Täiesti töövaba päev, mida sisustas viibimine Tartus. Sinna sattumise põhjus tuli küll üllatusena: nimelt tõlkisin eelmisel aastal ühe artikli, mis avaldati ajakirjas Akadeemia, ning nüüd siis kutsuti mindki mingil põhjusel Akadeemia aastaauhindade kättejagamise üritusele. Ei, mulle sealt mingit auhinda muidugi ei pudenenud (ja ilmselgelt poleks ka pidanud), aga noh, tore oli igatahes, et niimoodi meeles peeti (kuigi, teiselt poolt, ilmselt osutab see lähenevale vanadusnõtrusele, sest kutseid igasugu üritustele saavad ju ikka vanad inimesed, kel nagunii polegi suurt midagi teha, kui sellistes kohtades hängida, mitte aga noored ja tegusad...). Nad ise nimetasid seda seminariks, mis võib-olla oli liialdus, kuigi "kuldsete auhindade" saajad pidasid ka kõne või avaldasid oma mõtteid, nii et veidi rohkem kui ümbrik pihku ja kähku minema see raudselt oli. Kõnelejad olid kõik ka päris huvitavad. Ei saa muidugi salata, et samamoodi köitev oli sellele seminarile-auhinnajagamisele järgnenud olemine kunagise KGB maja keldris. Ma olen ikka Tartust üsna võõrdunud - väga suur osa nägusid oli üht- või teistpidi tuttav, aga paljudel ei suutnud enam hästi kokku viia, kes on täpselt kes (mitte et ma kõigi puhul nende nimesid küll ka omal ajal oleksin üldse teadnud...). Õnneks oli kohal ka kõrgele ja tähtsale kohale tõusnud kursaõde, kelle ma kohe täiesti kindlalt ära tundsin ja kellega oli ka, millest vestelda ja aega mööda saata.
Lisaks sain Tartus ka vennaga kokku ja tegin tutvust Big Beni nime kandva söögikohaga. Vähemalt päevasel ajal oli see täiesti mõnus koht ja söögid-joogid olid ka igati tasemel. Kesklinna kohta oli isegi hinnatase vähemalt mu meelest üsna tagasihoidlik.
Hilisõhtul tagasi oma elupaika jõudnuna avastasin, et hea inimene Jaanus on vahepeal veel tolle mõne aja taguse intervjuu-vestlusringi kallal tööd teinud ja Youtube'i sellest järjekordse osa üles riputanud. Tõsi, selles on mul üpris vähe suuliigutamist, peamiselt kõneleb tarka juttu vabast tarkvarast Laur...
Kogu tänase päeva tuli teateid kokkupõrgetest Egiptuses, mille taustal jäi mõnevõrra varju see, et päris korralikult on keema hakanud selliste tuliste riikide nagu Jeemen või Iraak kõrval isegi suhteliselt rahulikus Jordaanias (ja samuti tavaliselt päris rahulikus Saudi Araabiaski käivad edasi üksikud rahulolematuse väljanäitamised). Nii üheaegne väga laial rindel käiv rahutuslaine - ja sealjuures just sissepoole suunatud rahutus, mitte protest USA või Taani karikaturisti või veel teab mille vastu - toob paratamatult meelde ja pähe seni rohkem abstraktse küsimuse kalifaadi taasloomisest/tekkimisest (nojah, võib-olla tänapäeval mitte enam tingimata kaliifi eestvedamisel, niisiis mitte otseselt kalifaadina, vaid rohkem selle umbes Põhja-Indiast Marokoni ulatuva laia maariba mingilaadse ühtsuse mõttes). Araabia maades endas on seda ikka ihaldatud viimasel sajandil, pärast seda, kui selle viimasedki riismed Türgi kokkuvarisemise tõttu hääbusid; mujal on pigem selles nähtud ohtu, kuigi samas nii poliitilised kui ka ilukirjanduslikumad ennustajad on midagi sellist päris tõenäoliseks pidanud. Aga kas just meie eluajal? Igatahes on need Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida sündmused kindlasti asi, millel praegu silma peal hoida.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Mälumäng: Kes seljatab Tallinna? (Tallinna TV)
Showing posts with label vaba tarkvara. Show all posts
Showing posts with label vaba tarkvara. Show all posts
29.1.11
26.1.11
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe heaks.
Sattusin täna lugema üht artiklit, milles väideti, et täielikult ja ainult vaba tarkvara pakkuvaid distributsioone on olemas ainult kaheksa (või üheksa) - ja mõistagi ei olnud nende seas ühtegi sellist, mida vähegi suurem hulk inimesi võiks olla kuulnud (Ubuntu, (open)SUSE, Fedora/RedHat, Mandriva, Slackware, Gentoo) :-) Mis ilmselt peegeldab ka asjade reaalset olukorda - vaba tarkvara on küll hea asi ja tõenäoliselt on selle abil võimalik peaaegu kõike teha, aga väga mitmeski asjas on mittevaba tarkvara lihtsalt parem või levinum, nii et selleks, et kasutajad ei peaks ennast tundma tõrjutute või eriliste friikidena, on levinumad distributsioonid siiski pidanud paremaks kui mitte otse levitada, siis vähemalt pakkuda kasutajale teed mittevaba tarkvara juurde.
Tarkvararindelt veel nii palju, et täna nägi ilmavalgust OpenOffice.org-i võsuke LibreOffice. Ehkki küll esimene väljalase, kannab see numbrit 3.3, peegeldades sel moel oma päritolu - ka OOo peatse väljalaske number on 3.3. Ma ei ole seni seda ise proovinud, aga kui millalgi peaks vähegi aega tekkima, tahaks järele vaadata, kuidas ta siis tundub. Eestinduse osas loodetavasti on see enam-vähem samas heas korras nagu oli OOo - ehkki pärast Aini lahkumist (rahu tema põrmule) jäi see päris soiku, on nüüd siiski uued noored käed asja üle võtnud ja vähemalt võib loota, et LO (ja võib-olla ka OOo) jõuavad taas tõlgituse osas endisele heale tasemele. LO praeguse versiooni juures on mitmeid uusi asju, mida võtab kenasti kokku rohkete piltidega varustatud lehekülg - ma ei leidnud sealt küll palju sellist, mis mulle isiklikult korda läheks (ma pean silmas just mu põhitöövahendi Writeri ammuseid vajakuid eriti registri, aga ka näiteks lõpumärkuste asukoha osas), aga igal juhul tundub juba praeguste uuenduste pealt, et LO arendajad on palju kindlamalt seda meelt, et kasutajate arvamusega tuleb tõsiselt arvestada, nii et võib olla lootust ka mind rohkem huvitavate omaduste tekkimiseks (sest põhimõtteliselt on need võimalikud, nagu näitavad vastavad veateated OOo Bugzillas, ainult et OOo-s ei ole keegi suvatsenud neid aastaid ellu viia...)
Jaanus, lahke inimene, oli teinud tolle möödunudnädalase intervjuu-vestlusringi videost uue, veidi töödeldud variandi, lisades muu hulgas ka asja natuke selgitavaid pildipealiseid. Kuigi eelmise variandi kohta sain ma kommentaarina tagasisidet, et olla olnud täitsa mõistetav tekst, siis, ma usun, sellised lisandused võivad asja muuta veelgi arusaadavamaks.
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eureka (TV6)
Sattusin täna lugema üht artiklit, milles väideti, et täielikult ja ainult vaba tarkvara pakkuvaid distributsioone on olemas ainult kaheksa (või üheksa) - ja mõistagi ei olnud nende seas ühtegi sellist, mida vähegi suurem hulk inimesi võiks olla kuulnud (Ubuntu, (open)SUSE, Fedora/RedHat, Mandriva, Slackware, Gentoo) :-) Mis ilmselt peegeldab ka asjade reaalset olukorda - vaba tarkvara on küll hea asi ja tõenäoliselt on selle abil võimalik peaaegu kõike teha, aga väga mitmeski asjas on mittevaba tarkvara lihtsalt parem või levinum, nii et selleks, et kasutajad ei peaks ennast tundma tõrjutute või eriliste friikidena, on levinumad distributsioonid siiski pidanud paremaks kui mitte otse levitada, siis vähemalt pakkuda kasutajale teed mittevaba tarkvara juurde.
Tarkvararindelt veel nii palju, et täna nägi ilmavalgust OpenOffice.org-i võsuke LibreOffice. Ehkki küll esimene väljalase, kannab see numbrit 3.3, peegeldades sel moel oma päritolu - ka OOo peatse väljalaske number on 3.3. Ma ei ole seni seda ise proovinud, aga kui millalgi peaks vähegi aega tekkima, tahaks järele vaadata, kuidas ta siis tundub. Eestinduse osas loodetavasti on see enam-vähem samas heas korras nagu oli OOo - ehkki pärast Aini lahkumist (rahu tema põrmule) jäi see päris soiku, on nüüd siiski uued noored käed asja üle võtnud ja vähemalt võib loota, et LO (ja võib-olla ka OOo) jõuavad taas tõlgituse osas endisele heale tasemele. LO praeguse versiooni juures on mitmeid uusi asju, mida võtab kenasti kokku rohkete piltidega varustatud lehekülg - ma ei leidnud sealt küll palju sellist, mis mulle isiklikult korda läheks (ma pean silmas just mu põhitöövahendi Writeri ammuseid vajakuid eriti registri, aga ka näiteks lõpumärkuste asukoha osas), aga igal juhul tundub juba praeguste uuenduste pealt, et LO arendajad on palju kindlamalt seda meelt, et kasutajate arvamusega tuleb tõsiselt arvestada, nii et võib olla lootust ka mind rohkem huvitavate omaduste tekkimiseks (sest põhimõtteliselt on need võimalikud, nagu näitavad vastavad veateated OOo Bugzillas, ainult et OOo-s ei ole keegi suvatsenud neid aastaid ellu viia...)
Jaanus, lahke inimene, oli teinud tolle möödunudnädalase intervjuu-vestlusringi videost uue, veidi töödeldud variandi, lisades muu hulgas ka asja natuke selgitavaid pildipealiseid. Kuigi eelmise variandi kohta sain ma kommentaarina tagasisidet, et olla olnud täitsa mõistetav tekst, siis, ma usun, sellised lisandused võivad asja muuta veelgi arusaadavamaks.
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eureka (TV6)
24.1.11
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Sellest johtuvalt jäi aega põhitööks veel vähemaks, sest kui korraga tuuakse külakostiks kaasa Meistriristik ja Kuma Kange, siis isegi neis järelriisumise tegemine ja emast tühjaks jäetud ruutude täitmine või mõistatuste lahendamine võtab paratamatult oma väärika, ent hästi investeeritud aja.
Jaanus oli riputanud Youtube'i nüüd siis üles räigelt töödeldud (liigliha mahalõikamise mõttes - aga võib-olla oli seda isegi veidi liialt maha lõigatud...) video tollest möödunudkolmapäevasest topeltintervjuust või vestlusringist, milles ta mingil põhjusel oli mulle väga palju mölamahtu jätnud. Tegelikult, nüüd seda üle vaadates, tekkis mul küll kuri kahtlus, kas vaatajad puhtalt video põhjal üldse aru saavad, millest jutt käib, aga kui see video mõne sissejuhatava ja/või üldistava tekstiga siduda, siis võib-olla on see illustratsioonina isegi sobilik...
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Kardemoni linna rahvas ja röövlid (ETV2)
Jaanus oli riputanud Youtube'i nüüd siis üles räigelt töödeldud (liigliha mahalõikamise mõttes - aga võib-olla oli seda isegi veidi liialt maha lõigatud...) video tollest möödunudkolmapäevasest topeltintervjuust või vestlusringist, milles ta mingil põhjusel oli mulle väga palju mölamahtu jätnud. Tegelikult, nüüd seda üle vaadates, tekkis mul küll kuri kahtlus, kas vaatajad puhtalt video põhjal üldse aru saavad, millest jutt käib, aga kui see video mõne sissejuhatava ja/või üldistava tekstiga siduda, siis võib-olla on see illustratsioonina isegi sobilik...
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Kardemoni linna rahvas ja röövlid (ETV2)
22.9.10
Esmabased mõtted
Hästi pisikesel määral ka tööpäev, aga peamiselt niiütelda töövälistele asjadele pühendatud päev. Selle tõttu jäi ära ka muidu esmaspäevadele langev vaba tarkvara tõlkimine ning selle vähese töö, mida ma täna tegin, subjektiks oli endiselt parajasti tõlgitav raamat.
Too tööväline asi oli siiski seotud esmaspäevase vaba tarkvaraga, nimelt viibisin suure osa päevast vaba tarkvara infopäeval. mille korraldamise oli sedapuhku enda peale võtnud lausa Eesti riik. See avaldus ilmselt ka osalejaskonnas, igatahes oli Tallink Spa hotelli konverentsisaal üsna pungil inimesi täis. Kõik ettekanded mõistagi ei olnud võrdväärselt head ja huvitavad, aga enamik siiski pakkus üht-teist huvitavat. Kuigi mul ei ole olnud ja ma ei oska ka näha, et tuleks kokkupuudet ELis kasutatava tarkvaraga, siis oli ikkagi väga huvitav kuulata Szekacsi Szabolcsi juttu sellest, kuidas EL vaba tarkvaraga ümber käib ja ümber käia tahab (eriti vääris huvi osor.eu nime kandev keskkond). Päris huvitav olid ka Andreimanni Antti ja Mõtsküla Peetri ettekanded, mis küll käsitlesid ametlikult vastavalt vaba tarkvara ärimudeleid ja litsentse, kuid millel just nende litsentside kaudu oli palju kokkupuutepunkte. Vähemalt mulle sai nende litsentside osas tunduvalt rohkem selgeks, kuigi kindlasti mitte piisavalt. Kui lisada siia enam-vähem korralik lõunasöök, ohtralt kohvi ja vestlused mitmete tuttavatega, siis võib seda üritust enda seisukohalt igati kordaläinuks pidada, ehkki tähendas see väga varast ärkamist.
Pärast infopäeva lõppemist otsustasin, et lõpuks on aeg realiseerida viimane eelmisel sünnipäeval kingiks saadud Rahva Raamatu kinkekaart (suur tänu kõigile, kes vaest tõlkijat nii usinalt toetasid! :-) ). Üht soovitud raamatut teadsin ma juba ette ja teisegi mõtlesin teel kauplusse välja, nii et valida polnud raske - kuigi, nagu ikka kipub juhtuma, nende ülesleidmine poest polnud just kõige lihtsam ja selle teise osas tuligi müüja poole pöörduda. Niisiis, lisaks muudele sõnaraamatutele ja teistele olulistele teostele täienes mu raamatukogu sõprade toel nüüd järgmiste trükistega:
Sattusin lugema jätku e-raamatute käibemaksu teemal, sedakorda siis nähtavasti asjatundliku maksuinimese sulest, milles selgus, et selle alandamine tavaliste raamatutega samale tasemele polegi nii lihtne, et eksisteerivad ELi reeglid, mis küll põhimõtteliselt seda ei välista, aga ega ei soosi ka kohe üldse mitte. Igatahes on hea, et see teema on nüüd üleval - võimalik et see kiirendab mingigi selguse saamist nii Eestis kui ehk isegi Euroopa Liidu raames.
Täna jäi silme ette ülevaade ühest raamatust, mille sisu ja juba pealkirigi olid mõnevõrra hämmastavad. Tänapäeval ei ole muidugi Läänes Stalin enam selline iidol nagu kunagi ning tema ja üldse kommunismi kuriteod on enam-vähem tunnustatud mõiste, aga pealkiri "Stalin's genocides" on siiski selline, mida naljalt ei oska oodata. Igal juhul võib ainult rõõmu tunda, et selline teave Läänes laiemalt levib.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Eureka (Pro7), Fringe (Pro7)
Too tööväline asi oli siiski seotud esmaspäevase vaba tarkvaraga, nimelt viibisin suure osa päevast vaba tarkvara infopäeval. mille korraldamise oli sedapuhku enda peale võtnud lausa Eesti riik. See avaldus ilmselt ka osalejaskonnas, igatahes oli Tallink Spa hotelli konverentsisaal üsna pungil inimesi täis. Kõik ettekanded mõistagi ei olnud võrdväärselt head ja huvitavad, aga enamik siiski pakkus üht-teist huvitavat. Kuigi mul ei ole olnud ja ma ei oska ka näha, et tuleks kokkupuudet ELis kasutatava tarkvaraga, siis oli ikkagi väga huvitav kuulata Szekacsi Szabolcsi juttu sellest, kuidas EL vaba tarkvaraga ümber käib ja ümber käia tahab (eriti vääris huvi osor.eu nime kandev keskkond). Päris huvitav olid ka Andreimanni Antti ja Mõtsküla Peetri ettekanded, mis küll käsitlesid ametlikult vastavalt vaba tarkvara ärimudeleid ja litsentse, kuid millel just nende litsentside kaudu oli palju kokkupuutepunkte. Vähemalt mulle sai nende litsentside osas tunduvalt rohkem selgeks, kuigi kindlasti mitte piisavalt. Kui lisada siia enam-vähem korralik lõunasöök, ohtralt kohvi ja vestlused mitmete tuttavatega, siis võib seda üritust enda seisukohalt igati kordaläinuks pidada, ehkki tähendas see väga varast ärkamist.
Pärast infopäeva lõppemist otsustasin, et lõpuks on aeg realiseerida viimane eelmisel sünnipäeval kingiks saadud Rahva Raamatu kinkekaart (suur tänu kõigile, kes vaest tõlkijat nii usinalt toetasid! :-) ). Üht soovitud raamatut teadsin ma juba ette ja teisegi mõtlesin teel kauplusse välja, nii et valida polnud raske - kuigi, nagu ikka kipub juhtuma, nende ülesleidmine poest polnud just kõige lihtsam ja selle teise osas tuligi müüja poole pöörduda. Niisiis, lisaks muudele sõnaraamatutele ja teistele olulistele teostele täienes mu raamatukogu sõprade toel nüüd järgmiste trükistega:
Sattusin lugema jätku e-raamatute käibemaksu teemal, sedakorda siis nähtavasti asjatundliku maksuinimese sulest, milles selgus, et selle alandamine tavaliste raamatutega samale tasemele polegi nii lihtne, et eksisteerivad ELi reeglid, mis küll põhimõtteliselt seda ei välista, aga ega ei soosi ka kohe üldse mitte. Igatahes on hea, et see teema on nüüd üleval - võimalik et see kiirendab mingigi selguse saamist nii Eestis kui ehk isegi Euroopa Liidu raames.
Täna jäi silme ette ülevaade ühest raamatust, mille sisu ja juba pealkirigi olid mõnevõrra hämmastavad. Tänapäeval ei ole muidugi Läänes Stalin enam selline iidol nagu kunagi ning tema ja üldse kommunismi kuriteod on enam-vähem tunnustatud mõiste, aga pealkiri "Stalin's genocides" on siiski selline, mida naljalt ei oska oodata. Igal juhul võib ainult rõõmu tunda, et selline teave Läänes laiemalt levib.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Eureka (Pro7), Fringe (Pro7)
8.9.10
Teisibased mõtted
Nagu eile öeldud, langes sel nädalal siis tarkvara tõlkimise päev mõneti erakorraliselt tänasele. Subjektiks oli endiselt KDE - Mandrivas pole midagi uut ja tegelikult närib hinge isegi väike kahtlus, kuidas distrol pärast kevadisi raskusi siis nüüd ikka tee edasi kulgeb. Loodetavasti saab sellest peagi aimu, kui aktsionäride üldkogu on peetud. KDE vallas võtsin alustuseks ette taas stabiilse haru, kuhu oli lisandunud mõni sõne nii kasutajaliidese kui ka dokumentatsiooni osas. Need tehtud, jäi stabiilne haru (ehk 4.5.x) must maha endises korras, s.t lõpuni tõlkimata on endiselt kaks käsiraamatut ja puudu on mõned sõned Kopete videoseadistustes. Arendusharu juurde asudes tegin kõigepealt ära ühe tükk aega ootel olnud töö, nimelt aegunud dokumentatsiooni eemaldamise, samuti stabiilses harus tõlgitud, aga arendusharus veel tõlkimata failide kopeerimise - kokku andis see hiiglasliku sissekande ja formaalselt tohutult palju muudatusi, ehkki midagi sellest ei olnud otseselt tõlketegevusega seotud. Aga arendusharu reaalselt tõlkima asudes selgus, et seal on vahepeal üsna palju asju juurde tulnud, nii et ega ma väga palju täna tehtud ei jõudnud, isegi mitte nende asjade osas, millega oleks tahtnud kaugemale jõuda. Teisalt, midagi hirmsasti ei põle ka, nii et erilist kiiret praegu ei ole.
Sattusin täna nägema ja lugema, et ülejärgmisel nädalal on taas kavas korraldada vaba tarkvara infopäev, sedakorda siis Euroopa rahadega (võib-olla on neid ka varem välisrahadega peetud, ma lihtsalt ei tea). Kava tundus olevat üsna huvitav, võimalik, et peaks minema ja kuulama ja tarkade inimeste juttu kõrvade taha üles kribama. Kuigi paraku, nagu ikka, algavad sellised üritused maru vara, ammu enne seda, kui kodanik Kukk ja kodanik Koit kokku saavad...
Jamestowni ajaveebist võis lugeda, et Ukrainas on hakatud juba ka päris lähedast ajalugu ümber kirjutama, isegi oranži revolutsiooni sündmusi, mida ilmselt ei mäleta vaid sõna otseses mõttes allameetrimehed. See on ikka päris karm, kui vaid võimuvahetus sunnib õpikute ja ajalooraamatute autoreid helistikku vahetama... Kangesti ikka loodaks, et Ukrainal läheb paremini kui pelgalt "pisivelje" rolli etendamine...
Veidi kaudsemaid teid pidi (kaudsemaid selles mõttes, et see oli juba mõne päeva eest ka eesti keeles olemas, aga ma ei olnud teda siis tähele pannud) jäi täna silma üks väga põnev kosmoloogiline teadusuudis, mis kipub kummutama kogu senist maailmapilti - nimelt ei pruugi üks universumi tähtsamaid konstante, peenstruktuuri konstant, olla ei ajas ega ruumis tegelikult konstant, vaid võib veidi kõikuda. Mis omakorda võib tähendada, et mingil põhjusel võime me siin universumi nurgas tõepoolest olla vähesed õnnelikud, kelle juures see "konstant" on sellise väärtusega, et üldse on elu võimalik. (Noh, olgu, see kõikumine ei ole just nii suur, et välistada elu olemasolu kuskil mujal, aga siiski... :-) ) Igatahes äärmiselt põnev avastus, mis võib praeguseid seisukohti elu, universumi ja "staffi" kohta üsna palju raputada.
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: Välisilm (ETV), Chuck (TV3), Supernatural (Kanal2)
Sattusin täna nägema ja lugema, et ülejärgmisel nädalal on taas kavas korraldada vaba tarkvara infopäev, sedakorda siis Euroopa rahadega (võib-olla on neid ka varem välisrahadega peetud, ma lihtsalt ei tea). Kava tundus olevat üsna huvitav, võimalik, et peaks minema ja kuulama ja tarkade inimeste juttu kõrvade taha üles kribama. Kuigi paraku, nagu ikka, algavad sellised üritused maru vara, ammu enne seda, kui kodanik Kukk ja kodanik Koit kokku saavad...
Jamestowni ajaveebist võis lugeda, et Ukrainas on hakatud juba ka päris lähedast ajalugu ümber kirjutama, isegi oranži revolutsiooni sündmusi, mida ilmselt ei mäleta vaid sõna otseses mõttes allameetrimehed. See on ikka päris karm, kui vaid võimuvahetus sunnib õpikute ja ajalooraamatute autoreid helistikku vahetama... Kangesti ikka loodaks, et Ukrainal läheb paremini kui pelgalt "pisivelje" rolli etendamine...
Veidi kaudsemaid teid pidi (kaudsemaid selles mõttes, et see oli juba mõne päeva eest ka eesti keeles olemas, aga ma ei olnud teda siis tähele pannud) jäi täna silma üks väga põnev kosmoloogiline teadusuudis, mis kipub kummutama kogu senist maailmapilti - nimelt ei pruugi üks universumi tähtsamaid konstante, peenstruktuuri konstant, olla ei ajas ega ruumis tegelikult konstant, vaid võib veidi kõikuda. Mis omakorda võib tähendada, et mingil põhjusel võime me siin universumi nurgas tõepoolest olla vähesed õnnelikud, kelle juures see "konstant" on sellise väärtusega, et üldse on elu võimalik. (Noh, olgu, see kõikumine ei ole just nii suur, et välistada elu olemasolu kuskil mujal, aga siiski... :-) ) Igatahes äärmiselt põnev avastus, mis võib praeguseid seisukohti elu, universumi ja "staffi" kohta üsna palju raputada.
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: Välisilm (ETV), Chuck (TV3), Supernatural (Kanal2)
18.8.10
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev.
Sattus veebis ette üks huvitav nimekiri, kus väidetavalt oli 50 avatud lähtekoodiga rakendust (ei lugenud üle, aga usume väidet :-) ), mis suudavad vähema või suurema eduga asendada (suhteliselt) kalleid suletud lähtekoodiga rakendusi. Ma muidugi teadsin varemgi, et valdava osa asjadest saab kenasti ära ajada suurt raha kulutamata, aga huvitav oli sealt leida ka mitmeid selliste valdkondade asju, mille puhul enamasti väidetakse, et avatud lähtekoodiga tarkvara ei paku midagi, näiteks raamatupidamine või tehniline joonestamine. No võib-olla kõik asjad muidugi üks-ühele võimalusi ei paku, sest lõppeks on ka tarkvarad erinevad, aga igatahes loetelu oli üsna muljetavaldav.
Samamoodi muljetavaldav oli artikkel, millest selgus, et üks uurija on leidnud Hitleri kohta seniteadmata materjale, mis näitavad tema "sõjasangarlust" Esimeses maailmasõjas sootuks teise nurga alt. Mõnikord tundub, et mõne inimese kohta on juba kõik teada ja midagi pole enam leida, aga siis tuleb keegi, kes arvab teisiti, ja nii sünnivadki sellised teosed nagu artiklis mainitud peatne "Hitleri esimene sõda" või, kui meenutada lähiminevikust, siis Montefiore "Noor Stalin"...
Loetud: Vikerkaar 7-8/2010
Vaadatud: Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
Sattus veebis ette üks huvitav nimekiri, kus väidetavalt oli 50 avatud lähtekoodiga rakendust (ei lugenud üle, aga usume väidet :-) ), mis suudavad vähema või suurema eduga asendada (suhteliselt) kalleid suletud lähtekoodiga rakendusi. Ma muidugi teadsin varemgi, et valdava osa asjadest saab kenasti ära ajada suurt raha kulutamata, aga huvitav oli sealt leida ka mitmeid selliste valdkondade asju, mille puhul enamasti väidetakse, et avatud lähtekoodiga tarkvara ei paku midagi, näiteks raamatupidamine või tehniline joonestamine. No võib-olla kõik asjad muidugi üks-ühele võimalusi ei paku, sest lõppeks on ka tarkvarad erinevad, aga igatahes loetelu oli üsna muljetavaldav.
Samamoodi muljetavaldav oli artikkel, millest selgus, et üks uurija on leidnud Hitleri kohta seniteadmata materjale, mis näitavad tema "sõjasangarlust" Esimeses maailmasõjas sootuks teise nurga alt. Mõnikord tundub, et mõne inimese kohta on juba kõik teada ja midagi pole enam leida, aga siis tuleb keegi, kes arvab teisiti, ja nii sünnivadki sellised teosed nagu artiklis mainitud peatne "Hitleri esimene sõda" või, kui meenutada lähiminevikust, siis Montefiore "Noor Stalin"...
Loetud: Vikerkaar 7-8/2010
Vaadatud: Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
12.12.09
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev sedakorda. See mu paari päeva tagune suur töö oli jõudnud levitatava tulemuseni - õigemini sellepärast see nii suur ja kiire oligi, et seda oli kiiresti vaja. Aga et see ei paista (veel?) olevat avalik/avalikustatud, siis jätan siinkohal siiski täpsustamata - võib-olla polegi see mõeldud n-ö laiale publikule.
Tänane Sirp oli eriti huvitav ja sisaldas äärmiselt palju lugemist. Kohe selline tunne oli, nagu oleks see aasta viimane, aga mingit sellekohast märget ei paistnud ja ajaliselt peaks ikka vähemalt üks number veel jõudma ilmuda. Äärmiselt huvitav oli intervjuu Rahvusraamatukogu direktrissiga, mis vähemalt mulle andis ka (küll osalise, aga siiski) vastuse, miks Europeanas ja mujal naljalt ei leia eestikeelset kirjandust, samal ajal kui siin kohapeal on seda veebis kui mitte lademetes, siis päris suurel hulgal ometi.
Vähemalt sama huvipakkuv oli tervelt neljaleheküljeline plokk (valdav osa Sotsiaalia rubriigist) pühendusega kadunud Indrek Jürjo mälestusele. Oli minulgi õnn omal ajal tema käe all Humanitaarinstituudis veidi kooliharidust saada ja ka muul moel põgusalt kokku puutuda ning kahtlemata oli ta väga tore inimene ja nii Eesti kui Baltikumi mastaabis ka silmapaistev teadlane.
Ja kõigele tipuks oli viimasele leheküljele mahutatud päris huvipakkuv ülevaade uurimusest Delfi kommentaaride keele kohta, mis vähemalt minu arusaami küll mõnevõrra kõigutas: minu mulje kohaselt leidub neis ikka üsna palju väärkeelsust, aga selle uurimuse kohaselt suhteliselt vähe, ehkki samas on palju kirja ümber pandud kõnekeelt. Võimalik, et uurijal on õigus, minu kogemused on ju rohkem juhuslikku laadi ja kui see punkt välja arvata, siis üldiselt langevad ka uurimuse seisukohtadega kokku.
Kui veel lisada samuti Sirbi vahel olnud Keele Infoleht ja Diplomaatia (mis sedakorda oli küll selline aastalõpu hõngu välja puhisev ja sestap vahest mitte nii sisukas, vähemalt minu meelest), siis oli lugemist üheks reede lõunaks küllaga ja rohkemgi.
Sellele lugemisele lisandus veel Paul Goble'i ajaveebist refereering vene ajakirjandusest mõne õppetunni kohta, mis Venemaa pidanuks saama eelmistest Tšetšeenia sõdadest, aga mis ei paista olevat seniajani omandatud. Üks asi oli seal raudselt õige: kogu Venemaa poliitika on näidanud, et tõepoolest ei leidu naljalt kedagi, kes saaks üldse kohalikust spetsiifikast aru. See ei ole muidugi ainult Venemaa probleem, ka teised asjahuvilised või mingil põhjusel piirkonna probleemidesse segatud jõud ilmutavad samasugust ignorantsust, rääkimata muidugi meediast, mis enamasti vahendab nimetatud (niigi valdavalt asjatundmatute) jõudude arvamusi. Kuigi loomulikult on ka erandeid... ajakirjanike seas rohkem paraku kui poliitikute seas...
Paistab, et tasapisi on hakanud idanemise asemel konkreetsemaid palgejooni võtma ka idee asutada mingi mittetulundusühing, mis ajaks vaba tarkvara propageerimise asja. On ju muidugi vanast ajast olemas MTÜ Eesti Linux, millele kuulub oma veebileht ja FTP-hoidla ja muu selline, aga eks see ikka üsna varjusurmas ole. Nüüd on siis uue Eesti Vaba Tarkvara Liidu põhikirja kavand kenasti avalikuks tehtud, nii et paistab, et asjad võiksid vahest liikuma hakata paremuse suunas. Jääb muidugi vaid loota, et kui EVATL lõpuks luuakse, jagub selle juhtidel jõudu ja jaksu rohkem kui omal ajal Eesti Linuxi eestvedajatel ning uuest organisatsioonist kasvab välja tegus ja aktiivne ühing.
Loetud: Sirp 11.12.2009, [digi] detsember 2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Tänane Sirp oli eriti huvitav ja sisaldas äärmiselt palju lugemist. Kohe selline tunne oli, nagu oleks see aasta viimane, aga mingit sellekohast märget ei paistnud ja ajaliselt peaks ikka vähemalt üks number veel jõudma ilmuda. Äärmiselt huvitav oli intervjuu Rahvusraamatukogu direktrissiga, mis vähemalt mulle andis ka (küll osalise, aga siiski) vastuse, miks Europeanas ja mujal naljalt ei leia eestikeelset kirjandust, samal ajal kui siin kohapeal on seda veebis kui mitte lademetes, siis päris suurel hulgal ometi.
Vähemalt sama huvipakkuv oli tervelt neljaleheküljeline plokk (valdav osa Sotsiaalia rubriigist) pühendusega kadunud Indrek Jürjo mälestusele. Oli minulgi õnn omal ajal tema käe all Humanitaarinstituudis veidi kooliharidust saada ja ka muul moel põgusalt kokku puutuda ning kahtlemata oli ta väga tore inimene ja nii Eesti kui Baltikumi mastaabis ka silmapaistev teadlane.
Ja kõigele tipuks oli viimasele leheküljele mahutatud päris huvipakkuv ülevaade uurimusest Delfi kommentaaride keele kohta, mis vähemalt minu arusaami küll mõnevõrra kõigutas: minu mulje kohaselt leidub neis ikka üsna palju väärkeelsust, aga selle uurimuse kohaselt suhteliselt vähe, ehkki samas on palju kirja ümber pandud kõnekeelt. Võimalik, et uurijal on õigus, minu kogemused on ju rohkem juhuslikku laadi ja kui see punkt välja arvata, siis üldiselt langevad ka uurimuse seisukohtadega kokku.
Kui veel lisada samuti Sirbi vahel olnud Keele Infoleht ja Diplomaatia (mis sedakorda oli küll selline aastalõpu hõngu välja puhisev ja sestap vahest mitte nii sisukas, vähemalt minu meelest), siis oli lugemist üheks reede lõunaks küllaga ja rohkemgi.
Sellele lugemisele lisandus veel Paul Goble'i ajaveebist refereering vene ajakirjandusest mõne õppetunni kohta, mis Venemaa pidanuks saama eelmistest Tšetšeenia sõdadest, aga mis ei paista olevat seniajani omandatud. Üks asi oli seal raudselt õige: kogu Venemaa poliitika on näidanud, et tõepoolest ei leidu naljalt kedagi, kes saaks üldse kohalikust spetsiifikast aru. See ei ole muidugi ainult Venemaa probleem, ka teised asjahuvilised või mingil põhjusel piirkonna probleemidesse segatud jõud ilmutavad samasugust ignorantsust, rääkimata muidugi meediast, mis enamasti vahendab nimetatud (niigi valdavalt asjatundmatute) jõudude arvamusi. Kuigi loomulikult on ka erandeid... ajakirjanike seas rohkem paraku kui poliitikute seas...
Paistab, et tasapisi on hakanud idanemise asemel konkreetsemaid palgejooni võtma ka idee asutada mingi mittetulundusühing, mis ajaks vaba tarkvara propageerimise asja. On ju muidugi vanast ajast olemas MTÜ Eesti Linux, millele kuulub oma veebileht ja FTP-hoidla ja muu selline, aga eks see ikka üsna varjusurmas ole. Nüüd on siis uue Eesti Vaba Tarkvara Liidu põhikirja kavand kenasti avalikuks tehtud, nii et paistab, et asjad võiksid vahest liikuma hakata paremuse suunas. Jääb muidugi vaid loota, et kui EVATL lõpuks luuakse, jagub selle juhtidel jõudu ja jaksu rohkem kui omal ajal Eesti Linuxi eestvedajatel ning uuest organisatsioonist kasvab välja tegus ja aktiivne ühing.
Loetud: Sirp 11.12.2009, [digi] detsember 2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
8.11.09
Laubased mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev. Päeva esimese poole hõlmas suuresti esinemine IT kolledži korraldatud Vaba Tarkvara Üritusel ja sellega seonduv. Üritus oli ilmselt nagu ikka - ma pole neil nagu eriti käinud, sestap ei oska hästi võrrelda. Ise muretsesin eelnevalt veidi, et kas ettenähtud pooleks tunniks juttu ikka jätkub, aga selgus, et juttu jätkus rohkemaks... :-) kuni kolmveerand tunni möödudes korraldaja juba tõsiselt näpuga randmele osutama hakkas :-) Tegelikult jutuga (mille teatavaid raame võib näha mõne päeva tagusest sissekandest "Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale") jäin isegi täiesti kenasti kavandatud aja raamidesse, sest tõlkimine on ju selline asi, millest võib rääkida kas kaks ööpäeva jutti või ka ainult kaks minutit, ühtmoodi targaks saab jutu peale ikka :-) Aga praktilise tõlkimise näide läks veidi pikemaks: esiteks on sülearvutid mu meelest väga ebamugavad, just klaviatuuri mõttes - nad ei ole nii väikesed, et sees võiks käia see klõps, mis lülitab sõrmed ümber, aga ka mitte nii suured, et nende peal saaks korralikult tegutseda. Ja muidugi olid ka mõned tarkvaralised iseärasused, mis asja veidi pikendasid. Aga igatahes sai üks pisike täiendus Fedora üsna armetus olukorras tõlgetesse ära tehtud ja võib-olla oli kellelegi sellisest praktilisest demonstratsioonist isegi kasu...
Ma ei olnud muidugi ainuke esineja. Minu järel kõneles Margus Ernits virtuaalsetest laboritest. See teema jäi mulle küll väga võõraks: ma sain isegi enam-vähem aru, mis asjad need on ja milleks neid võib vaja minna, aga on äärmiselt väheusutav, et ma ise nendega kunagi kokku puutuksin. Seejärel tutvustas põhikorraldaja Lauri Võsandi Nokia tuttuut, vist veel poelettidelegi mitte jõudnud N900 nimelist, hmm, asjandust. See kasutab Maemo nime kandvat tarkvaraplatvormi, mis on ka minu kõrvu päris palju jõudnud: et Nokia ostis mõne aja eest ära norralaste Trolltechi, mille toodanguks on Qt, millele omakorda baseerub KDE, ning selles uues N900-s on juba ka see Qt sees ja kasutusel, siis on ka päris paljud KDE rakendused võtnud ette enda kohandamise Maemo vajadustele. Aga üldiselt jättis see seade mind suhteliselt külmaks: tore, et sellega ka helistada saab, aga nii pisikest asja arvutina kasutada... no see nõuab ikka erilist ajuehitust, mida mul ei ole - juba klaviatuur, ehkki normaalse klaviatuuri moodi, mitte mobiiltelefonide laadne, on nii pisike, et sellega ei saa nagu midagi ette võtta või on see äärmiselt tülikas (see on muidugi mu isiklik seisukoht, kindlasti on inimesi, kellele see raskusi ei valmista, nagu võis ka esitlusel näha...). Samas muidugi paljud asjad saab puuteekraaniga ära teha, mis on ju päris mõnus, nii et jah...
Ettekannetele järgnes siis "installfest" ise, millel ma väga pikalt ei viibinud, seda enam, et ma ise seal millegi paigaldamisega ei hakanud tegelema - peamiselt oli see Estobuntu inimeste ettevõtmine ja nemad seal ka õiendasid. Küll sai selle käigus arutatud mõningaid tõlkimisega seotud asju. Diskussioon oli huvitav ja võimalik, et annab ka mõningaid nähtavaid tulemusi. Aga et tegemist oli veel rohkem teoreetiliste aruteludega, siis ei ole põhjust siinkohal ja praegu sellel pikemalt peatuda.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Mu pruudil on mälukas (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: ellujääjad (Postimees 07.11.2009)
Ma ei olnud muidugi ainuke esineja. Minu järel kõneles Margus Ernits virtuaalsetest laboritest. See teema jäi mulle küll väga võõraks: ma sain isegi enam-vähem aru, mis asjad need on ja milleks neid võib vaja minna, aga on äärmiselt väheusutav, et ma ise nendega kunagi kokku puutuksin. Seejärel tutvustas põhikorraldaja Lauri Võsandi Nokia tuttuut, vist veel poelettidelegi mitte jõudnud N900 nimelist, hmm, asjandust. See kasutab Maemo nime kandvat tarkvaraplatvormi, mis on ka minu kõrvu päris palju jõudnud: et Nokia ostis mõne aja eest ära norralaste Trolltechi, mille toodanguks on Qt, millele omakorda baseerub KDE, ning selles uues N900-s on juba ka see Qt sees ja kasutusel, siis on ka päris paljud KDE rakendused võtnud ette enda kohandamise Maemo vajadustele. Aga üldiselt jättis see seade mind suhteliselt külmaks: tore, et sellega ka helistada saab, aga nii pisikest asja arvutina kasutada... no see nõuab ikka erilist ajuehitust, mida mul ei ole - juba klaviatuur, ehkki normaalse klaviatuuri moodi, mitte mobiiltelefonide laadne, on nii pisike, et sellega ei saa nagu midagi ette võtta või on see äärmiselt tülikas (see on muidugi mu isiklik seisukoht, kindlasti on inimesi, kellele see raskusi ei valmista, nagu võis ka esitlusel näha...). Samas muidugi paljud asjad saab puuteekraaniga ära teha, mis on ju päris mõnus, nii et jah...
Ettekannetele järgnes siis "installfest" ise, millel ma väga pikalt ei viibinud, seda enam, et ma ise seal millegi paigaldamisega ei hakanud tegelema - peamiselt oli see Estobuntu inimeste ettevõtmine ja nemad seal ka õiendasid. Küll sai selle käigus arutatud mõningaid tõlkimisega seotud asju. Diskussioon oli huvitav ja võimalik, et annab ka mõningaid nähtavaid tulemusi. Aga et tegemist oli veel rohkem teoreetiliste aruteludega, siis ei ole põhjust siinkohal ja praegu sellel pikemalt peatuda.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Mu pruudil on mälukas (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: ellujääjad (Postimees 07.11.2009)
4.11.09
Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale
Eestindamise ajaloost
Sander Lepik, «Firefoxi ja vabavara tõlkimisest Eestis!»: http://sander85.com/download/vaba_tarkvara_tolkimine_eestis.pdf
Mida tõlkida – praegune seis
Distributsioonid:- Mandriva: http://mdk.jack.kiev.ua/stats/gui/trunk/team/et/
- Fedora: https://translate.fedoraproject.org/languages/et/
- openSUSE: http://i18n.opensuse.org/stats/trunk/et/
- Ubuntu: https://translations.launchpad.net/ubuntu/karmic/+lang/et
- Debian: http://www.debian.org/international/l10n/po/et
- KDE: http://i18n.kde.org/stats/gui/trunk-kde4/team/et/
- GNOME: http://l10n.gnome.org/teams/et
- LXDE: http://pootle.lxde.bsnet.se/et/lxde/
- Xfce: https://translations.xfce.org/languages/et/
- Moblin: http://translate.moblin.org/languages/l/et/
Millega tõlkida
- Spetsiaalsed rakendused: Lokalize, Virtaal, Poedit, gtranslator
- Sobivad ka korralikumad tekstiredaktorid: Kate, gedit
- Leidub ka veebis tõlkimise keskkondi, tuntuim on ilmselt Ubuntus kasutatav Launchpad
Kuidas tõlkida – abimehed
- KDE stiilijuhend Hasso Tepperilt: http://hasso.linux.ee/doku.php/eesti:kde:stiilijuhend
- Vallaste e-teatmik: http://www.vallaste.ee/
- Keeleveebis http://www.keeleveeb.ee/ V. Hansoni ja A. Tavasti «Arvutikasutaja sõnastik», «IT terministandardi projekti sõnastik» ning L. Liikane ja M. Kesa «Arvutisõnastik»
- Senitõlgituga võrdlemisel on abiks Open-tran: http://et.open-tran.eu/index.shtml
Kontaktid
- KDE eestindamise postiloend: http://lists.linux.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/kde-et/
- GNOME eestindamise postiloend: http://lists.linux.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/gnome-et
- IRC kanal nimetusega «antud kanal on see ainus ja õige KDE, GNOME, Xfce, LXDE, OpenOffice.org-i, Mandriva, openSUSE, Firefoxi ja Thunderbirdi tõlkimise kanal»: openoffice.et Freenode serveris
Teisibased mõtted
Üsna tavaline tööpäev, millest pole palju rääkida.
Täna nägi siis ilmavalgust Mandriva Linux 2010 ametlik väljalase, millest tegin ka oma ajaveebi lühiülevaate. Võtsin vaevaks ka paigaldada kõik veel vahetult enne väljalaset uuendatud tarkvarapaketid ning proovisin ära selle uue asja nimetusega külaliskonto. Selle üks eesmärk oli kontrollida, kas Jaanuse ja Sanderi täheldatud tõlgete puudulikkus esineb või mitte (et külaliskonto puhul on tegemist n-ö puhtalt lehelt startiva kasutajaga, siis saab selle puhul välistada mõne vana seadistuse mõju, mis võib esineda juba varasema kasutaja, s.t. näiteks mu enda puhul). Igatahes mingeid nende moodi anomaaliaid ma ei täheldanud: kõik see, mis pidi olema tõlgitud, ka tõlgitud oli. Jääb siis loota, et need jamad esinesid ainult nende masinates ning väljalaske paigaldajad on muidu sellest vabad ja võivad nautida nii head eestindust, kui seda vähegi pakkuda on.
Veidi aega veetsin ka laubaseks esinemiseks teemal "KDE ja Mandriva tõlkimine" valmistudes, pannes kirja mõningad asjad, mida on nähtavasti mõtet paberi peal levitada. Andsin sellele nimeks "Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale" ning sedagi võib lugeda ka siitsamast ajaveebist.
Täna sain ka teada, et ma ei ole ainuke, kes on pead murdnud universumi suurimate lahendamata saladuste üle - seda teevad ka tunnustatud ja nimekad teadlased, kes on lõpuks ometi välja selgitanud, kust tuleb tolm! Suur-suur aitäh, Arizona ülikooli teadlased!
Ajalehes Washington Post reflekteeris Maša Lipman sellesama president Medvedevi kõne üle, mille kohta ma reedel mõningaid mõtteid kirja panin. Ta jõudis enam-vähem samale järeldusele: kõne oli hea, aga stalinismi rehabiliteerimise või isegi ennistamise katsetele ei tule Venemaal enne lõppu, kui kõnes esinenud mõtteid hakatakse ka tegelikkuses realiseerima.
Loetud: Tehnikamaailm 11/2009, Tuna 2/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Seep (ETV), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
Täna nägi siis ilmavalgust Mandriva Linux 2010 ametlik väljalase, millest tegin ka oma ajaveebi lühiülevaate. Võtsin vaevaks ka paigaldada kõik veel vahetult enne väljalaset uuendatud tarkvarapaketid ning proovisin ära selle uue asja nimetusega külaliskonto. Selle üks eesmärk oli kontrollida, kas Jaanuse ja Sanderi täheldatud tõlgete puudulikkus esineb või mitte (et külaliskonto puhul on tegemist n-ö puhtalt lehelt startiva kasutajaga, siis saab selle puhul välistada mõne vana seadistuse mõju, mis võib esineda juba varasema kasutaja, s.t. näiteks mu enda puhul). Igatahes mingeid nende moodi anomaaliaid ma ei täheldanud: kõik see, mis pidi olema tõlgitud, ka tõlgitud oli. Jääb siis loota, et need jamad esinesid ainult nende masinates ning väljalaske paigaldajad on muidu sellest vabad ja võivad nautida nii head eestindust, kui seda vähegi pakkuda on.
Veidi aega veetsin ka laubaseks esinemiseks teemal "KDE ja Mandriva tõlkimine" valmistudes, pannes kirja mõningad asjad, mida on nähtavasti mõtet paberi peal levitada. Andsin sellele nimeks "Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale" ning sedagi võib lugeda ka siitsamast ajaveebist.
Täna sain ka teada, et ma ei ole ainuke, kes on pead murdnud universumi suurimate lahendamata saladuste üle - seda teevad ka tunnustatud ja nimekad teadlased, kes on lõpuks ometi välja selgitanud, kust tuleb tolm! Suur-suur aitäh, Arizona ülikooli teadlased!
Ajalehes Washington Post reflekteeris Maša Lipman sellesama president Medvedevi kõne üle, mille kohta ma reedel mõningaid mõtteid kirja panin. Ta jõudis enam-vähem samale järeldusele: kõne oli hea, aga stalinismi rehabiliteerimise või isegi ennistamise katsetele ei tule Venemaal enne lõppu, kui kõnes esinenud mõtteid hakatakse ka tegelikkuses realiseerima.
Loetud: Tehnikamaailm 11/2009, Tuna 2/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Seep (ETV), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
Subscribe to:
Posts (Atom)