Kolmabased mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, mis aga oli lisaks raamatu tõlkimisele raamatutega seonduvast nii läbi imbunud, kui vähegi veel saab olla :-)

Algas see sellega, et avastasin postkastist kenakese maksikirja Apollolt - ja etskae, seal oligi sees kaua oodatud raamatuajakirja Lugu teine number koos auhinnaraamatuga, mis tabavalt kannab pealkirja "Raamat". Sellega lõppes korralik epopöa ajakirja tagaajamisega ja ma võin ainult kiita Apollo esindajaid, kes piinliku olukorra lahendasid ajakirja ja raamatut uuesti postitades. Ma väga loodan, et kuhu iganes algne saadetis ka ei kadunud, ei jäänud see lihtsalt kuhugi lumehange või prügikasti vedelema, vaid jõudis mõne inimese kätte, kellele ajakiri ja raamat ka muud naudingut suutsid pakkuda kui rõõmu kätte langenud tulehakatisest...

Aga vaevalt olin ma maksikirja sisu jõudnud kiigata, kui minu asukohta hakkas välja peilima Eesti Päevalehe kuller, kelle GPS kurvastaval kombel ei teadnud mu aadressist halli ega pulli, aga kes siiski üsna osavalt ja hoolimata sellest, et juhiseid mu juurde sõitmiseks suuliselt anda on kohe päris keeruline, suutis majaderägastikus üpris kiiresti õige ukseni jõuda. Kulleri pakike sisaldas EPL-i uue raamatusarja Eesti mälu avalööki Jaan Krossi mälestuste "Kallid kaasteelised" kujul ning mõistagi ka kenasti arvet, mille tasumisel saab hakata sarja raamatuid edaspidi saama :-)

Ja et küll küllata ei jääks, siis oli raamatuga seotud ka kolmas tänane põhitööväline sündmus, mis viis mind taas kodunt välja (hmm, ma olen viimasel ajal hakanud palju väljas käima... ilmselt on aastatega kogunenud väsimus tõesti nii suur juba, et sunnib välja minema... tuleb ikka kindlasti lähemal ajal puhata, et sellised tungid endas kindlamini maha suuta suruda...). Selleks oli kahe Mardi, nimelt Mart Laari ja Mart Juure etlemine Solarise Apollos, kus esitlemisele tuli esimese Mardi koostatud raamat "101 Eesti ajaloo sündmust". Lisaks parandamatule huvile ajaloo vastu oli mul tegelikult ka teine põhjus, miks sinna esitlusele kohale minna. Mõne aja eest esimest korda Solarises ja samuti just sealses Apollos käies pidin kurtma mõnetiste ebameeldivuste üle, mis seondusid igasuguste rasvaste toitude lõhnade levimisega raamatupoodi, kuhu need kohe üldse ei sobi. Nähtavasti pole päevad aga õed või siis on mu enda nina petlik asjapulk (tookord võis nina ära petta asjaolu, et muidu allapoole sõitev liikuvtrepike, mis ju esimesena ette jääb, vähemalt kui tulla trolli pealt, nagu mina olen tulnud, tookord ei töötanud, mispärast ma mööda seda üles kulgesin ja seetõttu neist ebaraamatupoelike lõhnadega toidulettidest möödusin, enne kui Apollosse sisse astuda), aga seekord kenasti ülespoole suunduvast liikuvtrepikesest raamatupoodi kulgedes ja seal viibides neid ninna ei jäänud.
Intervjuu-dialoogi kujul üles ehitatud esitlus oli oodatult nauditav, sest mida muud võikski arvata, kui kohal on kaks meest, kes oskavad kenasti etendada kroonilise mölarröa käes kannatavat isikut ja kel muidu ka jutt kenasti jookseb ning kes oskavad jutulõnga isegi mõtteid sisse põimida. Nende oma pooletunnine etteaste oli isegi nii huvitav, et tõrjus tagaplaanile pelguse ära lõhkuda publikule istumiseks mõeldud tool, mis vähemalt väliselt jättis küll mulje, et on mõeldud kuni 12-aastastele ja mitte raskematele :-)
Eriti esimene Mart esitas ka ühe huvipakkuva mõtte selle kohta, miks Eestis on õieti nii vähe persooniraamatuid, pidades siis silmas persoone, kes on tõepoolest väärt raamatut, mitte neid, kes panevad oma surematu eluloo kirja juba 21. eluaastal või nii (ja kelle puhul võib oletada, et see on tõepoolest nende viimane taks midagi sellist kirja panna, sest järgmisel kuuekümnel aastal nad vaevalt enam millegi nii skandaalsega välja suudavad tulla, et see vääriks märkimist rohkem kui kurioosumite rubriigis). Tema arvates peitub selle taga eestlastele omane hüperkriitilisus, mis ei lase sulgegi kätte võtta (või no tänapäeval siis klahvidele vajutada), kui peakski peast läbi käima mõte kirjutada midagi põhjapanevat mõne suurkuju kohta. Ehk mälu järgi osundades: "Käsi hakkab kohe värisema, kui tekib mõte kirjutada Konstantin Pätsi elulugu." See võib muidugi ka üks põhjuseid olla, kuigi ma usun, et pigem suurem põhjus võib peituda selles, et isegi kui näiteks Pätsi või mõne teise päris adekvaatse eluloo saaks kokku kirjutada ka juba olemasolevate trükiste pealt, ilma et oleks vaja võib-olla mõnda inimest hirmutavat istumist arhiivides, nõuab see ometi tublisti aega - ja kui nüüd arvestada, et intervjuu-elulugusid jõuaks selle aja jooksul kokku miksida õige mitu, siis tõotab ka suhteliselt vähem tulu. Niisiis, selline "pragmaatilisus" võib olla vahest tähtsamgi põhjus, vähemalt ma julgeks nii arvata.


Loetud: Tehnikamaailm 3/2010
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Stargate Universe (RTL2)