Tavaline tööpäev.
Jäi silme ette, et usinad keelemeistrid Filosoftist on saanud valmis uue õigekirja kontrollija OpenOffice-org-ile. Peaks võib-olla ka millalgi proovima. Praegu rahuldab see nii-ütelda vabavaraline ka mind piisavalt, aga huvitav oleks teada, kas Filosoftil on õnnestunud edukamalt liitsõnade probleem lahendada (kui ma nende toodangut õige paljude aastate eest viimati kasutasin, ei erinenud nad selles osas kuigi palju - eks see eesti keel ole juba selline vastik keel, et liitsõnad ei pruugi alati olla tingimata lihtsalt kahe sõna liitumised, mida oleks ju lihtne kas või tuimalt õigeks pidada, vaid mõnigi kord liituvad käändes või hoopis häälikukao või -lisandumisega, mida inimene ehk intuitiivselt ära tajub, aga mis massinale äraütlemata suuri raskusi valmistab...)
Täna oli ka presidendi sõnavõistluse elik sõnause kokkuvõtete tegemise päev. Üllatavalt palju paistab olevat neid uusi sõnu pakutud. lausa 2030, ja seda vaid 11 välja pakutud asendust vajava sõna kohta (nojah, seal oli ka võimalus pakkuda ise juurde uusi paremat vastet vajavaid sõnu ja nende vasteid, mida oli siiski üpris vähe ette võetud, ning osa olid ka viisakalt nimetatud "naljasõnadeks", aga siiski). Isegi sõnapakkujaid oli päris ohtralt, tervelt 567 - ma küll ei mäleta ega viitsi ka kontrollida, kui palju neid eelmis(t)el sõnavõistlus(t)el on olnud, aga nii või teisiti on seda päris palju, ma usun, et ka korraldajate jaoks üllatuslikult palju. Ilmselt saab siis nii kuu aja pärast kuulda, millised head vasted on neile üheteistkümnele sõnale leitud (kui ikka on). Siis on, mida usinalt tõlgetes kasutama hakata... :-)
Loetud: Vikerkaar 9/2010
Vaadatud: Sõelapõhjaks (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
8.10.10
5.10.10
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, kuigi seda katkestas pisut ühe artikli tõlkimine Postimehele. Et see aga oli huvitav lugu, siis see väga ei seganud.
Tarkvara vallas läks endiselt edasi KDE tõlkimine, kus ma jõudsin ära tehtud suurema osa tehtavatest extrageari asjadest ning ka peaaegu täielikult üsna pea ilmavalgust nägeva KOffice'i. Tõsi, seal viimases on, nagu ikka, valupunktiks Krita, kuhu tuleb aina igasuguseid uusi omadusi juurde, mida minusugusel kunstivõhikul (ja ka arvutivõhikul, sest suur osa neist asjadest on äärmiselt matemaatilised või arvutigraafilised...) on küllaltki raske üldse aduda, rääkimata siis tõlkimisest. Aga loodetavasti olen ma ikka veel enesetäiendamiseks võimeline... :-) Põgusalt jõudsin puudutada ka mõningaid KDE põhikomplekti asju, aga nendega seisab veel suurem töö ees - kuigi teisalt, tulevane 4.6 ei paista just väga palju uuendusi sisaldavat, kui mitte arvestada kdepimi rakendusi, mis on põhjalikult ümber töötatud. Rohkem tunduvad kõik uued asjad olevat lihtsalt täiendused: ühele rakendusele on lisandunud üks plugin või taustaprogrammi kasutamise võimalus, teisele teine ja nii edasi. Ja mis väga rõõmustab, on see, et päris palju on juurde tulnud nii kohtspikreid kui ka (ainult) tõlkijale nähtavaid kommentaare, mis tunduvalt lihtsustavad arusaamist, millist funktsiooni antud sõne parajasti kannab, ja seeläbi võimaldavad ka kvaliteetsemat tõlkimist.
Tänaõhtune "100 sekundit" oli päris omapärane. Seda võis muidugi oodata, et millalgi jõuab kätte hetk, kus mõni meeskond põrub, kaotab kõik elud ja peab 0 krooniga lahkuma (seda siis lihtsalt valede vastuste tõttu, mitte omavahelise kraaklemise pärast :-) ), aga et poole tunniga jõutakse niimoodi tühjade kätega minema saata lausa kaks meeskonda, oli omaette saavutus. Tõsi, ka küsimused tundusid olevat suhteliselt raskemad, kuigi see võib kajastada ka lihtsalt mu teadmiste piiratust.
Loetud: Vikerkaar 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Fringe (Pro7)
Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: idapartnerlus pole liitumiskutse (Postimees, 04.10.2010)
Tarkvara vallas läks endiselt edasi KDE tõlkimine, kus ma jõudsin ära tehtud suurema osa tehtavatest extrageari asjadest ning ka peaaegu täielikult üsna pea ilmavalgust nägeva KOffice'i. Tõsi, seal viimases on, nagu ikka, valupunktiks Krita, kuhu tuleb aina igasuguseid uusi omadusi juurde, mida minusugusel kunstivõhikul (ja ka arvutivõhikul, sest suur osa neist asjadest on äärmiselt matemaatilised või arvutigraafilised...) on küllaltki raske üldse aduda, rääkimata siis tõlkimisest. Aga loodetavasti olen ma ikka veel enesetäiendamiseks võimeline... :-) Põgusalt jõudsin puudutada ka mõningaid KDE põhikomplekti asju, aga nendega seisab veel suurem töö ees - kuigi teisalt, tulevane 4.6 ei paista just väga palju uuendusi sisaldavat, kui mitte arvestada kdepimi rakendusi, mis on põhjalikult ümber töötatud. Rohkem tunduvad kõik uued asjad olevat lihtsalt täiendused: ühele rakendusele on lisandunud üks plugin või taustaprogrammi kasutamise võimalus, teisele teine ja nii edasi. Ja mis väga rõõmustab, on see, et päris palju on juurde tulnud nii kohtspikreid kui ka (ainult) tõlkijale nähtavaid kommentaare, mis tunduvalt lihtsustavad arusaamist, millist funktsiooni antud sõne parajasti kannab, ja seeläbi võimaldavad ka kvaliteetsemat tõlkimist.
Tänaõhtune "100 sekundit" oli päris omapärane. Seda võis muidugi oodata, et millalgi jõuab kätte hetk, kus mõni meeskond põrub, kaotab kõik elud ja peab 0 krooniga lahkuma (seda siis lihtsalt valede vastuste tõttu, mitte omavahelise kraaklemise pärast :-) ), aga et poole tunniga jõutakse niimoodi tühjade kätega minema saata lausa kaks meeskonda, oli omaette saavutus. Tõsi, ka küsimused tundusid olevat suhteliselt raskemad, kuigi see võib kajastada ka lihtsalt mu teadmiste piiratust.
Loetud: Vikerkaar 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Fringe (Pro7)
Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: idapartnerlus pole liitumiskutse (Postimees, 04.10.2010)
4.10.10
Pühabased mõtted
Valdavalt eilsest kooli- ja klassikokkutulekust taastumise päev, kuigi lõpu poole suutsin juba ka veidi tööd teha :-)
Loetud: Vikerkaar 9/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), ENSV (ETV), Idioodid (ETV2)
Loetud: Vikerkaar 9/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), ENSV (ETV), Idioodid (ETV2)
Laubased mõtted
Täiesti töövaba päev, mille sisuks oli kooli kokkutulekul osalemine. Kooliks oli siis äsja suure remondi ja renoveerimise ja restaureerimise läbi teinud Laupa kool. Nagu ma olen varemgi öelnud, ei ole ma ju õieti päris vilistlane, sest tollal ettenähtud kaheksa 8 klassi asemel käisin ma seal ainult kuus, aga sellest hoolimata on see kool kõige südamelähedasem seniajani - lõppeks on ju just sealkandis ka mu sünnikoht ja nii-ütelda kujunemispaik.
See, mis kooliga oli ära tehtud, oli lausa vapustav. Väljast ei saanud nagu väga arugi, juurde sõites oli esimene asi pigem negatiivne - omaaegsest kooliaiast, kus sai tundide kaupa rügatud, ei olnud õieti midagi alles, mõned puud ja rohi ja lihtsalt lage plats. Koolimaja ise paistis samuti üsna sellisena, nagu ma teda mäletasin. Aga juba hoone ette jõudes oli selge, et ees ootab tõeline avastusretk: kunagiste vaevu roomatavate keldrikorruse võlvide alt paistsid uhiuued aknad ning uksest sisse astudes selgus, et vestibüül on poole suurem, sest omaaegset garderoobi enam ei ole, vaid selle asemel oli silt, mis osutas, et see asub nüüd keldrikorrusel. Keldrikorrus oligi kõige enam muutunud: kui minu ajal oli see poole väiksem ja ülejäänud osas sai vaid eriliselt julgust kogudes vaevu läbipääsetavalt roomata, siis nüüd oli see korralikult välja ehitatud ja puha. Ülejäänudki maja oli omajagu muutunud: siin-seal mõne (vahe)seina kaotanud, kohati ruumide paigutust muudetud, valdavalt avaramaks muutmise suunas, seda eriti teisel korrusel. Mu meelest ainult paar klassiruumi olid samas funktsioonis, mis minu ajal (matemaatika ja emakeel kindlasti), aga nendegi välimus oli hoopis teine. Ainuke koht, mis oli väga samasugune, oli keldris roomamise kõrval mu teine lemmikkoht, nimelt pööning (muidugi, pääs sinna ei nõudnud enam uste muukimist ja vaevalist ronimist, vaid kenasti trepist sammumist ja luugi lahtilükkamist... :-) ). Nojah, tuvisita ja saepuru asemel oli seal nüüd küll mingi moodsama aja soojustustäide või midagi, aga muidu nägi see välja täpselt samasugune. Surusin endas alla kihu võtta vanade aegade meenutamiseks ette taas retk katusele - lõppeks on ju kool alles äsja remondi läbi teinud ja poleks üldse õiglane proovida seda taas remondieelsesse seisu tagasi viia... :-)
Ka väljas ringi liikudes märkasin hiljem, et üht-teist on seal siiski muutunud. Spordiväljak oli sama koha peal ja teisele poole jõge viiv sild samuti. Kuigi selle viimase osas ma ei ole kindel, kas sild on ikka sama: ma võin eksida, aga mulle tundus, nagu oleks toona seal olnud puitsild. Igatahes praegu enam mitte. Jõgi paraku oli suhteliselt kehvas seisus, mulle tundus - või vähemalt oli see maru kõrkjatesse kasvanud, kohe kindlasti palju rohkem kui mu lapsepõlves. Aga ma kujutan ette, et kevadeti, jäämineku ajal, võib see siiski olla endiselt uhke vaatepilt.
Nagu selliste väiksemate maakoolide puhul ikka, oli kokkutulek kokkutulek õige mitmes mõttes: lisaks klassikaaslastele oli seal kohal ka terve hulk sugulasi ja sama küla elanikke ja nii edasi. Kohale tulnud klassikaaslaste osas polnud erilisi muutusi: eelmine aasta sai meid kokku seitse ja sama palju oli meid ka sel aastal, kuigi üks tüdruk oli vähem ja üks poiss rohkem. Koolimaja ruumid olid kenasti ära jaotatud vilistlaste vahel, kaks-kolm-neli aastakäiku ühte ruumi. Me istusimegi suure osa ajast oma ruumis ja muljetasime kõvasti, liikudes küll vahepeal ka "vanu radu" mööda koolimajas ringi, et meelde tuletada, mis ja kus ja kuidas oli olnud - noh, selline tavaline vanainimeste asi... :-) Ja juttu jagus kauemaks, nii et päris kahju oli lõpuks sealt lahkuda - aga eks iga asi, ka väga hea asi, peab ükskord lõppema ja nii ma millalgi öösel Tallinnasse tagasi jõudsin. Igal juhul oli see päev ja õhtu väga meeleolukas ja jääb pikaks ajaks meelde, no vähemalt järgmise kooli kokkutulekuni kindlasti...
Lõpetuseks siia ka üks fotojäädvustus mu ema, kes samuti on Laupa kooli vilistlane, käe läbi, kui ta tabas mind suundumas mainitud lemmikkohta pööningule :-)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: Diletandil on ükspuha, mida halvasti teha (Postimees, 02.10.2010)
See, mis kooliga oli ära tehtud, oli lausa vapustav. Väljast ei saanud nagu väga arugi, juurde sõites oli esimene asi pigem negatiivne - omaaegsest kooliaiast, kus sai tundide kaupa rügatud, ei olnud õieti midagi alles, mõned puud ja rohi ja lihtsalt lage plats. Koolimaja ise paistis samuti üsna sellisena, nagu ma teda mäletasin. Aga juba hoone ette jõudes oli selge, et ees ootab tõeline avastusretk: kunagiste vaevu roomatavate keldrikorruse võlvide alt paistsid uhiuued aknad ning uksest sisse astudes selgus, et vestibüül on poole suurem, sest omaaegset garderoobi enam ei ole, vaid selle asemel oli silt, mis osutas, et see asub nüüd keldrikorrusel. Keldrikorrus oligi kõige enam muutunud: kui minu ajal oli see poole väiksem ja ülejäänud osas sai vaid eriliselt julgust kogudes vaevu läbipääsetavalt roomata, siis nüüd oli see korralikult välja ehitatud ja puha. Ülejäänudki maja oli omajagu muutunud: siin-seal mõne (vahe)seina kaotanud, kohati ruumide paigutust muudetud, valdavalt avaramaks muutmise suunas, seda eriti teisel korrusel. Mu meelest ainult paar klassiruumi olid samas funktsioonis, mis minu ajal (matemaatika ja emakeel kindlasti), aga nendegi välimus oli hoopis teine. Ainuke koht, mis oli väga samasugune, oli keldris roomamise kõrval mu teine lemmikkoht, nimelt pööning (muidugi, pääs sinna ei nõudnud enam uste muukimist ja vaevalist ronimist, vaid kenasti trepist sammumist ja luugi lahtilükkamist... :-) ). Nojah, tuvisita ja saepuru asemel oli seal nüüd küll mingi moodsama aja soojustustäide või midagi, aga muidu nägi see välja täpselt samasugune. Surusin endas alla kihu võtta vanade aegade meenutamiseks ette taas retk katusele - lõppeks on ju kool alles äsja remondi läbi teinud ja poleks üldse õiglane proovida seda taas remondieelsesse seisu tagasi viia... :-)
Ka väljas ringi liikudes märkasin hiljem, et üht-teist on seal siiski muutunud. Spordiväljak oli sama koha peal ja teisele poole jõge viiv sild samuti. Kuigi selle viimase osas ma ei ole kindel, kas sild on ikka sama: ma võin eksida, aga mulle tundus, nagu oleks toona seal olnud puitsild. Igatahes praegu enam mitte. Jõgi paraku oli suhteliselt kehvas seisus, mulle tundus - või vähemalt oli see maru kõrkjatesse kasvanud, kohe kindlasti palju rohkem kui mu lapsepõlves. Aga ma kujutan ette, et kevadeti, jäämineku ajal, võib see siiski olla endiselt uhke vaatepilt.
Nagu selliste väiksemate maakoolide puhul ikka, oli kokkutulek kokkutulek õige mitmes mõttes: lisaks klassikaaslastele oli seal kohal ka terve hulk sugulasi ja sama küla elanikke ja nii edasi. Kohale tulnud klassikaaslaste osas polnud erilisi muutusi: eelmine aasta sai meid kokku seitse ja sama palju oli meid ka sel aastal, kuigi üks tüdruk oli vähem ja üks poiss rohkem. Koolimaja ruumid olid kenasti ära jaotatud vilistlaste vahel, kaks-kolm-neli aastakäiku ühte ruumi. Me istusimegi suure osa ajast oma ruumis ja muljetasime kõvasti, liikudes küll vahepeal ka "vanu radu" mööda koolimajas ringi, et meelde tuletada, mis ja kus ja kuidas oli olnud - noh, selline tavaline vanainimeste asi... :-) Ja juttu jagus kauemaks, nii et päris kahju oli lõpuks sealt lahkuda - aga eks iga asi, ka väga hea asi, peab ükskord lõppema ja nii ma millalgi öösel Tallinnasse tagasi jõudsin. Igal juhul oli see päev ja õhtu väga meeleolukas ja jääb pikaks ajaks meelde, no vähemalt järgmise kooli kokkutulekuni kindlasti...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: Diletandil on ükspuha, mida halvasti teha (Postimees, 02.10.2010)
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Sirp 01-10.2010, TM Kodu ja Ehitus 7/2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked: Boriss Eifman tantsib Dostojevskit (Postimees, 01.10.2010)
Loetud: Sirp 01-10.2010, TM Kodu ja Ehitus 7/2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked: Boriss Eifman tantsib Dostojevskit (Postimees, 01.10.2010)
1.10.10
Neljabased mõtted
Valdavalt tavaline tööpäev, mida lühendasid kaks väljaskäiku. Esimene oli selline tagasihoidlik, pisike tatsamine kodu kõrval asuvasse poodi ja tagasi toiduvarude täiendamise eesmärgil. Teine seevastu oli mõnevõrra pikemja viis juba päris linna, kus usinate inimeste eestvedamisel tähistati nähtavasti esimest korda Eestis ülemaailmset tõlkijate päeva pisikese juturingiga Solarise Apollos. Kolm esikõnelejast naisterahvast ajasid päris mõnusat ja mõistlikku juttu tõlkimisest, selle raskustest ja meeldivustest. Huvilisi oli kohale ilmunud ehk nii paarikümne ringis, mis ilmselt on suhteliselt palju sellise ürituse kohta, millel ei osale mõnda esitlusaldist prominenti... Isegi suhteliselt palju küsimusi esitati, peamiselt hoolitses nende eest väsimatu Juku-Kalle. Aeglaselt ja nautlevalt juues kahe kohvi pikkune üritus oli igatahes päris vahva - tõlkijate päev ja selle üritused ongi ilmselt ongi sellised, kus kisakoori ja massiüritusi suurt loota pole (kuigi ma ei imestaks ka, kui mõne entusiasti algatusel näiteks järgmine aasta sel päeval mõni vabaõhuüritus korraldataks, umbes selline luulelugemise maraton näituseks, nagu sel kevadel näha ja kuulda võis), vaid parimal juhul ehk korraks kabinetivaikusest nina välja pistnud asiste tõlkijate vaikselt vulisevat vestlemist...
Üks huvitav mõte jäi sellelt ürituselt pähe kõlama, nimelt arutamine küsimuse üle, kas ei peaks näiteks naised tõlkima naiste kirjutatud asju ja vastavalt mehed meeste omi. Poodiumil olnud tõlkijad olid üsna üksmeelsed, et sellist vahet ei ole õieti olemas ja ehkki naisterahvad, tunnistasid nad, et on päris vähe naiste kirjutatud teoseid tõlkinud. Samas turgatas mulle hiljem pähe, et nad kõik on siiski eelkõige ilukirjanduse tõlkijad (see ehk oli ka selle ürituse ainuke puudujääk, et mitteilukirjanduse tõlkijaid poodiumil ei olnud - aga lõppeks oli see ka esimene selline üritus ega kahandanud tegelikult sugugi ettevõtmise väärtust), mis väga üldiselt ja väga laia lauaga lüües on tunduvalt emotsionaalsem ja seega vähemalt klišee kohaselt naiselikum kui aime- või üldse mitteilukirjandus. Kuigi samas võib kindlasti kohe paljude käte pöialdel üles lugeda naisi, kes tõlgivad ka muud kui ilukirjandust (ning mõistagi ka vastupidi mehi, kes tõlgivad ilukirjandust ja ilmselt isegi mehi, kes tõlgivad naiste kirjutatud ilukirjandust :-) ). Aga noh, ilmselt teatud määral soorollid, nii palju kui neid üldse olemas on, ikka määravad ka tõlkija eelistusi: tõenäoliselt on üpris vähe naisi, kes tõlgiksid või kirjutaksid midagi masinaehitusest, ja samavõrra vähe mehi, keda siiralt ja tõsiselt köidaks heegeldamine või feministlikud (naise)kujunemislood...
Tõlkijate päevaga seoses oli Maalehe väsimatu kaasautor, samuti tõlkijast Soomre Mati pannud kirja mõned huvitavad killud nii tõlkijate kaitsepühakust Hieronymusest kui ka tõlkimisest laiemalt.
Samuti otsekui selle päevaga seotult andsid Lõuna-Aafrika tarkvaratõlkijad teada, et neil on valminud käsiraamat vaba tarkvara tõlkijatele. Heitsin sellele (täpsem viide on sealsamas osutatud tekstis) põgusa pilgu peale, tundus päris huvitav ja mitme- või paljukülgne olevat - ei jäänud küll midagi sellist silma kiirel kaemisel, mida tingimata ise peaksin teada saama, aga kahtlemata neile, kes alles alustavad, võib ka taoline õppematerjal ära kuluda.
Kõik ei olnud tänasel päeval siiski nii roosiline: juba hommikul tekitas omajagu mõru maitset teade, et Tartu Ülikool paneb kinni oma Türi kolledži uksed. Nojah, usutavasti on see lisaks kulude kokkuhoiule põhjendatav ka praktiliselt (ülikooliasutused peaksid lisaks õppetööle ka teadustööga tegelema, aga Türi ei ole ilmselt just koht, kuhu perspektiivikad teadlased või veel vähem juba mainekad teadusinimesed innukalt suunduksid...), aga nii poolenisti türilasena tekitas see siiski sellise tühjusetunde, sest kindlasti kaob sellega linnakesest ära üksjagu elu ja vaimu. Kurb, väga kurb...
Loetud: Tehnikamaailm 10/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2)
Üks huvitav mõte jäi sellelt ürituselt pähe kõlama, nimelt arutamine küsimuse üle, kas ei peaks näiteks naised tõlkima naiste kirjutatud asju ja vastavalt mehed meeste omi. Poodiumil olnud tõlkijad olid üsna üksmeelsed, et sellist vahet ei ole õieti olemas ja ehkki naisterahvad, tunnistasid nad, et on päris vähe naiste kirjutatud teoseid tõlkinud. Samas turgatas mulle hiljem pähe, et nad kõik on siiski eelkõige ilukirjanduse tõlkijad (see ehk oli ka selle ürituse ainuke puudujääk, et mitteilukirjanduse tõlkijaid poodiumil ei olnud - aga lõppeks oli see ka esimene selline üritus ega kahandanud tegelikult sugugi ettevõtmise väärtust), mis väga üldiselt ja väga laia lauaga lüües on tunduvalt emotsionaalsem ja seega vähemalt klišee kohaselt naiselikum kui aime- või üldse mitteilukirjandus. Kuigi samas võib kindlasti kohe paljude käte pöialdel üles lugeda naisi, kes tõlgivad ka muud kui ilukirjandust (ning mõistagi ka vastupidi mehi, kes tõlgivad ilukirjandust ja ilmselt isegi mehi, kes tõlgivad naiste kirjutatud ilukirjandust :-) ). Aga noh, ilmselt teatud määral soorollid, nii palju kui neid üldse olemas on, ikka määravad ka tõlkija eelistusi: tõenäoliselt on üpris vähe naisi, kes tõlgiksid või kirjutaksid midagi masinaehitusest, ja samavõrra vähe mehi, keda siiralt ja tõsiselt köidaks heegeldamine või feministlikud (naise)kujunemislood...
Tõlkijate päevaga seoses oli Maalehe väsimatu kaasautor, samuti tõlkijast Soomre Mati pannud kirja mõned huvitavad killud nii tõlkijate kaitsepühakust Hieronymusest kui ka tõlkimisest laiemalt.
Samuti otsekui selle päevaga seotult andsid Lõuna-Aafrika tarkvaratõlkijad teada, et neil on valminud käsiraamat vaba tarkvara tõlkijatele. Heitsin sellele (täpsem viide on sealsamas osutatud tekstis) põgusa pilgu peale, tundus päris huvitav ja mitme- või paljukülgne olevat - ei jäänud küll midagi sellist silma kiirel kaemisel, mida tingimata ise peaksin teada saama, aga kahtlemata neile, kes alles alustavad, võib ka taoline õppematerjal ära kuluda.
Kõik ei olnud tänasel päeval siiski nii roosiline: juba hommikul tekitas omajagu mõru maitset teade, et Tartu Ülikool paneb kinni oma Türi kolledži uksed. Nojah, usutavasti on see lisaks kulude kokkuhoiule põhjendatav ka praktiliselt (ülikooliasutused peaksid lisaks õppetööle ka teadustööga tegelema, aga Türi ei ole ilmselt just koht, kuhu perspektiivikad teadlased või veel vähem juba mainekad teadusinimesed innukalt suunduksid...), aga nii poolenisti türilasena tekitas see siiski sellise tühjusetunde, sest kindlasti kaob sellega linnakesest ära üksjagu elu ja vaimu. Kurb, väga kurb...
Loetud: Tehnikamaailm 10/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2)
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest pole suurt midagi kõnelda.
Hommikul astus läbi postikuller, kaasas pakike lõppevakuiste SERK-i/Varraku raamatuklubi huvipakkuvate teostega. Olgu need mu raamatukokku lisandunud teosed siin ka ära nimetatud:
II maailmasõda. Täpne ja näitlik teejuht välksõjast Hiroshimani
M. Merleau-Ponty. Nähtav ja nähtamatu
F. Schätzing. Parv I
F. Schätzing. Parv II
G. R. R. Martin. Fevre'i unelm
M. Suitsu. Suur leivaraamat
Loetud: Tehnikamaailm 10/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Wyvern - Die Rückkehr der Drachen (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
Ilmunud tõlked: Andrei Anissimov: hukata, mitte armu anda (Postimees, 29.09.2010)
Hommikul astus läbi postikuller, kaasas pakike lõppevakuiste SERK-i/Varraku raamatuklubi huvipakkuvate teostega. Olgu need mu raamatukokku lisandunud teosed siin ka ära nimetatud:
II maailmasõda. Täpne ja näitlik teejuht välksõjast Hiroshimani
M. Merleau-Ponty. Nähtav ja nähtamatu
F. Schätzing. Parv I
F. Schätzing. Parv II
G. R. R. Martin. Fevre'i unelm
M. Suitsu. Suur leivaraamat
Loetud: Tehnikamaailm 10/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Wyvern - Die Rückkehr der Drachen (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
Ilmunud tõlked: Andrei Anissimov: hukata, mitte armu anda (Postimees, 29.09.2010)
Subscribe to:
Posts (Atom)