Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse sarnaselt eilsega tõi põnevust, pinevust, elevust, ärevust ja naudingut õhtuhaku jalgpallikohtumine, sedakorda Madridi Reali ja Müncheni Bayerni vahel. Nädal tagasi oli viimane suutnud korralikult üllatada ning võita 2:1 eeldatavat favoriiti väga hoogsas ja silmailu pakkunud mängus. Vend arvas küll, et tänane mäng oli veidi aeglasem, ja võib-olla oli ka, kuigi mulle väga suurt vahet silma ei torganud: samamoodi rullus mäng pidevalt ühe värava alt teise alla, tõsi, ehk täna tõesti pigem rohkem Reali värava alla ja samamoodi oskuslikult tegutsesid mängijad tänagi, nojah, ehk oli veidi rohkem närvilisust, sest lõppeks oli ju teada, et sellest mängust sõltub nüüd kõik, mingit parandamisvõimalust ei ole.

Kui vaid veerand tundi oli mängitud, tundus juba, et asi on selge: Real juhtis 2:0 ja kuigi Bayern ei ilmutanud murdumise märke, võis oletada, et Real paneb siiski oma eeldatava paremuse lõpuks maksma. Aga mu suureks rõõmuks (jah, Bayern meeldib mulle ja Saksamaa koondise toetuseks surun ma ka suurvõistlustel vargsi pöidla peopessa) nii ei läinud ja Bayern suutis lüüa ühe värava tagasi, millega mäng oli viigis. Nii et dramaatikat jagus tänassegi päeva küll ja rohkem. Enne lõppu oli veel mõlemal poolel, eriti küll Bayernil, mitmeid võimalusi mäng enda kasuks lahendada, aga siiski läks vaja lisaaega ja sellestki ei piisanud ning tulemuseks oli see kõige hõrgum või ka mõnede meelest absoluutselt absurdne lõpp-pala ehk penaltite löömine. Ehkki siingi vahest oleks panused pigem langenud Casillase kasuks, näitas Neuer ennast üliheast küljest ja 3:1 võit Bayernile oli neil igati välja teenitud.

Finaal niisiis Chelsea ja Bayerni vahel: nähtavasti paar, mille ennustajaid polnud isegi veel enne poolfinaale just väga palju ... Tõsi, eriti Bayerni mängud Realiga olid juba nii kõrgel tasemel, et praegu on pisike pelgus, et finaal ei pruugi enam nii nauditav tulla, aga eks näeb.

Natuke nägin täna veel vaeva ka tarkvara tõlkimise/lokaliseerimise kallal, viies lõpule mõned asjad, mis juba tükk aega on ootel olnud ja hinge vaevanud. Täpsemalt siis küljendusprogrammi Scribus peatselt ilmuva versiooni 1.4.1 tõlge, millega Scribus peaks nüüd taas olema täielikult (loodetavasti ka arusaadavalt - tagasisidet pole paraku just rohkelt olnud või õigemini tõlke seisukohalt polegi olnud...) tõlgitud.

Teine asi oli KDE kalendrividinates kasutatava tähtpäevade faili täiendamine, millesse tuli lisada (suhteliselt) uus riigipüha hõimupäev, aga nagu ma avastasin, siis veel mõned riiklikud tähtpäevad ja lipupühad, mis sealt senimaani puudusid.

Ja õhtupoolikusse jäi veel üks isiklikus plaanis rõõmustav tegu, millega sain olla südamelähedastele inimestele kasulik. Pikemalt ei ole sellest põhjust siin kõnelda, aga hea tunne oli sees küll :-)


Loetud: E. James. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Real - Müncheni Bayern (TV6), Tapamäng (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Sedakorda alustasin päeva haruldasema külalisega, nimelt küljendamisrakenduse Scribus tõlkimisega, millel peagi on välja tulemas uus versioon (1.3.8). Seal polnud just kuigi palju muutunud (tõlkimise mõttes siis), sestap vaatasin ka Scribuse arendusharus veidi ringi ja kuigi seal oli märksa rohkem teha, võtsin ka selle ette ja tehtud sai seegi. Vähemalt üks aegajalt pähe kummitama kippuv probleem sai mõneks ajaks lahendatud.

KDE tõlkimise vallas läksin edasi peamiselt dokumentatsiooni korrastamisega ja edenemine oli üsna korralik, nii et võib uskuda, et ehk saab järgmisel esmaspäeval kõik ära tõlgitud, välja arvatud siis tolle mängukese Kajongg käsiraamat, mis nõuab spetsiaalset pühendumist koos kasutajaliidese tõlkega... Üle tüki aja oli põhjust rõõmustada ka selle üle, et kõiki neid tõlkeid siiski keegi ka vaatab ja kasutab: sain teha paar parandust, millele juhtis tähelepanu Pingviini foorumis tegutsev isik kasutajanimega ordi. Kõigi muude probleemide kõrval ongi see nii-öelda korrektuuriprobleem üks hädisemaid: ma jõuan küll enam-vähem tõlgetega mäele ja heal juhul isegi mõningate lisaasjadega, aga vaat selleks ülelugemiseks ei jää mitte aega - ja parem olekski, kui seda teeks keegi teine. Paraku sellist "teist" pole aastatega kuidagi ilmunud (ega ole ma ka osanud otsida, muidugi...). Äärmiselt vähene tagasiside tekitab kaks vastandlikku mõtet: kas ma teen tühja tööd ja keegi ei kasutagi KDE-d, eriti eestindatud kujul, või siis olen ma nii superhüpermegahea tõlkija, et polegi midagi kellelgi öelda. Ahvatlev oleks muidugi seda viimast uskuda, aga asjaolu, et peaaegu iga kord, kui ma tõlked jälle ette võtan, leian ma sealt ka puhtaid kirjavigu (puuduvaid või liigseid tähti ja muud sellist - nagu tänagi parandatud viga, kus "prügikasti" asemel oli "prügikati" - kah ju vahva sõna, aga mitte seal, kus ta oli...), natuke takistab... :-) Seepärast oligi väga rõõmustav, et ordi kujul leidus keegi, kes osutas vigadele.

Sattusin lugema Telegraphist, et mõned briti ajaloolased on väidetavalt leidnud üles kuulsa kuningas Arthuri ümarlaua. Tõsi, see ei olevat sugugi tosinale või nii mehele mõeldud lauake, vaid selline korralik, mille taha mahtus ikka tuhatkond meest. Igatahes huvitav uudis oli. Nüüd oleks veel ainult vaja ära tõestada, et kuningas Arthur ka on olemas olnud... :-)


Loetud: Akadeemia 7/2010
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Kaks ja pool meest (Kanal2), Gemini Division (Pro7)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: tuba üks null üks (Postimees, 12.07.2010)

Reedesed mõtted

Täna oli jälle mitme eluolulise asja päev: poeskäik ja postkontoris käik. Seda muidugi lisaks tõlkimisele ja tõlkimise vahele. Tegelikult ma isegi kaalusin, et äkki teha täna dieedipäev (pärast eilset, kus ma ajasin läbi kahe porgandi, kahe muna ja natukese juustuga, sest midagi muud põld... :-) ), aga kui ma karvutustamise juures märkasin, et geel on otsa saanud, siis leidsin, et tuleb ikka poodi minna. Kõhtu võib ju vaigistada puhtalt mõtte jõul, aga vaat see edevus elik karvade mahaajamise läbi meeldiva välimuse omandamine, seda ei anna kuidagi alla suruda... ;-)

Postkontoris ootas ees järjekordne Krisostomuse pakk. Teiste seas saabus lõpuks ometi Scribuse käsiraamat, mida juba kuid on saanud oodata. See väikekirjastus, kes selle avaldas (vist lausa nii esimese asjana või umbes midagi sellist), sai ilmselt oma tugevad vitsad kätte, sest kui raamatu enda koostamine võttis juba aega, aga sai siiski korralikult valmis, siis selle trükkimine ja levitamine oli ikka tõeline kadalipp: vähemalt valdav osa Euroopa tellijatest sai raamatu kätte vaat et ligi pool aastat pärast seda, kui see ametlikult justkui ilmus... Aga lõpp hea, kõik hea. Viskasin ka pilgu sisse, tundub päris hea asi olevat.
Aga kirja siis ka teised raamatud:
- Gregory Pittman et. al. Scribus. The Official Manual
- Julia M. H. Smith. Europe after Rome. A New Cultural history 500-1000
- Bernd A. Laska. "Katechon" und "Anarch". Carl Schmitts und Ernst Jüngers Reaktionen auf Max Stirner

Paari huvitavat asja lugesin samuti täna. Sirpi ma palju ei jõudnud lugeda, aga tagaküljel oli igatahes Mati Hindilt väga asja- ja ajakohane lugu keelemuutustest. Olgu selle algusega, kuidas on (ma ei ole kindel, et see populismi tähenduse muutumine Eestis nüüd nii eriline on, nagu Hindi järgi võib mulje jääda), aga teine pool, see "hoomamatu" nuritähendus, on ka mulle valusalt silma hakanud...

Ühe hämmastava nimekirja peale sattusin samuti: 50 väärt raamatut, mis on aegade jooksul ära keelatud [märkus neli aastat hiljem: veebist on see nüüdseks kadunud koos algse saidiga, sestap otsustasin selle kopeerida oma ajaveebi, kus see püsib seni, kuni pole sõnaselgelt kästud eemaldada]. Hämmastav mitte siis sellepärast, et on keelatud, seda ju ikka tehakse, aga sellepärast, mida on keelatud. Ma ei oleks kuidagi osanud arvata, et näiteks Bradbury "Fahrenheit" võiks olla olnud keelu all. Ja "Huckleberry Finn" tundus ka lausa uskumatu. Aga mis teha, imelikumaidki asju on maailmas sündinud... Õnnekombel ei ole Eestis pea kunagi tsensuuri olnud, s.t. iseseisvas Eestis: viimasest ajast tuleb meelde vaid too õnnetus "Siioni tarkade protokollid", eelmisest iseseisvusajast ka mõned asjad, aga neid on ikka näputäis ja ilmselt ei püriks ükski neist "50 raamatu hulka, mis väärivad lugemist".

Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2)

Pühabased mõtted

Suur asi sai lõpuks korda - korteril on jälle ees uks, mis väärib ukse nime! :-) Räigelt pikalt võttis aega, pea kolm kuud, aga asja sai. Nüüd on vähemalt endal kindel tunne, et kui ukse kinni keerad, siis saad selle ka lahti uuesti või et uks ise ei avane või veel midagi...

Üle hulga aja sai ka küljendamisrakendus Scribus jälle ette võetud. Peatselt on uus versioon ilmumas ja mõtlesin, et muust tõlkimisest on pea nii paks, et vahelduseks oleks kena millegi muuga tegelda. Nojah, tõlkimisega siis ikka... :-) Mõningase üllatusega avastasin, et selle aja jooksul, mil ma ei ole praktilise küljendamisega kohe üleüldse kokku puutunud, olen hakanud paremini aru saama, mis ja milleks - aga võib-olla on see ka tingitud sellest, et paljud mõisted ja asjad on muu tarkvara tõlkimisega paremini külge jäänud. Õnneks ei olnudki väga palju uusi või kahtlaseks märgitud asju, kuigi samas tuli ka vana tõlget veidi kõpitseda. Igatahes tänud ka Mattias Põldarule, kes uuris ka mu tõlget ja jagas mitmeid väärtuslikke nõuandeid. Iseasi, kui palju keegi eestindatud Scribust ka tegelikult küljendamiseks kasutab, aga loodetavasti on vähemalt eestindus nüüd parem kui varem!

Veel parem oleks, kui teised tõlked - need, mille eest (loodetavasti) raha ka makstakse - samuti nii kenasti sujuksid, aga vastikud kirjastajad tahavad ikka saada 1000-leheküljelisi raamatuid ja nende edenemine on nii neetult aeglane...