Showing posts with label Püha Patrick. Show all posts
Showing posts with label Püha Patrick. Show all posts

19.2.14

Teisibased mõtted

Tänane päev möödus kui ka mitte täieliselt füüsiliselt, siis vaimus põhijoontes Tartus. Nimelt toimus seal üritus, mille kohta ma tänapäeva moodsaid trende elik visuaalsuse esiletõstmist igasuguste muude väljendusvahendite ees järgides esitaksin pigem eelneva kuulutuse, kui vaevuksin pikalt ja laialt kirjeldama hakkama, mis üritus see täpselt oli:


Aga kui ma ka nii lihtsalt selgitusest mööda hiilin, siis mõne sõna võib ürituse enda kohta ikka öelda. Esiteks seda, et lausa üllatav oli, et Kirjanduse Maja saal oli puu- ja lausa ihupungil inimesi täis, nii et mõnedki, rohkem küll vabast tahtest kui tingimata võimaluse puudumisest, pidasid paremaks avatud ukse taga seista ja toimuvat sealt jälgida. Eks oma osa oli mõistagi sellel, et ühe esitletud raamatu, tolle antoloogia, puhul olid kohale kutsutud kõik tõlkijad, keda oli oma veerandsada, ja hulk, kui mitte lausa enamus oli ka kohale jõudnud. (Aga noh, kurjad keeled kõnelesid, et mõnegi oli kohale meelitanud teadmine, et ürituse kõrval või ajal või järel pakutakse ka veini, mida tõepoolest pakutigi - kas see nüüd tingimata rohkem inimesi kohale tõi, kui oleks toonud siivas ja karske üritus, on mul muidugi raske öelda, aga pigem mitte.)

Teine sõna, väga hea loomulikult, käib Lepajõe Marju kohta, kes üritust juhatas ehk dirigeeris ehk modereeris. Ja tegi seda ikka talle iseloomulikus laadis, mis saalis mitmelgi korral naerulahtisust tekitas. Eks muidugi ole see hea sõna mõeldud ka selleks, et just tema kaudu jõudis ka minu pisike panus tollesse antoloogiasse, sest vaevalt oleks muidu kellelgi enam meeles, et oli kunagi üks ajalootudeng, kes Pühast Patrickust kursusetöö kirjutas ja selle raames ka ainukesed enam-vähem kindlalt talle omistatavad kirjatükid ära tõlkis, kui too tudeng poleks alandlikult ja omajagu hirmunult tähtsa ja targa õppejõu poole pöördunud palvega tõlget kas või pisut kaeda ja öelda, kas see üldse võiks kõlvata. (Ja rõõmustas üliväga, kui sai pisut hiljem omajagu ootamatult kuulda hoopis kiitvaid sõnu.)

Aga eks see ole nüüd juba ajalugu ja hea, et niigi läks - raamatusse jõudnud (tõlgitud) tekst oleks võinud mõistagi olla parem, ülevaadatum, täpsustatum ja nii edasi, selles ma ei kahtlegi, vähimalgi määral, aga eks ta ole, kui ma seda ise millalgi ette ei võta (milline ahvatlus ju olemas on, sest Püha Patricku tegutsemise ja üldse tollase Iirimaa teema on mulle seniajani hingelähedane), küll võtab selle kunagi keegi ikka, sest huvi Püha Patricku ja tema tegemiste ja sealhulgas ka kirjutiste vastu vaevalt märkimisväärselt vaibub.

Loomulikult oli üritusel veel õige mitmeid tuttavaid inimesi ja ka mõningaid, kellega avanes võimalus tutvuda, olgugi üsna põgusalt, sest peagi oli taas aeg sõiduvahendi peale suunduda, et koju tagasi sõita. Nagu poolteise nädala eest, kasutasin seegi kord rongi ja seekordne sõit oli pisut teistsugune, nii et sellestki paar sõna. Esiteks oli tegu nädalasisese päevaga, mis tähendas seda, et nii Tartusse kui ka sealt tagasi sõites oli ruumi ohtralt - kui tol reedel võis ehk juhtuda, et ühe peatusevahe pidi mõni üksik inimene isegi püsti seisma, siis täna kindlasti mitte. Teiseks aga - võib-olla sellest tingituna, et rahvast oli vähem ja sestap ka suminat ja muud sellist, võib-olla ka millestki muust, näiteks enda ülitundlikkusest põhjustatuna - ei tundunud täna see rong enam nii päris vaiksena, rattakolkse oli aegajalt päris selgelt kuulda. Aga siiski võrreldes vanade rongidega nii vähe, et segama see küll ei hakanud ega isegi mingit tibatillukest nostalgiapoega nonde vanade rongide järele ei tekitanud.


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Manchester City - Barcelona (TV6), Kaunitar ja koletis (TV3)

7.8.13

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis ühe "eriti kiire" artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Lisaks tundub, et asi, mille pärast eile nii palju kilkasin, võib tõepoolest teoks saada, vähemalt on selleks kõik eeldused olemas. Õige pisut tööd see siiski nõuab, aga tõesti ainult õige pisut, nii et minu poolest ei tohiks sellel takistusi olla. Aga siiski jään edasi salapäraseks, sest praegu on ikkagi, vähemalt minu poolt vaadatuna, tegu paljutõotava projektiga, mitte veel millegi sellisega, mille üle avalikult hõisata ja rõõmustada.

Õigupoolest oleks juba eile pidanud ka mainima seda, et üle pika aja ette võetud Firefoxi kasutamise eksperiment sai kiire lõpu pärast seda, kui eile hommikust peale Gmail teatas emba-kumba: kas polnud Firefox väidetavalt GMaili toetavate veebilehitsejate seas ja paluti kasutusele võtta mõni selline, mis toetab (nimekiri oli ka kohe klõpsu ulatuses), või siis teatas juba Firefox ise midagi sellist, et veebileht (too GMaili oma siis) üritab ette võtta suunamist, mis pole võimalik. Nojah, eks ma proovisin veel päeva jooksul mõne korra, aga tulemus oli ikka samasugune - ja täiesti erinev sellest, mida näitas Chrome, mis avas GMaili lehekülje ilma igasuguse täiendava mõtlemiseta. Nii et GMailiga (ja selle laiendusena ka Starmani Smailiga) mitteläbisaamine ning mitu soovimatut krahhi olid mulle piisav põhjus taas Chrome'i peale üle minna: parem kannatada põhitöö kõrghetkil, kui kaarte palju lahti on, vajaduse käes mälulekete tõttu päevas kaks-kolm korda veebilehitseja taaskäivitada kui elada üle ootamatuid ja soovimatuid krahhe ning mõnele vajalikule saidile üldse mitte pääseda.

Loetud: [digi] august 2013
Vaadatud: mitte muhvigi

6.8.13

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille jooksul laekus üks ettepanek, mille üle ma ülimalt väga rõõmustasin, sest kui sellest ettepanekust peaks midagi sündima, siis täitub üks väga, kohe väga ammune unistus. Või õigemini leiab väljundi. Aga seni on sellest veel vara rääkida.

Loetud: Tehnikamaailm 8/2013
Vaadatud; mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: piraadijõugu järglased (Postimees, 05.08.2013)