Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõin vahvat tuisupoiste möllamist nautides veidi vaheldusrikkust elukohajärgse kaupluse külastamisega koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil. Teel sinna ja tagasi tabasin ennast mõttelt, kui õige on ikka see, et mõned kohad kohe on pühad, nii et neis peetakse mingeid riitusi, ehitatakse pühakodasid ja nii edasi - mõte, mida on muidugi korduvalt esitatud ja korduvalt täheldatud ja mida ma viimati kohtasin äsja läbitud Kõivupuu Marju raamatus "101 Eesti pühapaika". Nimelt kavatsetakse mu Tallinna-kodu kõrvale ehitada luteri kirik ja just samma kohta, kus nüüd juba õige mitu aastat on peetud mingit paganlikku riitust, mille nähtavaim osa on jõulu/uusaastapuude (tahaks kangesti öelda -kuuskede, aga selle peale tõuseksid ilmselt kõik botaanikud tagajalgadele...) põletamine... Varasematest usutalitustest sel kohal mul küll andmeid pole, aga küllap neidki peeti...

Tänane Sirp sisaldas üsna palju huvitavat. Haruldase juhtumina oli isegi juhtkiri seekord üsna mõistlik. Eks sellest natuke sellist jõuetut solvumist välja paistis, et kui kuskil on juhtunud midagi, millele kuidagi vastu ei saa, siis tuleb pihta anda millelegi muule, mida veel on rünnata võimalik. Aga samas, tähelepanu juhtimine sellele, et ka rahvusringhäälingu kanalites esineb küllaga "cartlandiseerumist", ei ole sugugi vale. Ehkki nii põhjalik ristiretk "meelelahutuse" vastu, nagu peatoimetaja seda tundub tahtvat, on rohkem mõttetu lahmimine - lõppeks on kultuur tervikuna üks suur meelelahutus, ka see "rahvuslik", mille alalhoidmist lausa põhiseadus sihiks seab. Mis muidugi ei tähenda, et brittide üsna hästi korraldatud meediainvasiooni (see ei puuduta loomulikult ainult Eestit, vaid iseenesest enam-vähem kogu maailma, kuigi sellest kõneldakse vähem kui USA "pehmest jõust" Hollywoodi ja muu sellise kujul) ei tasuks suhtuda mõistliku ettevaatusega ja hoolikalt valida, mida soodustingimustel või lausa tasuta jagatavast vastu võtta ja mida mitte.

Eelnevaga haakus Maiste Valle-Steni võimas ja sapine kogupauk istuva kultuuriministri pihta, mis samuti selle autori puhul haruldasena oli mu meelest üpris asjalikult kirjutatud. Tõsi, tema rünnak on ilmselgelt pigem ideoloogilistest jõujoontest ajendatud, aga sellest hoolimata oli seal õige mitmeid väärt mõtteid. Näiteks tõik, et kultuuriväljaannete väljund internetis pole just kõige parem. Tõsi, kui uurida lähemalt SA Kultuurileht saiti, siis selgub, et olukord pole ka nii tumedates toonides, nagu loost võib mulje jääda, ent tõepoolest, artiklis mainitud Akadeemia on tõesti väljaanne, mis avaldab ainult sisukordi... Ja see polnud muidugi ainuke artiklis olev mõte. Nii et kuigi sootuks teistelt alustelt, aga tuleb nõustuda lõppjäreldusega: "Kuid raamatukogude rolli sisulise tugevnemise ootuses tuleb praegune minister ja tema erakond lihtsalt nagu majanduskriiski üle elada ja ära kannatada. Raske on uskuda, et see poliitiline jõud oskab peale häälte, raha või millegi muu reaalselt kokku loetava ka midagi muud hinnata. Raamatukogude ja raamatukoguhoidjate töö tegelik väärtustamine ja heale järjele edendamine eeldab hoopis teistsugust poliitikat ja ministrit."

Kena oli ka vahetumalt raamatukogudega seotult "raamatukoguinimese" Ärtise Toivo loo avaldamine, mis, tõsi küll, Sirbi peatoimetajale saadetud kirja kujul levis internetimaastikul juba õige mitme kuu eest (näiteks siin).

Äärmiselt hea oli lugeda Made Vahuri pisikest repliiki Eesti orientatsioonide osas (mis oli mõistagi refleksioon mõne aja tagusele Lobjaka Ahto pikemale orientatsiooniloole) - isegi mitte niivõrd sisu pärast, kuivõrd seepärast, et ma olen alati vaimustunud peenest sarkasmist :-)

Nii-ütelda erialasest kretinismist oli loomulikult hea lugeda vanameistri Tarveli Ennu lööva ja silmiköitva pealkirjaga "Mõttesügav ajalooteos" arvustuslikku kirjutist mõne aja eest ilmunud Läti Henriku teemalisele koguteosele, mida Sirbis küll juba varemgi on arvustatud-kirjeldatud, aga rohkem koostajate seisukohalt, mistõttu Tarveli omamoodi kõrvaltvaataja pilk on mõnevõrra huvitavamgi.

Huvitava mõttearendusega teadusajakirjanduse teemal oli maha saanud Oleski Arko. Inimestel, kes teadusuudiseid jälgivad ja nende kvaliteedi (või ka kvantiteedi) üle muretsevad või ka rõõmustavad, on seda nähtavasti põhjust lugeda - lõppeks olla ta väidetavalt praegu ainuke Eestis, kelle nii omandatud eriala kui ka ametinimetus ongi "teadusajakirjanik" :-) Tõsi, mind veidi hämmastas, et selles loos oli küll ohtralt kõneldud teadusajakirjandusest, aga piiratud see üsna tugevalt ajalehtede ja internetiportaalidega. Samal ajal on ju olemas näiteks päris pikaajaline teadust populariseeriv väljaanne Horisont (on mõistagi ka teisi, aga need on enamasti olnud kas üsna lühiajalised, liiga teaduslikud ja seega mitte just "keskmisele" inimesele või siis viimasel ajal sootuks tõlkeväljaanded)...

Päris mõnuga loetav oli ka teaduskülgedel avaldatud intervjuu Saarma Mardiga, mis osaliselt haakus samuti teadusajakirjanduse teemaga - ikka päris masendav, kui geneetiliselt muundatud organismide vastu ollakse teadmisega, et looduslikult kasvavates kurkides ja kapsastes ju geene pole...

Ja rosinaks kogu selle pika lugemise peal oli Soidro Marti arvamus ühest hiljutisest telesaatest, kus stuudios istusid "gigandid" Aunaste ja Kersna. Selle loo kohta ei ole muud öelda, kui et - lugege ja te ei kahetse! :-)


Loetud: Sirp, 13.01.2012
Vaadatud: Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõin pisut vürtsi väikese väljaskäiguga tänasel mõnusalt libedal maastikul :-) Liikuise ajal tekkis iseenesest pähe kõlama Kivipalluri hääl, mis talle iseloomuliku tooniga teatas järjekordse tarkusetera: "Kui kraadiklaas näitab nulli kanti, siis pole väljas taarumiseks ja kõnnakus ebakindluse saavutamiseks vaja eelnevalt alkoholi tarvitadagi!" Teekond viis siis, nagu sageli, kohalikku kandekeskusse, kus mind ootas taas ees raamatupakike, mille sisu olgu siinkohal ka ära mainitud:

• I. Wood. The Missionary Life. Saints and the Evangelisation of Europe 400-1050
• W. Gallois. Time, Religion and History

Õhtupoolikul pakkus veel elu vürtsitavaid kogemusi vana sõber Starman, kel tuli tuju nii umbes kaheksaks tunniks või enamakski internetiühendus ära kaotada. Mis ei takistanud õnneks eriliselt töötegemist, sest parajasti käsil olev osa ei nõua väga palju igasugu pisiasjade üle- ja järelekontrollimist, aga häiris siiski. Näiteks jäi sellepärast osalemata just täna õhtul toimunud Mageia tõlkijate IRC-kohtumisel. Nüüd, mil õhtu hakkab juba lõppema ja internetiühendus automaagiliselt tagasi ilmunud, võis muidugi tõdeda, et ega seal kohtumisel väga palju midagi põnevat ei räägitud, rohkem sellised tõlkekorralduslikud pisiasjad, aga eks igaüks võib oma silmaga kaeda: kokkuvõte kohtumisest asub siin, täielik logi aga siin.

Õhtupoolikul ilmus ka Mageia kolmas alfaväljalase, aga eks ma sellest kirjutan homme või millalgi paar sõna pikemalt eraldi postituses.


Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Õndsus (ETV2), Jah, ta helistab (ETV2), Kes siis teab (ETV2), Heroes (TV3), Farscape (TV6)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, aga üsna lühike, seda just eilse päeva ülemäära suure pikkuse tõttu, mis tingis tänasel päeval tubli magamise... Ja lisaks veel lõbu ja lustiga tegelemine - pühabane käik ema juurde tähendas ühtlasi pisikese portsjoni ristsõnavihikute kaasasaamist, mille lahendamisele (või õigemini lõpuni lahendamisele) ma täna hulk aega pühendasingi.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Sõelapõhjaks (Kanal2), Farscape (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline, kuigi väga pikaks veninud esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Taas möödus see puhtalt KDE tähe all, aga seekord said ka valmis kõik vajalikud asjad, mida ma soovisin. Kõigepealt tuli üht-teist ette võtta stabiilses harus, kuhu olid juurde tekkinud KDevelopi ja KTorrenti (mõlemad extragearis, niisiis mitte KDE põhikoosseisus) uued versioonid, milles miskipärast esines puuduvaid või ülevaatamist vajavaid tõlkeid (see merge käsk on ikka imeline, tundub...). Aga põhimahv kulus mõistagi arendusharu peale, kus nüüd on peatseks KDE SC 4.8 ilmumiseks valmis nii KDE SC osa ise kui ka veel mõned asjad, mille ilmumine on kavandatud umbes samale ajale (näiteks uue kiirsuhtlussüsteemi Telepathy komponendid). Ja muidugi kõige rõõmsam olen ma selle üle, et lõpuks õnnestus ka läbi närida neist Calligra vooskeemide rakenduse Flow neetud trafarettidest ehk šabloonidest! Et ma ennast nende osas siiski väga kindlalt ei tunne - juba valdkondi on kümnetes, millest paljudest on mu teadmised isegi tagasihoidlikult öeldes olematud -, laadisin vastava osa ka Google Docsi üles, kus asjahuvilised ja eriti asjatundjad saavad tõlget üle vaadata ja vajalikke parandusi teha. Dokument ise asub siis sellel aadressil.


Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: 2012 (Pro7), Välisilm (ETV), Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Farscape (TV6)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldusrikkust ja rõõmu nii ihule kui hingele külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Kui ma paari päeva või õigemini öö eest aknast avanevast vaatepildist hingeliselt liigutatuna ja puudutatuna Facebookis hõiskasin, et väljas valitseb imeilus jõuluõhtuilm ja ainult seapraad ja hapukapsas on veel vajaka, ei osanud ma muidugi arvata, et ema sõnal sabast ja sarvedest kinni asib ning just sellega täna meid kostitada kavatseb. Aga loomulikult ei öelnud ma ka pakkumisele ei, vaid olin üliväga rõõmus ja tänulik sellise võõrustamise eest!

Sellele rõõmsale ja elevale lõunale (või noh, personaalse ajakava järgi küll rohkem hommikule ja hommikusöögile...) pani õhtupoolikul töövälise tegevuse osas kena ja elamusrohke punkti televiisorist vaadatud esimene Millenniumi-film, too "Lohetätoveeringuga tüdruk". Ma tavaliselt ei suuda krimifilmidest (ega ka krimiromaanidest/juttudest) eriliselt vaimustuda, iseäranis siis, kui neisse on mõni väga klišeelik moment külge keevitatud, nagu selles filmis võika natsimineviku motiiv, aga see film oli sellest hoolimata väga hästi tehtud, elulähedane (või nii vähemalt tundus), mitte üle pakkuv ei realistlikkuse ega idealiseerituse poole pealt, isegi põnev (mis kipub krimiasjade juures tavaliselt kõige nõrgem element olema...), kuigi topelt-happy-end'ilik lõpp tõmbas veidi naudingumeetrit alla. Ma olen mõnelt inimeselt kuulnud ja lugenud, et ka raamatud, mille põhjal film on valmis vändatud, olla head ja tasemel ning seda võis filmi põhjal isegi oletada, nii et võib-olla tasuks kõrva taha panna ja kui peaks ette sattuma, siis isegi hankida ja ehk lausa läbi lugeda...


Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Kaadris. "Hukkunud alpinisti" hotell (ETV2), Taevasambad (ETV), Millennium. Lohetätoveeringuga tüdruk (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: M. Õun. Merelahingud läbi aegade
Vaadatud: Artur ja nähtamatud (TV3), Nöbinina (ETV), Doktor Jekyll ja mister Hyde (TV6), Erkan & Stefan gegen die Mächte der Finsternis (RTL2)