Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänane Sirp rõõmustas paari huvitava teadusrubriiki liigitatud artikliga, eelkõige elu alustest ja muust sellisest kõneleva looga. Nojah, kokku oli see kirjutatud natuke segaselt, aga mõtted, mis sealt läbi käisid, olid nii või teisiti põnevad: füüsikalis-deterministlik maailmapilt vs. määratult määramatu. Huvitav võrdlus kruvikeerajaga, millel lisaks oma põhifunktsioonile ehk kruvide keeramisele on veel terve rida kõrvalfunktsioone, kas või värvipurgi kaane lahtikangutamine. Ja teiselt poolt tõsiasi, et kui on vaja värvipurgi kaas lahti kangutada, siis on kruvikeeraja vaid üks vahend, millega seda teha. Ehk teisisõnu, kõikvõimalike võimaluste paljusus, mis sisuliselt muudab võimatuks elusorganismide tulevikku välja arvutada, vähemalt nii, nagu seda saab teha elutute asjade liikumise puhul. "Elu kui ennustamatu kuluga protsess, kus kerkib pidevalt ülesandeid, mida lahendada, ja ka lahendusi, mille juurde jõutakse." Eks ta ole, ütelnuks selle peale klassik.

Päris huvitav oli ka Tiidu Ene-Margiti pikk lugu sellest, kuidas lõppenud rahvaloendus ometi edasi läheb, ehk siis sellest, kuidas kogutud andmeid töödeldakse, et saada võimalikult täpseid tulemusi. Vähemalt võhikule kindlasti kiitust väärivalt selge ülevaade.

Kena oli ka Schvaki Toomase ülevaade ühest järjekordsest musugustele raamatuhulludele mõeldud kogumikust "Lugemise kunst". Nojah, eks see koguteos räägib küll rohkem ajast, mil lugemine oli ehk midagi erilist ja väärikat, aga siiski. Või õigemini, eks lugemine ole kunst ju tänapäevalgi, hoolimata sellest, et vähe on alles jäänud neid, kes tähti ei tunneks ja sõnu kokku lugeda ei oskaks. Paraku mõistmine on teine asi - kes ei tunne sõnade sisu, kes ei oska näha tausta jne. Rääkimata muidugi seniajani elitaarsest kirjutamise kunstist, mille kohta on paraku ohtralt näiteid, kuidas see ikka ja jälle lihtsalt valesti, mööda ja viltu läheb ...

Mille kohta on ka hea, ehkki masendav näide samuse Sirbi veergudelt, kus Ojamaa Liisi lapsevanemana väga vihaseid nooli lennutab kirjastuse Argo abimaterjali suunas, mis nime järgi peaks abistama põhikooli õpilast eesti keele ja kirjanduse lõpueksamiks valmistumisel, aga toodud näidete põhjal seda teps mitte ei tee ...

Väga kena lugemine oli ka varemgi minevikku pilguheite teinud Säde Ennu sulest, sedakorda omaaegse skandaalse "Lindpriide" kohta.

Ja last but no way least - kuulutuste rubriigis leidus ka teade selle kohta, et lõpuks ometi on valmis saadud eesti keele etümoloogiasõnaraamatuga. Esitlus (õigemini lausa esitlused) seisab ees juba järgmisel nädalal. Mitte et see oleks viimane tellis eesti keele müüris, aga üks kopsakas tükk seina on sellega kindlasti valmis saanud. Mille üle võib vaid rõõmu tunda.


Loetud: Sirp, 11.05.2012
Vaadatud: Alpimaja (ETV), Kelgukoerad (Kanal2), Surnud linnud (Kanal2), Heroes (TV6)

Ilmunud tõlked:
T. H. Ilves. Järgmine väljakutse: küberkaitse (Diplomaatia 5/2012)
D. Lidington. Suurbritannia ja Euroopa (Diplomaatia 5/2012)
D. Rennie. Kaine ja kalkuleeriv liit (Diplomaatia 5/2012)
J. Diehl. President Obama välispoliitikast (Diplomaatia 5/2012)

Laubased mõtted

Järjekordne puhtalt lugemisele pühendatud päev. Ma ei hakka läbiloetust neis päevakokkuvõtetes pikemalt rääkima (kuigi erandeid ei saa ega taha välistada), sest mul on üsna kindel kavatsus iga või vähemalt peaaegu iga läbiloetud raamatu kohta eraldi väike arvustus või arvamus või midagi kirjutada. (Vähemalt kavatsus on, eks näeb, kuidas see teostub - laiskus on ju mu põhiomadus...)

Loetud: Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011; Järvamaa mõisad
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Taevasina (ETV), Valge laev (ETV2), Professor Viitso liivlased (ETV2), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: võimu sabas (Postimees, 26.11.2011)
Vladimir Juškin: Venemaa meistrivõistlused valimistes, poolfinaal (Postimees, 26.11.2011)

Reedesed mõtted

Ah, kui hea on kogu päev aint lugeda ja lugeda ja ei midagi muud teha! See annab aimu eesseisvate nädalate ja võib-olla kuudegi naudingust, kus võib võtta kõrguvatest hunnikutest just selle raamatu, mis parajasti hea ja mõnus tundub ja sellesse süüvida ja kõik muu unustada... (või, noh, peaaegu unustada, sest too vastik "reaalelu" kipub aeg-ajalt ikka sisse sõitma...)

Vastu õhtut anti teada ka tulevase Mageia 2 esimese alfaväljalaske ilmumisest, aga sellest kirjutan ma pisut pikemalt eraldi.

Tänases Sirbis oli suhteliselt palju huvitavat lugemist, seda eelkõige tänu ikka veel ülalpüsivale debatile rahvaraamatukogude üle ja ümber. Nende kõrval oli siiski päris hea ka Puumeistri Oti lugu liikumisest "Okupeerime Wall Streeti" (mis küll tänaseks on tunduvalt Wall Streetist kaugemale laienenud). See jäi silma eelkõige seetõttu, et esimesed sõnad, mida mu pilk artiklist tabas, olid "korrastatud anarhism", mis oma absurdsusega (korrastamata anarhismi, vähemalt poliitilises mõttes, pole ju lihtsalt olemas...) kohe tähelepanu köitis. Sellest hoolimata tundus lugu olevat siiski päris hea, kuigi paraku üsna lühike "okupeerijate" kirjeldus ja ka tõstatatud probleemid olid üsna kenasti esitatud. Võib-olla veidi küsitav on siiski "okupeerijate" samastamine anarhismiga, kuigi üldisemas plaanis on mõistagi kõik iseorganiseeruvad inimkooslused anarhistlikud. Et aga praegusel ajajärgul tahes-tahtmata toimivad nii "okupeerijad" kui ka muud "riigitud" inimkooslused riiklusest läbiimbunud maailmas, võiks ehk pigem nimetada seda (kuigi tubli avansina) anarhistliku maailma eelmänguks, eelanarhismiks. Selliseid katseid on ju eriti siin Ida-Euroopas (aga mõistagi ka ingliskeelsetes maades, kus selleks sootuks paremad eeltingimused) aeg-ajalt ikka ette võetud (kohe meenub näituseks Mahno "vaba riik"), aga seniajani on nad paraku mingi aja jooksul hääbunud, täpsemalt küll samusest riiklusest läbiimbunud maailma eestvedamisel hääbuma sunnitud. Kuhu praegune "okupeerijate" algatatud laine välja viib ja kas see suudab tõepoolest kujuneda mingiks riikluse alternatiiviks, organiseerida inimesi teisel kui puhthierarhilisel tasandil, saab veel näha - olud selleks on (suuresti just "infoplahvatuse" ja sellega seotud üleilmastumise tõttu) ehk veidi soodsamad kui anarhistlike kogukondade eelmiste lainete ajal nii umbes 40 ja 90 aasta eest, samas on ka vertikaalsüsteemid ilmutanud ikka ja jälle üpris suurt paindlikkust ja vastupidavust...

Raamatukogude küsimuse osas oli päris õpetlik lugeda Lotmani Pireti meenutust, kuidas praegu välja pakutud komplekteerimiskomisjon pole kaugeltki esimene sessinases lühikeses Eesti ajaloos ja kuidas varasem kogemus näitas teravalt selle kitsaskohti, mis tegelikult on ka praegu selgelt ette näha, olgu "komplekteerijate" nimekirjad siis soovituslikud või kohustuslikud: eelkõige asjaolu, et valik on alati valik ja tekitab rahulolematust mittevalitutes, millele liitub tõik, et kaugeltki alati ei ole võimalik kohe ära tunda raamatu "häädust", seda eriti ilukirjanduse puhul. Kõige kõnekam vahest oli aga tema lühikese mõttearenduse lõpp, mis väärib kohe eraldi tsiteerimist:

Autoritaarsele ühiskonnale ei sobi liberaalne raamatukogunduspoliitika, kuid sama õige on ka vastupidine tees: vaba ühiskond vajab raamatukogusid, kus lugeja saab vabalt valida talle vajalikku kirjandust. Lugeja usaldamine või umbusaldamine ei ole sugugi teisejärguline küsimus, vaid tuleneb otseselt ühiskonna olemusest.

Raamatukogude teemal jätkas Tallinna Keskraamatukogu direktor Holmi Kaie, kelle kirjutis võtab päris kenasti kokku kogu praegusel hetkel "kuuma" problemaatika, pakkudes ka mitmesuguseid võimalusi, kuidas neid probleeme võiks lahendada. Kahtlemata selle temaatika vastu huvi tundjatele lausa kohustuslik lugemine.

Lugeda tasus veel Laidre Mikaeli lühikest arvustust Fukuyama Francise suhteliselt hiljutisele teosele "poliitika algetest".

Päris mõnus oli lugeda asjadest, mis mulle samamoodi nagu raamatukogud on väga hingelähedased, nimelt raamatupoodidest. Konkreetsemalt siis Rahvusraamatukogus avatud (uuest) raamatupoest Muusa, aga samas ka sisearhitektide pilgu läbi raamatupoodide kujundamisest üldisemalt.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011; Sirp, 25.11.2011; Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), NCIS kriminalistid (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV2)

Laubased ehk pärislaubased ehk esimesejõulupühased mõtted

Täna oli selline päev, kus silmade avamise ja tuvastamise järel, et maailm on tõepoolest taas olemas, jäin tavapärase automaatpiloodi peale lülitumise ning tööle või mingite muude ülesannete täitmise asumise asemel hoopis laisklevalt mõtisklema, mida päevaga peale hakata (ja need ei olnud mingid kassiahastuse elik pohmelli elu tõelise loomuse avastamise mõtted, vaid lihtsalt mõnus mõttevoog ümber kolba sisekülje ja mitu korda järjest kohe). Selle pingsa, kuid aeganõudva töö järelmina mööduski tänane päev sellised laisas rütmis, mida poole vinnaga võiks ka tööpäevaks nimetada, sest tõlkisin selle jooksul ära ühe artikli Postimehele ja veel ühe Diplomaatiale, kuid valdavalt oli see siiski pühendatud auväärsele, kohutavalt suurt pingutust nõudvale ja sama kohutavalt suurt naudingut pakkuvale mittemidagitegemisele. Nagu eelmise lause algupoolest aru võis saada, ei ole ma siiski väga hoolas ja innukas kategoorilise imperatiivi "ei ühtki päeva ilma laisklemata" järgija, sestap võtsin kätte ja lugesin läbi ka Varraku raamatublogi vahendusel ette võetud ühislugemise sellenädalalase portsjoni. Et ma seda kirjanikku varem lugenud pole ja õieti temast suurt midagi ei tea peale mõne üksiku ettejäämise pelgalt nimena, siis oli see kahtlemata huvitav lugemine, mis jättis aga väga segase tunde, mida ma püüan sõnalisse vormi valada mõnevõrra hiljem (võib-olla siinsamas ajaveebis, aga võib-olla ka otse ühislugemise kommentaariumis, eks vaatab, kuidas minusugusel voluntaristil parajasti tuju on...).


Loetud: Andrei Ivanov, Minu Taani onuke
Vaadatud: Klass: elu pärast (ETV), Die Mumie - Der Grabmal des Drachenkaisers (RTL), Tulnukad (TV3)