Kolmabased mõtted

Ka tänane tööpäev jäi tavalisest lühemaks, aga sedakorda mitte väiketööde pärast (ehkki neidki hakkas taas kogunema), vaid pika väljaskäigu pärast, mille esimene ots viis mind vana tuttava Juure Mardi vastse raamatu esitlusele. Mis oli täpselt nii lõbus ja meeleolukas, nagu seda tema puhul võib ette kujutada. (Kes tahab täpsemalt teada, saab kuulata ja kaeda video pealt.) Ühtlasi tähendas see muidugi, et kodune raamatukogu täienes taas samuse esitletud raamatu võrra:

• Mart Juur. Kallis peaminister tegutseb jälle (kirjastaja leheküljel miskipärast seda veel näha polnud, sestap ei saa ka linki panna, aga küll kõik huvilised selle nagunii raamatukauplusest või mujalt üles leiavad)

Sealt edasi viis teekond aga, nagu ikka iga kuu esimesel kolmapäeval toimuvale Mageia sõprade koosviibimisele, samuti nagu ikka Kamikadze pubis. Eks see natuke nutumaigune oli, sest Mageia 5 ilmumine aina venib ja venib - mis teisest küljest on muidugi mõneti ka hea, sest üsna paljud olulised vead on tänu sellele viibimisele ära parandatud ja et arendus on põhimõtteliselt külmutatud, siis ei ole ka uusi juurde tulnud. Aga no ikkagi, praeguseks on enam-vähem jõulukingiks oodatud väljalaske esialgsest tähtajast ikka juba maru palju aega möödas ja isegi veel viimane väljalaskekandidaat ei ole väljas ...


Loetud: Imeline Ajalugu 3/2015
Vaadatud: Ülisalajane (Sony TV), Puudutus (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse lõikus õige ebatavalisi hetki. Et oli kuu esimene neljapäev, mil tavapäraselt käib koos nõndanimetatud Mageia sõprade seltskond, seadsin täna usinalt ja ootusrikkalt sammud Buffalo pubisse. Pani natuke imestama, et kedagi veel kohal polnud, aga murelikuks jäin siis, kui esimene õlleklaas oli poole peal ja ikka veel kedagi ei olnud. Väike kõne ühele muidu püsikohalviibijale selgitas, et päeva-paari eest oli peetud paremaks üritus ära jätta, sest tervelt kahel inimesel oli kohalejõudmine problemaatiline. Kuna mul pärast viimast uuendust paraku Skype korralikult enam ei tööta ja muid kanaleid selle teabe vahendamiseks ei kasutatud, ei saanudki ma sellest teada. Nii et esimene ebatavaline hetk: olla esimesena ja üksinda kohal kohtumisel, kuhu ma tavaliselt jõuan viimasena või üldse mitte ... Kõnetatu oli siiski nii lahke ja et ta elab üsna lähedal, liitus minuga mõneks ajaks kõrtsis, kuid pidi peagi lahkuma, sest otsekui Saku õllereklaamis tuli töö talle kõrtsigi järele ...

Mis viis ka minu lahkumiseni ja sellega seoses teise ebatavalise hetkeni, nimelt selleni, et kuigi oli kuu esimene neljapäev, sain ma täna, küll napi hilinemisega, osaleda Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisel. Ei saa öelda, et sellel oleks midagi põhjapanevat juhtunud, rohkem oli tegu mitmete valukohtade ja probleemide arutamisega, mis, tahaks väga loota, peagi ka lahenevad - ehkki mõnedki asjad võivad vinduma jääda, nagu on näiteks seni jäänud uue veebitõlkekeskkonna ülesseadmine või wiki (hõlpsamal moel) tõlgitavaks muutmine (peamiselt seisavad need selle kivi taga, olen ma aru saanud, et tõlkijate seas ei ole inimesi, kes oskaksid ise hästi nii-ütelda arendustegevust ehk teisisõnu pakendamist ja muud sellist, mida just ongi vaja keskkondade ülesseadmiseks). Igatahes huviline võib leida kohtumise kokkuvõtte siit ja täieliku üleskirjutuse siit.

Täna jäi silma üks äärmiselt rõõmustav uudis: nimelt hakkavat üle teab kui pika aja ETV taas tegema kirjandussaadet - päris kirjandussaadet, mitte lihtsalt mingit kaheminutilist luuletuste ettelugemist või midagi. Nojah, võis aru saada, et see tuleb küll seniste kultuurisaadet arvel, aga hea seegi. Saatejuhiks Juure Mart, kes nii mulle kui ka usutavasti enamikule on rohkem tuntud humoristina, aga kes, nagu ma olen tema mõningatest sõnavõttudest tähele pannud, suudab erinevalt näiteks minust päris operatiivselt ka eesti keeles ilmuvat kirjasõna lugeda. Jutt on tal hea ja telekogemus ka olemas, nii et võib ehk oodata, et ka see saade tuleb päris hea.

Õhtupoole tuli ka üks kurvastav uudis: surnud on tunnustatud ja väga hea sõjaajaloolane Keegani John (üks järelehüüdeid näiteks tema "koduajalehes" The Telegraph). Tema seisukohad võisid ehk mõnikord olla veidi julged, et mitte öelda vaieldavad, aga igatahes oli ta oma töödes ja tegemistes väga põhjalik ja ka päris hea sulega, nii et nii vähe, kui ma tema teoseid või kirjutisi olen sattunud lugema, oli see alati nautimisväärne elamus.

Loetud. Vikerkaar 7-8/2012
Vaadatud. Salajane ladu 13 (Universal), Eureka (TV6)

Kolmabased mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, mis aga oli lisaks raamatu tõlkimisele raamatutega seonduvast nii läbi imbunud, kui vähegi veel saab olla :-)

Algas see sellega, et avastasin postkastist kenakese maksikirja Apollolt - ja etskae, seal oligi sees kaua oodatud raamatuajakirja Lugu teine number koos auhinnaraamatuga, mis tabavalt kannab pealkirja "Raamat". Sellega lõppes korralik epopöa ajakirja tagaajamisega ja ma võin ainult kiita Apollo esindajaid, kes piinliku olukorra lahendasid ajakirja ja raamatut uuesti postitades. Ma väga loodan, et kuhu iganes algne saadetis ka ei kadunud, ei jäänud see lihtsalt kuhugi lumehange või prügikasti vedelema, vaid jõudis mõne inimese kätte, kellele ajakiri ja raamat ka muud naudingut suutsid pakkuda kui rõõmu kätte langenud tulehakatisest...

Aga vaevalt olin ma maksikirja sisu jõudnud kiigata, kui minu asukohta hakkas välja peilima Eesti Päevalehe kuller, kelle GPS kurvastaval kombel ei teadnud mu aadressist halli ega pulli, aga kes siiski üsna osavalt ja hoolimata sellest, et juhiseid mu juurde sõitmiseks suuliselt anda on kohe päris keeruline, suutis majaderägastikus üpris kiiresti õige ukseni jõuda. Kulleri pakike sisaldas EPL-i uue raamatusarja Eesti mälu avalööki Jaan Krossi mälestuste "Kallid kaasteelised" kujul ning mõistagi ka kenasti arvet, mille tasumisel saab hakata sarja raamatuid edaspidi saama :-)

Ja et küll küllata ei jääks, siis oli raamatuga seotud ka kolmas tänane põhitööväline sündmus, mis viis mind taas kodunt välja (hmm, ma olen viimasel ajal hakanud palju väljas käima... ilmselt on aastatega kogunenud väsimus tõesti nii suur juba, et sunnib välja minema... tuleb ikka kindlasti lähemal ajal puhata, et sellised tungid endas kindlamini maha suuta suruda...). Selleks oli kahe Mardi, nimelt Mart Laari ja Mart Juure etlemine Solarise Apollos, kus esitlemisele tuli esimese Mardi koostatud raamat "101 Eesti ajaloo sündmust". Lisaks parandamatule huvile ajaloo vastu oli mul tegelikult ka teine põhjus, miks sinna esitlusele kohale minna. Mõne aja eest esimest korda Solarises ja samuti just sealses Apollos käies pidin kurtma mõnetiste ebameeldivuste üle, mis seondusid igasuguste rasvaste toitude lõhnade levimisega raamatupoodi, kuhu need kohe üldse ei sobi. Nähtavasti pole päevad aga õed või siis on mu enda nina petlik asjapulk (tookord võis nina ära petta asjaolu, et muidu allapoole sõitev liikuvtrepike, mis ju esimesena ette jääb, vähemalt kui tulla trolli pealt, nagu mina olen tulnud, tookord ei töötanud, mispärast ma mööda seda üles kulgesin ja seetõttu neist ebaraamatupoelike lõhnadega toidulettidest möödusin, enne kui Apollosse sisse astuda), aga seekord kenasti ülespoole suunduvast liikuvtrepikesest raamatupoodi kulgedes ja seal viibides neid ninna ei jäänud.
Intervjuu-dialoogi kujul üles ehitatud esitlus oli oodatult nauditav, sest mida muud võikski arvata, kui kohal on kaks meest, kes oskavad kenasti etendada kroonilise mölarröa käes kannatavat isikut ja kel muidu ka jutt kenasti jookseb ning kes oskavad jutulõnga isegi mõtteid sisse põimida. Nende oma pooletunnine etteaste oli isegi nii huvitav, et tõrjus tagaplaanile pelguse ära lõhkuda publikule istumiseks mõeldud tool, mis vähemalt väliselt jättis küll mulje, et on mõeldud kuni 12-aastastele ja mitte raskematele :-)
Eriti esimene Mart esitas ka ühe huvipakkuva mõtte selle kohta, miks Eestis on õieti nii vähe persooniraamatuid, pidades siis silmas persoone, kes on tõepoolest väärt raamatut, mitte neid, kes panevad oma surematu eluloo kirja juba 21. eluaastal või nii (ja kelle puhul võib oletada, et see on tõepoolest nende viimane taks midagi sellist kirja panna, sest järgmisel kuuekümnel aastal nad vaevalt enam millegi nii skandaalsega välja suudavad tulla, et see vääriks märkimist rohkem kui kurioosumite rubriigis). Tema arvates peitub selle taga eestlastele omane hüperkriitilisus, mis ei lase sulgegi kätte võtta (või no tänapäeval siis klahvidele vajutada), kui peakski peast läbi käima mõte kirjutada midagi põhjapanevat mõne suurkuju kohta. Ehk mälu järgi osundades: "Käsi hakkab kohe värisema, kui tekib mõte kirjutada Konstantin Pätsi elulugu." See võib muidugi ka üks põhjuseid olla, kuigi ma usun, et pigem suurem põhjus võib peituda selles, et isegi kui näiteks Pätsi või mõne teise päris adekvaatse eluloo saaks kokku kirjutada ka juba olemasolevate trükiste pealt, ilma et oleks vaja võib-olla mõnda inimest hirmutavat istumist arhiivides, nõuab see ometi tublisti aega - ja kui nüüd arvestada, et intervjuu-elulugusid jõuaks selle aja jooksul kokku miksida õige mitu, siis tõotab ka suhteliselt vähem tulu. Niisiis, selline "pragmaatilisus" võib olla vahest tähtsamgi põhjus, vähemalt ma julgeks nii arvata.


Loetud: Tehnikamaailm 3/2010
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Stargate Universe (RTL2)