teisibased mõtted

Äärmiselt vähese töise panusega päev, mida põhjustas peamiselt pidev kodunt eemalviibimine. Algas see väljaskäiguga, mille siht oli kokku saada emaga, kel igal aastal umbes sel ajal aktiveerub tohutu soov valmistuda oma pojaraasukese sünnipäevaks millegi erakordse, aga mulle kindlasti vajaliku hankimisega. Eks selle retke tulemustest saab edaspidi sobival, see tähendab sünnipäevaga otseselt seonduval ajal kõnelda, aga praegu võib lisada nii palju, et retkele järgnes ka ema enda väisamine, mis, nagu ikka, tähendas kopsakat kõhutäit ja tõhusat peatäit, seda viimast ikka ristsõnavihikute kujul.

Ema juurest enda manu naastes nägin aga tänaval imetabast pilti. Keegi noormees (ma oletan= oli tulnud jalutama ... jajah, mitte koera või kassi või tuhkruga, vaid seaga! Tundus olevat üsna tavalise kodusea moodi, ei midagi eksootilist. Aga see selleks, parim asja juures oli situatsioon, millele ma parajasti peale sattusin. Noormees koos seaga jalutas kõnnitee ja aedade vahelisel alal, lastes lemmikoomal harjumuspäraselt mõnuga nuuskida kõike, mida rohu sees leida võib. Ühe aia juures oli aga teisel pool ees ootamas korralik suur koer, tubli kodukaitsja, kes juba eemalt valjul häälel endast teada andis. Kui aga noormees koos oma jalutatavaga tema vahetusse nägemisulatusse jõudis, läksid vaesel koeral sõna otseses mõttes silmad peas suureks kui tõllarattad - ju ta oli oodanud ehk lõhnagi järgi midagi erilist, mitte teist koera või kassi, aga siga oli nähtavasti tallegi midagi enneolematut. Haukumine vakatas kui lõigatult ja koer jäi soolasambana seisma. Ta küll kogus end ja tegi veel mõned lühikesed klähvimishood, aga need olid sama ebakindlad ja kõhklevad nagu vaese koera enda liikuminegi. Kõrvaltvaatajal oli nalja muidugi palju sellist kutsa kimbatust nähes :-)

Õhtupoolikusse jäi aga uue hooajaga alustanud Nõmme mälumängu esimene voor. Vahepeal tundus, et me oleme igasugused võimalused üldse vähegi head kohta saavutada täielikult minetanud, aga lõpuspurt tagas siiski kokkuvõttes 7. koha jagamise. Mis on meile täiesti normaalne tase, nii et võib rahule jääda. Mitte et edasipüüdmiseks ruumi poleks: ka seekord jäi lauda või pähe kinni mitu sellist asja, mille mitteteadmist tuleks selgelt lubamatuks pidada. Aga nojah, eks see elu ja mäletamine ole juba selline raske ja tänamatu ja krutskeid viskav asi ...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Real - Basel 1893 (TV6), Must nimekiri (Kanal2)

Ilmunud tõlked: O. Truvorova. Asukoht teist nädalat teadmata (Postimees, 16.09.2014; viidatud avaliku versiooni pealkiri on muudetud)

Esmabased mõtted

Üle õige mitme nädala - millel kõigil on mõistagi vabandatavad, aga ometi väheandestatavad põhjused - taas tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Pisikese kaalumise järel mõtlesin siiski jääda KDE liinile, sest Mageias ehk olekski üht-teist küll tõlkida, aga nagu liiga vähe, et sellele oleks praegu, arenduse ikka veel küllaltki varases järgus, mõtet erilist tähelepanu pühendada (ehk järgmine nädal, tähendab see küllap, võib-olla). Paraja pingutusega õnnestus lõpuks üks aastaid peavalu valmistanud asi, nimelt arenduskeskkonna KDevelop käsiraamat ka valmis saada, mille üle on mul mõistagi hirmus hea meel - ja ehk veel parem meel on siis, kui sellele raskele tekstile ei tule negatiivset tagasisidet ... See tähendab ühtlasi, et stabiilses harus on nüüd tõepoolest peaaegu kõik valmis: veel on jäänud paar käsiraamatut (täpsemalt LaTeXi-rakenduse Kile ja rahandusrakenduse KMyMoney omad), aga need on arvatavasti juba mõnevõrra lihtsamad, sest puudutavad üldiselt juba inimlikumaid asju, mitte enam programmeerimise kõhualust, millest eesti keeles on nii neetult vähe räägitud (ja mille tõttu mul on nii käsiraamatu kui ka veel enam rakenduse tõlkimisel kogu aeg olnud ääretult suuri raskusi ja äravõitmata sügavaid kahtlusi).


Loetud: Akadeemia 9/2014
Vaadatud: Riiginõunik (ETV2), Välisilm (ETV), Šotimaa valik (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise pausi ema külastamine. Täna algas see siiski juba väljasõiduga raudteejaama, et vastu võtta Türilt saabunud tädi, kes oli kindlalt otsustanud, et talle aitab Türi kanti ülikülluslikult üleuputavatest seentest ja et nendega on vaja ka meid siin Tallinnas üle uputada - või noh, kui mitte päris Ülemiste vanakese moodi kogu linna, siis vähemalt mu ema (ja seeläbi kardetavasti ka mind). Lisaks hoidistele oli tal kaasas ka korvitäis hommikul korjatud kenasid võiseeni, nii et jäi mulje, nagu oleks ta pidanud koduasulas lausa võideldes läbi seente kohalikku raudteejaama tungima ...

Ema juures ootas mõistagi ees, nagu ikka, kopsakas kõhutäis - täna küll veel seenevabalt - ja, nojah, et nad koos tädiga kiirustasid teatrisse, siis paraku seekord mitte peatäit (samust ristsõnavihikutest saadavat, mõistagi).


Loetud: Akadeemia 9/2014
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 9/2014
Vaadatud: Elas kord Imedemaal (Sony TV), Kättemaksukontor (TV3), Sünge lugu (ETV2)

Kolmabased mõtted

Mõneti üllatuslikult tavaline tööpäev. Üllatuslikult seepärast, et õigupoolest oli mul kavas täna Kunglasse sõita, et mitmesuguste aiatöödega tegelda, aga eile õhtul juba seal viibiva emaga vesteldes jõudsime äkitselt selgusele, et praegu ei pruugi olla parim aeg, kus minu (mu enda arvates küll olematut) asjatundlikkust puude-põõsaste lõikamise ja muu sellise "mehise" töö alal vaja võiks minna. Küll aga tähendas see siiski täna õhtupoolikul väljaskäiku eesmärgiga abistada ema kojusaamisel. Sest vanainimene on ikka täitsa hulluks peast läinud, laadib kõik kotid nii pungil täis, et vaevalt ta üksi oleks poole päevagagi raudteejaamast koju jõudnud nendega :-)

Paraku tuli tõdeda, et suvine pilt Kunglast ei olnud kahjuks olnud petlik: need kotid õunte, kartulite, sibulate ja muu sellisega olid rasked küll, aga sisaldasidki suuremat osa sellest vähesest, mida aiamaa sel aastal andis. On kuulda olnud, et mõnel pool on ka häid saake olnud, aga valdav on siiski vist pigem selline ikaldusetunne, mis ka meie potipõllunduse kohta ilmselgelt käib ...


Loetud: Akadeemia 9/2014
Vaadatud: Elas kord Imedemaal (Sony TV), Pilvede all (Kanal2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: The Oxford Handbook of Philosophy of Time
Vaadatud: Elas kord Imedemaal (Sony TV), Purjus Eesti (Kanal2), Must nimekiri (Kanal2)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse aitas ühelt poolt katkestuse tuua järjekordse artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ning teiselt poolt õhtupoolikut rõõmsalt elavdada jalgpall, täpsemalt Euroopa meistrivõistluste valiksarja algus, kus Eesti läks vastamisi Sloveeniaga. Mõne päeva tagune mäng Rootsiga (mis küll 0:2 kaotati) oli andnud lootust, et ehk õnnestub Sloveenia vastu edukalt ja hästi mängida. Aga noh, kõik lootused ei pea täituma ja tänane mäng ei olnud küll otse halb, aga kindlasti mitte selline, nagu võinuks ja tahtnuks oodata. Selles oli mõistagi mõlema poole "süüd": mõlemad mängisid üpris ettevaatlikult, sest mõlemal oli lõppeks algusest peale palju mängus ja küllap mõlemad teadsid, et vastane võib võimaluse tekkides teravalt salvata. Mis Eesti meeskonna juures kogu mängu vältel tublisti häiris, oli mu arusaamist mööda veel nigelam söödumäng kui Rootsi vastu - see on kindlasti asi, mis vajaks oluliselt lihvimist. Võib lausa öelda, et õnneks sai üks Sloveenia mängija lõpu eel kahe hoiatuse tõttu punase kaardi ja seeläbi mängust eemaldamise, mis võimaldas Eestil lõpuks end pisut julgemalt tunda ning lausa värava ära lüüa. Mis oli iseenesest kenasti tehtud, kuigi värava ees pusides viis sihile alles neljas järjestikune löök (seegi näitab palli sihtimise täpsuse puudumist, ma usun). 1:0 võit mõistagi rõõmustas, tugevasti, aga jah, nagu öeldud, kokkumäng ja eriti söötmine peab veel kõvasti paranema, et loota eriti alagrupikaaslaste Inglismaa ja Šveitsi vastu kokku neljast mängust kas punktike kätte saada ...


Loetud: [digi] september 2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), jalgpalli EM 2016 valikmäng: Eesti-Sloveenia (ETV)