Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: [digi] 70, veebruar 2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Sõnasõda (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), ENSV (ETV), Samurai Girl (RTL2)
7.2.11
6.2.11
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Selgus, et ka neile oli tulnud postipakk, millele oli vaja järgi minna pigem minu kui nende lähedal asuvasse kandekeskusse, ja nii nad siis otsustasid ühendada mitu head ja armsat asja üheks puntraks. Ja et ka mind ootas kandekeskuses ees üks raamatupakike, siis avanes hea võimalus järjekordselt praktiseerida ootamatult sülle langenud ja nii nautimisväärset vanainimeste ärakasutamise võimalust. Olgu siin ka see raamat ära nimetud:
Viimane raamatuajakiri Lugu, mis äsja pärale jõudis, oli kuidagi rohkem meeltmööda kui varasemad. Võib-olla olen ma sellega ära harjuma hakanud, võib-olla oli aga asi ka selles, et siin oli õige palju lugemisväärset, eriti nende pikemate lugude seas (intervjuu Luige Viiviga, poolenisti ka intervjuu ette käiv Sauteri Peetri lugu Vonneguti Kurti intervjuudest), aga ka mõned lühemad (armsalt roosadel lehekülgedel (!) lugu Vargase Llosa Mario viimasest eestindusest ning Ilmeti Peebu poolt- ja vastuargumendid "Kalevipoeg 2.0" kohta väärivad eriti märkimist). Numbri parima osa avastasin siiski aga otse juhtkirja alt, kus tutvustati ajakirja uut toimetajat muu hulgas nii: "Loeb raamatuid ülevalt alla, eest taha, diagonaalis, tagant ette, risti ja rästi, põiki ja pikuti, püsti ja pikali." Parimatel aegadel on nähtavasti ka mu kohta võinud nii öelda ja kuigi nüüd on lugemises sisuliselt aastatepikkune paus sisse imbunud, loodan ma väga juba äraloetud kuude pärast, kui praegu käsil olevad kaks raamatut lõpuks ometi ära ja otsa tõlgitud saavad, taas sellesse seisu jõuda, väga loodan...
Loetud: Lugu, talv/kevad 2011
Vaadatud: Saag 4 (TV6), Pimedus (Ren Estonija)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: keda lastakse lahkuvale päästerongile? (Postimees, 05.02.2011)
Viimane raamatuajakiri Lugu, mis äsja pärale jõudis, oli kuidagi rohkem meeltmööda kui varasemad. Võib-olla olen ma sellega ära harjuma hakanud, võib-olla oli aga asi ka selles, et siin oli õige palju lugemisväärset, eriti nende pikemate lugude seas (intervjuu Luige Viiviga, poolenisti ka intervjuu ette käiv Sauteri Peetri lugu Vonneguti Kurti intervjuudest), aga ka mõned lühemad (armsalt roosadel lehekülgedel (!) lugu Vargase Llosa Mario viimasest eestindusest ning Ilmeti Peebu poolt- ja vastuargumendid "Kalevipoeg 2.0" kohta väärivad eriti märkimist). Numbri parima osa avastasin siiski aga otse juhtkirja alt, kus tutvustati ajakirja uut toimetajat muu hulgas nii: "Loeb raamatuid ülevalt alla, eest taha, diagonaalis, tagant ette, risti ja rästi, põiki ja pikuti, püsti ja pikali." Parimatel aegadel on nähtavasti ka mu kohta võinud nii öelda ja kuigi nüüd on lugemises sisuliselt aastatepikkune paus sisse imbunud, loodan ma väga juba äraloetud kuude pärast, kui praegu käsil olevad kaks raamatut lõpuks ometi ära ja otsa tõlgitud saavad, taas sellesse seisu jõuda, väga loodan...
Loetud: Lugu, talv/kevad 2011
Vaadatud: Saag 4 (TV6), Pimedus (Ren Estonija)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: keda lastakse lahkuvale päästerongile? (Postimees, 05.02.2011)
5.2.11
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, mida omajagu lühendas ühe eraviisilise tõlke tegemine. Tegelikult hea, et vahel (ja õnneks mitte väga tihti) tuleb ka selliseid pakkumisi ja võimalusi neid vastu võtta, mis ei ole tingimata 1000-leheküljesed süvitsi minevad raamatud ega ka mõnetuhandetähemärgised tihti üpris pealiskaudsed artiklikesed, vaid just kuskil seal vahepeal (kuigi nojah, temaatikast muidugi pääsu ei ole, sest kõigile, ka mulle endale, on ilmselge, et meditsiinist või spordist või veel mõnest muust parailmingust ma ju midagi ei tea ega ka oska tõlkida...)
Tänane Sirp oli päris suures ulatuses loetav õnneks, kuigi see (valimis)poliitiline temaatika ikka kipub räigelt üalju ruumi saama. Madise Üllelt oli üks iseenesest huvitav, aga paraku suhteliselt pisike ja sestap veidi vähepakkuv mõtisklus, kuidas seda öeldagi, teabevabaduse teemal, lähtekohaks mõistagi Wikileaks, mis on rohkemaidki mõtlejaid ja arvajaid viimastel aastatel sellest kirjutama ja rääkima pannud. Seal oli sees üks väga tänuväärt mõte, nimelt "Inimesel on vaja ettenägelikkust ja tundetaipu", kuid sellest hoolimata jäi mulle mulje, et autor ise arvab, et täielik avalikkus, ka näiteks mõtete lugemine, oleks siiski halb või mitte vähemalt hea asi. Mis on mind alati pannud imestama selliste arutelude juures, sest kuigi mõtete lugemise masinat tõepoolest veel olemas ei ole (prototüübid küll on, aga need on esialgu veel äärmiselt piiratud ja pigem suudavad öelda, mis laadi asjadest mõeldakse, mitte täpset mõtet ennast - kuigi võib-olla see viimane ongi keerulisem ja sõnastatud mõte on selline, mida ajus puhtal kujul niimoodi ei esinegi, koosnedes mitmest sisendist, mis saavadki kokku alles selsamusel sõnastamise hetkel), siis ei ole ju seetõttu, et inimolend ei ole võimeline tegutsema teisiti, kui ta mõtleb, tähelepanelikule vaatlejale sisuliselt mõtete lugemine tegude põhjal eriti raske kunst. Nojah, loomulikult võib ju teeselda, aga ka see on mõte, mõte teeselda, ning varem või hiljem kas selgub see mõte-taotlus, mille nimel teeseldi, või siis muutubki algne teesklus sootuks algse ajendi teeselda ning muutub ise reaalsuseks. Nii et ma jään alati jänni mõistmisega, miks seda privaatsust ja mitteavalikkust õieti vaja on - mitte et varjamises iseenesest midagi halba oleks, aga ma ei suuda peale kurjade mõtete-taotluste küll näha ühtegi põhjust, miks seda vaja peaks olema...
Täiesti üllatuslikult leidsin lugemist isegi muusikarubriigist, kus oli väga kenasti kirjutatud sellisest asjast nagu parmupill. Õieti tõmbas küll kõige enam seal tähelepanu selle ingliskeelse nimetuse Jew's harp tõlgendus, mis küll mõningate suurte sõnaraamatute kohaselt just eriti põhjendatud pole, kuigi ka ümber lükata on seda raske, aga artikkel oli ka muidu huvitav.
Veel tasub ära mainida alati mõnu ja naudinguga loetava Sirkeli Mati pikka lugu W. G. Sebaldist, keda ma paraku küll lugenud ei ole, aga kelle nimi on nii paljudes kohtades ja seostes nii sageli ette tulnud, et nii mõnedki tema teosed ootavad mul juba lugemisjärge . Päris huvitavad olid ka kaks lugu kõmulise kultuurinäitsiku Normani Kristina teemal, üks nii enam-vähem filmiarvustus, teine intervjuu. Ma ei olnud päris hästi sotti saanud, mis teda kõiki neid skandaale tekitanud ettevõtmisi tegema on pannud, aga see intervjuu oli päris paljuütlev ja jättis temast päris hea mulje - see haakus tugevasti samuti täna postkasti potsatanud raamatuajakirjast Lugu leitud Vonneguti Kurti vastusega küsimusele "Kas kõige üle võib naerda?": "Nojah, võib-olla Auschwitzi üle ma ei naeraks. Aga samas, ehk olid seal surmaminejatel oma naljad, jah, tõenäoliselt olid." Millega ma võin ainult nõustuda: kui sul on midagi, mille üle sa ei saa irvitada, siis oled sa tahes-tahtmata aheldatud millegi külge ega suuda maailma näha adekvaatselt, jumalikust aspektist, kui nii võib öelda...
Iesgi Sirbi viimane lehekülg sisaldas midagi lugemisväärset. Nojah, ammu enam ei ole Sirbis huumorilehekülge ja mõne aja tagune üürikeseks jäänud naljalisalehe katsetus on ka hingusele läinud, aga võib-olla kuidagi sellest mõjutatult oli just sinna asetatud teade Kultuurkapitali aastapreemiate jagamise kohta, millest võis leida ka järgmise rea: "Urmas Sisask - universumi armastuse vahendamise eest". Kuigi muusikaväline inimene, ei ole mul, nii palju kui ma kuulnud olen, midagi tema muusika vastu ega ka nonde astromusikaalsete mõtete vastu ja ma üldse ei kahtle, et ta on väärt nii seda kui ka muid preemiaid, aga sellise põhjenduse väljakäimine, njah, see oli küll ootamatu...
Aga noh, eks ta ole, nagu juba osundatud suur kirjamees öelnuks, täna sattusin veel ühe ootamatu keelelise ilmingu peale, nimelt sellise sõna nagu "terviseennetus" peale. Nii palju kui ma suutsin aru saada, mõeldakse selle all ennetavaid samme, mida tuleb astuda või peaks astuma selleks, et tervis ei halveneks. Ennetus tõepoolest tähendab ju millegi vältimist, eelnevat tegevust, et miski ei saabuks. Aga kui see nüüd tervisele otsa pookida, siis mina loen sellest küll soovitule sootuks vastupidist välja - mingit tegevust, millega ennetada tervist, terveolekut... Samas väike guugeldamine näitas, et seda on kasutatud ja kasutatakse ka rahvusvahelistes lepingutes, nii et ju ta siis oma pigem hirmutavast tähendusest hoolimata ametlikult heaks kiidetud sõnaühend on...
Loetud: TM Kodu ja ehitus 1/2011; Lugu, talv/kevad 2011
Vaadatud. NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV), Der Rasenmäher-Mann (RTL2)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: tasuta kõrgharidus - lollitamine? (Postimees, 04.02.2011)
Tänane Sirp oli päris suures ulatuses loetav õnneks, kuigi see (valimis)poliitiline temaatika ikka kipub räigelt üalju ruumi saama. Madise Üllelt oli üks iseenesest huvitav, aga paraku suhteliselt pisike ja sestap veidi vähepakkuv mõtisklus, kuidas seda öeldagi, teabevabaduse teemal, lähtekohaks mõistagi Wikileaks, mis on rohkemaidki mõtlejaid ja arvajaid viimastel aastatel sellest kirjutama ja rääkima pannud. Seal oli sees üks väga tänuväärt mõte, nimelt "Inimesel on vaja ettenägelikkust ja tundetaipu", kuid sellest hoolimata jäi mulle mulje, et autor ise arvab, et täielik avalikkus, ka näiteks mõtete lugemine, oleks siiski halb või mitte vähemalt hea asi. Mis on mind alati pannud imestama selliste arutelude juures, sest kuigi mõtete lugemise masinat tõepoolest veel olemas ei ole (prototüübid küll on, aga need on esialgu veel äärmiselt piiratud ja pigem suudavad öelda, mis laadi asjadest mõeldakse, mitte täpset mõtet ennast - kuigi võib-olla see viimane ongi keerulisem ja sõnastatud mõte on selline, mida ajus puhtal kujul niimoodi ei esinegi, koosnedes mitmest sisendist, mis saavadki kokku alles selsamusel sõnastamise hetkel), siis ei ole ju seetõttu, et inimolend ei ole võimeline tegutsema teisiti, kui ta mõtleb, tähelepanelikule vaatlejale sisuliselt mõtete lugemine tegude põhjal eriti raske kunst. Nojah, loomulikult võib ju teeselda, aga ka see on mõte, mõte teeselda, ning varem või hiljem kas selgub see mõte-taotlus, mille nimel teeseldi, või siis muutubki algne teesklus sootuks algse ajendi teeselda ning muutub ise reaalsuseks. Nii et ma jään alati jänni mõistmisega, miks seda privaatsust ja mitteavalikkust õieti vaja on - mitte et varjamises iseenesest midagi halba oleks, aga ma ei suuda peale kurjade mõtete-taotluste küll näha ühtegi põhjust, miks seda vaja peaks olema...
Täiesti üllatuslikult leidsin lugemist isegi muusikarubriigist, kus oli väga kenasti kirjutatud sellisest asjast nagu parmupill. Õieti tõmbas küll kõige enam seal tähelepanu selle ingliskeelse nimetuse Jew's harp tõlgendus, mis küll mõningate suurte sõnaraamatute kohaselt just eriti põhjendatud pole, kuigi ka ümber lükata on seda raske, aga artikkel oli ka muidu huvitav.
Veel tasub ära mainida alati mõnu ja naudinguga loetava Sirkeli Mati pikka lugu W. G. Sebaldist, keda ma paraku küll lugenud ei ole, aga kelle nimi on nii paljudes kohtades ja seostes nii sageli ette tulnud, et nii mõnedki tema teosed ootavad mul juba lugemisjärge . Päris huvitavad olid ka kaks lugu kõmulise kultuurinäitsiku Normani Kristina teemal, üks nii enam-vähem filmiarvustus, teine intervjuu. Ma ei olnud päris hästi sotti saanud, mis teda kõiki neid skandaale tekitanud ettevõtmisi tegema on pannud, aga see intervjuu oli päris paljuütlev ja jättis temast päris hea mulje - see haakus tugevasti samuti täna postkasti potsatanud raamatuajakirjast Lugu leitud Vonneguti Kurti vastusega küsimusele "Kas kõige üle võib naerda?": "Nojah, võib-olla Auschwitzi üle ma ei naeraks. Aga samas, ehk olid seal surmaminejatel oma naljad, jah, tõenäoliselt olid." Millega ma võin ainult nõustuda: kui sul on midagi, mille üle sa ei saa irvitada, siis oled sa tahes-tahtmata aheldatud millegi külge ega suuda maailma näha adekvaatselt, jumalikust aspektist, kui nii võib öelda...
Iesgi Sirbi viimane lehekülg sisaldas midagi lugemisväärset. Nojah, ammu enam ei ole Sirbis huumorilehekülge ja mõne aja tagune üürikeseks jäänud naljalisalehe katsetus on ka hingusele läinud, aga võib-olla kuidagi sellest mõjutatult oli just sinna asetatud teade Kultuurkapitali aastapreemiate jagamise kohta, millest võis leida ka järgmise rea: "Urmas Sisask - universumi armastuse vahendamise eest". Kuigi muusikaväline inimene, ei ole mul, nii palju kui ma kuulnud olen, midagi tema muusika vastu ega ka nonde astromusikaalsete mõtete vastu ja ma üldse ei kahtle, et ta on väärt nii seda kui ka muid preemiaid, aga sellise põhjenduse väljakäimine, njah, see oli küll ootamatu...
Aga noh, eks ta ole, nagu juba osundatud suur kirjamees öelnuks, täna sattusin veel ühe ootamatu keelelise ilmingu peale, nimelt sellise sõna nagu "terviseennetus" peale. Nii palju kui ma suutsin aru saada, mõeldakse selle all ennetavaid samme, mida tuleb astuda või peaks astuma selleks, et tervis ei halveneks. Ennetus tõepoolest tähendab ju millegi vältimist, eelnevat tegevust, et miski ei saabuks. Aga kui see nüüd tervisele otsa pookida, siis mina loen sellest küll soovitule sootuks vastupidist välja - mingit tegevust, millega ennetada tervist, terveolekut... Samas väike guugeldamine näitas, et seda on kasutatud ja kasutatakse ka rahvusvahelistes lepingutes, nii et ju ta siis oma pigem hirmutavast tähendusest hoolimata ametlikult heaks kiidetud sõnaühend on...
Loetud: TM Kodu ja ehitus 1/2011; Lugu, talv/kevad 2011
Vaadatud. NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV), Der Rasenmäher-Mann (RTL2)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: tasuta kõrgharidus - lollitamine? (Postimees, 04.02.2011)
4.2.11
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpisin veidi jalutuskäiguga kõrvalasuvasse kauplusse toiduvarude täiendamise eesmärgil. Maapinnast kõrgemal oli ilm kena, puhus kaunis tuul ja selline mõnus kõledus tungis kontidesse, aga maapinnal oli külmakuule täiesti ebaiseloomulikult ja vastaselt mingi löga, sest ilm oli vahepeal maru soojaks läinud, aga noh, kui käia nagu Tammetõru seiklustes ringi nina püsti ja silmad filosofeerivalt taeva poole kergitatud, siis võis ju selle ka ära unustada...
Õhtune Mageia tõlkemeeskondade esindajate kohtumine, mis sedakorda hoolimata viimati kokku lepitud intervallist siiski kokku kutsuti, oli üsna teaberohke või vähemalt huvitav. Eelkõige muutis selle niisuguseks tõik, et üks meist sättis hiljaaegu Transifexis üles paar projekti (täpsemalt juba varemgi mainitud internetihääletuse keskkond Epoll ja kassamüügi rakendus LemonPOS), mille peal on võimalik veidi harjutada ja harjuda selle keskkonnaga, enne kui see Mageia tõlgete vajadusteks juba Mageia enda masinates üles seatakse. Mul oli proovides esinenud mõningaid tõrkeid, aga nagu ime läbi kadusid need just kohtumise ajal, nii et võib öelda, et see süsteem paistab töötavat küll. Ja et see pakub nii võimalust tõlkefaile alla laadida, neid kodus või mõnes muus mugavas kohas töödelda ning siis taas üles laadida kui ka otse internetis tõlkida, siis paistab see olevat päris hea süsteem (nojah, selle õige pisut visuaalselt erinevat sõsarat Fedoras olen ma juba varemgi vististi hea sõnaga meeles pidanud, nii et pole imestada, et ka nii-ütelda puhas Transifex meeldiva mulje jättis). Karta on muidugi, et ka Mageia tõlkimine jääb valdavalt mu enda õlule, sest kuivõrd tõlked võetakse samuti valdavalt Mandrivast üle, siis ei teki nähtavasti kellelgi huvi kas täielikult või peaaegu täielikult tõlgitud distro kallale isegi asuda, hea, kui keegi vahel millegi kohta negatiivset arvamustki avaldab... Lisaks öeldi ka välja, et nüüd peaks juba kindel olema, et Mageia esimene alfa näeb ilmavalgust 14. veebruaril (vt täpsustatud ajakava), niisiis kümmekonna päeva pärast. Nojah, rõhutati muidugi ka seda, et see EI OLE mõeldud nii-ütelda tavakasutajatele, isegi mitte proovimiseks, vaid eelkõige arendajatele endale ja osaliselt ka "kutselistele" testijatele. Kohtumise kokkuvõtet võib lugeda siit ja täielikku logi siit.
Loetud: TM Kodu ja Ehitus 1/2011
Vaadatud: Valimisstuudio (ETV), Grace'i päästmine (TV3)
Õhtune Mageia tõlkemeeskondade esindajate kohtumine, mis sedakorda hoolimata viimati kokku lepitud intervallist siiski kokku kutsuti, oli üsna teaberohke või vähemalt huvitav. Eelkõige muutis selle niisuguseks tõik, et üks meist sättis hiljaaegu Transifexis üles paar projekti (täpsemalt juba varemgi mainitud internetihääletuse keskkond Epoll ja kassamüügi rakendus LemonPOS), mille peal on võimalik veidi harjutada ja harjuda selle keskkonnaga, enne kui see Mageia tõlgete vajadusteks juba Mageia enda masinates üles seatakse. Mul oli proovides esinenud mõningaid tõrkeid, aga nagu ime läbi kadusid need just kohtumise ajal, nii et võib öelda, et see süsteem paistab töötavat küll. Ja et see pakub nii võimalust tõlkefaile alla laadida, neid kodus või mõnes muus mugavas kohas töödelda ning siis taas üles laadida kui ka otse internetis tõlkida, siis paistab see olevat päris hea süsteem (nojah, selle õige pisut visuaalselt erinevat sõsarat Fedoras olen ma juba varemgi vististi hea sõnaga meeles pidanud, nii et pole imestada, et ka nii-ütelda puhas Transifex meeldiva mulje jättis). Karta on muidugi, et ka Mageia tõlkimine jääb valdavalt mu enda õlule, sest kuivõrd tõlked võetakse samuti valdavalt Mandrivast üle, siis ei teki nähtavasti kellelgi huvi kas täielikult või peaaegu täielikult tõlgitud distro kallale isegi asuda, hea, kui keegi vahel millegi kohta negatiivset arvamustki avaldab... Lisaks öeldi ka välja, et nüüd peaks juba kindel olema, et Mageia esimene alfa näeb ilmavalgust 14. veebruaril (vt täpsustatud ajakava), niisiis kümmekonna päeva pärast. Nojah, rõhutati muidugi ka seda, et see EI OLE mõeldud nii-ütelda tavakasutajatele, isegi mitte proovimiseks, vaid eelkõige arendajatele endale ja osaliselt ka "kutselistele" testijatele. Kohtumise kokkuvõtet võib lugeda siit ja täielikku logi siit.
Loetud: TM Kodu ja Ehitus 1/2011
Vaadatud: Valimisstuudio (ETV), Grace'i päästmine (TV3)
3.2.11
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis natuke rohkem kui ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks (õieti võiks ju öelda, et artikleid oli kolm, aga kaks neist olid sellised tillukesed, et ka kokku ei anna üht õiget mõõtu artiklit välja...). Muidu rien.
Loetud: Tehnikamaailm 2/2011
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2)
Loetud: Tehnikamaailm 2/2011
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2)
Teisibased mõtted
Peaaegu täiesti tööväline päev, mida täitsid väga mitmesugused üritused, alustades juba varahommikul Postimehe korraldatava arvamusliidrite lõunaga, millele mingil mulle seniajani lõplikult selgimata põhjusel on mindki juba mitu aastat kutsutud. See oli, nagu ikka, selline suhtlemisüritus, millele aitab kindlasti kaasa ka suhteliselt piiratud ruum ja selle ruumi kohta väga palju inimesi. Ja nagu ikka, olid ka ettekanded, mille üldteemaks sedakorda oli "Kuidas vanadus üle elada", täiesti head, eriti Vetemaa Ennu mõttearendused talle omases hoogsas stiilis. Ja loomulikult ei ole ka midagi halba öelda Olümpia köögi ning laualekantu kohta. Õnneks oli kõige selle headuse juures kohal ka mõningaid inimesi, keda ma nii palju tunnen, et nendega veidi juttu vesta, nii et selles mõttes võib seda üritust õnnestunuks pidada.
Õhtupoolikul lisandus sellele veel järjekordne Vaba tarkvara klubi koosviibimine, kuhu Jaanus mind sedakorda veidi alatult kaasa meelitas, andes mõista või vähemalt tekitades tunde, et ma saan seal rohkemal määral suud paotada, et KDE-st rääkida. Päris seda, mida ma ekslikult olin arvanud, siiski ei juhtunud, aga ega pole ka põhjust kahetseda, et ma seal käisin - ka need paar tundi möödusid üsna mõtestatult ja igal juhul oli ka mõningaid selliseid asju, mida endale targu kõrva taha kirjutada.
Kui lisada, et päeva mahtus veel ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ning kandekeskuses paari raamatupaki järel käimine, siis on selge, et (põhi)töö peale jagus aega imevähe (aga siiski jagus!). Olgu siin ka ära mainitud nende Krisostomusest teele lähetatud raamatupakkide sisu:
Loetud: Tehnikamaailm 2/2011
Vaadatud: Starman (Yle2), Eureka (TV6)
Õhtupoolikul lisandus sellele veel järjekordne Vaba tarkvara klubi koosviibimine, kuhu Jaanus mind sedakorda veidi alatult kaasa meelitas, andes mõista või vähemalt tekitades tunde, et ma saan seal rohkemal määral suud paotada, et KDE-st rääkida. Päris seda, mida ma ekslikult olin arvanud, siiski ei juhtunud, aga ega pole ka põhjust kahetseda, et ma seal käisin - ka need paar tundi möödusid üsna mõtestatult ja igal juhul oli ka mõningaid selliseid asju, mida endale targu kõrva taha kirjutada.
Kui lisada, et päeva mahtus veel ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ning kandekeskuses paari raamatupaki järel käimine, siis on selge, et (põhi)töö peale jagus aega imevähe (aga siiski jagus!). Olgu siin ka ära mainitud nende Krisostomusest teele lähetatud raamatupakkide sisu:
- F. Báez. A Universal History of the Destruction of Books from Ancient Sumer to Modern Iraq
- D. Webb. Medieval European Pilgrimage
Loetud: Tehnikamaailm 2/2011
Vaadatud: Starman (Yle2), Eureka (TV6)
1.2.11
Esmabased mõtted
Üldiselt tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimise päev, kuigi jäi mitmesugustel, siin üksikasjalikumalt lahti kirjutamata jäävatel põhjustel lühemaks, kui oleks võinud oodata ja eeldada ja arvata. Väikese kõhkluse järel otsustasin täna siiski jätkata nende Mandriva tarkvarapakettide lühikirjelduste tõlkimisega, sest KDE rindel ei ole midagi nii hirmus pakilist, mis ei kannataks nädalat oodata (lisaargument oli see, et eile õhtul koliti KDE põhiasjad, see tähendab kdelibs ja kdebase, üle SVN-ist Gitti, mis nõuab nähtavasti mõningaid, tõsi küll, mitte kuigi märkimisväärseid muudatusi mu koduse süsteemi ülesehituses, et tõlkimine saaks ikka edukalt endiselt jätkuda). Et eelmine esmaspäev jõudsin lõpule rubriigi "main" tõlgetega, siis järgnes täna rubriik "contrib" ehk mõnevõrra vähemolulisem tarkvara. Aga jah, nagu juba siis öeldud, on seda ikka kohutavalt palju: failis on kokku 10 779 sõnet, millest seni oli tõlgitud 459 (ja needki vajavad ülevaatamist, sest on juba aastate tagant) ning täna lisandus vaid nii 670. Ja et see on mõnevõrra vähem olulisem tarkvara distributsiooni kui terviku seisukohalt, siis on seal ka palju sellist üsna erialast tarkvara, mille puhul isegi lühikirjelduse tõlkimine võib vajada tõsiseid eriteadmisi (näiteks täna jäidki mitmed R-i moodulid tõlkimata, sest see on väga põhjalik statistikatarkvara, aga minu teadmised statistika matemaatilisest küljest on tagasihoidlikult öeldes tagasihoidlikud...) Eks vaatab, kui palju jõuab ja viitsib neid contribi asju ära teha...
Mandriva lainelt tuli täna ka uudis, mille sisu oli see, et selleaastase väljalaske Mandriva Linux 2011 graafik nihkub veidi edasi, nii et lõplik väljalase peaks jääma jaanipäevaeelsesse aega. Küll aga lasti muidu täna oodatud alfa asemel välja nõndanimetatud Technology Preview, mille peamiseks eripäraks (mis, nagu võis aru saada, jääb püsima) on see, et enam ei ole jagunemist Mandriva Freeks ja Mandriva One'iks, vaid on üks ja ainus Mandriva Desktop ISO-failina, mida võib kasutada nii Live CD-na (varasem Mandriva One) kui ka paigaldamiseks (varasem Mandriva Free). Ma ei hakka siin üle kordama seda põgusat uue tarkvara loendit, mida võib osutatud uudiseski näha, võin aga omalt poolt öelda, et eriti see üleminek rpm4 pealt rpm5 peale on olnud ikka päris vaevaline - alles täna hommikul jõudsin nii kaugele, et õnnestus üle mitme nädala korralikult oma süsteemi taas uuendada. Siiski tundus täna, et nüüd juba asi sujub, nii et ehk läheb asi korda ka neil, kes seda TP-d üritavad paigaldada, olgu puhtal kujul või varasema süsteemi uuendusena.
Loetud: Tehnikamaailm 2/2011
Vaadatud. 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6)
Tarkvaratõlked:
Mandriva
Mandriva lainelt tuli täna ka uudis, mille sisu oli see, et selleaastase väljalaske Mandriva Linux 2011 graafik nihkub veidi edasi, nii et lõplik väljalase peaks jääma jaanipäevaeelsesse aega. Küll aga lasti muidu täna oodatud alfa asemel välja nõndanimetatud Technology Preview, mille peamiseks eripäraks (mis, nagu võis aru saada, jääb püsima) on see, et enam ei ole jagunemist Mandriva Freeks ja Mandriva One'iks, vaid on üks ja ainus Mandriva Desktop ISO-failina, mida võib kasutada nii Live CD-na (varasem Mandriva One) kui ka paigaldamiseks (varasem Mandriva Free). Ma ei hakka siin üle kordama seda põgusat uue tarkvara loendit, mida võib osutatud uudiseski näha, võin aga omalt poolt öelda, et eriti see üleminek rpm4 pealt rpm5 peale on olnud ikka päris vaevaline - alles täna hommikul jõudsin nii kaugele, et õnnestus üle mitme nädala korralikult oma süsteemi taas uuendada. Siiski tundus täna, et nüüd juba asi sujub, nii et ehk läheb asi korda ka neil, kes seda TP-d üritavad paigaldada, olgu puhtal kujul või varasema süsteemi uuendusena.
Loetud: Tehnikamaailm 2/2011
Vaadatud. 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6)
Tarkvaratõlked:
Mandriva
Subscribe to:
Posts (Atom)