Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: FC Levadia - Nõmme Kalju (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: eluta võib elada, aga surmata? (Postimees, 06.08.2011)
7.8.11
Reedesed mõtted
Suuremalt jaolt tavaline tööpäev, millesse tegin katkestuse väljaskäiguga, täpsemalt siis külaskäiguga oma kalli emme juurde. Kuhu mõistagi tõmbas väga ahvatlus hakklihakastme järele :-) mis mulle hirmsasti maitseb, aga mille valmistamise nipid mul endal ikka veel nagu hästi näpus ei ole, küll aga keelel selgelt erinevus enda ja ema tehtu vahel... Nojah, tegelikult oli muidugi ka teisi põhjuseid... Mitme tunni pärast lahkudes oli hoolas ema kaasa pannud ka üsna mitu ristsõna, mida tema pika puhkusereisi ajal oli tublisti kogunenud, ning nende "läbitöötamine" võttis samuti omajagu aega (eriti Kuma Kange, mis seekord sisaldas mu meelest tavalisest isegi veidi rohkem arvestatava raskusastmega puremist), pakkudes aga siiski, nagu ikka, meeldivat vaimset naudingut.
Tänane Sirp oli ootamatult lugemisrohke, eriti kui võrrelda eelmisega - paistab, et ka kirjutajatele ja toimetajatele oli kohale jõudnud, et suvepuhkus on tegelikult ka läbi ja aeg hakata midagi tegema. Suhteliselt huvitavad olid taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendet kirjutised, võib-olla veidi liialdatult optimistlikus toonis, aga siiski. See käib eriti Kaljulaiu Kersti artikli "Korralik riik on meil" kohta, aga samast vaimust olid kantud ka teised rubriigi lood. Mitte et see halb oleks, lausa vastupidi, ka Kaljulaiu artiklis oli huvitavaid mõtteid ja võrdlusi. Muidugi, ajaloolase hingega inimesele nagu mina oli märksa huvitavam Karjahärmi Toomase ülevaateline arvustus Tannbergi Tõnu raamatu kohta, mis 20 aasta taha vaatamise asemel heitis pilgu 200-aastasele ajavahemikule, tolleke kurikuulsale "rahuajale Vene kotka tiiva all". Ja et rubriik või sellega haakuvad lood kokku võtta, siis viimse lehekülje Oti Marguse "Talgud ja vaaraod" oli tõeliselt nauditav lugemine: minu arusaamisi mööda küll täiesti valesid radu pidi kulgev, aga igal juhul väga huvitav lähenemine "ühiskonnale" ja "Eesti Nokiale" kohe kindlasti.
Sedasama liialdatud optimistlikku vaimu võis kohata ka kirjandusrubriigis, näiteks Toomingu Jaani loos Masingu Uku valikteose "Aarded tellistes" kohta, mida lugedes heiastusid miskipärast kohe silme ette surematud Mägi Kurdla ja veel enam August Laurij teosed... :-) Aga see-eest Läänemetsa Märdi arvustus uusima Daodejingi tõlke või õigemini muganduse kohta oli väga tõsiselt võetav ja põhjalik lugemine. Ja mul ei oleks midagi selle vastu, kui artikli lõpus vahendatud arvamus, et Laozi tõlkeid ja tõlgendusi võiks ilmuda umbes sagedusega üks aastas, ka tõepoolest teoks saaks.
Ja lõpetuseks: Märka Veikol õnnestub tihtipeale (paraku mitte alati) tabada midagi väga ootamatut ja see ka sõnaosavalt kirja panna - sedakorda olid siis vaatluse all tootenimed, samuti seotult nende arenguga viimasel paarikümnel aastal. Kokkuvõte "tõelisele rahvusvahele kahekümne iseseisvusaastaga määratud saatus on viina kaanida ja leiba peale näsida" on, ütleme, mõtlemapanev :-)
Loetud: Sirp, 05.08.2011
Vaadatud: mitte muhvigi
Tänane Sirp oli ootamatult lugemisrohke, eriti kui võrrelda eelmisega - paistab, et ka kirjutajatele ja toimetajatele oli kohale jõudnud, et suvepuhkus on tegelikult ka läbi ja aeg hakata midagi tegema. Suhteliselt huvitavad olid taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendet kirjutised, võib-olla veidi liialdatult optimistlikus toonis, aga siiski. See käib eriti Kaljulaiu Kersti artikli "Korralik riik on meil" kohta, aga samast vaimust olid kantud ka teised rubriigi lood. Mitte et see halb oleks, lausa vastupidi, ka Kaljulaiu artiklis oli huvitavaid mõtteid ja võrdlusi. Muidugi, ajaloolase hingega inimesele nagu mina oli märksa huvitavam Karjahärmi Toomase ülevaateline arvustus Tannbergi Tõnu raamatu kohta, mis 20 aasta taha vaatamise asemel heitis pilgu 200-aastasele ajavahemikule, tolleke kurikuulsale "rahuajale Vene kotka tiiva all". Ja et rubriik või sellega haakuvad lood kokku võtta, siis viimse lehekülje Oti Marguse "Talgud ja vaaraod" oli tõeliselt nauditav lugemine: minu arusaamisi mööda küll täiesti valesid radu pidi kulgev, aga igal juhul väga huvitav lähenemine "ühiskonnale" ja "Eesti Nokiale" kohe kindlasti.
Sedasama liialdatud optimistlikku vaimu võis kohata ka kirjandusrubriigis, näiteks Toomingu Jaani loos Masingu Uku valikteose "Aarded tellistes" kohta, mida lugedes heiastusid miskipärast kohe silme ette surematud Mägi Kurdla ja veel enam August Laurij teosed... :-) Aga see-eest Läänemetsa Märdi arvustus uusima Daodejingi tõlke või õigemini muganduse kohta oli väga tõsiselt võetav ja põhjalik lugemine. Ja mul ei oleks midagi selle vastu, kui artikli lõpus vahendatud arvamus, et Laozi tõlkeid ja tõlgendusi võiks ilmuda umbes sagedusega üks aastas, ka tõepoolest teoks saaks.
Ja lõpetuseks: Märka Veikol õnnestub tihtipeale (paraku mitte alati) tabada midagi väga ootamatut ja see ka sõnaosavalt kirja panna - sedakorda olid siis vaatluse all tootenimed, samuti seotult nende arenguga viimasel paarikümnel aastal. Kokkuvõte "tõelisele rahvusvahele kahekümne iseseisvusaastaga määratud saatus on viina kaanida ja leiba peale näsida" on, ütleme, mõtlemapanev :-)
Loetud: Sirp, 05.08.2011
Vaadatud: mitte muhvigi
5.8.11
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust ja veidi tööaja vähenemist Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC kohtumine. Vahepeal, pärast väljalaske ilmumist, jäid need soiku, aga nüüd siis jälle. Ega palju asjalikku juttu polnud rääkida, sest, nagu öeldud, väljalase on veel värske, vaid paarikuine, ja üheksakuuline arendustsükkel tähendab, et tõlkijatel on veel õige palju aega, enne kui midagi uut sündima hakkab. Siiski sai otsustatud, et Transifexi tekitatakse arvatavasti juba järgmisel nädalal Mageia 2 nime kandev projekt, kas või selleks, et saaks tõlkeid üle vaadata ja vajadusel parandada, nii et sellest ka kasu tõuseks (projektiga Mageia 1 ju enam midagi ei juhtu), või siis ka neid täiendada (mõistetavalt pole kaugeltki kõigis keeltes tõlge 100% peal nagu eesti keeles...). Täpsemalt võib kohtumise kokkuvõtet lugeda siit ja täielikku logi siit.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
4.8.11
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe loo tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Seitseteist kevadist hetke (ETV)
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Seitseteist kevadist hetke (ETV)
3.8.11
Teisibased mõtted
Valdavas osas tavaline tööpäev, mille õhtupoolikust küll võttis teatava osa enda alla kohaliku Mageia kasutajate grupi juba teine (või ka kolmas, sõltuvalt kuidas lugeda - protokolli vaadates paistab siiski olevat kolmas...) kokkusaamine. Eelmise jätkuna kulges see selliste põhimõtteliste küsimuste tähe all, nagu nime valimine, põhikirjakavandi arutamine ja nii edasi. Seda muidugi kõige selle hea ja hüva saatel, mida oli taas pakkuda Buffalo pubil. Kuigi tundus, et meie sealviibimine kipub pubile halvavalt mõjuma: eelmine kord tõsteti meid sellest hoolimata, et uksel ilutses sulgemisajana kell 23, juba 22 välja ja täna teatati lausa, et 21 suletakse uksed... Millest ajendatuna sai järgmiseks korraks (septembri algul) kohtumine kokku lepitud sootuks Rakveres - võib-olla õnnestub ka sealsed kõrtsitöötajad mõistusele tuua ja varem kodusoojust nautima saata... :-) Aga see selleks, põhimõttelised otsused õlle ja snäkside kõrval kõlasid nii, et lodoava (ja eeldatavasti septembris registreerimistaotlust esitava) ühenduse nimeks saab "Eesti Mageia kasutajad" (lühendatult EMK - loodetavasti ei aja siiski keegi seda segi Eesti metodisti kirikuga...) ning ka põhikirjamustand sai täiendatud mõningate täpsustustega, eelkõige loodava ühenduse eesmärkidega mõistagi. Samuti peeti vajalikuks luua ühenduse liikmetele, aga ka teistele huvilistele omaette postiloend, milleks kena võimaluse pakub teada-tuntud Google Groups. Tehtud-mõeldud või kuda see Kose vanasõna kõlaski ning nüüd on siis Google Groupsis kenasti olemas samuti nime "Eesti Mageia kasutajad" kandev grupp ja vastav postiloend, esialgu veel neitsilikult tühi ja puutumata, aga küll ta täitub...
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Hübriid (TV6; hoopis teine asi kui eilne Kanal12 film, mis eesti keeli küll sama pealkirja kandis, aga originaalis siiski Splice oli, tänane aga hoopis Hybrid - ja kahtlemata oli eilne oluliselt etem...)
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Hübriid (TV6; hoopis teine asi kui eilne Kanal12 film, mis eesti keeli küll sama pealkirja kandis, aga originaalis siiski Splice oli, tänane aga hoopis Hybrid - ja kahtlemata oli eilne oluliselt etem...)
2.8.11
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele kulunud päev, kuid siiski siin lähemalt lahti seletamata jäävatel põhjustel mõnevõrra napivõitu selline. Taas kulus kogu aur KDE peale ja taas, mõneti üllatuslikult, stabiilse haru peale. Sedakorda väga kiiresti, otsekohe pärast KDE SC 4.7 ilmumist, porditi arendusharust tagasi viimase kuu jooksul, kui kehtis juba stringide muutmise keeld, tehtud muudatused ja täiendused käsiraamatutes ning nendega ma täna siis tegelesingi. Ja nende mainimata jäävate põhjuste tõttu tegelen veel ka järgmisel nädalal...
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Hübriid (Kanal12), Ebatavaline perekond (FoxLife), V - Die Besucher (Pro7)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Hübriid (Kanal12), Ebatavaline perekond (FoxLife), V - Die Besucher (Pro7)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
1.8.11
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest küll samuti lõikas oma teatava osa juba eile alustatud, aga alles täna lõpule jõudnud artiklite tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Tehnikamaailm 8/2011
Vaadatud: Langev taevas: varjupaik (Showtime), Pushing Daisies (Kanal2), Suure Kanjoni kadunud aare (TV3)
Loetud: Tehnikamaailm 8/2011
Vaadatud: Langev taevas: varjupaik (Showtime), Pushing Daisies (Kanal2), Suure Kanjoni kadunud aare (TV3)
Subscribe to:
Posts (Atom)