Laubased mõtted

Tänane päev möödus täielikult koduväliselt. Täpsemalt siinkohal lähemalt nimetamata jäävas kohas, ajendiks ühe iseäralikul moel kokku saanud ja veelgi iseäralikumal moel kokku jäänud mõnusa väikese seltskonna esmakordse kokkusaamise esimene aastapäev. Diskreetsusest, delikaatsusest ja teistest d-tähega algavatest sõnadest johtuvalt jäägu siin asjade lähem käik täpsemalt kirjeldamata, piirdun vaid nentimisega, et oodatult oli see üritus täis nalja, naeru ja rõõmu ja kõike muud positiivset ja tujutõstvat. Isegi ilm soosis - vähemalt minu arust - meid: ei mingit päikest, mõnusalt paras temperatuur, piisavalt palju tuult, et miskised lendajad ja vereimejad ei suudaks ründeformatsioone sisse võtta, ja nii edasi ja nii edasi.

Siiski paar sellist isiklikumat laadi märkust võib lisada. Esiteks tuleb nentida, et Rakvere linn on end tõelisse ringteede kaitsemüüri võtnud, kohe nii tihedasse, et lausa raske on aru saada, mida kõigi nende ringteedega peale hakata ja kuidas sealt ja kuhu üldse liikuda saab. Aga see oli siiski läbi- ja ärapuretav pähkel.

Pisut karmim ja lühiajaliselt fataalsete tagajärgedega pähkel oli üks pisike purk, millele oli peale kirjutatud PAIN 100%. Eks muidugi purgi väljakäija ju hoiatas, et see on eriti kange kaste, ja määris seda tema nina ette pistetud lihakäntsakale peene tikuga paar tilgakest - mille peale mina ei saanud muidugi jätta - jajah, hoiatust silmas pidades, loomulikult, eks ole - sedasamust tikukest sinna purki kastmata ja seda siis suhu pistmata ... Njah, nii palju liha ja muud tulttaltsutavat ollust vist polegi olemas, mis järgmise mõne minuti vältel suus valitsenud tunnet oleksid suutnud leevendada - isegi maasikad ja õlu ei tahtnud hästi aidata :-) Rääkimata sellest, et ma tegin strateegilise valearvestuse ja sõrmega, millega olin üle kipitavate huulte tõmmanud, ka silmist purskuvaid pisaraid ära pühkida üritasin ... Mis tekitas mõistagi silma ka tükiks ajaks põletava emotsiooni, lausa tunde. Igatahes sellele purgile kirjutatu õigustas end täielikult - ja ma ei saa loomulikult öelda, et see midagi halba oleks olnud, aga vähemalt ma tean nüüd, et see imehea asi nõuab äärmiselt hoolikat ja ettevaatlikku kohtlemist - nojah, eks oleks ju võinud hoiatust kuulda võtta, mis sedasamust ju ütleski, aga kes siis ikka enne usub, et hõõguv pliidiraud kõrvetab, kui enda näppu pole pihta susanud ...

Hiliseks õhtutunniks jõudsin siiski sellelt vaimustavalt ürituselt tagasi koju ja suutsin ära näha ka jalgpalli MMi tänasest neljast mängust viimased kaks. Millest esimene, Itaalia ja Inglismaa vahel pakkus päevaga kenasti kokkusobiva suurelamuse. See oli vaieldamatult senise turniiri kõige ilusam mäng igas võimalikus mõttes ja pole sugugi välistatud, et võib selleks jääda lõpuni välja. Vaimustav oli vaadata mõlema meeskonna virtuooslikku pallikäsitust, kombineerimist ja kõike muud, mis teeb jalgpallist päranisilmi, ilma ühegi laulaksuta kolmveerand tundi järjest sisseahmitava elamuse. Et mäng ise lõppes sealjuures Itaalia kasuks 2:1, ei olnud siiski väga üllatav, aga jah, eks ta oleks võinud ka teistsuguse tulemusega lõppeda ja mängu võlu poleks see ometi kuidagi kahandanud. Ma küll ei näinud sama alagrupi teist mängu Uruguay ja Costa Rica vahel, aga et see lõppes tulemusega 1:3, siis tuleb vist küll nentida, et kui uruguailased on nii nõrgad või vähemalt niimoodi väljamängitavad, siis ka kostariikalastest parimat arvates on vaevalt kumbki neist võimeline midagi vastu panema Itaaliale ja Inglismaale. Aga noh, eks ole teada, et pall on ümmargune ja mängu tulemus selgub alles siis, kui mäng on läbi (harvadel juhtudel paraku isegi alles pärast seda), nii et elame-näeme.

Vaatasin ära teisegi mängu Elavandiluuranniku ja Jaapani vahel, aga see oli üsna ilmetu mäng. Elevandiluurannik suutis küll 2:1 selle võita, aga nende toetumine nii ilmselgelt ainult ühele mehele, küll vaieldamatult andekale, aga siiski ainult ühele Drogbale, ei tekita just palju lootust, et nad kaugele võiksid purjetada sel pallimerel. Jaapan omakorda valmistas mõneti pettumuse suutmatuse tõttu oma mängu korralikult üles ehitada, mille poolest nad ju muidu on üsna tuntud, aga kui nad suudavad seda järgmistes mängudes teha, siis võivad nad midagi siiski saavutada. Selles mõttes on kahju, et ei näinud teist mängu Colombia ja Kreeka vahel, milles esimesed purustasid teised tulemusega 3:0 - Colombia on küll teada valus salvaja, aga nende praeguse vormi kohta saan vähemalt mina ilmselt aimu alles järgmise mängu ajal, nagu õieti nähtavasti ka Kreeka kohta.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli MM: Inglismaa-Itaalia (ETV), jalgpalli MM: Elevandiluurannik-Jaapan (ETV)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: järjekordade võlu (Postimees, 14.06.2014)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi mõningase katkestuse taas külaskäik ema juurde. Nimelt oli mul õnnestunud üleeile ristsõnavihikud, mille ema oli enda oskuste ja teadmise põhjal ära lahendanud ja mille vormistamise ning lõpliku täitmise mu hoolde jätnud, tema juurde maha jätta. Millele järgnes otsekohe range korraldus tagasi tulla ja need kaasa võtta. Millega ma olin veel eile rõõmsalt nõus: parasjagu ka ilm selline hea, sajab, on tuult ja puha, kena väljas jalutada. Täna, nojah, tuletades ikka meelde vana head Murphyt ja neid kõiki teisi, oli mõistagi ilm hea veel isegi mineku ajal, aga just ema juures viibimise vältel pilved kadusid, tuul lakkas ja päike andis endast parima, et taas temperatuur üles pumbata ning lihtsaid inimesi vaevata. Aga eks ta ole, ka ametlikult on ju suvi ja tuleb paratamatute halbdustega leppida ... Vähemalt tasakaalustas ilma alatust nagu ikka toekas kõhutäis ja täpselt tembitud koguses peatäis, seda viimast loomulikult ikka ristsõnade kujul.

Tuleb ära õiendada ka mõned "võlad" ehk anda teada asjadest, millest oleks õieti tulnud juba varem teada anda. Kõigepealt sellest, et üleeile hilisõhtul (minu jaoks; arvatavasti paljude jaoks öösel vastu eilset) võttis Google'i andmetel keegi usin pisike lõunakorealane mu GMaili konto üle ja postitas selle alt suurima naudinguga mingi reklaamilingi kõigile aadressidele, mida ta vähegi eest leidis. Eks ma olen muidugi usutavasti ise ka selles süüdi, et oma e-posti parooli liiga lihtsana hoidsin, et see lahti murda õnnestus, aga kümmekond minutit hiljem oli siiski konto taas jälle mu kontrolli all ja asjad korras. Igal juhul palun andeks kõigi käest, kes said mult tarbetu ja mõttetu reklaamlingiga kirja.

Teine asi, millest tuleks teada anda, on see, et Mageia on paika pannud oma neljanda väljalaske ajakava: olulisim kuupäev, mis kõrva taha panna, on 1. veebruar 2014, mil Mageia 4 peaks ilmavalgust nägema. Kas see just täpselt nii juhtub või nihkub asi ikkagi pisut edasi, nagu tavaliselt on kombeks olnud, eks seda näeb. Aga küllap saab siit ajaveebist jätkuvalt lugeda ka pisikesi tutvustusi alfa- ja beetaväljalasete ning väljalaskekandidaatide kohta, kui need tasapisi tilkuma hakkavad - esimene neist lootuste kohaselt juba 8. augustil ehk mõne nädala pärast.

Loetud: Akadeemia 7/2013
Vaadatud: Revolutsioon (Fox), Collision Earth (Universal)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest haarasid kopsaka tüki ühelt poolt traditsiooniline pühapäevane külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde ja teiselt poolt jalgpall, ikka jalgpall. Ema juures samuti traditsiooniliselt ootas ees korralik kõhutäis - tänaseks oli ta üle mitme aja teinud tatraputru, mis oli lihtsalt vaimustav! - ja mõistagi ka pisuke peatäis. Et mul täna erilist kiiret polnud, siis peatäie ehk konkreetsemalt kahe ristsõnavihiku täitmise lõpetamise tegin teoks sealsamas, nautides pisukest seltskonda ja ema nokkimist mõningate kahe silma vahele jäänud ruudukeste täitmata jätmise pärast, selmet üksi neid viimseid ruudukesi tema järelt täita.

Juba sinna minnes oli mul kulunud tavalisest natuke rohkem aega, sest ilm oli täna lihtsalt vaimustav - nii vaimustav, kui suveks nimetataval aastaajal üldse olla saab: temperatuur kuskil 15 kraadi ringis, päikeseta, korralikult tuuline (kohati isegi päris tugevalt) ja veidi enne ema juurde jõudmist hakkas isegi kergelt tibutama (õieti oli juba eelnevalt sadanud, aga toda olin ma nautinud veel siseruumides viibides). Samamoodi venis pikemaks kojutulek, mille kestel peaaegu kogu aeg lisaks leebele tuulele paitas pead ja muid kehaosi mõnus vihmake. Ah, oleks, et sellist ilma peaks veel mitu kuud, enne kui sügis oma täisõigustesse astub! Aga kardetavasti ootab siiski ees ka päikesepaiste ja räiged, üle 20 kraadi tõusvad temperatuurid ja muud jubedused, mis seda suve ikka iseloomustavad ...

Jalgpalli jagus tänasesse päeva õige palju: lisaks EMile ka TV12 vahendusel USA kõrgliigat, kus njuujorklasi seekord tabas küll tšikaagolaste käe või õigemini jalgade läbi korralik lüüasaamine (hmm, või peaks kasutama levinud väljendit "häving"? :-) ). Aga jah, USA kõrgliiga on ikka natuke teisest mastist kui Eesti oma, eriti kui võrrelda seda eile nähtud Viljandi-Paide mänguga ... New Yorgile oli lüüasaamine küllap seda valusam, et Chicago on ikka üldiselt jupp jagu nõrgem meeskond ja see kaotus nõrgestab njuujorklaste praegu kenasid lootusi pääseda "idakonverentsi" poolfinaali, aga täna mängis Fire Red Bullsi täiesti puhtalt üle - ja sealjuures vähemalt üks värav jäi tšikaagolastele lugemata (nojah, selles ei saa küll õieti kedagi süüdistada, sest kohtunike silmi paraku kõikjale ei jagu ja väravataguseid mehi USAs nähtavasti ei kasutata).

Sellestki tasemest märksa kõrgemad olid mõistagi EMi mängud, kus täna otsustati B-alagrupi saatus, milles oli veel kõik lahtine. Aga erilisi üllatusi siiski ei tulnud. Holland, keda peeti enne finaalturniiri lausa üheks esikohataotlejaks, esines, nagu mõlemas senises alagrupimängus, päris armetult ja sai õigustatult Portugali käest kolki. Küll ainult 2:1, aga sellest täiesti piisas. No ei ole hollandlastel seda mängu, mis suudaks neid võidule viia, kuidagi ei ole. Ka portugallastel kippus mäng mitmelgi korral logisema, aga üldkokkuvõttes suutsid nad siiski end meeskonnana näidata, ehkki selles oli suur roll selles, et nende põhimõtteliselt ainukesel suurel staaril oli täna hea päev. See ongi Portugali suurim nõrkus, et nad nii palju sõltuvad ühest konkreetsest mängijast.

Taanlastelgi olid omad võimalused sakslaste vastu, mida näitab mõistagi ka tulemus 2:1, aga sakslaste domineerimine oli ikka äärmiselt võimas ja mängu tulemuses väga suurt kahtlust ei olnud. Rünnakute lõpetamisega on neil endiselt omajagu probleeme, aga õnneks on neil ikka üsna mitu meest, kes suudavad ründajana enam-vähem ühtmoodi võimekalt tegutseda. Ja kui nad oma massina ikka korralikult tööle suudavad panna ning vastaseid omatahtsi jooksutada, siis on nende vastu raske, väga raske saada.

Niisiis, Saksamaa ja Portugal edasi ning Holland ja Taani koju. Esimeste järgmised vastased on vastavalt Kreeka ja Tšehhi, kellele ma ei riskiks väga suurt lootust anda, aga eks seda näeb juba nädala teisel poolel - see pall on kuradima ümmargune ja igasuguseid ootamatusi võib ette tulla.


Loetud: Imeline Ajalugu 6/2012
Vaadatud: jalgpalli EM: Portugal-Holland (ETV), jalgpalli EM: Taani-Saksamaa (ETV2), Troonide mäng (FoxLife), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Chicago Fire (TV12)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev ja tänu ilmale ka üsna edukas. Päeval käisin üle tüki aja postkontoris - vahepealset kiired ajad olid selle kõrvale jätnud, nii et üks lühema tähtajaga pakike saadeti isegi tagasi, aga õnneks jõudis see nüüd uuesti pärale. Ilm oli ka õnneks joovastavalt hea ja mõnus, isegi vihma sadas tublilt. Ja kuigi see oli kõigest soe suvevihm, mitte mõnusalt karge sügisvihm, oli see ka täiega nautimist väärt.

Postkontor ise või õigemini siis nüüd tänasest avatud kandekeskus oli samas kohas, kus veel aasta eest oli olnud samune postkontor (mis ise on nüüd üle tee Magistrali keskuses), nii et tee on tuttav ja teada. Tegelikult on see, et pakke saab vaikimisi (kui vastavat avaldust ei tee ja mujale ei suuna) kätte kandekeskusest, isegi mõnes mõttes päris hea. Tavaliselt läkski postkontoris aega ju eelkõige sellepärast, et sinna oli sattunud mõni pakisaatja, kelle peale kulub ikka üsna palju - ka mul endal, kes ma olen tavaliselt asjad enam-vähem korralikult ära pakkinud, on läinud kõige vähem vist nii seitsme minuti ringis, teistel kordadel aga, kus ma olen lasknud nende pappkarpi ka veel panna, siis isegi vaat et veerand tunni jagu. Kandekeskuses aga ongi ainult pakkide kättesaamine, ei mingit saatmist (õieti kuulsin pealt, et sealt ka siiski saadetakse, aga ainult siis, kui saatjal on kõik korralikult pakitud ja paberid täidetud ja puha, nii et teenindajal ongi ainult vastuvõtmise vaev - aga see ilmselt on seal pigem erand siis). Nii et mul kulus täna seal nii viis minutit, millest valdav osa läks sellele, et üks pakk, mis oli alles täna saabunud, asus miskipärast mitte eesruumis riiulil, vaid kuskil taga ning selle mõistmiseks ja siis ülesleidmiseks kulus veidi aega. Sõnaga, päris mugav.

Aga olgu siis ka pakkide sisu elik raamatud kirja pandud:
"Eesti loo" raamatud:
- E. Vetemaa. Monument
- V. Aksjonov. Tähepilet
- M. Unt. Sügisball
- M. Mutt. Hiired tuules
- A. Valton. Leidik
Teised raamatud:
- History and Politics in Late Carolingian and Ottonian Europe. The Chronicle of Regino of Prüm and Adalbert of Magdeburg
- Collins Irish Dictionary
- The Year's Best Science Fiction. Twenty-fifth Annual Collection
- The Year's Best Science Fiction. Twenty-sixth Annual Collection
- Weird Tales. Issue 351, September-October 2008
- Y. B. Kane. Our Earth - Our Future
Niisiis valdavalt ilukirjandus, sekka ka üks kroonikaraamat ja üks sõnaraamat. Seda viimast läheb ka aktiivselt vaja praeguses töös, nii et jõudis õigeaegselt kohale.

Postimees oli ära avaldanud veel ühe tõlke, mis samuti üllataval kombel oli saanud äärmiselt mõistlikke kommentaare. Huvitav, kas tõesti on seal hakatud kommentaare tõsisemalt jälgima? Ma ei ole küll just palju vaadanud, võib-olla mingite uudiste all lastakse vabamalt kommenteerida, aga need uudised või (lehe)artiklid, mis mind on huvitanud ja mille kommentaare ma olen lugenud, on küll olnud viimasel nädalal või nii väga tasakaalukad ja mõistlikud, nii et sisukamate kommentaaride osakaal on lausa tugevasti tõusnud. On mis on, aga selline suundumus teeb igatahes vaid head meelt, et igasuguseid patoloogilisi virajaid ja muid hädapätakaid vähemaks on jäänud. Loodetavasti ei ole neil kõigest suvepuhkus...

Loetud: Akadeemia 6/2009
Vaadatud: Wenn der Mond auf die Erde stürzt (RTL2), Zombie öö (TV6)

Pühabased mõtted

Niisiis, KDE tõlkemaratoni teine päev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik. See sundis ühtlasi ära saatma tublikeseks kuhjaks kogunenud ristsõnade vastuseid, mille tähtajad olid ähvardavalt lähedale jõudnud, aga mis lisaks tõi ristsõnade vahelt välja [digi] juulikuu numbri. Väikese imestuse peale selgus, et see polnud asjata kõrvale pandud, aga sellest kirjutan ma veel eraldi!

Tõlkimine kulges üldiselt edukalt. Kdebase'i dokumentatsioon on nüüd kõik tõlgitud, nii et põhimõtteliselt ongi ainuke murelaps veel kdegamesi moodul ehk mängude käsiraamatud. Neis on õnneks tublisti korduvaid elemente, nii et tõlkemälu abil saab kohati päris kiiresti edasi. Aga samas ma leidsin, et tuleks siiski käsiraamatud string stringilt üle vaadata, et vajaduse korral ära parandada mõned vanast ajast jäänud asjad, mis kasutajaliideses on hilisemate muudatustega saanud teistsuguse kuju (selliseid asju pole palju, aga mõningaid siiski, paraku...) või ka kirjavead, mida paraku ikka aeg-ajalt leiab, kui hoolikalt ka ei püüaks...

Nii et kuue mängu käsiraamatud said korda, aga veel 30 on minna... Ehk siis teisisõnu, kuna jäänud on üks päev, siis täielikult kõigi mängude käsiraamatuid kindlasti ei jõua, isegi kõige paremal juhul vahest paarkümmend, kuigi seegi on väheusutav. Aga sellest hoolimata on see väga suur progress. Seda enam, et nagu ikka käsiraamatute põhjaliku tõlkimise (mitte lihtsalt ajakohastamise) käigus, võimaldab see ka parandada mõningaid puudujääke või apsakaid kasutajaliideses.

(Vahemärkusena - nojah, tegelikult tõlkimata asjad muidugi päris ainult mängude käsiraamatutega ka ei piirdu, aga ma olen päris kindel, et pigem satub keegi neid lugema kui näiteks samuti tõlkimata seisus olevaid üksikuid mooduli kdelibs manuaalilehekülgi - isegi kui viimastel peaks lugejaid olema, siis on usutav, et need on pigem inimesed, kes nagunii loevad selliseid materjale inglise keeles...)

Aga eks vaatab, kuidas homme jõuab - olgu tulemus milline tahes, igatahes on see parem kui senine olukord, kus sisuliselt oli kogu mooduli dokumentatsioon tõlkimata.

Õhtupoolikul oli väga vahva ilm: tuli korraks tugevat vihma, kergitas veidi tuult ja müristas mõnusalt kumedalt ja võimsalt! Selline ilm ainult soosib energia kogumist ja annab indu, mis ilmselt aitas kaasa ka tõlkimise tublile edenemisele - kui see põrgupalavus, mis oli hommikul, oleks järjepidevalt valitsenud, oleks ma ilmselt juba palju varem ära kustunud (õieti see tuligi pärast seda mõnusat vahepala kohe täie rauaga tagasi, aga seesamune vahepala aitas seda veidi hõlpsamini taluda vähemalt).

Loetud: Akadeemia 4/2009
Vaadatud: Kadunud kosmoses (Kanal2), More Mercy (Pro7)

Teisibased mõtted

Täna oli taas väljaskäimise päev ja õnneks ka imeilus päev: mõnusalt jahe, pilvine ja isegi vihma sadas! Lausa nauding oli liikuda ja tunda, kuidas energiat aina juurde tuleb! Oleks minu teha, võiks kogu aasta selline olla - no olgu, mingid teised inimesed on ka, nende jaoks võiks siis aastas olla näiteks kaks nädalat seda päikese ja 100 Fahrenheidiga aega... :-)

Väljaskäimine ise oli tavaline: ikka pood ja postkontor. Viimases ootas mind lõpuks ees uus korralik araabia-inglise sõnaraamat (Arabic-English Dictionary. The Hans Weir Dictionary of Modern Written Arabic), mis asendab nüüd seda pisikest araabia-saksa sõnastikku, mis mul varem kasutada oli. Seda oleks õieti vaja olnud juba ammu, aga nagu ikka, tulevad head mõtted hilja (nojah, parem hilja kui kunagi...) ja oma aja võtab ka tellimuse ootamine. (Loodetavasti jõuab õigeks ajaks, s.t siis kui mul seda veel aktiivsemalt vaja läheb, kohale samuti tellitud iiri-inglise sõnaraamat...)

Muidu oli tavaline tööpäev või isegi rohkem kui tavaline: ilmast tingitud energiapuhang ei jäänud ka tööd tehes kajastumata.

Ema oli omajagu hädas: ta tahaks oma sugupuu-uuringud ka teistele avalikuks teha (et ei peaks kogu aeg aina kirjaga saatma), aga ei oska. Saatsin talle mingi lihtsa kodulehe valmistamise õpetuse, vahest aitab see tal edasi pusida asja kallal ja lõpuks oma tahtmist saada.

Loetud: Akadeemia 2/2009
Vaadatud: Flash Gordon (TV6; viimane kolmandik, mis eile Pushing Daisiesiga kattumise tõttu vaatama jäi), Fantoom (ETV), Kurjuse kannul (Kanal2), Naiste mõrvaklubi (TV3)

Reedesed mõtted

Täna oli siis selline nostalgiapäev: palju väljas liikumist ja palju punki :-) Õnneks oli ilm vaata et imeilus: temperatuur oli vahest kõrgevõitu, aga taevas oli pilves ja korralik tuul ka puhus, nii et täitsa mõnus oli linna peal ringi trampida. Ega suurt muud ei jõudnudki täna teha: ärkasin suht hilja, sest eile sai pikalt üleval oldud, jõudsin poes ära käia ja toiduvarusid täiendada ning oligi aeg seada sammud Tapperisse, üle pika aja punkkontserdile.

Selle ülesleidmine läks tänu eelnevale kodutööle elik kaardi uurimisele üllatavalt lihtsalt, kuigi klubi on ennast ikka päris nurga taha ära peitnud. Muidugi, see oli näha, et see on ikka rohkem selline ontlik rockiklubi ja kogu see punkarite kamp oli seal vahest veidi võõrkeha, aga no eks ta ole, mingit spetsiaalset pungiklubi ju ei ole (vist?) ega vist saakski olla, sest kapitalistlikus maailmas kasumit mitte sisse toovad ettevõtmised naljalt elama ei jää ja pungiklubi nüüd vaevalt kasumit toodaks...
Tükk aega ei toimunud seal midagi, nii et pidin rahulduma Tapperi õllevalikuga. Nagu ikka, oli tumedat vähe või õigemini valikut polnudki, ainult Starobrno Černe ja kõik. Heh, esimene õlu oli muidugi hea, "viiskümmend ja seened" ehk siis õlu ja Truba raamat :-) . Aga nii 19 paiku hakkas juba midagi toimuma ka. Enne seda oli siis ära tehtud asi, mida ilmselt nimetati raamatuesitluseks. Truba kui autor oli muidugi napisõnaline nagu ikka, aga see-eest oli mõnel seal ikka midagi öelda ka. Ma eriti ei kuulnud, sest olin rohkem selle "kontsertsaali" poole peal, kus juba pikemat aega käis häälestamine :-)
Aga kontsert ise oli peris hää, vanad ajad tulid meelde, igasugu keldrikontserdid ja muud asjad. Eriti hea oli muidugi Freddit näha - kuni see mees tegutseb, seni raudselt ei saa öelda punk's dead! Villu ja Truba mitmetes versioonides olid sellised tavapärasemad nähtused, hmm, huvitav, kas pungis saab ka rääkida mainstream'ist? ;-)
Aga sellest hoolimata ma tegelikult väga kaua seal ei olnudki. Üks põhjus oli muidugi see, et seal polnud pea ühtegi tuttavat: olid muidugi, eriti algul, Varraku inimesed, kes on vähemalt nägupidi teada; millalgi ilmus välja vana tuttav Aimar Ventsel; no ja muidugi need esinejad või vähemalt osa neist ka. Nii et kui kuskil 22 paiku oli läbi saanud kaheksas õlu ja laval ka paus tekkis, siis leidsin, et pole enam mõtet olla. Oleks muidugi võinud edasi kaanida, aga selleks oleks pidanud ikka seltskonda ka olema. Aga sellest hoolimata oli igas mõttes hea elamus.

Koju jõudes ei viitsinud ausalt öeldes suurt midagi teha - oleks ju võinud registri kallale asuda, aga alkoholikogust arvestades pidasin paremaks jätta see kainemale hetkele :-) See-eest lappasin veidi siis seda raamatut. Suhteliselt huvitav oli, ega ma sellest varasemast ajast, s.t "minu ajale" eelnevast (mis algas nii umbes 1986/1987), suurt midagi ei teadnud, vahest üksikuid pudemeid. Muidugi, tundus olevat üsna Truba-keskne, aga eks ta lõppeks ole ka autor ja et keegi teine pole pikemalt kirjutanud, peab sellega leppima. Ta ise möönis ka tollel esitlusel, et peamiselt on see Tallinna-keskne raamat, kuivõrd ta ise tegutses ja tegutseb Tallinnas, nii et sellevõrra oli minul kui raamatus käsitletaval ajal põhimõtteliselt tartlasel seal vähem tuttavlikku leida. Aga noh, Tamme Eero oli piltidel täiesti olemas, Zepp aka Margus Nõmm ka ja veel nii mõnedki.

Loetud: Akadeemia 9/2008
Vaadatud: mitte muhvigi