Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest küll haukasid oma tubli tüki täiendavad tööandjad, kelle tõttu tõlkisin lisaks kaks artiklit Postimehe ja umbes kolmandiku artiklist Diplomaatia hüvanguks (ülejäänud kaks kolmandikku, tähendab siis, jäi veel tõlkimata, mitte et ma ainult kolmandiku oleksingi pidanud tõlkima).

Tegelikult juba eile õhtul jäi silma Emakeele Seltsi keeletoimkonna uus katse ajaloosündmuste kirjutamises selgust saada ja selgust luua. Kuigi mulle nende suvine otsus kirjutada ajaloosündmusi edaspidi väiketähelisena (välja arvatud muidugi sündmuste nimetustes esinevad koha- või isikunimed) meeldis, siis nii mõnegi ajaloolase ja ilmselt ka mitteajaloolase meelest oli see lausväär seisukoht - mida, paistab, tundis ka keeletoimkond olevat kohustatud arvestama. Uus otsus, õigemini praegu veel selle eelnõu (aega arutamiseks on selle järgi jaanuari keskpaigani), sätestab niisiis, et kuigi reeglina kirjutatakse ajaloosündmuste nimetused väikese tähega, on reeglist ka erandid, nõndanimetatud "kinnistunud nimetused", mille näiteks on toodud järgmised sündmused: Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Noh, las ta siis olla, kui on kinnistunud, olgu peale. Aga tasub muidugi oodata jaanuarini - arvatavasti jõuab enne seda veel keegi sõna võtta, tõenäoliselt ikka põhireegli ehk väiketähe vastu ...

Üks asi, mis selles selgituses mulle vastukarva käib - õigemini, siin ei tule see nii palju välja, kui mõne teise otsuse puhul, aga siiski -, on rõhutamine, et muutusi või täpsustamisi on vaja eelkõige selleks, et kooliõpilased kannatada ei saaks, kui nad oma kirjandis või kus iganes peaksid kasutama vorme, mis on üldiselt käibel, aga mille kohta konkreetset otsust ei ole (nt mistahes mis tahes'i asemel, võibolla võib-olla asemel jne). Mu meelest on kuidagi olemuslikult vale ühe inimrühma huvides, olgu need siia kas või "elu õied" lapsed, teha muudatusi põhimõtteliselt kõigile järgimiseks mõeldud reeglites - või õigemini, hakata ühe rühma huvides kitsendama või laiendama üldisi reegleid. Pigem oleks mõttekam teha rohkem koostööd õpetajatega ning täpsustada metoodilisi ja hindamisjuhiseid ja mida iganes, millest õpetajad hindamisel lähtuvad. Aga noh, see on ka ainult selline mõtteräbal ja üldiselt ei ole mul keeletoimkonna otsuste kohta halbu sõnu öelda - kui ainult see põhjendus pentsiku ja vildakana ei tunduks ...


Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Täitsa lõpp (Kanal2), Haven (Yle2), Peeter Esimene. Testament (ETV2), Curiosity kills (ETV2), Eureka (TV6), Kättemaksukontor (TV3)

Kolmabased mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, millest haukasid oma tüki kaks väljaskäiku. Neist esimene, selline lühike, viis mind kodulähedasse kandekeskusse, kus ootas ees väike raamatupakike. Ilm oli ootamatult talviseks pööranud, lausa maa oli valge ja mõne koha peal õnnestus isegi tuulel majadevahelisest ruumist õhutatuna tuurid kergelt üles võtta. See esimene lumi ja talve algus on alati nii tore aeg, pingestatud ootusest, et lõpuks laskub valge surmarahu maa peale. Igatahes kandekeskusse ma kenast ilmast hoolimata jõudsin ja olgu siin ka ära mainitud paki sisu:

• C. Koslofsky. Evening's Empire. A History of the Night in Early Modern Europe

Teine väljaskäik oli juba pikem ja viis mind üle tüki aja Kirjanike Liidu korraldatavale kirjanduslikule kolmapäevale. Põhjus oli üsna proosaline: nimelt oli täna välja kuulutatud üritus pealkirjaga "Ulme näitab uut ja vana", millel esinejateks sellised kuulsused nagu Hellati Henn-Kaarel, Veskimehe Siim, Meresi Triinu ja Sandri Kristjan. Väga mõnus oli kuulata Hellati meenutusi möödaniku aegadest, milles oli nii palju tuttavlikku, aga ka nii mõndagi uudset. Veskimees, kes tundus olevat ürituse hing, üritas mitmel korral suunata juttu nähtavasti talle hingelähedasse suunda, mille võib kokku võtta vist umbes nii: praegune maailm ja kirjandus on alla käinud ning suuri sihte ei seata, kas ja kuidas saaks (ulme)kirjandus seda muuta? Mida ta ilmselt ise oma loominguga püüab siis teha, jäi mulje. Ent nii palju kui see diskussioon üldse vedu võttis, lõppes lõpuks kõik tõdemusega, mis utreeritult kõlaks järgmiselt: Kuul on juba käidud, ainuke suur ülesanne on veel laps teha.

Üks mu meelest huvitavamaid mõttevälgatusi oli arutelu selle üle, mis on Eesti ulmes puudu. Nii ulmekirjanduse kui ka üldse kirjanduse puudusena toodi välja näiteks seda, et Eestis puuduvat või on õige õhuke see kirjanduse alaosa, mida kirjutavad ülikoolide õppejõud - erinevalt näiteks Inglismaast, kus olla peaaegu enesestmõistetav, et ülikooli õppejõud kirjutab ka ilukirjandust. Ma ei oska küll Inglismaa kohta midagi palju arvata, see võib ju nii ka olla, kuigi ma usuks, et kui see kunagi nii oligi, on tänapäev sellesse tublisti korrektiive teinud, aga Eestis siiski leidub neid õppejõude, kes ilukirjandusliku loominguga tegelevad, ehkki tõsi ta on, vaevalt kulub kuigi palju üle paari kämblajagu sõrmi, et neid üle lugeda ...

Teine alaliik, mille puudumist märgiti, on kristlik ulme ja selle koha pealt oli esinejatel ilmselgelt õigus. Isegi mitte ainult kristlik, vaid üldse vist religioosne ulme on Eestis vaeslapse osas (kui jätta kõrvale mütoloogiast ammutav kirjutus, mis ehk päris religioosse ulme alla ei mahu). Küllap see on seotud sageli mainimist leidnud eestlaste usu-, täpsemalt siis religioonileigusega. Näiteks Saksamaal tuleb kui mitte iga aasta, siis vähemalt iga paari-kolme aasta tagant linale mõni film, mis ei pruugi alati olla tingimata ulmeline, aga milles kindlasti on olulisel kohal katoliku kirik ja Vatikan ja muud sellised asjad - ilmne viide kaugele ajalukku ulatuvale religioossele pingele Saksamaa sees (ja need filmid said alguse ammu enne seda, kui paavstiks sai Saksamaa esindaja või kui maailmas lõi laineid Browni Dan).

Igatahes oli piisavalt hea jutuajamine, mida tasus kuulata. Lisaks veel Vainola Allani muusikalised vahepalad. Ja et õhtupoolik oleks täielik, siis hankisin endale samalt ürituselt ka äsja ilmunud uue ulmekogumiku "Täheaeg 11: Viirastuslik rügement" (siin digiraamatu link, aga ma hankisin endale siiski selle hard-core paberil väljaande :-) ).


Loetud: Imeline Ajalugu 11/2012
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Meie aasta Siberis (Kanal2), Pilvede all (Kanal2)

Teisibased mõtted

Eilse üsna nurjunud päeva järel otsustasin siiski sel nädalal "esmaspäeva" ehk vaba tarkvara tõlkimise päeva ära teha, tänasel päeval niisiis. Aur kulus nagu tavaliselt KDE ja selle arendusharu peale, kus rakenduste poole pealt oli vahepeal tekkinud juurde üks e-posti klient nimega Trojità, mille eripära näiteks KMailiga võrreldes on see, et Trojità keskendub ainiti IMAP-protokollile ega tee millestki muust midagi teadma (samal ajal kui KMail sööb isukalt nii IMAPit, POP3 kui ka teab veel mida). Dokumentatsiooni poole pealt palju edasi ei jõudnud või õigemini ei jõudnud edasi uute asjadeni, sest vahepeal oli ka nii-ütelda vanu asju omajagu uuendatud. Igatahes KDE SC (ehk tulevase 4.10) dokumentatsioon on taas korras nagu Norras.

Avastasin täna mõningase üllatusega, et mul on taas ilmunud üks tõlkeraamat. Täpsemalt siis Lucase Edwardi "Pettus". Üllatusega seepärast, et mu arvates oleks see võinud enne ilmumist veel kord mu käest ka läbi käia, aga ju oli siis mu tõlge nii hea, et seda ei peetud vajalikuks :-) Paraku tähendab see aga ka seda, et mõned pisiasjad, mis pärast tõlke üleandmist selgusid nii suhtluses autoriga kui ka läti keelde tõlkijaga, jäid nüüd sinna nähtavasti kirja panemata (kui just toimetus neist kuidagi teistmoodi teada ei saanud, milles ma pisut julgeksin kahelda). Aga noh, need olid ka üsna pisikesed asjad, kõige tõsisem ehk üks vale eesnimi, tõsi, vaid ühel korral esineva nime puhul.

Kui juba raamatutele jutt läks, siis neile, kes mu ajaveebi loevad ja tõlkimisasjade vastu huvi tunnevad, võib hea meelega teada anda, et tõlkijate sektsioonil on peagi taas kavas üks teemaseminar. Olgu siin siis ära toodud osa minuni jõudnud kirjast:

Järjekordse teemaseminari üldnimeks võiks sedakorda olla “Lugeja pilk”. Kõnelema on kutsutud kolonelleitnant Toomas Boltowsky, kes annab ülevaate sõjaväelisest terminoloogiast: relvastus, sõduri riietus ja varustus, sõdurite liigid, auastmed, sõjaväeline infrastruktuur, taktika, toponüümid, kõike seda ka ajaloolises perspektiivis. Boltowsky on ise mõned ajalooalased raamatud toimetanud ja teiste tõlgitud raamatuid tähelepanelikult lugenud, mille kohta ta on teinud oma tähelepanekud, vt http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2808:t-lkeraamatute-h-da-ja-viletsus&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3099 ja http://www.postimees.ee/372387/viis-aastat-hiljem-kivi-endiselt-peos/
Teiseks kõnelejaks on palutud ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev, kes lubas rääkida erinevatest tõlkijate häältest, nii nagu nad läbi tõlgete lugejani kanduvad. Ja tõlkijast kui ideaalsest lugejast, seda omaenda teoste võõrkeelde ümberpanemise muljete põhjal. Viimasega seoses peatub ta ka 11. sajandi sõjapidamisega seotud terminitel.
Teemaseminar leiab aset 4. detsembril algusega kell 18.00 aadressil Harju 1, Soome instituudi ruumides.

Loetud: Arvutimaailm 11/2012
Vaadatud: Alcatraz (Kanal2), Süvahavva (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

Ilmunud raamatud: Edward Lucas. Pettus. Spioonid, valed ja kuidas Venemaa Läänt tüssab

Esmabased mõtted

Päev, mille kohta kõige tagasihoidlikumalt sobib öelda "täitsa perses". Algas see sellega, et mõtlesin enne tarkvara tõlkimise juurde asumist, mis ju tavaliselt esmaspäevane tegevus, süsteemi uuendada. Mis läks kenasti - kuni selle hetkeni, kui tegin taaskäivituse ja KDEsse taas sisse logisin. Siis selgus, et midagi on kapitaalselt mäda: tegumiriba justkui näitab kõiki rakendusi, mida seansihaldus korralikult on meeles pidanud ja uuesti sisselogimisel taastanud, aga ligi neile kuidagi ei saa - kirjele klõpsates ei juhtu midagi ja isegi akende läbilappamise käsk Alt+Tab ei näita, et midagi üldse olemas oleks. Küll proovisin nii ja proovisin naa, paneeli välja vahetada ja nii edasi, aga ikka ei midagi. Ei jäänud muud üle kui paigaldada mõni teine töökeskkond, milleks sai valitud kunagi ammustel aegadel silma jäänud kergekaaluline, aga siiski piisavate võimalustega Lxde (icewm on mul nagunii peal, aga see on nii minimaalne, et selle kasutamine muuks kui kõige lihtsamateks ülesanneteks on pigem raskendatud). Siis aga selgus, et tõlkimisrakendus Lokalize ei taha seal kuidagi eduliselt töötada: luges küll tõlkefailid kenasti sisse, aga mitte lõpuni, vaid jäigi seda 100% aina edasi tegema ning töötamine muutus hirmaeglaseks, näiteks lihtsa kopeerimise järel ilmus kopeeritav nähtavale umbes 10 sekundi järel ja siis kulus veel nii sekundit neli-viis, enne kui kursor ka ennast ilmutas ... Paar tundi proovinud, loobusin sellest - kuigi selgus ka ilmselt põhjus: miski oli neelanud kodukataloogis räigelt ruumi, seni vaba olnud kolmandik ehk umbes 60 GB oli nagu naksti kadunud. Ja päris lõpuni ma aru ei saanudki, mille alla täpselt (nähtavasti kurikuulus xsession-errors, aga päris kindel ma selles ei ole).

Niisiis pühendasin tänase päeva tavalisele tõlkimisele, mis enam-vähem sujus. Aga et sellele neetud päevale punkti panna, siis juba hilisõhtul või lausa öösel proovisin veel kord KDEsse sisse logida ja uurida, kas anomaaliad jätkuvad. Jätkusidki - kuni avastasin, et tegumihalduri seadistustes on linnuke märkekastis kirjaga "Ainult aktiivse tegevuse tegumite näitamine". Võtsin selle ära ja oligi kõik endises korras! Kuidas see säte täpselt sisse lülitatud oli või miks sisselogimisel taastatavaid rakendusi loeti teiste tegevuste alla kuuluvaks, jäi mulle küll arusaamatuks, aga sellest hoolimata oli hea, et keegi mind sel hetkel ei näinud - vähkpunasena häbist, et inimesena, kes on KDEd kasutanud hallidest aegadest saadik ja lausa ise seda tõlgib, nii et võiks üksipulgi ja läbi ja lõhki tunda, sattusin sellise valusa reha otsa ...


Loetud: Akadeemia 11/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Vaesus? Andke meile raha (ETV)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida sama tavapäraselt katkestas väljaskäik imeilusasse ja armsasse halli ja niiskust alla piserdava taevaalusega maailma eesmärgiga sooritada külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Mis sama tavapäraselt tähendas üht korralikku kõhutäit ja mõnusat peatäit, mille eest seekord hoolitses Meistriristiku vihik. Üllataval, aga rõõmustaval kombel hindas ema mu kaasaviidud jäätiselaari (selle endavalmistatud siis ikka) päris maitsvaks, nii et äkki olen tõesti leidnud enam-vähem optimaalse valmistamisviisi (pinnimisest hoolimata ei tundunud, et ta oleks kiidusõnu ainult lohutuseks jaganud :-) ). Meistriristik aga pakkus peamurdmist veel hiljemgi, juba kodus, ent vist küll esimest korda suutsin kohe esimese raksuga ära lahendada ka Pärnitsa Rauno keerulisemad mõistatused, nii selle pisut nomogrammi meenutava ülesande kui ka väikese eripäraga sudoku. Nähtavasti oli kuu, päikese ja muude planeetide seis parajasti hea :-)


Loetud: Akadeemia 11/2012
Vaadatud: Ajavaod: Legendi järg (ETV), ENSV (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegin pisukese pausi, et täita üks juba hapnema kippuv lubadus, nimelt see, mis puudutas väikese uudisnupu kirjutamist nüüdseks juba kümne päeva eest ilmavalgust näinud tulevase Mageia 3 kolmanda alfaväljalaske kohta. Siin see siis nüüd on.

Lisaks tegin ka õige kergelt tööd tarkvara tõlkimise kallal. Hea inimene Sander, kes erinevalt minust on ikka otseselt Mageia arendamisega seotud ja üldse tõsine persoon, avastas nimelt, et Mageia kontot registreerides (mida teatavasti saab teha aadressil identity.mageia.org) saadetakse selle kohta teade e-kirjaga, milles täpitähed on vähemalt Thunderbirdi kasutades moondunud vanadeks headeks tuttavateks krõnksudeks, mis arvatavasti tuttavad kõigile, kes muistsetel, aastakümnetetagustel aegadel e-posti kasutanud. Usutavasti ongi see va Thunderbirdi viga, aga eesti keel on õnneks piisavalt paindlik ja nii tegin neid teateid, mida e-kirjaga saadetakse, pisut ümber, selliseks, et neis enam ei esineks täpitähti ega muid ASCII-väliseid märke.


Loetud: Akadeemia 11/2012
Vaadatud. Jüri Üdi klubi (ETV), Salajane ladu 13 (TV6), Paranormaalne aktiivsus 2 (TV3), Hauatagune elu (TV11)

Ilmunud tõlked: Helen Walden: John või Jennifer? (Postimees, 24.11.2012)

Tarkvaratõlked: Mageia

Mageia 3 Alpha 3 väljas

Küll tugeva, kümnepäevase hilinemisega, aga lõpuks suutsin end kokku võtta, et kirjutada tulevase Mageia 3 uusimast arendusväljalaskest, järjekorras kolmandast alfast.

Nagu alfaväljalasete puhul tavaks, on väliselt üpris raske märgata erinevust Mageia 2-st, parimal juhul jäävad silma üksikud muutunud asjad ja needki nõuavad teravat silma. Siiski on mõned puudujäägid, mis võivad kergesti silma torgata. Etteruttavalt: proovisin LiveDVD-d ja seda VirtualBoxis, nii et mõned kogemused võivad erineda, kui proovida paigaldada ja kasutada, aga ilmselt mitte järgmised paar punkti.

Üks asi, mis silma torkas, oli see, et erinevalt teistest rakendustest avaneb Firefox esimesel käivitamisel ingliskeelsena. Et see eestikeelseks saada, tuleb menüüst avada Tools -> Addons ja seal siis rubriigis Languages eesti keel (Estonian) sisse lülitada ning seejärel vastavalt nõudmisele brauser taaskäivitada. Selle kohta on ka veateade tehtud ja loodetavasti see käitumuslik muudatus lõppväljalaske ajaks kaob. Teine silmatorkav (ja samuti raporteeritud ning loodetavasti enne lõplikku väljalaset kaduv) tõik oli muusikamängija Amarok sisuline mittetöötamine: rakendus küll üldjuhul käivitub, aga vähegi millegi tegemisel on tulemuseks krahh (ja mõnikord toob krahhi kaasa juba lihtsalt käivitamine).

Üks poolenisti visuaalsete ja taustamuudatuste vahele jääv asi on tarkvarapakettide liigituse muutmine, mis avaldub eelkõige tarkvarahalduris Rpmdrake. See ei ole veel lõpule jõudnud, mistõttu võib esineda imelikke gruppe ja/või pakettide esinemist mitmes või imelikes kohtades.

Mageia 3 Alpha 3 ingliskeelsena, pilt: http://ostatic.com/blog/magiea-3-is-shaping-up-with-alpha-3

Kui väliselt ei ole muutusi kuigi märgatavalt, siis sisemiselt on neid see-eest õige mitmeid, mis tuleks kindlasti ka siin ära märkida. Vahest kõige olulisem on algkäivituse ajal süsteemi tegeliku käitaja juures varasema SysVIniti asemel systemd kasutusele võtmine. Õieti oli see juba varemgi võimalusena olemas, aga nüüd on see üks ja ainus.

Selle kõrval on teine suurem sisemine muudatus nõndanimetatud usr-move, mis lihtsustatult lahtiseletatuna tähendab osade varem eraldi paiknenud süsteemsete kataloogide paigutamist kataloogi /usr alla. Selle üksikasjadest võib täpsemalt lugeda spetsiaalselt veebileheküljelt. See üleminek on praeguseks suhteliselt sujuvaks muutunud, aga igatahes on tegu ühe põhjusega, miks ei ole sugugi soovitatav praegu proovida uuendamist stabiilse süsteemi (s.t. Mageia 2) pealt alfaväljalaskele - see võib korda minna, aga sugugi ei pruugi. Muidugi, kui eesmärgiks ongi proovida just uuendamist, seda testida ja testimise tulemustest teada anda, siis küll ...

Kolmas asi, millest on palju juttu olnud, aga millega mul endal kokkupuutumist pole olnud, on ühe suhteliselt uudse failisüsteemi btrfs paranenud toetus. Nii palju kui ma olen aru saanud, avalduvad selle eelised eelkõige suuremahulistes süsteemides ehk siis üldjuhul mitte tavalise kodukasutaja korral. Igatahes teoreetiliselt peaks nüüd olema lihtsam ja kindlam seda failisüsteemi kasutada.

Nende huvides, kes soovivad paigaldada serverit või mis tahes muul põhjusel võimalikult väikest, nii-ütelda minimaalset süsteemi, on pakettide valiku etapis lisatud nupp "Tühista kõigi valimine".

Väidetavalt peaks olema mitmesugused asjad eriti paigaldamise juures, aga ka muude süsteemsete asjade puhul kiiremaks läinud, seda nii koodi optimeerimise kui ka muude võtete (näiteks pakkimisalgoritmi vahetamise tõttu) tõttu. Ma ise seda küll ei osanud tähele panna, aga mõne vastukaja kohaselt see tõesti nii olevat.

Nüüd on aeg üles lugeda ka olulisema tarkvara versioonid, mida Alpha 3 pakub:

• kernel 3.6.5
• systemd 195
• KDE 4.9.2
• GNOME 3.6.1
• LibreOffice 3.6.3
• Firefox 16

Ja lõpuks võib ka tõdeda, et eestinduse poolest on see väljalase endiselt nii heal tasemel, kui siinkirjutaja on suutnud seda tagada: ametlikult 100% tõlgitud, loodetavasti ka rahuldavalt. Praeguseks, selle uudisloo kirjutamise ajaks on tõlgitud ka varasem vajak ehk paigaldusaegne abi, aga see ei kajastu veel käesolevas alfaväljalaskes, jõudes loodetavasti sisse ja kasutajate ette juba järgmises, esimeses beetaväljalaskes.


Alusmaterjalid ja lisalugemist:

• Väljalasketeade
• Väljalaskemärkmed
• Teadaolevad vead (tasub eriti lugeda neil, kel on vaja või kes soovivad kasutada omanduslikke graafikadraivereid)