Valdavalt tavaline tööpäev, mida küll alustasin linnaskäiguga, kus esimene peatus viis mind uude kenitlevasse hoonesse kolinud Mandatum Life'i. Selgus, et rahaasjadega on endiselt kõik korras ja hästi ning nii mõnigi asi maailmas siiski kasvab ja edeneb - mida oligi oodata tegelikult. Aga maja ise - uhkeldava nimega Metro Plaza -, kuhu nad olid kolinud oli küll vägev, vähemalt kui võrrelda tolle äravajunud hoonega, mis seal nurga peal varem seisis. Mõneti on muidugi kahju, et ka veel mu mälestustes, veel enam aga vanemate inimeste mälus suhteliselt tühi ja avarat vaadet pakkunud Vene turg on nii täis ehitatud, aga teisalt jätab see kant oma küllaltki kõrgete hoonetega nüüd kindlasti märksa enam modernse kesklinna mulje... Nojah, nagu kesklinnale iseloomulik, on jalgsi liikumine tagasihoidlikult öeldes raskendatud, aga eks jalutamiseks olegi rohkem kas vanalinnad või siis eeslinnad, mitte ärielust ja muust sellisest pulbitsevad kesklinnad... Samas oli väga sürrealistlik näha Mere puiestee nurgal seismas hobuvankrit ja ootamas reisijaid - täieline kontrast kõige selle klantsi ja säraga.
Teine peatus viis kirjastusse, kus sain ära või õigemini anda ühe lõpetatud raamatu originaali, kuid kus selgus ka äärmiselt muret tekitav asjaolu: Libreoffice, mida ma seni olen kasutanud tõlketöös, on viimasel ajal midagi kas muutnud või on muutunud midagi MS Office'i maailmas, aga need kaks asja ei paista enam hästi koostööd tegevat. Otseselt seisab probleem indekseerimises: raamatule registri loomine läheb LO-s kenasti, aga kui sama dokument avada juba MS Wordis, siis on asjad halvasti, indekseeritud sõnad tekstis kadunud või poolikud, õieti küll mitte täiesti kadunud, vaid võtnud endale omaduse "hidden text", mille ilmsikstoomine jällegi toob nähtavale ka kõik tarbetud koodid... See sunnib tõsiselt mõtlema, kas ei peaks äkki hankima MS Office'it lihtsalt selleks, et raamatuid indekseerida, sest paraku (professionaalsed) küljendusprogrammid ju Open Document vormingut seniajani tunda ei taha... Vajab kiiresti mõtlemist, sest järgmine raamat on valmimas ja üsna pea jõuab kätte aeg ka sellele registrit koostada...
Loetud: Vikerkaar 6/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
Showing posts with label LibreOffice. Show all posts
Showing posts with label LibreOffice. Show all posts
15.7.11
12.2.11
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpis mõnevõrra ootamatult tänasele päevale sattunud ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Nähtavasti ema leidis, et muidu kaht tööpäeva lahutav puhkepäev oleks liialt segav, ning pidas siis paremaks täita see pojaraasukese külastamise "tööga" :-) Nii või teisiti, külakost, mida ta tõi, oli nagu ikka tasemel ja keelt alla viiv ja üldse hea, rääkimata muidugi sellest, et külaskäiguga kaasnes ka ühe ristsõna kaasatoomine, mille tühjade ruutude täitmine võttis veel veidi aega pärast nende lahkumist.
Tänane Sirp oli taas jälle paksult poliitikat täis (valimised on ikka üks neetud asi isegi spetsialiseeritud väljaannetele...), aga et suur osa sellest puudutas kultuuri rahastamise ja muid selliseid huvitavamaid küsimusi (või vähemalt oli suuresti sellistele teemadele pühendet), siis see kõige hullem ei olnudki ja vääris lausa põgusat silmamist. See-eest oli lehes väga huvitav intervjuu Zobeli Reinuga keskaegse Tallinna, nojah, tahaks ju öelda, et arhitektuurist, aga tegelikult räägiti seal palju huvitavamatest asjadest, mida arhitektuurist tuletada annab.
Täna proovisin anda oma pisikese panuse LibreOffice'i paremasse eestindamisse. Selleks on kena võimalus internetis - nojah, lõplik otsustamine on seal mõistagi tõlkekoordinaatori käes, aga "soovitusi" anda igal juhul saab. Ma ei ole küll veel LibreOffice'it päriselt kasutanud, aga pärast Aini lahkumist - rahu tema põrmule! - on ka OOo-s tulnud üht-teist juurde ja vähemalt seni on LO rada veel nii koos OOo-ga, et enamik stringegi on ühed ja samad.
Pärast kolm nädalat väldanud segast olukorda sai Egiptuse "Twitteri-revolutsioon" täna lõpuks vähemalt esialgse lahenduse, kui kodanik Mubarak võimult taandus. Või noh, mis ta nüüd nii väga taandus, rohkem pandi taanduma - sisuliselt oli ju tegemist sõjaväelise riigipöördega. Mis ei ole ju Aafrikas midagi erakordset, ainult et Egiptuses käivad need väga pika vinnaga - senine samuti sisuliselt sõjaväeline hunta tuli võimule juba peaaegu 60 aasta eest... Egiptuse viimase sajandi revolutsioonid on olnud küll nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas teataval määral teenäitajaks (lõppeks on ju tegemist ikka päris suure ja mõjuka riigiga), nii et võib põnevusega oodata, kas ja kuidas see sedakorda naabruskonda mõjutab. Vandliranniku "jumal-presidendil" võiks näiteks olla sellest mõndagi kõrva taha panna, kuigi sealne olukord on rohkem kodusõja- kui revolutsioonihõnguline... Praeguse Egiptuse hunta koosseis muidugi erilisi muudatusi ei tõota, aga eks niimoodi oli ka 1952. aastal, kui vormiliselt tõusid esialgu võimule üsna tugevasti senise režiimiga seotud tegelased, kes aga peagi ka areenilt kadusid. Aga eks näeb, kuhu rahva entusiasm ja (mitmesuguste taotlustega) välisriikide ilmselt veelgi tugevnev surve välja viib.
Tänasele päevale langes ka tõsiselt suur, lausa vapustav üllatus. Ma olen küll visa ristsõnade lahenduste ärasaatja ja ka mõnel muul juhul panustanud sellesse, et mu nimi mõnes loosirattas keerleks, aga senine elu on näidanud, et üldiselt see nimi sinna keerlema jääbki, kuni ära visatakse - parimal juhul on mõni auhind osaks langenud nii kord paari-kolme-nelja aasta jooksul (see tähendab, et päris tundmatu loosiõnne monalisalik naeratus mulle ei ole, aga ta on siiski äärmiselt haruldane külaline, umbes nagu lumeinimene, keda ju mõnikord harva nähakse, aga keegi ei ole kindel, kas ta ikka on üldse olemas... :-) ). Ent täna selgus, et vastamine kirjastuse Varrak juubeli puhul nende Facebooki lehel esitatud küsimusele, millist nende välja antud raamatut viimati ollakse loetud, keerutas loosirattast paljude teiste seas ka minu nime välja! Nojah, elukogemus :-) sunnib küll arvama, et pigem oli neid vastajaid liiga vähe või siis läks lihtsalt midagi segamini, aga igal juhul andis see haruldane sündmus põhjust tõsiselt rõõmustada, seda enam, et auhind kujutas endast kirjastusele igati kohaselt raamatut, sealjuures sellist, mida ma arvatavasti ise ei oleks endale hankinud, aga auhinnaks saanuna kindlasti kunagi läbi loen ja mine tea, äkki meeldib ka.
Loetud: Sirp, 11.02.2011; Vikerkaar 1-2/2011
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV), Fist of Legend (RTL2)
Ilmunud tõlked: G. Schöpflin. Determinismi peibutused (Diplomaatia 2/2011)
Tänane Sirp oli taas jälle paksult poliitikat täis (valimised on ikka üks neetud asi isegi spetsialiseeritud väljaannetele...), aga et suur osa sellest puudutas kultuuri rahastamise ja muid selliseid huvitavamaid küsimusi (või vähemalt oli suuresti sellistele teemadele pühendet), siis see kõige hullem ei olnudki ja vääris lausa põgusat silmamist. See-eest oli lehes väga huvitav intervjuu Zobeli Reinuga keskaegse Tallinna, nojah, tahaks ju öelda, et arhitektuurist, aga tegelikult räägiti seal palju huvitavamatest asjadest, mida arhitektuurist tuletada annab.
Täna proovisin anda oma pisikese panuse LibreOffice'i paremasse eestindamisse. Selleks on kena võimalus internetis - nojah, lõplik otsustamine on seal mõistagi tõlkekoordinaatori käes, aga "soovitusi" anda igal juhul saab. Ma ei ole küll veel LibreOffice'it päriselt kasutanud, aga pärast Aini lahkumist - rahu tema põrmule! - on ka OOo-s tulnud üht-teist juurde ja vähemalt seni on LO rada veel nii koos OOo-ga, et enamik stringegi on ühed ja samad.
Pärast kolm nädalat väldanud segast olukorda sai Egiptuse "Twitteri-revolutsioon" täna lõpuks vähemalt esialgse lahenduse, kui kodanik Mubarak võimult taandus. Või noh, mis ta nüüd nii väga taandus, rohkem pandi taanduma - sisuliselt oli ju tegemist sõjaväelise riigipöördega. Mis ei ole ju Aafrikas midagi erakordset, ainult et Egiptuses käivad need väga pika vinnaga - senine samuti sisuliselt sõjaväeline hunta tuli võimule juba peaaegu 60 aasta eest... Egiptuse viimase sajandi revolutsioonid on olnud küll nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas teataval määral teenäitajaks (lõppeks on ju tegemist ikka päris suure ja mõjuka riigiga), nii et võib põnevusega oodata, kas ja kuidas see sedakorda naabruskonda mõjutab. Vandliranniku "jumal-presidendil" võiks näiteks olla sellest mõndagi kõrva taha panna, kuigi sealne olukord on rohkem kodusõja- kui revolutsioonihõnguline... Praeguse Egiptuse hunta koosseis muidugi erilisi muudatusi ei tõota, aga eks niimoodi oli ka 1952. aastal, kui vormiliselt tõusid esialgu võimule üsna tugevasti senise režiimiga seotud tegelased, kes aga peagi ka areenilt kadusid. Aga eks näeb, kuhu rahva entusiasm ja (mitmesuguste taotlustega) välisriikide ilmselt veelgi tugevnev surve välja viib.
Tänasele päevale langes ka tõsiselt suur, lausa vapustav üllatus. Ma olen küll visa ristsõnade lahenduste ärasaatja ja ka mõnel muul juhul panustanud sellesse, et mu nimi mõnes loosirattas keerleks, aga senine elu on näidanud, et üldiselt see nimi sinna keerlema jääbki, kuni ära visatakse - parimal juhul on mõni auhind osaks langenud nii kord paari-kolme-nelja aasta jooksul (see tähendab, et päris tundmatu loosiõnne monalisalik naeratus mulle ei ole, aga ta on siiski äärmiselt haruldane külaline, umbes nagu lumeinimene, keda ju mõnikord harva nähakse, aga keegi ei ole kindel, kas ta ikka on üldse olemas... :-) ). Ent täna selgus, et vastamine kirjastuse Varrak juubeli puhul nende Facebooki lehel esitatud küsimusele, millist nende välja antud raamatut viimati ollakse loetud, keerutas loosirattast paljude teiste seas ka minu nime välja! Nojah, elukogemus :-) sunnib küll arvama, et pigem oli neid vastajaid liiga vähe või siis läks lihtsalt midagi segamini, aga igal juhul andis see haruldane sündmus põhjust tõsiselt rõõmustada, seda enam, et auhind kujutas endast kirjastusele igati kohaselt raamatut, sealjuures sellist, mida ma arvatavasti ise ei oleks endale hankinud, aga auhinnaks saanuna kindlasti kunagi läbi loen ja mine tea, äkki meeldib ka.
Loetud: Sirp, 11.02.2011; Vikerkaar 1-2/2011
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV), Fist of Legend (RTL2)
Ilmunud tõlked: G. Schöpflin. Determinismi peibutused (Diplomaatia 2/2011)
26.1.11
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe heaks.
Sattusin täna lugema üht artiklit, milles väideti, et täielikult ja ainult vaba tarkvara pakkuvaid distributsioone on olemas ainult kaheksa (või üheksa) - ja mõistagi ei olnud nende seas ühtegi sellist, mida vähegi suurem hulk inimesi võiks olla kuulnud (Ubuntu, (open)SUSE, Fedora/RedHat, Mandriva, Slackware, Gentoo) :-) Mis ilmselt peegeldab ka asjade reaalset olukorda - vaba tarkvara on küll hea asi ja tõenäoliselt on selle abil võimalik peaaegu kõike teha, aga väga mitmeski asjas on mittevaba tarkvara lihtsalt parem või levinum, nii et selleks, et kasutajad ei peaks ennast tundma tõrjutute või eriliste friikidena, on levinumad distributsioonid siiski pidanud paremaks kui mitte otse levitada, siis vähemalt pakkuda kasutajale teed mittevaba tarkvara juurde.
Tarkvararindelt veel nii palju, et täna nägi ilmavalgust OpenOffice.org-i võsuke LibreOffice. Ehkki küll esimene väljalase, kannab see numbrit 3.3, peegeldades sel moel oma päritolu - ka OOo peatse väljalaske number on 3.3. Ma ei ole seni seda ise proovinud, aga kui millalgi peaks vähegi aega tekkima, tahaks järele vaadata, kuidas ta siis tundub. Eestinduse osas loodetavasti on see enam-vähem samas heas korras nagu oli OOo - ehkki pärast Aini lahkumist (rahu tema põrmule) jäi see päris soiku, on nüüd siiski uued noored käed asja üle võtnud ja vähemalt võib loota, et LO (ja võib-olla ka OOo) jõuavad taas tõlgituse osas endisele heale tasemele. LO praeguse versiooni juures on mitmeid uusi asju, mida võtab kenasti kokku rohkete piltidega varustatud lehekülg - ma ei leidnud sealt küll palju sellist, mis mulle isiklikult korda läheks (ma pean silmas just mu põhitöövahendi Writeri ammuseid vajakuid eriti registri, aga ka näiteks lõpumärkuste asukoha osas), aga igal juhul tundub juba praeguste uuenduste pealt, et LO arendajad on palju kindlamalt seda meelt, et kasutajate arvamusega tuleb tõsiselt arvestada, nii et võib olla lootust ka mind rohkem huvitavate omaduste tekkimiseks (sest põhimõtteliselt on need võimalikud, nagu näitavad vastavad veateated OOo Bugzillas, ainult et OOo-s ei ole keegi suvatsenud neid aastaid ellu viia...)
Jaanus, lahke inimene, oli teinud tolle möödunudnädalase intervjuu-vestlusringi videost uue, veidi töödeldud variandi, lisades muu hulgas ka asja natuke selgitavaid pildipealiseid. Kuigi eelmise variandi kohta sain ma kommentaarina tagasisidet, et olla olnud täitsa mõistetav tekst, siis, ma usun, sellised lisandused võivad asja muuta veelgi arusaadavamaks.
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eureka (TV6)
Sattusin täna lugema üht artiklit, milles väideti, et täielikult ja ainult vaba tarkvara pakkuvaid distributsioone on olemas ainult kaheksa (või üheksa) - ja mõistagi ei olnud nende seas ühtegi sellist, mida vähegi suurem hulk inimesi võiks olla kuulnud (Ubuntu, (open)SUSE, Fedora/RedHat, Mandriva, Slackware, Gentoo) :-) Mis ilmselt peegeldab ka asjade reaalset olukorda - vaba tarkvara on küll hea asi ja tõenäoliselt on selle abil võimalik peaaegu kõike teha, aga väga mitmeski asjas on mittevaba tarkvara lihtsalt parem või levinum, nii et selleks, et kasutajad ei peaks ennast tundma tõrjutute või eriliste friikidena, on levinumad distributsioonid siiski pidanud paremaks kui mitte otse levitada, siis vähemalt pakkuda kasutajale teed mittevaba tarkvara juurde.
Tarkvararindelt veel nii palju, et täna nägi ilmavalgust OpenOffice.org-i võsuke LibreOffice. Ehkki küll esimene väljalase, kannab see numbrit 3.3, peegeldades sel moel oma päritolu - ka OOo peatse väljalaske number on 3.3. Ma ei ole seni seda ise proovinud, aga kui millalgi peaks vähegi aega tekkima, tahaks järele vaadata, kuidas ta siis tundub. Eestinduse osas loodetavasti on see enam-vähem samas heas korras nagu oli OOo - ehkki pärast Aini lahkumist (rahu tema põrmule) jäi see päris soiku, on nüüd siiski uued noored käed asja üle võtnud ja vähemalt võib loota, et LO (ja võib-olla ka OOo) jõuavad taas tõlgituse osas endisele heale tasemele. LO praeguse versiooni juures on mitmeid uusi asju, mida võtab kenasti kokku rohkete piltidega varustatud lehekülg - ma ei leidnud sealt küll palju sellist, mis mulle isiklikult korda läheks (ma pean silmas just mu põhitöövahendi Writeri ammuseid vajakuid eriti registri, aga ka näiteks lõpumärkuste asukoha osas), aga igal juhul tundub juba praeguste uuenduste pealt, et LO arendajad on palju kindlamalt seda meelt, et kasutajate arvamusega tuleb tõsiselt arvestada, nii et võib olla lootust ka mind rohkem huvitavate omaduste tekkimiseks (sest põhimõtteliselt on need võimalikud, nagu näitavad vastavad veateated OOo Bugzillas, ainult et OOo-s ei ole keegi suvatsenud neid aastaid ellu viia...)
Jaanus, lahke inimene, oli teinud tolle möödunudnädalase intervjuu-vestlusringi videost uue, veidi töödeldud variandi, lisades muu hulgas ka asja natuke selgitavaid pildipealiseid. Kuigi eelmise variandi kohta sain ma kommentaarina tagasisidet, et olla olnud täitsa mõistetav tekst, siis, ma usun, sellised lisandused võivad asja muuta veelgi arusaadavamaks.
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eureka (TV6)
17.11.10
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mille ma küll jagasin pooleks, pühendades teise poole Diplomaatialt saadud suhteliselt suure artikli tõlkimisele, mida tuleb ka veel homme jätkata.
Sattusin täna ühe uue saidi peale, mis on pühendatud Eesti rahvapärandile ehk, nagu seal öeldakse, vaimsele kultuuripärandile. Esialgu on seal küll veel suhteliselt vähe materjali ja seegi peamiselt Hiiumaalt, aga mõte on päris hea ja ka nood esimesed materjalid on päris huvitavad. Näituseks mõneti lausa ootamatu, aga ometi lapsepõlvemälestusi eredalt esile toov tekst nimetusega "Kiiktoolis kiikumine Hiiumaal".
Täna jäi silme ette ka põgus üle- ja sissevaade LibreOffice'i tulevikust/tulevikku. Ma ei ole nende ajaveebe ja muud sellist väga hoolikalt jälginud, aga selle artikli põhjal võib vähemalt loota, et headest ideedest kasvavad välja ka head tulemused. Sest nende peamine siht, kirjutada valdav osa senisest OpenOffice.org-ist ümber, nii et kood (ja oletatavasti ka sellest johtuvalt kasutajale avanev pilt ja võimalused) oleks tänapäevane, on ju õieti ammune soov - enam kui kahekümne aasta vanune tarkvara on, nagu valdav osa nii vana tarkvara, mida on vaid tasapisi kohandatud ja täiendatud, ilmselgelt ümbermõtlemist ja -kirjutamist vajav - mis aga ei ole kahtlemata lihtne töö, nagu ma olen saanud jälgida näiteks KDE pealt, kus KDE3 pealt KDE4 peale üleminek võttis oma kolm aastat aega, enne kui sellega üldse avalikkuse ette hakati tulema, ja siis veel päris pikalt, enne kui see mingilgi määral korrastatuna ka tegelikult välja lasti (ja isegi veel praegu ei ole kaugeltki mitte kõik KDE osad, veel enam aga KDE-ga kaudsemalt haakuvad rakendused, seda üleminekut päris lõplikult lõpule viinud). Aga igal juhul on hea, et selle peale mõeldakse ja nagu näha, ka tegema on asutud.
Tarkvara poole pealt veel nii palju, et täna riputas siis Laur lõpuks üles tükk aega kaalutud arusaamad, kuidas võiks vaba tarkvara arendus, sealhulgas eestindamine, käia koostöös riigivõimu ja potentsiaalselt ka erasektoriga. Eks näeb, mis neist mõtetest ja kuidas tegelikult teoks saab, siinkohal ma lihtsalt viitan neile:
Nagu tekstidest näha, on need väga esialgsed ja vajavad veel mitmeski osas täiendamist ja nähtavasti laiendamist, aga vähemalt mingi algus on tehtud.
Loetud: Vikerkaar 10-11/2010
Vaadatud: Eureka (TV6), Sõnasõda (Kanal2)
Sattusin täna ühe uue saidi peale, mis on pühendatud Eesti rahvapärandile ehk, nagu seal öeldakse, vaimsele kultuuripärandile. Esialgu on seal küll veel suhteliselt vähe materjali ja seegi peamiselt Hiiumaalt, aga mõte on päris hea ja ka nood esimesed materjalid on päris huvitavad. Näituseks mõneti lausa ootamatu, aga ometi lapsepõlvemälestusi eredalt esile toov tekst nimetusega "Kiiktoolis kiikumine Hiiumaal".
Täna jäi silme ette ka põgus üle- ja sissevaade LibreOffice'i tulevikust/tulevikku. Ma ei ole nende ajaveebe ja muud sellist väga hoolikalt jälginud, aga selle artikli põhjal võib vähemalt loota, et headest ideedest kasvavad välja ka head tulemused. Sest nende peamine siht, kirjutada valdav osa senisest OpenOffice.org-ist ümber, nii et kood (ja oletatavasti ka sellest johtuvalt kasutajale avanev pilt ja võimalused) oleks tänapäevane, on ju õieti ammune soov - enam kui kahekümne aasta vanune tarkvara on, nagu valdav osa nii vana tarkvara, mida on vaid tasapisi kohandatud ja täiendatud, ilmselgelt ümbermõtlemist ja -kirjutamist vajav - mis aga ei ole kahtlemata lihtne töö, nagu ma olen saanud jälgida näiteks KDE pealt, kus KDE3 pealt KDE4 peale üleminek võttis oma kolm aastat aega, enne kui sellega üldse avalikkuse ette hakati tulema, ja siis veel päris pikalt, enne kui see mingilgi määral korrastatuna ka tegelikult välja lasti (ja isegi veel praegu ei ole kaugeltki mitte kõik KDE osad, veel enam aga KDE-ga kaudsemalt haakuvad rakendused, seda üleminekut päris lõplikult lõpule viinud). Aga igal juhul on hea, et selle peale mõeldakse ja nagu näha, ka tegema on asutud.
Tarkvara poole pealt veel nii palju, et täna riputas siis Laur lõpuks üles tükk aega kaalutud arusaamad, kuidas võiks vaba tarkvara arendus, sealhulgas eestindamine, käia koostöös riigivõimu ja potentsiaalselt ka erasektoriga. Eks näeb, mis neist mõtetest ja kuidas tegelikult teoks saab, siinkohal ma lihtsalt viitan neile:
- Üldised põhimõtted, kuidas riik vaba tarkvara toetama peaks
- Eestindamiskogukondade toetamise põhimõtted - mõned ideed
- Vaba Tarkvara Ekspertide Võrgustiku tööpõhimõtted
- Vaba Tarkvara Ekspertide kontaktid
Nagu tekstidest näha, on need väga esialgsed ja vajavad veel mitmeski osas täiendamist ja nähtavasti laiendamist, aga vähemalt mingi algus on tehtud.
Loetud: Vikerkaar 10-11/2010
Vaadatud: Eureka (TV6), Sõnasõda (Kanal2)
15.11.10
Pühabased mõtted
Pooleldi tavaline tööpäev, millest tubli tüki võttis ära ema ja ta poiss-sõbra külastamine - sedakorda siis mina nende juures, mitte, nagu tavaliselt, vastupidi. See käik oli seotud tänase suure pühaga, mida isadepäevaks kutsutakse. Noh, tegemist ei ole ju nüüd mu isaga, aga ema elukaaslasena paigutub ta kuhugi sinna väga lähedasse kategooriasse mu meelest küll. Ilm oli ka täna imeilus, isegi suhteliselt tugevalt langes niiskust taevast alla (vihmaks oleks siiski palju seda nimetada), ja sõna otseses mõttes oli näha, et see püha on ikka lühikesest tähistamise ajaloost hoolimata päris korralikult juurdunud: selle paarikümneminutilise jalutuskäigu kestel, mis mul vahemaa läbimiseks kulus, leidus õige vähe maju, millele polnud riigilippu üles tõmmatud (ja läbitav piirkond on täis just eramajasid), ning ma sain tõelise vapustuse osaliseks, kui pühapäeva varasel pärastlõunal oli muidu peaaegu inimtühjal lausa raske liikuda, sest autosid vooris vahetpidamata. Nii et midagi see päev igatahes inimestes liigutanud ja liikuma pannud on... Viibimine nende juures võttis, nagu ikka, õige mitu tundi aega ja lühidalt võiks selle kokku võtta nii: sõin ja jõin seal minagi ja kõhusoppi sain õige palju midagi :-) Mu eile valmistatud kirju koer leidis seal päris head vastuvõttu, kuigi ma ise hindaksin, et natuke sai kakaoga üle pingutatud - aga noh, teisest küljest, ega see ka halvemaks asja ei teinud.
Et ema sokutas tagasiteele kaasa ka ühe ristsõna, jäi tööpäev veel lühemaks. Samas andis see Miniristik ka taas põhjust vihastamiseks: no kellele ometi on vaja neid mõttetuid ristsõnasid, kus on mingid imetillukesed arusaamatud pildikesed, millel kirjade järgi peaksid olema taas kujutatud mustmiljon eri kassitõugu (ja sedakorda veel ka teine samalaadne, samamoodi väheeristuvate lindude ja mõningate muude loomadega). Muidu ju ehk polekski paha mõte selliseid ristsõnu ka pakkuda, aga kuigi trükitehnika on tänapäeval hea, on eriti Miniristiku formaat selline, mille puhul lihtsalt on võimatu neid pilte vähegi mõistlikult esitada, seda enam et kavalad küsijad tahavad ju ikka teada mitte krantsi või hunti, vaid mingeid eksootilisemaid elukaid... Nojah, puhta jõuga, pilte eriti vaatamatagi, on muidugi ka võimalik sellised ristsõnad ära lahendada (mida ma olengi teinud), aga mingit erilist naudingut see paraku ei paku...
Täna tuli teade, et õieti veel sündimata uus distributsioon Mageia on otsustanud asuda kontoritarkvara osas toetama teist vastsündinut, nimelt OpenOffice.org-ist lahku löönud LibreOffice'it. Ma ei ole küll seniajani LO-d ise järele proovinud, õieti pole vajadust tundnud, sest praeguses staatuses on see, niipalju kui ma olen erinevusi veebist uurinud, vähemalt minu seisukohalt äravahetamiseni sarnane OpenOffice.org-iga, aga peatselt peaks nende esimene väljalase ka ilmavalgust nägema ja kui Mageia oma alfa detsembris juba LO-ga välja toob, ilmselt siis ma ka lähemalt uurin seda. (Õieti ainukesed asjad, millest ma OpenOffice.org-is vähegi tõsisemalt puudust tunnen ja mida kardetavasti ka LibreOffice väga ruttu ei lahenda (OOo-s on mõlemad probleemid juba aastaid lihtsalt üleval seisnud, ilma et midagi muutunud oleks...), on probleemid (raamatute) registriga (nt registrisiseste viidete lisamise sisuline võimatus), samuti lõpu- elik järelmärkustega, mida OOo iseomase tarkusest paigaldab alati ja ilmtingimata dokumendi lõppu, ehkki raamatute puhul on see pigem erand). Aga igatahes tore, et kaks veel pooleldi emaüsas beebit nii kenasti teineteisele käe ulatavad - loodetavasti õnnestub Mageial LibreOffice integreerida vähemalt sama hästi, kui on õnnestunud Mandrival seni integreerida OpenOffice.org.
Loetud: Akadeemia 11/2010
Vaadatud: Ajavaod: sõjalenduri saatus (ETV), Ärapanija (Kanal2), Riigimehed (ETV)
Et ema sokutas tagasiteele kaasa ka ühe ristsõna, jäi tööpäev veel lühemaks. Samas andis see Miniristik ka taas põhjust vihastamiseks: no kellele ometi on vaja neid mõttetuid ristsõnasid, kus on mingid imetillukesed arusaamatud pildikesed, millel kirjade järgi peaksid olema taas kujutatud mustmiljon eri kassitõugu (ja sedakorda veel ka teine samalaadne, samamoodi väheeristuvate lindude ja mõningate muude loomadega). Muidu ju ehk polekski paha mõte selliseid ristsõnu ka pakkuda, aga kuigi trükitehnika on tänapäeval hea, on eriti Miniristiku formaat selline, mille puhul lihtsalt on võimatu neid pilte vähegi mõistlikult esitada, seda enam et kavalad küsijad tahavad ju ikka teada mitte krantsi või hunti, vaid mingeid eksootilisemaid elukaid... Nojah, puhta jõuga, pilte eriti vaatamatagi, on muidugi ka võimalik sellised ristsõnad ära lahendada (mida ma olengi teinud), aga mingit erilist naudingut see paraku ei paku...
Täna tuli teade, et õieti veel sündimata uus distributsioon Mageia on otsustanud asuda kontoritarkvara osas toetama teist vastsündinut, nimelt OpenOffice.org-ist lahku löönud LibreOffice'it. Ma ei ole küll seniajani LO-d ise järele proovinud, õieti pole vajadust tundnud, sest praeguses staatuses on see, niipalju kui ma olen erinevusi veebist uurinud, vähemalt minu seisukohalt äravahetamiseni sarnane OpenOffice.org-iga, aga peatselt peaks nende esimene väljalase ka ilmavalgust nägema ja kui Mageia oma alfa detsembris juba LO-ga välja toob, ilmselt siis ma ka lähemalt uurin seda. (Õieti ainukesed asjad, millest ma OpenOffice.org-is vähegi tõsisemalt puudust tunnen ja mida kardetavasti ka LibreOffice väga ruttu ei lahenda (OOo-s on mõlemad probleemid juba aastaid lihtsalt üleval seisnud, ilma et midagi muutunud oleks...), on probleemid (raamatute) registriga (nt registrisiseste viidete lisamise sisuline võimatus), samuti lõpu- elik järelmärkustega, mida OOo iseomase tarkusest paigaldab alati ja ilmtingimata dokumendi lõppu, ehkki raamatute puhul on see pigem erand). Aga igatahes tore, et kaks veel pooleldi emaüsas beebit nii kenasti teineteisele käe ulatavad - loodetavasti õnnestub Mageial LibreOffice integreerida vähemalt sama hästi, kui on õnnestunud Mandrival seni integreerida OpenOffice.org.
Loetud: Akadeemia 11/2010
Vaadatud: Ajavaod: sõjalenduri saatus (ETV), Ärapanija (Kanal2), Riigimehed (ETV)
10.11.10
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mida lühendas mõnevõrra nii umbes poolteise artikli tõlkimine Postimehele (lahtiseletatult tähendab see siis ühe artikli täielikku ja teise osalist tõlkimist - mõnikord juhtub ka seda, et tänased varnad venivad nii pikaks, et ulatuvad lausa homsesse :) ). Lisaks sellele kärpis põhitööle jäävat aega ka väike abi vastse kontoritöötarkvara LibreOffice eestindajale, mis kujutas endast LibreOffice'is pakutavate täienduste (võrreldes OpenOffice.org-iga) tõlgete läbivaatamist. Mitmed asjad olid seal tegelikult natuke tuttavad, näiteks mõned laiendused, mida Mandrivas pakutakse eraldi pakettidena ja mis LibreOffice'is on siis nähtavasti kohe kaasas. Aga eks seda oli ka oodata: LibreOffice on ju praegu ikka valdavalt seesama OpenOffice.org, ainult veidi täiendatud mõne muu haakuva projektiga (millest üks on ka see, mis on aluseks Mandriva pakutavale OpenOffice.org-ile).
Sattusin lugema, et eelmise USA presidendi mälestused on nii mõnelgi pool pisikesi laineid löönud - nii pidas Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder lausa vajalikuks öelda, et Bush valetavat! See on vist suhteliselt harv juhus, kus kohe nii otseselt öeldakse... Tundub küll rohkem Schröderi vingerdamise ja asjade õigeksrääkimise moodi (mis poleks mingi ime, eriti kui arvestada, et tegemist on kutselise poliitiku ja sealjuures veel sotsiaaldemokraadiga), aga mine võta kinni...
Täna postkasti potsatanud [digi] oli teinud pisikese võrdluse eri e-lugerite vahel ja jõudnud ilmselt üsna loogiliselt järeldusele, et uus Kindle on ikka kõige poolest üle prahi asi. Mulle jäi endale ka selline mulje, kui ma mõne päeva eest natuke uusimaid e-lugereid omal käel võrdlesin, tõsi, mitte füüsiliselt, vaid veebis nende omadusi ja tootjate kiidulaule võrreldes. Njah, äkki jõuluvana toob näiteks? :-)
Loetud: [digi] november 2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6)
Sattusin lugema, et eelmise USA presidendi mälestused on nii mõnelgi pool pisikesi laineid löönud - nii pidas Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder lausa vajalikuks öelda, et Bush valetavat! See on vist suhteliselt harv juhus, kus kohe nii otseselt öeldakse... Tundub küll rohkem Schröderi vingerdamise ja asjade õigeksrääkimise moodi (mis poleks mingi ime, eriti kui arvestada, et tegemist on kutselise poliitiku ja sealjuures veel sotsiaaldemokraadiga), aga mine võta kinni...
Täna postkasti potsatanud [digi] oli teinud pisikese võrdluse eri e-lugerite vahel ja jõudnud ilmselt üsna loogiliselt järeldusele, et uus Kindle on ikka kõige poolest üle prahi asi. Mulle jäi endale ka selline mulje, kui ma mõne päeva eest natuke uusimaid e-lugereid omal käel võrdlesin, tõsi, mitte füüsiliselt, vaid veebis nende omadusi ja tootjate kiidulaule võrreldes. Njah, äkki jõuluvana toob näiteks? :-)
Loetud: [digi] november 2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6)
Subscribe to:
Posts (Atom)