Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi pisikese lünga registreerimata elukoha lähedase kaupluse külastamine koduse toiduainevaru täiendamise eesmärgil.

Tänane Sirp mõneti üllatuslikult ei olnudki pühadejärgselt tühi, vaid lausa vastupidi, sisaldas õige mitu loetavat lugu, alates juba kolmandat ehk potentsiaalselt selle väljaande kõige tähtsamat lehekülge täitnud Alliku Jüri kirjutisega demokraatiast ja mesilastest - jah, kui selline kooslus tundub kummastav, siis tasub kindlasti see lugu läbi lugeda. Aga lugeda tasub seda ka muidu.

Mu kalduvusi ja tunge arvestades oli loomulikult nauditav ajalehest eest leida ajaloole pühendatud paarislehekülg. Kui Karjahärmi Toomase kirjutis Aitsami Mihkli lõpuks trükki jõudnud 1905. aasta raamatust oli lühem ja veidi akadeemilisem, siis Lusti Kersti pikem kirjatükk valgustas mitmeti (ja natuke nutuselt - kuigi õigustatult) laiemalt nii raamatut ennast kui ka temaatikat. Selles on tal kahtlemata õigus, et pärast õige mitut aastakümmet, mille kestel taoti otsekui kuvaldaga valimatult kõigile pähe klassivõitluse teooriat ja praktikat, tuli taasiseseisvumise järel järsk võnge vastassuunas ning näituseks mõisnike ja talupoegade vahekordi hakati suisa idülliliselt kujutama. Nojah, kahtlemata selliseid või sellelähedasi vahekordi ju episooditi ning vähemal või suuremal määral ka oli, aga ei saa vaielda, et nii saja või enama aasta tagustes kirjutistes väljendub täiesti selgelt mõlemal poolel teadmine, et ollakse erinevast maailmast, nimetatagu seda siis tagantjärele klassivaheks või toonases kõnepruugis seisuse- või kihierinevuseks.

Mõistagi pakkus huvi ka Tannbergi Tõnu arvustus hiljuti ilmunud Robertsi Andrew "Sõjatormi" kohta - nii seepärast, et ma seda teost õige mitut puhku sirvisin eelmise aasta sügiskuudel, kui ka seepärast, et selle sirvimise põhjuseks oli asjaolu, et ma ise parajasti sama temaatikat käsitlevat teost tõlkisin, mistõttu see arvustus läks veel enam korda :-) Võimalik, et selle kirjutise ja veel mõningate vahepealt silma ja kõrva jäänud tähelepanekute valguses tuleb käsikirjas mõningaid parandusi teha, kui see ringiga taas mu kätte jõuab...

Mõningat huvi pakkus ka Tiidu Ene-Margiti kirjutis praegu käivast rahvaloendusest, millest ma leidsin kinnitust tasapisi tekkinud arvamusele, et lisaks sellele, et rahvaloendust on vaja korraldada nii-ütelda rahvusvahelise kompatiibluse huvides, on selle üks olulisemaid eesmärke täita seda lünka, mida ilmselt nii mõnegi võimukandja või ka lihtsalt inimese arvates on tekitanud "sissekirjutuse" kaotamine (kuigi see "elukoha registreerimise" kujul on nõrgemalt siiski ju tagasi tulnud). Ehk siis - eri registrite põhjal on ju tegelikult üsna suure täpsusastmega teada nii elanikud/kodanikud kui ka eluruumid, aga nende omavaheline kokkuviimine on problemaatiline. Eks see ole ilmselt siiski rohkem Eesti väheste "suurlinnade" probleem, kes oma elanike üle järge ei jõua pidada .- väiksemates kohtades, on mul alust arvata, on enamasti väga pisikese kõikumisega (püsi)elanike arv ja asupaik teada. Ja sellega võib ka muidugi nõus olla, et vähegi arvestatavat teavet murrete kõnelemise kohta naljalt muud moodi ei saa kui niisuguse võimalikult kõiki hõlmava küsitlusega.

Köitvat lugemist sisaldas ka Käsperi Kalle lugu Remarque'i maailmast, ajendatuna hiljuti ilmunud "Tagasitee" uustõlkest. Remarque ei ole küll kuulunud mu suurte lemmikute hulka, aga need mõned romaanid, mida ma lugenud olen, on siiski jätnud sügava mulje, mistõttu selline ligemale leheküljepikkune kirjutis haakus kenasti veel meeles elamustega ning kinnistas neid ja andis tausta.

Ja lõpetuseks. See on Sirbil hea komme, et nad avaldavad ka oma aastasisukorra. Ikkagi tegemist küllaltki mahuka ajalehega, kus ei peljata avaldada ka pikemaid kirjutisi. Aga paraku on nad seda selgi aastal teinud kohe täiesti valesti, ajalehe enda veergudel. Või noh, mis ma siin nüüd hukkamõistja olen, aga siiski oleks palju etem, kui see oleks vähemalt keskmistel lehtedel või täiesti eraldi lisalehena (umbes nagu igakvartalilised Kultuurkapitali rahaeraldiste lisad), et seda oleks võimalik kasutada ka eraldiseisva (trükitud) andmebaasina. Praegusel juhul tuleb aga kas vastavad (üksik)lehed välja rebida või lõigata või siis kogu ajaleht alles jätta, mis kumbki ei ole vähemalt mu mätta otsast vaadatuna hea mõte...


Loetud: Sirp, 06.01.2012; M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Spiderwicki kroonika (TV3)

Neljabased mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, millesse tõi meeldivat vaheldust väljaskäik, mille sihtmärk oli Buffalo kõrts ja eesmärk osaleda igakuisel Mageia-sõprade koosviibimisel, mis seegi kord seniajani veniva elik varjusurmas ametliku ühenduse asutamise tõttu oli lihtsalt mõnus jõmisemine eri teemadel, mille keskmes ehk seisiski Mageia, aga mis hargnesid sellest igas mõeldavas suunas. Huvitaval kombel oli sedakorda kogunenud tavapärase(ma) kolme asemel lausa viis inimest, nii et tundub, et mingi huvi siiski olemas on... Ja noh, paistis, et vähemalt üks kohalolnu sai oma teadmisi kui mitte Mageiast, siis vähemalt arvuti tõhusama kasutamise alal omajagu täiendatud, nii et kasulik oli see ka...

Loetud: M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
Vaadatud: Farscape (TV6)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Vikerkaar 12/2011; [digi] jaanuar 2012
Vaadatud: Kosmos '68 - Legendid Vol 1 (ETV), Heroes (TV3), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldusrikkust esiteks ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiseks väike väljaskäik, mis seisnes jalutuskäigus sinna ja tagasi praeguses enam-vähem täiel rinnal nauditavas virvatalveilmas ehk elukohajärgse kandekeskuse külastamises, kus mind ootas ees, tõsi, mõnevõrra üllatuslikult alles pärast kohe õige mitmest inimesest koosneva järjekorra äraootamist, paar saadetist, sealhulgas üks raamatupakike Krisostomuselt, mille sisu olgu ka siinkohal ära mainitud:

• E. James. Europe's Barbarians AD 200-600

Loetud: Vikerkaar 12/2011
Vaadatud: Disko ja tuumasõda (ETV), Taevasina (ETV), Insel des Terrors - Das Massaker von Utøya (RTL2), Farscape (TV6)

Esmabased mõtted

Tagasi jälle tükiks ajaks unarule jäänud rutiini juures, mille kohaselt esmaspäevane päev oli pühendatud tarkvara tõlkimisele. Kogu aru läks seekord taas ja jälle KDE arendusharu peale, kus olid ka paar üksikut uut või ülevaatamist vajavat asja juurde tulnud tulevase KDE 4.8 tõlgetesse, aga peamiselt kulus aeg ja jõud siiski extrageari asjade peale, mis said, nood juba varasemast teada vähesed erandid (KMyMoney, Skrooge, Partitionmanager, Kmid ja uuena Kdenlive) välja arvata, ka igati korda, ning veel enam samuti omaette seisva Calligra peale. Need vooskeemide rakenduse Flow trafaretid on ikka üks tõeline piin ja kadalipp... Umbes 500 oli enne tänast tõlkimata ja umbes 100 jäi neid veel vaja läbi hekseldada. Aga nojah, see-eest tean ma jälle natuke, kuigi üsna natuke rohkem keemialaborite sisustusest, elektriskeemidest, optikast, ehitusest, elussüsteemidest, lavavalgustusest, serveriruumidest, elektroonikaskeemidest, otsuse- ja organisatsiooniskeemidest ja nii edasi ja nii edasi :-) Loodetavasti suutsin ma neist kõigist piisavalt suure suutäie haugata, et nonde skeemidele asetatavate trafarettide tõlked vähegi vett ja kriitikat vastu peavad...


Loetud: Tehnikamaailm 1/2012, TM Kodu ja ehitus 1/2012, Vikerkaar 12/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Farscape (TV6)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Eilses sissekandes äramainimist leidnud pikale veninud rõõmsa aastavahetuse tõttu jäi tänane päev üpris lühikeseks ja oli täidetud suhteliselt rohke kudemisega, kuid siiski, nähtavasti rohkem kohusetundest või puhtast inertsist, tegin natuke töödki ja lisaks andsin Eesti Vabariigi riigikitsetallekesele suurepärase ja kasutamist leidnud võimaluse ennast ja oma eluruume ära ja üle ja läbi lugeda.

Loetud: Tehnikamaailm 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Laubased elik aastalõpused mõtted

Eks ta nüüd kohatult juba uude aastasse jääb, see postitus nimelt, aga mis teha, kui ärasaatmine ja vastuvõtmine ja üldse pidutsemine üle nii igasuguse piiri läheb, et enne pidama ja kirjutama ei saa, kui see va uus juba sügavalt ja poolepõlvini käes on...
Ma tegelikult mõtlesin algul, et aastavahetus läheb nii nagu ikka ehk siis töise tähe all, aga see haiguseidu sees süvendas kuidagi mõtet, et võiks midagi teistmoodi teha... Miska väljusingi õhtu hakul kodunt ja veetsin aastavahetuse meeldivas selts- ja õhkkonnas sootuks mujal eemal - võib-olla ei olnud sellise kergelt käriseva hääle ja poolkinnise ninaga ise kõige parem seltskondlane, aga see-eest nautisin täiega teisi... no ja muidugi ka korralikule masu ületanud "ühiskonnale" iseloomulikku ligemale pooletunnist käristamist ja müristamist ja välgutamist maapinnast taevalaotuseni, mis oli nii suhteliselt täpselt rihitud siinkandi aastavahetuse hetkele ja selle ümber. Tõsi, nii kaugel siiski viibisin olulistest punktidest, et ei hiidhaloneni rinda löödud mõõgapära ega hiidansipit ei silmanud, ehkki pingutasin küll kõigest väest punnitada ja kiigata... aga noh, eks neid jõuab veel näha...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: televiisorit