, vastavalt siis Mageia oma siin ja Mandriva oma siin.

Jõudsin täna lõpule ka topeltpaksu Vikerkaare, milles oli maru palju huvitavat lugemist sedakorda. Üle pika aja oli isegi ilukirjanduse osa nauditav, eriti seepärast, et Heinsaare Mehis oli kirja pannud lühikese, aga lööva ja mõjusa laastu "Tagasitulek". Väga iseäralikud olid ka Tamme Marguse jutud. Üks vahvamaid keele- ja kirjandusloolisi kirjatükke, mida ma üle pika aja olen lugenud, oli Rossi Kristiina elegantne artikkel raske rühmamise ja mängulisuse vahekorrast eesti kirjakeele esimeste kujundajate juures (sealt artiklist ka üks, küll juba hilisema aja kohta käiv, kunagi kuuldud, aga paraku juba kõduma hakkavatesse mälurakkudesse talletatud nali: "Nimelt küsinud üks Tartu tudeng vadjalaselt, et kas teil nud-partitsiipi ka on. Vadjalane olnud vait, kratsinud kukalt ja kostnud siis. "Näh, jõka päivä õli tääll čüläzää häilümäzä, a vot tänäänn on mennü Petterii".").
Vähemalt sama huvitav oli ka Hasselblatti Corneliuse kirjandusloo asemel lugemislugu ette võttev kirjatükk, mis esitas mu meelest täiesti õigustatult küsimuse, et mis suuremat kasu on õieti kirjanduslugudest, kui need kipuvad ikka olema nii väga "rahvuslikud" ja "elitaarsed", jättes arvestamata, et igas kultuuris loetakse väga palju ka välismaist või lausa väliskeelset kirjandust, ega arvesta kuigi palju sedagi, mida inimesed õieti üldse lugesid/loevad: "Me oleme siin haritud Euroopas harjunud mingisuguse kummalise Hamlet-Faust-Don-Quijote-Sõda-ja-rahu-kaanoniga, aga miks keegi ei räägi Bullerby-Alice-Miisu-kaanonist?"
Päris omapärane oli ka lugeda Krugmani Pauli artiklit "Kas Euroopa on päästetav?" - eriti just seepärast, et selle lühema variandi ma tõlkisin mõne aja eest Postimehe hüvanguks. Päris palju kokkupuutepunkte oli, kuigi ma ei hakanud tegema kõrvutavat analüüsi - õieti olekski seda ju olnud raske teha, sest see Vikerkaares ilmunud tekst on oluliselt komponeeritum, erinevalt mu tõlgitud lühemast - neil seal Ameerikas on ju ikka kombeks kirjatükke eri kohtades eri pikkusega ilmuda lasta, aga kärpimise või juurdekirjutamise tööd võetakse seal väga tõsiselt...


Loetud: Vikerkaar 1-2/2011
Vaadatud: Kes seljatab Tallinna? (Tallinna TV), 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Fringe (Pro7)

Ilmunud tõlked: Rein Müllerson: Moskvaga läheb tarvis nutti ja kannatust (Kesknädal, 09.02.2011)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev ja teatavate asjaolude tõttu üsna produktiivne. Selleks asjaoluks oli mulle omane tormakus ja riskivalmidus, mis ajendas mind hommikul ette võtma süsteemi uuendamist. Paraku selgus, et KDE 4.4 eelversioon ei ole veel siiski nii palju uuendamist üle elanud, et see oleks kasutatav: ma küll nägin seda, aga täpselt nii palju, et aru saada, et asi on kokku jooksnud. Muidu läks uuendamine kenasti ja õnneks on ju olemas ka teised töökeskkonnad, näiteks LXDE, mille ma kohe ka kasutusele võtsin. See jamamine võttis veidi aega, aga et LXDE ei paku kõiki neid mugavusi, mida KDE (põhimõtteliselt peaksid ju KDE rakendused töötama ka teistes keskkondades ja kindlasti töötavadki, aga et nad mul parajasti sellised räbaldunud ja katkised olid, siis muidugi ei läinud ükski neist käima), sundis see rohkem pöörama tähelepanu just põhitööle ja jätma igasuguse tilu-lilu kõrvale (nojah, selle alla kuulub ka uudiste lugemine, mida ma olen juba väga ära harjunud tegema RSS-i vahendusel, mitte enam aega raiskavalt veebis kolades - eks tuleb siis, kui KDE loodetavasti võimalikult kiiresti lähipäevil või -tundidel terveneb, jälle veidi rohkem aega leida, et ennast selliste uudistega kurssi viia, mis muidu n-ö suurde meediasse ei jõua...) Eks see natuke harjumatu oli teises töökeskkonnas tegutseda, aga mu põhitöövahendid ehk OpenOffice.org Writer ning Firefox töötavad ju keskkonnast sõltumatult, nii et ega väga suurt vahet ei olnud peale selle, et, nagu öeldud, tilu-lilu puudus.

Jõudsin täna lõpule Vikerkaare viimase numbriga. Algus ehk ilukirjandus ja lõpp ehk arvustused olid sedakorda väga tühjad, piisas vaid pilgust peale, et leida, et pole lugemist väärt. Aga see-eest keskmine osa oli küll väga asjalik ja tuumakas. Märt Väljataga on Varraku raamatublogis ilmunud numbri tutvustuses enam-vähem kõik lahti kirjutanud, seepärast piirdun vaid nentimisega, et Eik Hermanni skeptitsismi käsitlus oli erakordselt huvitav, peamiselt vahest seetõttu, et ma varem neist just väga palju ei teadnud - ja nagu lugemisel selgus, olid needki vähesed teadmised omajagu nihkes, võib-olla ka sellepärast, kuidas skepsist ja skeptitsismi enamasti n-ö tavakäsitluses võtma kiputakse. Igatahes äratas see huvi, võib-olla tasuks lausa mõne antiikaja skeptiku teos hankida, et ühtlasi oma nõtra vanakreeka keelt veidi turgutada...

Samas Varraku raamatublogis oli Kai Aareleiult väga vahva kirjutis tõlkijate, kuidas öeldagi, praktilisest elust, täpsemalt sellest, kuidas on füüsiliselt organiseeritud tõlkimisprotsess tõlkija töölaual: mida kasutada tõlgitava raamatu lahtihoidmiseks, kuidas see raamat või ka sagedamini vaja minevad abimaterjalid asetada ja nii edasi. Kunagi sai ühel Varraku tõlkijate peol samast asjast veidi räägitud, sestap oli nüüd hea seda ka kirjas lugeda :-) Ma ise ei ole küll pea kunagi raamatualust kasutanud, pole nagu vajadust olnud, töötool ja laud, kus tõlgitav raamat asetseb, on just sellise kõrgusevahega, et tuleb vaid pilk vasakul "maas" hoida. Samas kõrval on ka vajaliku keele sõnaraamat alati lahti (tavaliselt inglise, aga mõnikord ka mõne muu keele, kui tuleb ette õnnelik juhus ka mõnest muust keelest tõlkida) ning selle taga veidi vähem, aga siiski sageli ära kuluvad ÕS, võõrsõnade leksikon, maailma kohanimede raamat, Piibel ja Koraan. Mõnikord panen käeulatusse ka mõningaid teisi teatme- või muid teoseid, aga üldiselt ma eelistan pigem toolilt tõusta ja astuda mõned sammud vajaliku riiuli juurde - seda ei saa vahest just eriliseks füüsiliseks koormuseks pidada, aga oma lisa igatunnisele pisikesele puhkepausile ikka annab...

Vend andis täna teada, et ta on nüüd ka Youtube'is ja koguni vähemalt kahe videoesitusega :-) Üks neist näitab, kuidas ta rinnalt surumises Eesti meistriks tuli, teine on mingi suvalisem kangitõste. Päris parajate raskustega pistab mu jõutõstjast vennaraas seal rinda :-) ja tahab veel rohkem!

Loetud: Vikerkaar 10-11/2009, Horisont 6/2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)