Et ma öö läbi raamatut lugesin, põnevil, millega see lõpeb, oli tänane päev, mis sisaldas väljasõitu ja tähtsat kohtumist, üsna raske. Nojah, bussisõidu ajal Tartusse sai küll ka nii umbes 2x45 minutit magada - paraku on enamasti bussid sellised, mis ei võimalda kaht tundi järjest unne suikuda, vahepeal jääb sabaluu nii kangeks, et tahes-tahtmata ärkad üles ...
Aga Tartusse ma igatahes jõudsin ja pärast üürikest kokkupuutumist vennaga, kes nüüd ju jälle Tartus elab, sellele kohtumisele ka. Milleks oli siis klassikokkutulek, täpsemalt nende inimeste kokkusaamine, kes 1987. aastal lõpetasid toonase Tartu 7. keskkooli (nüüdse Karlova gümnaasiumi või kuidas seda ka praegu ei peaks nimetatama) 11B klassi. Kokkutulekukohaks oli päris kena Mesikamäe puhkemaja, kus oli nii ilus loodus kui ka piisavalt mõnusaid mugavusi, rääkimata Tarzani-radadest ja mesitarudest. Kokkutulekust endast mõistagi ei ole palju rääkida, ühelt poolt privaatsuskaalutlustel, teiselt poolt seetõttu, et mõnes mõttes on sellised kokkutulekud üsna ühesarnased ja kes on paaril käinud, võib hästi ette kujutada, milline see välja näeb. Kohal oli meid ligemale poole jagu tollasest klassist: osasid ei olnud võimalik olnud kätte saada, osad olid eri põhjustel ära ütelnud. Et mul oli see toonaste klassikaaslastega, kui väga üksikud erandid (keda ka kohal polnud, muidugi) välja jätta, esimene kohtumine veerandsaja aasta järel - teised olid osaliselt juba mitmel korral kokku saanud - , siis oli muidugi igasugust juttu ja taastutvumist piisavalt. Nojah, tegelikult seda viimast mitte nii väga, sest üllataval kombel olid kõik "hästi säilinud" ja täiesti meeles, ainult paari inimese puhul tekkis väike kahtlus nüüd oma silmaga nähtu ja mälus oleva või lausa olematu pildi vahel. Igatahes oma kümme tundi kestnud koosviibimine oli igati tore ja meelt lahutav - isegi sellest hoolimata, et veidi andis tunda nii väsimus kui ka ikka veel ebameeldivalt paistes põsesarn. Nüüd on siis sellega viimastel aastatel peaaegu täielik ring peale tehtud ja oma kunagiste klassi- või kursusekaaslastega taaskohtutud (välja arvatud ainult EHI esimene lend - huvitav, kas selle mõned liikmed on ka vahepeal mõne kohtumise pidanud?).
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
30.9.12
Reedesed mõtted
Tänane Sirp sisaldas rohkelt huvitavat lugemist, osaliselt muidugi ka seepärast, et selle vahele oli kaasa pandud Keele Infoleht.
Soosaare Raivo esitas intrigeeriva küsimuse, kas peab üldse riigivõla pärast muretsema. Tema arvates nähtavasti mitte, vähemalt nii ma aru sain (kuigi peamiselt on küll tegu teiste mõtete vahendamisega). Argumentatsioon on muidugi veenev ja seda on kuulda olnud mujaltki: kui su raha ei ole seotud millegi muuga (nagu näituseks USA või (vist küll veidi tinglikumalt) ka euroala puhul), siis ei ole õieti midagi karta: ise kujundad oma rahanduspoliitika, trükid seda, kui palju hing vaid soovib, ja nii edasi. Mis mõneti on muidugi õige, teisalt jälle äärmiselt küüniline (aga võib-olla peabki olema ...). Igal juhul mõtlemapanev kirjutis.
Lausa kaks lehekülge oli pühendatud budismile, täpsemalt Läänemetsa Märdi intervjuule Loy Davidiga, kes kõneles budismi ja tänapäeva maailma/elu kokkupuutepunktidest. Selles oli üks tähelepanuväärne mõte: "Ei pea mitte mõtetest vabanema, vaid vabastama mõtted". Millele ma võin küll kõigi jäsemetega alla kirjutada.
Päris huvitav oli lugeda Sarkisjani Oksana (kelle eesnime Sirp miskipärast esitab kujul Osana) kirjutist, mis põhijoontes keskendus Pussy Riotile, aga ka veidi laiemalt protestikultuurile. Seda võib ainult soovitada lugeda, ehkki kirjutises käsitletakse Pussy Rioti fenomeni peaaegu eranditult feministlikust võtmest, mis võib-olla pole päris õigustatud, aga oma tausta kõige sellega seonduva mõistmiseks annab ometi.
Tervelt kaks artiklit ja kaks lehekülge oli pühendatud muuseumidele. Kui armas kursaõde Raisma Mariann kirjutas suhteliselt neutraalselt muuseumide muutumisest teemaparkideks, nentides vaid nende sageli nigelat kvaliteeti, siis Pesti Olavi oli oma (heas mõttes) kolklikkuses palju teravam, pritsides muuseumireformi suunas nii palju sappi, kui vähegi võimalik (juba lugu ise oli pealkirjaga "Muuseumide likvideerimise seadus"). Milleks tal kahtlemata on ka alust: kas või väide, nagu tegeleks teadustööga vaid üks keskmuuseum, ei ole kindlasti adekvaatne.
Sissejuhatuseks eraldi Keele Infolehte oli põhilehes ilmunud Kerge Krista vaat et lausa programmiline artikkel "Keelekorralduse põhimõtted". Seda pole võimalik siinkohal ümber jutustada, sestap võib soovitada lugeda kõigil, kel eesti keele ja selle käekäigu vastu vähegi suurem huvi.
Huvitavat lugemist pakkus ülevaade kuu keskpaiku peetud raamatulaadast ja sellega seoses Eesti naljakirjandusest - autori vaatevinklist selle nigelast seisust, millega ju pooleldi võib ka nõustuda, kuigi mu meelest on Eestis naljategemine nii suuliselt kui ka kirjalikult siiski hakanud koos muu kirjandusliku loominguga pärast vahepealseid nukruseaastaid taas jalgu alla saama. (Aga ma võin muidugi ka eksida ...)
Ning põhilehe lõpetuseks sobis kenasti Märka Veiko nõndanimetatud meediaarvustus pealkirjaga "Läti Sofi ja Henrik Oksanen", milles väga omapäraselt kõrvutati kaht ajas, ruumis ja üldse igatemoodi lahutatud teost. Ütleme nii, et lugemine oli vähemalt lõbus :-)
Keele Infolehest võis teada saada vähemalt minu jaoks üllatusena, et mõneski Eesti kõrgkoolis on päris järsult vähendatud välisüliõpilastele õpetatava eesti keele tundide arvu. Mis on mu meelest päris ohtlik üldisemas plaanis - välisüliõpilased välisüliõpilasteks, küllap nemad saavad ka ilma eesti keeleta lõpuks hakkama, need erandid välja arvatud, kes seda tingimata tahavadki õppida ja kes kindlasti ka selleks võimaluse leiavad, aga varjatult süvendab see toda õppetöö võõrkeelele üleminemise tendentsi, mis niigi kipub eestikeelset kõrgharidust tasapisi välja sööma. Mis muidugi tekitab pealtnäha koomilisi situatsioone, millest üht on kirjeldatud artiklis nii: "... siis tekib olukord, nagu kirjeldas mulle üks kunstiakadeemia õppejõud. Tal on neli üliõpilast, üks on välismaalane. Tema pursib siis õpetada inglise keeles, mida ta tegelikult õigupoolest ei oska, kolm tükki on eestlased, kes ka ju tegelikult inglise keelt ei oska, ja üks on see välismaalane, kes ka inglise keelt ei oska." Aga koomiline on see vaid pealtnäha, sest needsamused kolm eestlast jäävad samuti seeläbi ilma võimalusest vastavat ainet eesti keeles omandada. Ja see on juba äraütlemata halb ...
Osaliselt haakus selle teemaga Rannuti Mardi integratsioonile ehk lõimimisele pühendatud artikkel, millel oli sapisevõitu pealkiri "Käib kibe lõimimistöö". Ning lõpetuseks olid lehes ka Emakeele Seltsi keeleviktoriini uue vooru küsimused - koos eelmise vooru vastustega, millest võisin teada saada küllap niigi juba vaikselt teadaolevat, et fraseoloogiaküsimused on ühed raskemad, mida välja annab mõelda: püüdsin ma, mis püüdsin, aga ikka ei osanud leida õigeid vastuseid. Nagu nähtavasti ei oska ka praegusele, mis sama fraseoloogialiini jätkab ...
Loetud: J. Fforde. Something rotten
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Kelgukoerad (Kanal2)
Soosaare Raivo esitas intrigeeriva küsimuse, kas peab üldse riigivõla pärast muretsema. Tema arvates nähtavasti mitte, vähemalt nii ma aru sain (kuigi peamiselt on küll tegu teiste mõtete vahendamisega). Argumentatsioon on muidugi veenev ja seda on kuulda olnud mujaltki: kui su raha ei ole seotud millegi muuga (nagu näituseks USA või (vist küll veidi tinglikumalt) ka euroala puhul), siis ei ole õieti midagi karta: ise kujundad oma rahanduspoliitika, trükid seda, kui palju hing vaid soovib, ja nii edasi. Mis mõneti on muidugi õige, teisalt jälle äärmiselt küüniline (aga võib-olla peabki olema ...). Igal juhul mõtlemapanev kirjutis.
Lausa kaks lehekülge oli pühendatud budismile, täpsemalt Läänemetsa Märdi intervjuule Loy Davidiga, kes kõneles budismi ja tänapäeva maailma/elu kokkupuutepunktidest. Selles oli üks tähelepanuväärne mõte: "Ei pea mitte mõtetest vabanema, vaid vabastama mõtted". Millele ma võin küll kõigi jäsemetega alla kirjutada.
Päris huvitav oli lugeda Sarkisjani Oksana (kelle eesnime Sirp miskipärast esitab kujul Osana) kirjutist, mis põhijoontes keskendus Pussy Riotile, aga ka veidi laiemalt protestikultuurile. Seda võib ainult soovitada lugeda, ehkki kirjutises käsitletakse Pussy Rioti fenomeni peaaegu eranditult feministlikust võtmest, mis võib-olla pole päris õigustatud, aga oma tausta kõige sellega seonduva mõistmiseks annab ometi.
Tervelt kaks artiklit ja kaks lehekülge oli pühendatud muuseumidele. Kui armas kursaõde Raisma Mariann kirjutas suhteliselt neutraalselt muuseumide muutumisest teemaparkideks, nentides vaid nende sageli nigelat kvaliteeti, siis Pesti Olavi oli oma (heas mõttes) kolklikkuses palju teravam, pritsides muuseumireformi suunas nii palju sappi, kui vähegi võimalik (juba lugu ise oli pealkirjaga "Muuseumide likvideerimise seadus"). Milleks tal kahtlemata on ka alust: kas või väide, nagu tegeleks teadustööga vaid üks keskmuuseum, ei ole kindlasti adekvaatne.
Sissejuhatuseks eraldi Keele Infolehte oli põhilehes ilmunud Kerge Krista vaat et lausa programmiline artikkel "Keelekorralduse põhimõtted". Seda pole võimalik siinkohal ümber jutustada, sestap võib soovitada lugeda kõigil, kel eesti keele ja selle käekäigu vastu vähegi suurem huvi.
Huvitavat lugemist pakkus ülevaade kuu keskpaiku peetud raamatulaadast ja sellega seoses Eesti naljakirjandusest - autori vaatevinklist selle nigelast seisust, millega ju pooleldi võib ka nõustuda, kuigi mu meelest on Eestis naljategemine nii suuliselt kui ka kirjalikult siiski hakanud koos muu kirjandusliku loominguga pärast vahepealseid nukruseaastaid taas jalgu alla saama. (Aga ma võin muidugi ka eksida ...)
Ning põhilehe lõpetuseks sobis kenasti Märka Veiko nõndanimetatud meediaarvustus pealkirjaga "Läti Sofi ja Henrik Oksanen", milles väga omapäraselt kõrvutati kaht ajas, ruumis ja üldse igatemoodi lahutatud teost. Ütleme nii, et lugemine oli vähemalt lõbus :-)
Keele Infolehest võis teada saada vähemalt minu jaoks üllatusena, et mõneski Eesti kõrgkoolis on päris järsult vähendatud välisüliõpilastele õpetatava eesti keele tundide arvu. Mis on mu meelest päris ohtlik üldisemas plaanis - välisüliõpilased välisüliõpilasteks, küllap nemad saavad ka ilma eesti keeleta lõpuks hakkama, need erandid välja arvatud, kes seda tingimata tahavadki õppida ja kes kindlasti ka selleks võimaluse leiavad, aga varjatult süvendab see toda õppetöö võõrkeelele üleminemise tendentsi, mis niigi kipub eestikeelset kõrgharidust tasapisi välja sööma. Mis muidugi tekitab pealtnäha koomilisi situatsioone, millest üht on kirjeldatud artiklis nii: "... siis tekib olukord, nagu kirjeldas mulle üks kunstiakadeemia õppejõud. Tal on neli üliõpilast, üks on välismaalane. Tema pursib siis õpetada inglise keeles, mida ta tegelikult õigupoolest ei oska, kolm tükki on eestlased, kes ka ju tegelikult inglise keelt ei oska, ja üks on see välismaalane, kes ka inglise keelt ei oska." Aga koomiline on see vaid pealtnäha, sest needsamused kolm eestlast jäävad samuti seeläbi ilma võimalusest vastavat ainet eesti keeles omandada. Ja see on juba äraütlemata halb ...
Osaliselt haakus selle teemaga Rannuti Mardi integratsioonile ehk lõimimisele pühendatud artikkel, millel oli sapisevõitu pealkiri "Käib kibe lõimimistöö". Ning lõpetuseks olid lehes ka Emakeele Seltsi keeleviktoriini uue vooru küsimused - koos eelmise vooru vastustega, millest võisin teada saada küllap niigi juba vaikselt teadaolevat, et fraseoloogiaküsimused on ühed raskemad, mida välja annab mõelda: püüdsin ma, mis püüdsin, aga ikka ei osanud leida õigeid vastuseid. Nagu nähtavasti ei oska ka praegusele, mis sama fraseoloogialiini jätkab ...
Loetud: J. Fforde. Something rotten
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Kelgukoerad (Kanal2)
28.9.12
Neljabased mõtted
Mitte kuigi palju parem päev kui eilne, möödudes samamoodi peamiselt horisontaalis, kuigi tundub, et kriis on haripunktist üle. Loodame ...
Loetud: J. Fforde. The Well of Lost Plots; J. Fforde. Something Rotten
Vaadatud: Uus Maailm (ETV), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Kättemaksukontor )TV3), Eureka (TV6), Gaddafi, elus või surnud (ETV)
Loetud: J. Fforde. The Well of Lost Plots; J. Fforde. Something Rotten
Vaadatud: Uus Maailm (ETV), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Kättemaksukontor )TV3), Eureka (TV6), Gaddafi, elus või surnud (ETV)
27.9.12
Kolmabased mõtted
Üks sitemaid päevi sel aastal, mis möödus suuremalt osalt audis: pool nägu on kinni paistetanud, nii et tuli muudkui kompresse teha ja peamiselt lamada ... Millest on kuradima kahju, sest üks hea tuttav asutab pikemaks ajaks Eesti tänavatolmu jalgelt pühkima ja korraldas väikese lahkumispeo, kus oleks ikka tahtnud osaleda. Ja noh, eks oleks tahtnud ka muud mõistlikku teha ... aga mis seal ikka, kõik päevad ei peagi ju lust ja lillepidu olema ...
Loetud: J. Fforde. The Well of Lost Plots
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Meie aasta Siberis (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Sündmus (TV3), Ninjamõrvar (Kanal2)
Loetud: J. Fforde. The Well of Lost Plots
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Meie aasta Siberis (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Sündmus (TV3), Ninjamõrvar (Kanal2)
26.9.12
Teisibased mõtted
Ja veel üks nauditav lugemispäev (ehkki tundub, et see hakkab tervisele - silm on kinni paistetamas juba ...)
Loetud: J. Fforde. Lost in a Good Book; J. Fforde. The Well of Lost Plots
Vaadatud: Süvahavva (Kanal2), Palgasõdurid (TV3)
Loetud: J. Fforde. Lost in a Good Book; J. Fforde. The Well of Lost Plots
Vaadatud: Süvahavva (Kanal2), Palgasõdurid (TV3)
25.9.12
Esmabased mõtted
Hommikul käis korraks peast läbi mõte teha midagi muud kui logeleda ja lugeda, aga siis surusin selle tahtejõuga ometi sügavustesse tagasi ja võtsin kätte raamatu, mis köitis mind jäägitult. Ja et tegu on pikema sarja avaraamatuga, siis võib juhtuda, et luge- ja logelemist jagub veel tükiks ajaks :-)
Siiski jäi tänasesse päeva ka teine raamatutega seotud sündmus, nimelt postikulleri külastus, kes toimetas kätte Raamatukoi pakikese, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
Loetud: J. Fforde. The Eyre Affair; J. Fforde. Lost in a Good Book
Vaadatud: 1814 (ETV2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
Siiski jäi tänasesse päeva ka teine raamatutega seotud sündmus, nimelt postikulleri külastus, kes toimetas kätte Raamatukoi pakikese, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
- P. Dukas. Briti salaluure teenistuses punasel Venemaal
- H. Rappaport. Jekaterinburg. Romanovite viimased päevad
- W. S. Maugham. Ashenden
- J. Reed. 10 päeva, mis vapustasid maailma
Loetud: J. Fforde. The Eyre Affair; J. Fforde. Lost in a Good Book
Vaadatud: 1814 (ETV2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
24.9.12
Pühabased mõtted
Eilne päev läks õige pikaks, õigemini ei lõpnudki ära, vaid kasvas sujuvalt tänaseks üle. Mis tähendas, et traditsiooniline pühapäevane külaskäik ema juurde oli küllaltki vaevaline, saadetud võitlusest pealetikkuva unega. Seda hoolimata sellest, et ema, kellele tänane päev väga tähtis tundub olevat, oli valmistanud eriliselt maitsva piduroa - rohke liha ja muude hõrgutistega ehk kõige sellega, mis teatavasti avab ühe meesterahva hinge ja südamesse otsetee :-) Ema juurest tagasi jõudes vajusingi sellest hoolimata, et olin lisaks kõigele muule heale ja paremale ja sünnipäevalisele kaasa saanud ka ristsõnavihiku, ometi sügavasse unne.
Ahjaa, viimased päevad on seoses sellesamuse päevaga toonud kaasa ka mõningat täiendust raamatukuhjadesse - õiged inimesed ikka teavad õigeid raamatuid, mida kinkida :-) Olgu nad siin ka ära mainitud:
Aga tõeline sünnipäevatunne tuli alles pärast ärkamist, kui nägin rohkeid õnnesoove Facebookis ja mis veel enam, kuulsin akna taga vihmaladinat, mis jäigi saatma ja meeleolu üles kütma kuni järgmise magamaminekuni.
Loetud: M. Jelizarov. Raamatuhoidja; A. Pehhov. Varjus hiilja; G. Oster. Õuduste kool
Vaadatud: Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV)
Ahjaa, viimased päevad on seoses sellesamuse päevaga toonud kaasa ka mõningat täiendust raamatukuhjadesse - õiged inimesed ikka teavad õigeid raamatuid, mida kinkida :-) Olgu nad siin ka ära mainitud:
- G. Robb. Pariislased
- M. Paleologue. Tsaaririik maailmasõjas
Aga tõeline sünnipäevatunne tuli alles pärast ärkamist, kui nägin rohkeid õnnesoove Facebookis ja mis veel enam, kuulsin akna taga vihmaladinat, mis jäigi saatma ja meeleolu üles kütma kuni järgmise magamaminekuni.
Loetud: M. Jelizarov. Raamatuhoidja; A. Pehhov. Varjus hiilja; G. Oster. Õuduste kool
Vaadatud: Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV)
Subscribe to:
Posts (Atom)