Kolmabased mõtted

Väheosaliselt tavaline tööpäev - väheosaliselt seepärast, et täna jõudis nähtavasti lõplikult kohale viimaste nädalate ja päevade väsimus ning suur, et mitte öelda suurem osa päevast kulus magamisele: vaevalt olin jõudnud üles tõusta ja end maailma asjadega kurssi viia ning asutada tööle hakkama, kui peagu kohe kiskus pead vastupandamatu jõuga padja poole ... Igatahes plaanitud väljaskäigud jäid kohe kindlasti ära, lihtsalt sissemagamise tõttu (njah, kes tahaks uskuda, et kell 17 Eesti aja järgi algavale üritusele on võimalik sisse magada, aga nii oli ...). Mõni tund õnnestus siiski ka töövalmilt üleval püsida, nii et päris miinusesse päeva kirjutada ka ei saa.

Aga olgu täna ära märgitud ka enese saba kohustusliku kergitamise korras üks möödunud nädala asi, mis varem on märkimata ununenud. Nimelt tutvustas Arjakase Küllo Kuku raadios mu seni viimast ilmunud tõlkeraamatut "Spioonid ja komissarid". Selle igati sümpaatse tutvustuse juures tuleks ära õiendada üks asi, osaliselt muidugi samuti enese saba kergitamise raames, aga ka muidu. Nimelt räägib ta üpris pikalt, lausa mitu minutit (selles ühe failina kuulatavas lingis kuskil minutite 35 ja 40 vahel) toimetaja väärikast ja võib-olla tänamatustki tööst raamatu varustamisel joonealuste märkustega. Toimetaja ise juba pöördus mu poole enda sõnul piinlikkustundega, et teda niimoodi esile tõsteti - ja tõsi ta on, need joonealused märkused ei ole mitte tema, vaid minu panus. Mis ei tähenda sugugi, et samuse toimetaja panus oleks kuidagi vähesem või tähelepanuväärsetum: tema väga asjatundlikud märkused aitasid nii neid joonealuseid märkusi juurde tekitada kui ka üldiselt raamatut palju täpsemaks ja sujuvamaks muuta

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Haven (Universal Channel), Pilvede all (Kanal2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikusse tõi vaheldust Nõmme mälumängu järjekordne voor. Seekord läks meil päris hästi: kui üldse, siis võib pidada lauda jäänuks ainult üht vastust, mis meil küll läbi käis, aga vaielustest hoolimata paberile siiski ei jõudnud. Kokkuvõttes neljas koht (mis oleks võinud olla ka kolmanda koha jagamine, kui too laudajäänud oleks ikka ära vastatud saanud), mis on täiesti normaalne või isegi üsna hea meie kohta.

Sellelt nauditavalt, kuid väsitavalt ürituselt koju jõudnuna ootas aga ees teistlaadi elamus, täpsemalt jalgpall ja veel täpsemalt 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste järjekordne valikmäng, kus vastakuti olid seekord Saksamaa ja Iirimaa. Sakslased olid alles äsja nende jaoks arvatavasti päris alandavalt kaotanud Poolale ja sestap küllaü rohkelt aru pidanud ja trenni teinud, nii et tänane mäng oli sootuks teist masti (võib-olla küll ka sellepärast, et iirlased pole poolakad ja vastupidi). Ent sellest hoolimata, et sakslaste mäng oli igas võimalikus mõttes parem, ei õnnestunud neil ometi kuidagi saavutada peamist eesmärki ehk palli iirlaste väravasse toimetada. Visa pingutamise järel üsna mängu lõpul nad siiski oma tahtmise said. Mis mõistagi tõi kaasa iirlaste ägeda reaktsiooni ja mängupildi tunduva elavnemise. Loomulikult oli ka sakslaste kaitseliin tugev, aga paistis, et nad olid paariks viimaseks minutiks jõudnud järeldusele, et iirlaste pingutused nagunii vilja ei kanna, ja hakkasid juba ainult aega mängima. Mis tõi sõna otseses mõttes viimasel sekundil karistuse ning mäng lõppeski 1:1 viigiga - mis vaieldamatult viib sakslaste moraali veelgi alla, sest lõppeks peaks isegi meeskonna uuenemisest hoolimata Poola ja eriti Iirimaa olema vastased, keda lihtsalt tuleks võita. Aga muidugi, valiktsükkel on veel pikk, praegu oli kümnest mängust alles kolmas, ja ka sakslaste "uuel" meeskonnal on potentsiaali kõvasti, see oli selge nii Poola kui ka Iiri mängust, nii et ma ikkagi loodan, et ka need uued mehed koondises, kelle nimesid on algul ehk veidi raske meeldegi jätta, siiski suudavad kenasti sisse sulanduda ning taastada selle Saksamaa jalgpallimassina võimsuse, millega ju nii harjunud ollakse, eriti pärast äsjast maailmameistritiitlit.

Loetud: [digi] oktoober 2014
Vaadatud: jalgpalli Euro 2016 valikmäng Saksamaa-Iirimaa (RTL), Plekktrumm (ETV2)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.


Loetud: [digi] oktoober 2014
Vaadatud: Valge kaardivägi (ETV2), Välisilm (ETV), Ameerika nuhkimisühendriigid (ETV), Elavad surnud (Fox)

Pühabased mõtted

Selline iseäralik päev, mis algas viimase nädala-poolteise äärmiselt ebaühtlase elik peaaegu olematu une- ja ärkveloleku graafiku järel õige vara, mistõttu turgatas pähe mõte võtta - kuivõrd tarkvara tõlkimine on paraku taas kuidagi natuke unarule jäänud - kätte ja ette Mageia tõlgete ajakohastamine. Olemasoleva aimduse kinnituseks polnud nende kallal väga palju vaeva, sest Mageia 5 ei sisalda Mageia enda tööriistade osas just kuigi palju selliseid uuendusi, mis oleksid selgelt nähtavad ja seeläbi ka tõlkimist võiksid vajada (see tähendab täpsemalt, et mitmesuguseid muutusi neis tööriistus küll on, aga enamik neist ei olegi mõeldud nähtavad olema, vaid pigem töökindlust suurendama, turvet tagama ja nii edasi). Kõige rohkem vajas kohendamist dokumentatsioon ehk paigaldamise ja juhtimiskeskuse käsiraamatud, milles mäletatavasti leidus mitmeidki kohti, mis sisaldasid vaid lühikest teadet "veel kirjutamata". Osa neist on nüüd siis valmis kirjutatud ja pärast tänast ka eesti keelde tõlgitud. Kõige muu tõlkimise käigus suutsin ma Mageia veebilehekülgi ligemale tunniks ajaks likvideerida ka kogu Mageia veebi ühe äärmiselt ebaõnnestunud sissekandega, aga õnneks leidus tarku inimesi, kes erinevalt minust oskasid selle olukorra ka tagasi pöörata, nii et distributsioon on ikka endiselt veebis esindatud.

Selle töise panuse kõrval sisaldas tänane päev mõistagi ka traditsioonilist külaskäiku ema juurde, mis, nagu ikka, tähendas toekat kõhutäit ja tublit peatäit, seda viimast seekord küll mitte ristsõnavihikute kujul (mida samuti oli, tervelt kaks, kuigi selliseid pisikesed), vaid hoopis ema aitamise kujul graafilise sugupuu koostamisel. Too MyHeritage'i Family Tree Builder on kahtlemata üks võimas tööriist, aga selle kasutamine pole sugugi nii lihtne (ja on mõneti lausa vihaleajav, näiteks teksti redigeerimise osas: no miks paganamuse pärast valitakse sõnal topeltklõpsu tehes mitte ainult sõna, vaid ka tühik nii ees kui taga, nii et sel moel kustutamise järel eelnev ja järgnev sõna nagu naksti kokku liituvad? no miks küll?), eriti kui too sugupuu on selline suuremat sorti.

Ka Türi tädi oli tänaseks Tallinnasse tulnud ja mu päralejõudmise ajaks ema juurde saabunud. Tema käis siin õieti mingil koertenäitusel, nii ise vaatamas kui ka ilmselt oma vastsele koersõbrale maailma tutvustamas. Need jorkid on ikka ühed naljakad koerad küll, sellised pisikesed ja nunnud, aga omamoodi kiiksudega. Jäi teine tädi süles tukkuma, tukkus ja tukkus kenasti, aga ühel hetkel, kui ema teisest toast tuli, hakkas järsku hirmsasti urisema, nii et ema kohe ära ehmatas. Astus ema siis talle lähemale ja küsib, et kas on midagi pahasti teinud, et nii kurjalt kohe. Koer uriseb edasi. Ema sirutab käe ja silitab, mille peale koer avab silmad ja hakkab rõõmsalt emaga kaasa liigutama. Nojah, ilmselt oli ta siis tukkumise ajal midagi oma unes näinud, mis urisema ajas, aga neil jorkidel on silmad ka sellise paraja karvapulsti taga, et saa tast nüüd aru, millal ta õieti magab või mitte :-) Lahe vahva väike tegelane igatahes.

Õhtupoolikusse tõi ootusärevust ja elevust aga jalgpalli EM 2016 järjekordne valikmäng, milles Eesti vastaseks oli Inglismaa. Muidugi, pärast äsjast kaotust Leedule ei olnud ootused just väga suured, sest kuidas ka ei võtaks, Inglismaa on üldiselt ikka kindlasti tugevam vastane. Aga noh, Eesti meeskonna omapära (tõsi, mitte ainult nende) paistab olevat see, et nõrgemate vastaste vastu mängitakse nõrgemalt kui tugevamate vastu :-) Inglismaa mäng oli, nagu nende koondise oma tavapäraselt kipub olema, küllaltki kesine - see on lausa imetabane, kuidas nad seda oskavad: klubid mängivad neil hästi, isegi väga hästi, ka nõndanimetatud inglise kooli jalgpallurid on väga heal tasemel, olgu kodumaa klubides või mujal, aga koondise mäng on juba aastakümneid aina longanud ja longanud. Muidugi, üldises plaanis olid nad Eestist tugevamad, mis ei olnud ka midagi imestada, aga see, et nad suutsid võita ainult 1:0, kõneleb mõneti juba iseenda eest. Selles mõttes mängis Eesti kaotusest hoolimata vaat et pareminigi, suutes oma kaitsega üldjuhul inglased täiesti hambutuks muuta - see ainus väravgi ei tulnud ju mängust endast, vaid karistuslöögist. Jääb üle vaid loota, et kuu aja pärast San Marino vastu mängides suudab Eesti siiski võidu võtta, mitte ei lange jälle skeemi "nõrkadega nõrgalt või lausa kaotusega" ...


Loetud: TM Kodu ja energia 10/2014, [digi] oktoober 2014
Vaadatud: jalgpalli EM 2016 valikmäng Eesti-Inglismaa (ETV), Viimane laev (TNT Film), Langev taevas (TNT Film)

Laubased mõtted

Suuremalt jaolt tavaline tööpäev, ehkki tugevate magamisretsidiividega - nähtavasti seepärast, et ma eile ei maganud mitte kakskümmend tundi ühtejärgi, vaid mõningate eri pikkusega pausidega, oli ka täna selline unine olek ja kiskus mitu korda tukakile. Või siis on unitõbi kallale tulnud, aga see on juba vähem usutav.

Ehkki tavapärane laupäevane Eesti meistriliiga jalgpall oli EM 2016 valikmängude tõttu täna puudu, sai siiski õhtupoolikul vaadata üht neist valikmängudest, nimelt äsjase maailmameistri Saksamaa ja Poola vahel. Nagu on kahe maa poliitilised suhted varasemas ajaloos olnud kohati õige tulised, nii on ka tavaliselt nende jalgpallikohtumised õige ägedad. Ja selles mõttes ei pidanud tänagi pettuma. Või õigemini, kui üldse milleski pettuda oli, siis mu tavapäraste lemmikute sakslaste esituses. Äsjased maailmameistrid elasid suvel üle mitme olulise mängija pensioneerumise, mistõttu oli juba ette huvitav jälgida, kuidas uuenenud koosseis toime tuleb eeldatavalt küll nõrgema, aga siiski alati võimalikult visa vastupanu osutava vastasega. Ja paraku ei tulnud sugugi: oli näha, et see kuulus Saksa massin pole kuhugi kadunud, aga töötas ta ainult hooti, tõsise kriuksumisega, võiks öelda. Ülekaal oli pidevalt küll sakslaste käes, aga poolakate kaitset nad murda korralikult ei suutnudki ega ka puurivahist mööda mängida. Küll suutsid seda poolakad, kes küll haruharva Saksa värava alla jõudsid, aga neist harvist korrist tervelt kahel korral palli ka sisse suruda oskasid, nii et tulemuseks jäigi 2:0 Poola kasuks. Mis vaieldamatult oli sakslastele paras põnts: nii nukraid nägusid pärast mängu ei ole ma sakslastel ammu näinud (masendus tundus olevat palju sügavamgi kui eestlastel äsja Leedult kaotust saades). Aga noh, ma optimistina siiski loodan, et ka see uuenenud koosseis õnnestub sakslastel lõpuks mängima saada, sest potentsiaali vaieldamatult on.

Loetud: TM Kodu ja ehitus 10/2014, TM Kodu ja energia 10E/2014

Vaadatud: Plekktrumm (ETV2), jalgpalli EM 2016 valikmäng Poola-Saksamaa (RTL)

Ilmunud tõlked: Irina Tokareva. Vaeslaps ja armastav isa (Postimees, 11.10.2014)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille lõpupoole tõi elevust ja ärevust ja muidki tundeid Eesti jalgpallikoondise järjekordne mäng, milles sel korral oli vastaseks Leedu. Eelmine mäng Sloveeniaga muidugi andis kõigest hoolimata sellise positiivse toonuse ja ootuse, et kui ka mõne päeva pärast Inglismaa vastu läheb raskeks nii või teisiti, siis Leedu vastu võiks ehk päris korraliku ja mõistagi samamoodi positiivse tulemusega mängu teha. Ootused ja lootused täitusid selles mõttes, et mängul oli tõepoolest positiivne tulemus, teisisõnu üks võistkond võitis, mitte ei jäänud see viiki - aga paraku ei olnud see võitja Eesti.

Mäng ise oli valdavalt selline suur pusimine ja närveldamine, ilma erilise ilu ja huvitavusetagi. Vähemalt umbes esimese kolmveerandi või nii ulatuses ehk seni, kuni Eesti väravavaht pudistas palli ja leedulased osavalt selle väravasse tõukasid. Seejärel läksid eestlased natuke elavamaks, aga tulu sellest paraku ei tõusnud. Eks seal võib palju põhjusi olla, aga peamine on pigem see, et mingil põhjusel ei suutnud Eesti eriti esimesel poolajal näidata isegi mitte seda söödutaset, mis oli olemas Sloveenia mängus (ja mida ma tookord nimetasin hädasti parandamist vajavaks). Iseenesest polnud leedulastegi mäng kuigi hea ega vaatamisväärne, vähemalt mitte sellise suhteliselt võrdse vastase nagu Eesti vastu, aga jah, kui ikka ise löögile pääseda ei oska, siis ei ole paraku ka midagi väga nuriseda, kui tulemus tuleb selline nagu tuli ...

Tänase päeva palju positiivsema poole peale võib aga kanda ühe, kuidsa öelda, maitseelamuse. Ma eile mainisin läbikäimist ühe tuttava juurest, kes pani armsalt kaasa paar purki õunamoosi. Või nii ta ütles, lisades, et üks on pisut vedelam, teine paksem. Ma ei olegi päris kindel, kumma purgi ma nüüd täna maitsmiseks välja võtsin, aga igatahes läks nii, et ma mõtlesin, et võtan paar lusikatäit maitseks ja siis jätan paremaks ja mõnusamaks ajaks seisma. Need paar lusikatäit ma muidugi võtsingi, aga oma suureks üllatuseks avastasin seejärel, et purk on nagu naksti tühjaks saanud :-)

Siinkohal tuleb ja tasub kahtlemata meenutada, ütleme, et väikeseks selgituseks, seda, kuidas mu lapsepõlves oli müügil toode nimega "Õunakaste" (tänapäeval öeldaks ilmselt püree või võib-olla mehu, aga toona piisast kastmest küll). Ja kuidas see mulle nii hirmkangesti maitses, et ma igal vähegi võimalusel (see tähendab kui kohalikus külapoes või mõnes muus poes, kuhu ma sattusin, muidugi parajasti ikka seda oli ja et oli ka raha selle ostmiseks) seda ikka hankida püüdsin ja naudinguga suhu kummutasin. See oli muidugi lapsepõlverõõm, sest kui ma kunagi 1990. aastatel sama nimega (võimalik, et toodetakse seniajani, siis igatahes toodeti) purgi poest hankisin, siis oli see muutunud mingiks palju vedelamaks ja maitsetumaks, kuidas öeldagi, lögaks. Aga see, mis mul täna asjast õieti aru saamatagi purgist täitsa ära haihtus, oli just selline "õunakaste" nagu lapsepõlves, ma julgeks öelda, et kohe täitsa igas mõttes ja aspektis. Olgu selle valmistaja ka siinse ajaveebi vahendusel igati ära tänatud ja õnnistatud!


Loetud: TM Kodu ja ehitus 10/2014
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), jalgpalli EM 2016 valikmäng: Leedu-Eesti (ETV)

Kolmabased mõtted

Selline pisuke väiketöödesesooni otste sõlmimise ning taas põhitöösse sukeldumise päev, mille sisse mahtus siiski ka Mageia sõprade kokkusaamine. Njah, kuu esimesest neljapäeva traditsioonist tuleb meil nüüd paraku vähemalt mõneks ajaks nähtavasti loobuda, sest niigi suhteliselt vähestest kooskäijatest üks on otsustanud end päid- ja kaelupidi poliitikasse heita ning üks selle mingi vabakonnaga või mis iganes selle nimi ka ei oleks kooskalpsamise miinuseid on neljapäevade hõivamine ... Nii et tuleks siis öelda, et toimus uustraditsiooniline iga kuu esimese kolmapäeva sel kuul nädala võrra edasi lükatud Mageia sõprade kokkusaamine :-) Koht ja muud asjaolud jäid küll samaks, nagu ka seltskondlik sisu, nii et selles mõttes pole midagi muutunud.

Kokkusaamise järel sammusin läbi ka ühe tuttava juurest, kes hiljaaegu mu suureks rõõmuks ja õnneks otsustas kaasa aidata mu vabastamisele täiesti tarbetult seisvatest ja aina rohkenevatest purkidest (küll mitte kõigist, aga siiski tublisti), et ise nende sisse asuda igasugu head ja paremat panema, mida õuntest (ja mine teab veel millest) valmistada saab. Nüüd soovis ta otsekui tänuks paar täidetud purki tagasi anda - ja mul polnud selle vahetuskauba (ütleme, et umbes üks täidetud purk tosina tühja vastu või kuidas täpselt see vahetuskurss nüüd kujuneski) mõistagi midagi, sest kuigi ma ise ei viitsi sugugi õunu ega õieti muidki mõnusaid loodusaadusi niimoodi töödelda, et neid saaks pikemalt kui vahetult eesseisva söömaaja tarbeks säilitada, siis ei ole mul mitte kõige pisemat ega vähimatki selle vastu, kui keegi on seda ometi teinud ja ma sellest osa saan :-)

Loetud: Tehnikamaailm 10/2014
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Edward Lucas: Venemaa hübriidarsenal (Postimees, 08.10.2014)