Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mis tänagi möödus ikka KDE tähe all. Arendusharus oli ka kasutajaliidese poole pealt tublisti lisa tulnud, eelkõige muidugi seepärast, et äsja oli tulevase KDE SC 4.10 tarbeks uute omaduste külmutamise tähtaeg, niisiis üritasid kõik viimasel hetkel oma uusi ja huvitavaid asju sisse saada. Igatahes ei olnud seda siiski nii palju, et see oleks üle jõu käinud, ja nii võib taas raporteerida, et KDE on kasutajaliidese poole pealt täielikult tõlgitud. Või kui tuua täpsem statistika: tõlgitud - 206 404 stringi, tõlkimata - 1 string (ikka see juba kurikuulus Kartulimehe värk :-) ). Sestap jäi ka dokumentatsiooni poole pealt panus suhteliselt kesiseks, aga siiski nii palju suutsin, et samuse KDE SC 4.10 jaoks on kõik käsiraamatud tõlgitud ning nüüd on siis jäänud extrageari ja playgroundi dokumentatsioon, mis mõistagi on mõningal määral väiksema prioriteediga, aga tegemist vajab ometi.

Õhtupoolikul astus läbi ka postikuller, toimetades lahkelt kätte SERK-i/Varraku raamatupakikese, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
A. Wacker. Snaiper idarindel
T. Pruuli. Antiliibanon 2011

Õhtul sattusin Eesti Päevalehest lugema, et kultuuriministeeriumil olla lõpuks kavas ka autorihüvituste jagamise kallale minna. Ja just nii, nagu juba varem on eelkõige Põhjamaade, aga ka mõne muu maa eeskujul soovitatud: kui laenutatakse teos originaalkeeles (üldiselt Eestis ilmselt eesti, kuigi kindlasti laenutatakse siin ka vene, inglise, soome ja teab veel miskeelseid originaalteoseid), siis saab selle autor veidi rohkem raha kui see autor, kelle teos laenutatakse tõlgitud kujul. Mis põhimõtteliselt on kenasti kooskõlas tolle paljukuulutatud põhiseadusliku kohustusega kaitsta eesti kultuuri ja keelt aegade algusest igavesti ... Õnneks tõlkijate kallale see eelnõu siiski ei lähe (mis on muidugi ka loogiline, aga eks tollest ministeeriumist ole tulnud ka asju, mille loogika on selline, ütleme viisakalt, raskevõitu ...). Ma muidugi julgen ennustada, et selle peale tekib kohe hulga neid, kes pistavad pröökama, et eesti kirjanikke pole vaja sugugi soosida, nagunii ei oska need ju kirjutada, erinevalt kõigist neist välismaistest ... Aga igatahes mõte on hää, mulle nii tundub, võib-olla saab ka mingil kujul ikka teoks.


Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Elavad surnud (Fox)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Taas möödus see KDE tähe all ja taas arendusharus. Lisaks muudele vahepeale juurde tekkinud tõlkimata või ülevaatamist vajavatele stringidele võtsin julguse kokku ja asusin ka ühe uue asja kallale. Milleks on kõnetuvastuse, hääljuhtimise ja muu sellisega tegelev terve rakenduste ja alamrakenduste pakett simon, mis mõne aja eest samuti KDE lahke tiiva alla kolis. See osa, millega ma täna kokku puutusin, oli suhteliselt lihtne, aga ma nägin ka juba juttu kõnemudelitest ja muust sellisest, mis nähtavasti kisuks mu peast lausa kihlude kaupa halle juukseid, kui neid seal vaid oleks ... Nojah, teisalt on rakenduste kasutajaliidese poole pealt KDE tõlkimine lõpule lähenemas, mis muidugi tähendabki seda, et nüüd tuleb ette võtta ka asjad, millest ma seni hoidunud olen. Ühtlasi mõistagi kasvab lausa eksponentsiaalselt ka ebakompetentsuse tase, aga võib-olla ma suudan seda siiski osavalt varjata :-)

Täna jäi silme ette ka see, et Autorihüvitusfond on järjekordselt jõudnud rahajagamiseni. Lugejad on oma otsuse teinud ja AHF nende arvamuse kokku kogunud ja ära hinnanud. Minu osaks langes 60 euro ringis, mis loomulikult pole kuigi palju, aga teiselt poolt rõõmustas siiski teadmine, et raamatuid, mida ma olen tõlkinud, on laenutatud ligemale 2500 korda - et mul on neid tõlgitud raamatuid arvel peaaegu 50, siis teeb see keskmiselt iga raamatu kohta umbes 50 laenutust, mis mu meelest ei ole kohe üldse halb tulemus.


Loetud: Vikerkaar 6/2012
Vaadatud. Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev.

Sattusin täna vaatama Autorihüvitusfondi leheküljele, kui olin täheldanud mõningad osutusi selleaastastele hüvituste saajatele veebimaailmas. Ja seal see nimekiri taas oligi. Sel aastal on küll, paistab, ka mitmed välismaised autorid avastanud, et Eesti riigi käest võib hüvitust saada, ja nii võibki nimekirjas kohata Barbara Cartlandi, Agatha Christie't, Doris Lessingut ja veel mõningaid, kes enamasti on noppinud üsna kenakese koore. Siiski on needki maailmanimed kaugele maha jäänud kodukootud Erik Tohvrist, kelle esikohta nähtavasti naljalt ei suuda ükski korüfee väärata... Aga õnneks jagub raha siiski ka väiksematele kiludele...

Jalgpalli MM-il täna erilisi üllatusi polnud. Rootsi sai küll põhjakorealannadest lõpuks 1:0 jagu ja pääseb ka veerandfinaali nüüd kindlalt edasi, aga juba eelmise mängu põhjal tekkinud pettumust põhjanaabrites tänane päev küll ei vähendanud. See-eest USA võit muidu südide colombialannade üle oli veenev 3:0 - kaks esimest väravat ja eriti see esimene, filigraanselt ristnurka löödu, olid väga ilusad, kolmas küll rohkem Colombia väravavahi süü, aga õige mitu tõsist hoopi pidid vastu võtma ka väravapiirded... - ja ameeriklannad jätkasid väga enesekindlal rajal: seniste mängude põhjal on nad ainsad algusest peale heas hoos naiskond ja ma julgeks loota nende jõudmist vähemalt poolfinaali, aga miks mitte ka kaugemale.

Võtsin täna ka nii palju mahti, et valmis kirjutada pisike nupuke mõne päeva eest ilmunud Mandriva Linux 2011 esimesest eelväljalaskest.


Loetud: Tuna 2/2011
Vaadatud: Koer, lennuk ja laulupidu (ETV), jalgpalli MM: USA - Colombia (Eurosport), jalgpalli MM: Põhja-Korea - Rootsi (Eurosport), Merekoletis (TV12), Stepfordi naised (TV3)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: valged ükssarvikud (Postimees, 02.07.2011)

Pühabased mõtted

Põhitöö mõttes äärmiselt väheproduktiivne päev, kuigi muidu maru pingeline ja vaimu ergutav ning samas väsitav. Kohe tuleb muidugi ära öelda, et see väheproduktiivsus ei ole üldse mitte minu süü, kohe sugugi mitte: nimelt käis ema külas ja lisaks kõigele muule heale-paremale tõi, nagu tihtipeale, kaasa ristsõnu. Üks neist oli viimane Ristik, kus olid sees ka peatsete Eesti meistrivõistluste kvalifikatsiooniristsõnad. Nojah, muidugi ei peaks minusugune tark ja kena ja nutikas ja sarmikas ja taibukas etc. etc.(TM) isik neid üldse lahendama, sest pääs lõppvõistlusele on eelmise aasta tulemuse põhjal ju nagunii kindlustatud, aga selliseid asju nähes ma tajun, mida tunneb narkomaan süstalt nähes - isegi kui tead, et see ei ole kohe üldse kasulik ega õieti vajalikki, tõmbab nagu benjiköiega selle suunas ja midagi pole teha, hüppad ja kargad ja rõõmustad ja lahendad... Ja nagu ikka, olid need võistlustööd parajalt krõbedad, ehk veerandi jagu sai kohe puhtalt ära panna, veel veerandi mõningase mõtlemisega välja tuletatud ja nuputatud ja meenutatud, aga oma pool tuli igasugu kirevatest materjalidest kokku kraapida. Ja kõik need senitundmatud, -nägematud ja -kuulmatud jõed ja ojad ja orud ja urud nõudsid ülesleidmiseks päris palju vaeva, eriti aga aega. Ent valmis need mõlemad ristsõnad siiski said ja enesetunne on... mõnus kohe kindlasti :-)

Lisaks tõi ema kaasa ka paber-Postimehe, kus oli õige mitu huvitavat lugemispala, eriti nii-ütelda professionaalsest kretinismist kohustuslik vestlusring tõlkimise teemadel, osalejateks Kaera Krista, Tamme Triinu ja Kausi Jaan. Selles olid kenasti kokku võetud enam-vähem kõik tõlkijate ees praegu seisvad probleemid ja laiemalt arutatud tõlkimise kui sellise teemadel, nii et siin ei saa ega olegi mõtet hakata seda kuidagi kokku võtma. Kindlasti tarviline lugemine kõigile, kes vähegi tõlkimisega kokku puutuvad või tõsiselt kokku puutuda tahavad. Kurikahju ainult, et Postimees selle lugemise eest ilmtingimata raha tahab saada, olgu siis paberlehe või e-variandi eest...
Lisaks sellele olid veel päris loetavad Vahteri Tauno mõtisklus asjade unustamise ja ununevuse teemal (üllataval kombel täiesti vabalt kättesaadav elektrooniliselt, nagu eelnevast viitest näha), milles oli üsna mitu mõttejuppi, mis väärinuks pikematki lahtikirjutamist, aga eks ole ajaleheruum ikkagi suhteliselt piiratud, ning Kõresaare Ene Oksaneni Sofist tõukuv arutlus (taas paraku saadaval ainult raha eest) mäletamise ja "mälutöö" ümber, mis lõppes mu meelest väga õige tõdemusega, et "kogu ses kires, mis "Puhastuse" ümber on lõkkele löönud, pole kuigivõrd tõsist mälutööd" (ma võin ainult korrata, et ma pean ikka ja jälle tõsiselt ja siiralt imestuma, kui ma loen järjekordset arvamust, et "Puhastus" kajastab kuidagi ajalugu, olgu siis õigesti või valesti, mida ta mu meelest teeb sama vähe või õieti veel vähemgi kui näituseks Dumas oma (pool)ajaloolistes romaanides (Oksanen on aega kirjeldatavates detailides oluliselt täpsem, aga nagu Dumas'lgi, ei ole tema eesmärk mitte kajastada ajalugu, vaid rääkida oma lugu, seda naiste vastu suunatud vägivalla lugu eelkõige, kus ajalugu on pelgalt taust ja vaid peab lisama usutavust narratiivile endale, mitte aga ei võta sisse selle kohta).

Raamatutega seoses sain täna üllatuse osaliseks Eesti Ekspressis ilmunud uudisnuppu nähes, kus olid reastatud raamatukogudest möödunud aastal laenutatud teosed. Paigutuselt natuke nihu läinud tabelis on siiski selgelt näha, et esimese 29 sekka mahub vaid neli välismaalast (neist üks see pooleldi "oma" Oksanen), ülejäänud on aga puhtalt kohalike autorite teosed. Üllatus oli see eelkõige seepärast, et üsna pikalt on räägitud ja ilmselt õigustatult, et laenutuste edetabelit juhivad aina välismaalased ehk, nagu ütles raamatuajakiri Lugu oma eelviimases numbris, "välismaised roosamanna-romantikud ja krimikirjanikud". Sellesse edetabelisse polnud neid nüüd aga õieti üldse mahtunud. Võib-olla on asi selles, et siin oli juttu ainult üksikteostest, mitte kirjanikest (nii mõnelgi võib teoseid ju õige mitu olla ja kogusummas löövad nad vähema teostearvuga kohalike autorite toodangu lihtsalt üle), aga siiski oli see imekspandav.


Loetud: Akadeemia 11/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Et ma ärkasin maru vara, enne igasugust kukke ja koitu, Eesti aja järgi 8 paiku, mil ühelgi kukel pole isegi veel formuleerunud kiremise ideed, sest nad veedavad veel oma aega õndsalt Une-MatiLady Gaga embuses, otsustasin mitte edasi magama jääda, vaid korda ajada paar asja, mis muidu tavalises päevarutiinis kipuvad ikka ära ununema.

Kõigepealt tegin korda Mandrivas kasutatava trükkimishalduri system-config-printeri tõlked. See kipub ikka ära ununema just seepärast, et pärast suure Linuxi trükiasjandusguru lahkumist Mandrivast jäi nende oma trükkimishaldur hooletusse ja lõpuks asendati mainitud Fedora SCP-ga (Fedora ehk RedHat on ju distributsioon, millest Mandriva omal ajal lahku lõi ja mille tarkvara on enam-vähem valutult või väiksema kohendamisega seniajani Mandrivale kasutamiskõlblik). Fedora kasutab aga oma tõlkimissüsteemi, mille aluseks on Transifex, sestap tulebki iga kord spetsiaalselt meeles pidada, et ka seal on vaja tegutseda. Igatahes on nüüd SCP tõlge (või õigemini tõlked, sest seal on tegelikult mitu haru) taas 100% peal, millest peaks loodetavasti kasu olema ka Fedora kasutajatele (Fedora enda eestindus on kahetsusväärsel kombel juba aastaid hooletuses, s.t keegi ei tegele sellega enam...).

Seejärel võtsin ette avalduse koostamise Autorihüvitusfondile. See on üldse üks minu väheseid seoseid Eesti riigiga tulumaksu ja maamaksu (jajah, formaalselt kehtib Eestis ju maa eraomand, aga tegelikult...) tasumise ning passi ja isikutunnistuse omamise kõrval ja ka ainuke asi, mille puhul mulle ei tundu vastumeelne "hüvitust" vastu võtta, sest selle taga on ju ikka reaalne töö. Ega see summa muidugi väga suur ei ole, sest ma ei jõua ju mingil juhul meistertõlkijatega sammu pidada, kelle usinate sõrmede alt väljub nii 40 raamatut aastas. Minu parim aasta oli 2006, mil ilmus tervelt kuus nimetust, aga eelmise aasta produktiivsus oli päris madal, kõigest kolm raamatut ja needki suhteliselt õhukesed Osprey lahingutesarja tõlked Koolibri välja antuna. Karta on, et see aasta ei tule parem, pigem isegi halvem - need viimase aja megasuured tõlked ei luba just palju üle ühe-kahe raamatu aastas välja paisata (kuigi teisest küljest, minu megasuured tõlked on vaid nii 1000 lehekülje kandis või nii, samas meistertõlkijad lasevad 200-leheküljelisi raamatuid välja nii iga paari nädala tagant, nii et kasvuruumi ju veel oleks...).

Igatahes avalduse tegemine läks sel aastal väga valutult: veel eelmine aasta pidin digiallkirja andmiseks käivitama igaks sajaks juhuks alles jäetud Windows Vista, aga sel aastal õnnestus kõik kenasti Mobiil-ID kaudu ära ajada digidoci veebikeskkonnas ilma mingeid erilisi ponnistusi tegemata. (Ahjaa, sellest tuleb meelde, et hiljaaegu küsis üks inimene siin ajaveebis üht mu varasemat sissekannet kommenteerides, et kas ma olen oma SonyEricssoni telefonist Mobiil-ID menüü üles leidnud. Jah, olen, võisin vastata - ilmselt mingi iseäraliku mõtteliigahtuse ajel oli see paigutatud rubriiki "Meelelahutus" :-) .)

Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Stargate Universe (RTL2)