Tavaline tööpäev, millest võttis tubli tüki ühe artikli tõlkimine Postimehele, aga muidu - rien.
Loetud: Akadeemia 10/2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6), Euroopa jalgpalli meistrite liiga Arsenal-Šahtar (TV6), Supernatural (Kanal2)
20.10.10
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimise päev, mis kulges muude huvipakkuvate arengute puududes endiselt edasi KDE varal. Natuke nägin vaeva stabiilse haru kallal, kuhu kasutajaliidese osas oli ilmunud paar uut sõnet, samuti dokumentatsiooni kallal, mis siiski jäi lõplikult valmis saamata. Leidsin ometi, et stabiilse haru kallal on ilmselt veidi mõttekam vaeva näha ja see täielikult korda teha, sest kui samu asju teha arendusharus, siis ma ilmselt puhtalt laiskusest ei viitsiks hakata neid tagasi stabiilsesse harru kopeerima, aga stabiilse haru tõlkimisel on mul Lokalize kenasti ära sätitud, nii et seal tõlgitu kandub edasi ka arendusharru. Arendusharus endas suutsin samuti natuke edasi jõuda, aga mitte väga palju paraku. Tubli osa vaeva kulus joonistamisrakenduse Krita peale (KOffice on peagi välja tulemas uue versiooniga), kuhu aina lisatakse uusi ja uusi joonistamisvõimalusi, mis kipuvad mu pisikest peakest väga segi ajama... Aga loodetavasti ma midagi väga nihu seal ei keeranud oma tõlgetega. Igatahes praegu tundub, et ma olen arendusharus tõlgetega üsna kenasti järje peal ja mingeid "hoogtööpäevakuid" vaja ei ole, mida ma veel mõne nädala eest pelgasin.
Kunagine töökaaslane Hansoni Raimu oli kirjutanud üsna sapise arvamuse eesti keelega äritsejate kohta - ja tundub, et täie õigusega. Vaatasin ka seda Keeletarga lehekülge ja ei leidnud sealt küll midagi, mis kas või kuidagi kutsuks neile raha eraldama. Kui mõningad keelelonked kõrvale jätta, mida ju niisuguse nimega ettevõtmine ei tohiks endale lubada, siis põhimõtteliselt paistab see lihtsalt olevat ÕS-ist suvalise sõna väljavalimine ja teele läkitamine. Nojah, lisaväärtusena veel samuti muidu avalikult kättesaadav rahvakalendri päev... Hind ei ole muidugi kallis, aasta peale kokku 20 eurot ei käi kindlasti kellelgi üle jõu, aga küsimus on pigem selles, et milleks üldse seda maksta? Aga nagu öeldakse, kui võimalik on raha teenida, siis tuleb ka seda teha (mille illustratsiooniks sobib kenasti ühe tuttava kaudu nähtud pilt) ja ma üldse ei imestaks, kui neile ka tekiks mingi kasutajaskond... Huvitav oleks siiski teada, kas tuleb ka kohtukaasus: Keeletarga kasutamistingimused keelavad rangelt ja täielikult päevasõna levitamise, aga vaene Raimu ilmselt ei olnud seda põhjalikult lugenud ja partsatas talle saadetud ülisalajase päevasõna välja... :-)
Loetud: Akadeemia 10/2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6), Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2), Fringe (Pro7)
Kunagine töökaaslane Hansoni Raimu oli kirjutanud üsna sapise arvamuse eesti keelega äritsejate kohta - ja tundub, et täie õigusega. Vaatasin ka seda Keeletarga lehekülge ja ei leidnud sealt küll midagi, mis kas või kuidagi kutsuks neile raha eraldama. Kui mõningad keelelonked kõrvale jätta, mida ju niisuguse nimega ettevõtmine ei tohiks endale lubada, siis põhimõtteliselt paistab see lihtsalt olevat ÕS-ist suvalise sõna väljavalimine ja teele läkitamine. Nojah, lisaväärtusena veel samuti muidu avalikult kättesaadav rahvakalendri päev... Hind ei ole muidugi kallis, aasta peale kokku 20 eurot ei käi kindlasti kellelgi üle jõu, aga küsimus on pigem selles, et milleks üldse seda maksta? Aga nagu öeldakse, kui võimalik on raha teenida, siis tuleb ka seda teha (mille illustratsiooniks sobib kenasti ühe tuttava kaudu nähtud pilt) ja ma üldse ei imestaks, kui neile ka tekiks mingi kasutajaskond... Huvitav oleks siiski teada, kas tuleb ka kohtukaasus: Keeletarga kasutamistingimused keelavad rangelt ja täielikult päevasõna levitamise, aga vaene Raimu ilmselt ei olnud seda põhjalikult lugenud ja partsatas talle saadetud ülisalajase päevasõna välja... :-)
Loetud: Akadeemia 10/2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6), Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2), Fringe (Pro7)
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ema külaskäik. Ta oli just äsja Kunglast tulnud ja nagu sellistel juhtudel ikka, rõõmus ja õnnelik. Kui muidu mitmel pool Eestis sel nädalavahetusel olla võinud tugevat tuult või lausa tormi tunda (ka siin mu juures Tallinnas õnnekombel), siis seal olevat olnud üsna rahulik, nii et uut katust päris proovile ei saanudki panna :-) Eks näeb siis talvel ja kevadel, kas see on ikka korralikult tehtud... Ema tõi lisaks muule heale-paremale (mille hulka kuulus spetsiaalse kingitusena ka üks tilluke õunapabul) ka ühe ristsõna, mis veelgi vähendas tööaega, aga siiski mitte väga palju.
Sattusin Arvutimaailmast lugema huvitavat artiklit, kuidas keegi, kes põhimõtteliselt on eluaeg Windowsit kasutanud, otsustas ühel päeval, et proovib järele, mis elukas see Linux on. Võttis siis teine selle kõige levinuma Ubuntu ette ja oli väga üllatunud, et see ei nõuagi mingeid eriteadmisi. Lõpuks ta siiski leidis, et mitmed asjad, millega ta on harjunud, päris niimoodi või üldse ei tööta, aga üldhinnangu andis oma kogemusele siiski päris edulise.
Nägin täna Keskmaa Ordu üleskutset asuda usinalt kirjutama jutukesi, et osaleda nende kunsti- ja muinasjutuvõistlusel - millegipärast tundub, et see oli näha ainult Facebookis, nende enda koduleheküljel sellist teadet silma ei jäänud. See on nii vahva, et muinasjutuvõistlusi ka korraldatakse. Vahel harva on keegi ju neid ka organiseerinud, aga mu meelest ikka armetult vähe (lasteraamatuvõistlused ju päris hästi siia alla ei mahu, sest neile oodatakse ikka enamasti vähe pikemaid, ikka jutustuse mõõdus asju - mitte ei muinasjutt kõige laiemalt tõlgendades selle alla ei mahuks, aga siiski). Samas muinasjuturaamatuid, ka uusi tekste, ikka ilmub ja ma olen päris kindel, et nõudlus nende järele on täiesti olemas.
Loetud: Arvutimaailm 10/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), ENSV (ETV), Asustatud saar (TV3+)
Sattusin Arvutimaailmast lugema huvitavat artiklit, kuidas keegi, kes põhimõtteliselt on eluaeg Windowsit kasutanud, otsustas ühel päeval, et proovib järele, mis elukas see Linux on. Võttis siis teine selle kõige levinuma Ubuntu ette ja oli väga üllatunud, et see ei nõuagi mingeid eriteadmisi. Lõpuks ta siiski leidis, et mitmed asjad, millega ta on harjunud, päris niimoodi või üldse ei tööta, aga üldhinnangu andis oma kogemusele siiski päris edulise.
Nägin täna Keskmaa Ordu üleskutset asuda usinalt kirjutama jutukesi, et osaleda nende kunsti- ja muinasjutuvõistlusel - millegipärast tundub, et see oli näha ainult Facebookis, nende enda koduleheküljel sellist teadet silma ei jäänud. See on nii vahva, et muinasjutuvõistlusi ka korraldatakse. Vahel harva on keegi ju neid ka organiseerinud, aga mu meelest ikka armetult vähe (lasteraamatuvõistlused ju päris hästi siia alla ei mahu, sest neile oodatakse ikka enamasti vähe pikemaid, ikka jutustuse mõõdus asju - mitte ei muinasjutt kõige laiemalt tõlgendades selle alla ei mahuks, aga siiski). Samas muinasjuturaamatuid, ka uusi tekste, ikka ilmub ja ma olen päris kindel, et nõudlus nende järele on täiesti olemas.
Loetud: Arvutimaailm 10/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), ENSV (ETV), Asustatud saar (TV3+)
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 10/2010
Vaadatud: Jersey saatan (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: mida ja miks me nii väga kardame? (Postimees, 16.10.2010)
Loetud: Akadeemia 10/2010
Vaadatud: Jersey saatan (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: mida ja miks me nii väga kardame? (Postimees, 16.10.2010)
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestasin põgusalt jalutuskäiguga poodi toiduvarude täiendamise eesmärgil.
Tänases Sirbis oli paari eelmise nädalaga võrreldes väga palju huvitavat lugemist, seda eelkõige tänu nii-ütelda ajaloolehekülgedele. Neid alustanud Hvostovi Ants oli oma tavapärases headuses võtnud lahata Eesti Vabariigi esimese perioodi lõppu. Tema lõppjäreldus, et Päts ja Laidoner tuleks reeturiks kuulutada, ei ole ju põhimõtteliselt vale ega väär, aga muidugi sellisel kujul väljaöelduna on see äärmiselt provotseeriv. Mis ei kahanda muidugi artikli kui terviku väärtust. Nii valus kui see ka ei ole, jääb too 1940. aasta oma eel- ja järellooga ilmselt veel pikaks ajaks üheks Eesti ajaloo selliseks sõlmpunktiks, mis tahes-tahtmata kutsub esile tugevaid tundeid ja kus ühist seisukohta leida on õige raske, kui mitte lausa võimatu. Seda enam, et ilmselt on kõik vähegi mõeldavad dokumendid, mälestused ja muu selline tänaseks päevaks teada ja tuntud ning vähe lootust, et leitakse veel midagi, mis millelegi täiesti uut valgust heidaks, nii et peamine, milles arvamused saavad lahkneda, ei ole mitte sündmused ise, vaid nende tõlgendamine, mis lähtub eelkõige tõlgendajast, mitte tõlgendatavast...
Hvostovi artiklile pakkus head lisa Mertelsmanni Olafi väiksem looke sellest, millised olid 1940. aasta ja nõukogude võimu saabumise sotsiaalsed tagajärjed. Mitte et see elujärje halvenemine tundmatu asi oleks, aga tavaliselt kiputakse seda nii-ütelda tavatasandil võtma otsekui loomulikuna, et tuli ju järgi ka sõda ja muud jubedused. Aga niimoodi isegi selles päris lühikeses artiklis kokku võetuna jätab toona toimunu ikka väga masendava mulje. Võib-olla see oleks üks olulisemaid asju lausa, mida rahvusvahelise õiguse rikkumise ja muude kuritegude kõrval rõhutada, kui Eesti musta ja sünget ajalugu asjatundmatutele huvilistele tutvustada?
Lihtsalt markeerimiseks võib ära märkida veel õige mitu Sirbi artiklit, mis olid piisavalt huvitavad läbi lugeda ja kaasa mõelda: Eesti ajalooteaduse suurmehe Karjahärmi Toomase väga tasakaalukas ja tasakaalustav arvamus Eestist kõneleva ajalookirjutuse mõttekusest ja tähendusest; Ksenofontovi Andri näitusearvustus, mis suurelt osalt puudutas hoopis üht huvipakkuvat ja debatialdist teemat, nimelt jälgimissüsteeme ja nõndanimetatud Suure Venna fenomeni kohalikus esituses (ma olen neid privaatsusdiskussioone ikka jälginud, aga alati hämmeldunud selle peale, kui ikka ja jälle kohtab arvamust, et jälgimine on paha sellepärast, et siis peab oma tegude ja sõnade eest vastutama... - no kui sul on saladus, siis ära seda kellelegi ütle, ja kui sul on maine, siis ära tee lihtsalt midagi, mis seda kahjustaks - aga ei, tahaks ikka öelda ja teha, aga nii, et keegi teada ei saaks...); intervjuu äsja üleeuroopalise kirjandusauhinna võitnud Aleksejevi Tiiduga; ülikooliõe Laanese Enekeni hästi ja sisukalt kirjutatud arvustus või õigemini mõttearendus Oksaneni Sofi "Puhastuse" teemal.
Nägin täna ka südant soojendavat uudist, et mu kunagine direktor Rammo Piret on pälvinud Laupa kooli kordategemise eest Muinsuskaitseameti tänukirja. Koolimaja on tõepoolest väga eduliselt ja ilusasti korda tehtud, nagu ma hiljuti vilistlaste kokkutulekul viibides võisin oma silmaga tõdeda. Ja kuigi mul on koolipoisipõlvest direktori kohta üsna mitmesuguseid mälestusi ja tundeid :-) , siis kahtlemata on ta olnud parimas mõttes Laupa kooli patrioot ja väga palju vaeva näinud selle nimel, et see ikka edasi suudaks elada ja toimida.
Loetud: Sirp 15.10.2010
Vaadatud: Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Idiokraatia (TV3), Exorcist - Der Anfang (RTL2)
Tänases Sirbis oli paari eelmise nädalaga võrreldes väga palju huvitavat lugemist, seda eelkõige tänu nii-ütelda ajaloolehekülgedele. Neid alustanud Hvostovi Ants oli oma tavapärases headuses võtnud lahata Eesti Vabariigi esimese perioodi lõppu. Tema lõppjäreldus, et Päts ja Laidoner tuleks reeturiks kuulutada, ei ole ju põhimõtteliselt vale ega väär, aga muidugi sellisel kujul väljaöelduna on see äärmiselt provotseeriv. Mis ei kahanda muidugi artikli kui terviku väärtust. Nii valus kui see ka ei ole, jääb too 1940. aasta oma eel- ja järellooga ilmselt veel pikaks ajaks üheks Eesti ajaloo selliseks sõlmpunktiks, mis tahes-tahtmata kutsub esile tugevaid tundeid ja kus ühist seisukohta leida on õige raske, kui mitte lausa võimatu. Seda enam, et ilmselt on kõik vähegi mõeldavad dokumendid, mälestused ja muu selline tänaseks päevaks teada ja tuntud ning vähe lootust, et leitakse veel midagi, mis millelegi täiesti uut valgust heidaks, nii et peamine, milles arvamused saavad lahkneda, ei ole mitte sündmused ise, vaid nende tõlgendamine, mis lähtub eelkõige tõlgendajast, mitte tõlgendatavast...
Hvostovi artiklile pakkus head lisa Mertelsmanni Olafi väiksem looke sellest, millised olid 1940. aasta ja nõukogude võimu saabumise sotsiaalsed tagajärjed. Mitte et see elujärje halvenemine tundmatu asi oleks, aga tavaliselt kiputakse seda nii-ütelda tavatasandil võtma otsekui loomulikuna, et tuli ju järgi ka sõda ja muud jubedused. Aga niimoodi isegi selles päris lühikeses artiklis kokku võetuna jätab toona toimunu ikka väga masendava mulje. Võib-olla see oleks üks olulisemaid asju lausa, mida rahvusvahelise õiguse rikkumise ja muude kuritegude kõrval rõhutada, kui Eesti musta ja sünget ajalugu asjatundmatutele huvilistele tutvustada?
Lihtsalt markeerimiseks võib ära märkida veel õige mitu Sirbi artiklit, mis olid piisavalt huvitavad läbi lugeda ja kaasa mõelda: Eesti ajalooteaduse suurmehe Karjahärmi Toomase väga tasakaalukas ja tasakaalustav arvamus Eestist kõneleva ajalookirjutuse mõttekusest ja tähendusest; Ksenofontovi Andri näitusearvustus, mis suurelt osalt puudutas hoopis üht huvipakkuvat ja debatialdist teemat, nimelt jälgimissüsteeme ja nõndanimetatud Suure Venna fenomeni kohalikus esituses (ma olen neid privaatsusdiskussioone ikka jälginud, aga alati hämmeldunud selle peale, kui ikka ja jälle kohtab arvamust, et jälgimine on paha sellepärast, et siis peab oma tegude ja sõnade eest vastutama... - no kui sul on saladus, siis ära seda kellelegi ütle, ja kui sul on maine, siis ära tee lihtsalt midagi, mis seda kahjustaks - aga ei, tahaks ikka öelda ja teha, aga nii, et keegi teada ei saaks...); intervjuu äsja üleeuroopalise kirjandusauhinna võitnud Aleksejevi Tiiduga; ülikooliõe Laanese Enekeni hästi ja sisukalt kirjutatud arvustus või õigemini mõttearendus Oksaneni Sofi "Puhastuse" teemal.
Nägin täna ka südant soojendavat uudist, et mu kunagine direktor Rammo Piret on pälvinud Laupa kooli kordategemise eest Muinsuskaitseameti tänukirja. Koolimaja on tõepoolest väga eduliselt ja ilusasti korda tehtud, nagu ma hiljuti vilistlaste kokkutulekul viibides võisin oma silmaga tõdeda. Ja kuigi mul on koolipoisipõlvest direktori kohta üsna mitmesuguseid mälestusi ja tundeid :-) , siis kahtlemata on ta olnud parimas mõttes Laupa kooli patrioot ja väga palju vaeva näinud selle nimel, et see ikka edasi suudaks elada ja toimida.
Loetud: Sirp 15.10.2010
Vaadatud: Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Idiokraatia (TV3), Exorcist - Der Anfang (RTL2)
15.10.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida lühendasid veidi kaks asja. Üks neist oli artikli tõlkimine Postimehele, teine väikese kolmnurga tegemine kodunt Toompeale ja sealt kirjastusse elik kahe lepingu allakirjutamine. Ilm oli täna lausa imeline, just selline, mis mulle kohutavalt meeldib. valdava osa väljasviibimise ajal sadas vähem või rohkem vihma ja ka tuul oli päris kena. Õhtupoole läks muidugi veel etemaks, päris tormiks ehk ei kiskunud või vähemalt mitte selliseks, mis ennast oleks maast lahti kiskunud, aga kõigutas korralikult :-) Sellised energiapuhangud on äärmiselt teretulnud. Aga millest ma tahtsin veel kõnelda, on asjaolu, et kirjastusega sõlmitud lepingut uurides märkasin (loodetavasti ei riku ma sellega konfidentsiaalsussätet) seal uudset punkti, mis annab kirjastusele õiguse tõlget levitada ka elektroonilisena (ja mulle teatava tasu sellise müügi eest). Tegemist on muidugi ka teosega, mille e-raamatuna müük võib isegi olla täiesti mõttekas, kuigi seniajani on Eesti (eestikeelne) e-raamatuturg ikka väga armetu, et mitte öelda olematu... Kõneldud on küll, et Eesti Digiraamatute Keskuse egiidi all pidada veel enne aasta lõppu tuhatkond või nii e-raamatut turule jõudma, aga kui ma just ei eksi, siis on selle lubaduse täitmisega aega napilt üle kahe kuu... Samas ma usun küll, et e-raamatutel on ka Eestis täiesti turg olemas, ükspuha millist müügiskeemi ka ei kasutataks.
Täna jõudis siis ka üleeile mainitud Mageia kallal vaeva nähtud töö teine osa avalikkuse ette - too Mageia eestikeelne avalehekülg nimelt. Selgus, et mingil põhjusel oli mu kiri kadunud kuskile internetiavarustele, vähemalt nende jaoks, kes neid tõlkeid üles panevad, sestap seda varem näha ei olnudki. Mingi kala on ikka veel sees, päris lõpp on endiselt ingliskeelne, aga äkki õnnestub ka see võimalikult kiiresti ära klaarida.
Loetud: Akadeemia 10/2010
Vaadatud: Maailmalõpust alates (Showtime), Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Lorna vaikimine (ETV2)
Täna jõudis siis ka üleeile mainitud Mageia kallal vaeva nähtud töö teine osa avalikkuse ette - too Mageia eestikeelne avalehekülg nimelt. Selgus, et mingil põhjusel oli mu kiri kadunud kuskile internetiavarustele, vähemalt nende jaoks, kes neid tõlkeid üles panevad, sestap seda varem näha ei olnudki. Mingi kala on ikka veel sees, päris lõpp on endiselt ingliskeelne, aga äkki õnnestub ka see võimalikult kiiresti ära klaarida.
Loetud: Akadeemia 10/2010
Vaadatud: Maailmalõpust alates (Showtime), Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Lorna vaikimine (ETV2)
14.10.10
Subscribe to:
Posts (Atom)