Esmabased mõtted

Muidu sellisesse üksluisevõitu ja rahulikult õhtusse tuiavasse päeva tõid pisut elevust mõned välised uudised. Kõigepealt ema avastus, mida ta minuga sugugi jagamata ei jätnud, et mu vanaisa kohta on nüüd veebis olemas senisest täielikumad andmed - täpsemalt siis andmed küll ainult tabeli kujul, kus kuivalt kirjas, millistel Eesti meistrivõistlustel ta on osalenud ja milliseid kohti ja milliste tulemustega saavutanud. (Too ESBLi kirje ei ole seni sisse kantud, nii et avaliku elulooga peab veel ootama.)

Muide, avastasin tollest saidist mõningase üllatusega ka andmed enda kohta: kirjas on mu esinemised mälumängudel, nii kunagi ammu-ammu Eesti meistrivõistlustel kui ka viimastel aastatel maailmameistrivõistlustel. Miskipärast ristsõnade lahendamise meistrivõistlusi seal pole, ju siis seda ei peeta "spordiks" :-) Aga noh, need mõistagi kahvatuvad mu venna saavutuste ees, kes on ikka rohkem vanaisa moodi, tegeleb raskejõustikuga (tõstmise asemel küll jõutõstmisega, mis õige pisut sellest esimesest erineb) ja on samuti mitmekordne Eesti meister ja puha.

Aga need, kuigi kangesti südant rõõmustavad ja soojendavad ning uhkustunnet leegina läitvad tabelid polnud ainukesed erutavad välised uudised: paistab, et talveuni on mööda saanud ka Eesti keele instituudi töötajatel või vähemalt sealsetel veebimeistritel, sest täna (ma arvan, uudiseid nende kohta tuli vähemalt täna) jõudis veebi lausa kaks väärt sõnaraamatut: etümoloogiasõnaraamat, mis paberkujul juba mõnda aega väljas ja kahtlemata keele mõttes üks alussõnaraamatuid, mis lausa peakski olema kõigile kättesaadav, ning ametniku soovitussõnastik, mis, kui ma õigesti aru saan, ongi sellisena ainult veebis olemas ja mis samuti tundub väga vajalik, aidates loodetavasti muuta seda paljukirutud "võimukeelt" natukenegi inimlikumaks (kas nüüd mõistetavamaks, on juba iseküsimus, sest pahatihti on võimalik ka keelelises mõttes selliseid lauseid, mille kallal ehk ka kõige nõudlikum toimetaja ei leiaks midagi märkimisväärselt halba öelda ega parandada, välja paisata nii, et neil ometi ühtekokku mõtet ei ole või kui ka on, siis on seda väga raske sealt välja lugeda).

Lisaks võis EKI sõnaraamatute osakonna leheküljelt (mida ma polnud häbiväärselt kaua silmanud) teada saada, et veel jaanuaris peaks lisaks senisele tutvustavale leheküljele täielikult veebi jõudma ka sõnaperede raamat (mis samuti on nähtavasti üks väga väärt asi, kuigi ma pole seniajani jõudnud sellega põhjalikumalt tutvuda, et oma selgemat arvamust kujundada) ja et ammugi kavandatud ja aina edasilükkuvale eesti-läti/läti-eesti sõnaraamatule on lätlased teinud ka kodulehekülje, kus saab ka seni valminud sõnastikus otsida (esmapilgu järgi tundus, et üpris palju on juba ära tehtud, aga ega sinna muidugi sisse praegu veel hästi ei näe - sellistest populaarsematest sõnadest oli "jäätis" ja "veepark" olemas, aga "õlu" mitte :-)  ).


Loetud: Akadeemia 1/2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), Surm Saharas (ETV), Kaunitar ja koletis (TV3)

Teisibased mõtted

Eile äkitselt alanud tõvest hoolimata - tõsi, tänaseks oli see pisut vaibunud, aga ainult õige pisut - läks tänane päev igasuguste väljaskäikude tähe all, nii hästi või halvasti kui see ka välja tuli.

Kõigepealt viis tee mind taas ema juurde, seda mõistagi õige mitmel põhjusel, millest sugugi viimasel kohal ei olnud lootus ja ootus maitsvalt süüa saada. Tõsi, kohale vaarudes pidin tõdema, et ega seda toitu just väga palju suust sisse ei läinud ja maitsest ka suuremat sotti ei saanud - mitte toiduvalmistaja, vaid mu enda seisundi tõttu. Aga kehakinnitust igatahes sai ja nii palju kui ma suutsin, ka pisut vaimukinnitust ristsõnavihikute kujul.

Iseenesest oli muidugi peamine põhjus ema väisamiseks sootuks teine: nimelt on kavas panna tõstmise mitmekordsest Eesti meistrist vanaisa kohta käivaid andmeid ka veebipõhisesse Eesti spordi biograafilisse leksikoni ja nüüd tahtis ema, et ma pisut tema teksti üle vaataksin. Mida ma ka oma tänaste võimete kohaselt üritasin, aga eks see pisut kesisevõitu oli, nii et vist tuleb veel sellega tegelda (vahepeal loodetavasti jõuab ta konsulteerida veel mõne inimesega - paistab, et Esna kandis on vähemalt üks inimene, kes tahab mu vanaisa mälestust suuremasse ausse tõsta, vist lausa isegi mingid mälestusvõistlused korraldada).

Igatahes oleks kena küll, kui vanaisa sporditeeneid ka pisut laiemalt teataks. seni ei ole temast sõjaaegsete "pattude" pärast ja Siberisse saatmise tõttu õieti kuskil midagi kõneldud, välja arvatud kuivades tabelites, aga ometi oli ta viiekordne Eesti meister (mis ei ole muidugi hirmus palju, aga ka mitte kõige vähem) ja üks neist, kes oma arvatavasti tippajal sai ka kutse Berliini olümpiamängudele (kuhu paraku jäi rahapuuduse tõttu sõitmata). Nojah, ema on temast kirjutanud loo genealoogiaseltsi aastaraamatus ja nüüd on üks Järvamaa mees maakonna tõstespordi ajaloo kirja pannud, kus samuti temast pisut juttu, aga eks oleks hea, kui tema nime ja lühikese tutvustuse leiaks ka entsüklopeediast, mis pealegi veebis vabalt kättesaadav.

Sellega mu tänane päevakava veel ei piirdunud: pärast ema külastamist ootas ees sellekuine Nõmme mälumäng. Ei saa just öelda, et meil oleks väga hästi läinud, aga kui arvestada mu tõbisust ja asjaolu, et tavapärase kolme asemel olime seekord asjaolude sunnilt vaid kahekesi, siis pole ehk pisut enam kui 30 võistkonna seas 11.-14. koha jagamine isegi kõige hullem ...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Ameeriklane (TV6), Kaunitar ja koletis (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: Brüsseli õppetunnid (Postimees, 14.01.2014)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas ema külaskäik. Sai veidi arutatud eelseisvate pühadega seotud plaane ja midagi ka kokku lepitud. Nad olid täna mu pool tavalisest veidi kauem, väites, et soovivad kirikusse kontserdile minna. Pärast selgus, et polnud see mingi õige kontsert, vaid tund aega oligi keegi Koikson lõõritanud ja kõik. Nii vähese ajaga ei jõua ju tekkida isegi tunnet, et oled kuhugi üritusele jõudnud... Aga selle pikema siinviibimise ajal soovisid nad ka telerit vaadata, kus mingid suusatajad ägedalt vehkisid. Ma ei olnud pea aasta aega sellist nalja näinud, päris lõbus oli. Ühtlasi sai vanainimestele selgitatud, kuidas spordis asjad tegelikult käivad. Nad olid ikka kurvad, et Veerpalu nii kaugele jäi, aga ma võisin neid lohutada, et varsti läheb paremaks. Asi on ju selles, et eesti meestel on säilinud sellised vanad viisakuskombed, mis mujal maailmas võrdõiguslikkuse ja muude selliste siltide taha varjudes üldse on ära unustatud: no näiteks eesti mees ikka väga sageli annab ka tänapäeval naisterahvale teed, teeb ukse lahti ja laseb sisse või välja - tegevus, mille eest "poliitiliselt korrektses" maailmas parimal juhul sõimata saab, kui otse kohtusse ei kaevata... Aga eesti mehed on vanamoeliselt viisakad ja sellepärast nad ei olegi viimasel ajal võitnud, nüüd aga hakkavad taas pingutama, sest Šmigun on ju jälle tagasi võistlemas.
Tegelikult on see spordivärk ikka lihtne: piisas vaid vaadata korra ekraanile ja võis kohe ära öelda, mitmendaks eesti mehed tulevad. Tulidki. No Mae tuli koht kehvemaks, aga see jäi lubatud vea piiresse. Muidugi, Rehemaa vedas täiega alt - talle on ju kinnistatud võistlustel 52. koht, aga sedakorda hoopis katkestas vaene mees, kuigi võistlejaid oli piisavalt, et ta oleks selle kohta kätte saanud küll (ta peaks ju katkestama ikka siis, kui võistlejaid on vähem, et mitte asja eest, teist taga kõrget kohta saada...)

Arvutiga on endiselt jamasid. Selgus, et see viimane uuendamine siiski toda dbus-daemoni probleemi ei lahendanud ja õhtul tuli jälle töökeskkonnale taaskäivitus teha. Selle käigus uuendasin tarkvara, nii et Firefox taas töötab. Vahepeal olin kasutanud Chromiumit, millel pole ka väga viga ja mis välimuselt on isegi Firefoxist etem, aga millel on siiski kaks viga, mis kasutamist veidi pärsivad. Esimene on see, et lehekülge uuendades ei jäta Chromium meelde, kui lehekülge on näiteks allapoole keritud, ning värskendab nii, et taas on ees lehekülg ülaservast alates. Seda teeb Firefox paremini, jättes kenasti ka asukoha meelde. Teine viga on see, et uute kaartide avamisel olemasoleval kaardil paiknevale lingile klõpsates avatakse need vahetult selle kaardi järel, mitte kaardirea lõpus, nagu ma olen harjunud, lüües sel moel kenasti järjestatud jada segamini. Ja seda ei paista kuidagi saavat ka muuta... Tõsi, see viga on erinevalt varasemast nüüd viimases versioonis (mul praegu siis 3.6 Beta5) ka Firefoxil küljes. Ma väga loodan, et see on ajutine.
Aga muus osas tuleb ilmselt mõni päev oodata, kuni KDE 4.4 Beta2 üles jõuab - see dbus-daemoni viga, mille taga ma tugevasti kahtlustan akonadi nimelist muidu väga kena asja (tüüpiliselt tekib probleem nii, et kõigepealt muutuvad KMail ja Akregator maru aeglaseks ning siis top'i vaadates on näha, kuidas korraks võtab akonadi-server tubli portsu protsessorist enda alla ning seejärel teeb sedasama juba püsivalt dbus-daemon, mis muudab vähemalt kogu KDE sisuliselt ebafunktsionaalseks - isegi kui klõpsad, mõjub see nii minuti viie või kümne pärast alles... samal ajal näiteks OpenOffice'is või ka Firefoxis saab kenasti edasi töötada), ilmus koos KDE 4.4 Beta1-ga ja vahest läheb Beta2-ga minema - kui mitte, tuleb ilmselt taas veateade teha, ehkki ma pelgan, et sellest ei pruugi tingimata väga palju kasu olla, sest tõenäoliselt soovitatakse mul proovida uue kasutajaga, aga et too dbus-daemoni vea ilmnemine võtab nii ööpäeva või veidi rohkem aega, on mul tugevad kahtlused, et niisugust aega pole mul kuskilt võtta...

Õhtul vaatasin filmi "Kõuekärgatus". Õieti ma olen seda millalgi varem juba näinud, aga saksa pealt, ja nii otsustasin, nagu ikka paremate filmide puhul, vaadata ka eesti kanalilt, et näha, kuidas see on tõlgitud. Film ise, nagu öeldust võiks selge olla, on piisavalt hea, et seda teist korda vaadata - mitte vahest mingi tippteos, sest ainese pealt oleks saanud palju etemagi ekraaniteose valmistada (õigus on neil, kes panevad pahaks filmi eriefekte; eriti nõmeda mulje jättis suhteliselt lõpus esinenud vee-elukas, kes nii mõttetult aeglaselt tegutses, et igale rumalalegi oli selge, et midagi halba ei saagi juhtuda...), aga igal juhul ülevaatamiseks küllalt kobe. Tõlge aga valmistas tõsise pettumuse. Seda peaks vahest lindistuse pealt lausa üle vaatama, aga mu meelest olid päris paljud laused üldse tõlkimata. Ja seda mitte mõistetaval põhjusel, et subtiitrid läheksid sünkroonist välja või midagi, vaid n-ö täiesti tühja koha pealt: keegi kõneleb neli-viis lauset, mille kohta ilmub alla paar lauset, ees, vahel ja järel piisavalt pausi, et oleks võinud ka need ülejäänud laused kenasti ära mahtuda.

Nii et kui arvestada, et samuse filmi ajal avastasin ka selle, et KDE on tolle dbus-daemoni tõttu sisuliselt kokku jooksnud, siis polnud just hea õhtu... Eriti veel seetõttu, et isegi pika kalendri uurimise järel ja endaga tõsiselt aru pidades leidsin, et paari päeva eest mainitud tööpakkumist ei saa kuidagi vastu võtta, ehkki tahaks, tahaks küll... Tuli niisiis vastata: "Sellepärast peangi sõna otseses mõttes veritseva südamega teatama, et ma ei saa pakkumist vastu võtta, kuna olen praeguse seisuga hõivatud nii umbes 2011. aasta kevadeni"...

Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kõuekärgatus (Kanal2)