Reedesed mõtted

Niisiis, tänaseks jõudsin KMyMoney tõlkega umbes 80 protsendi peale ja ühtlasi sai see rakendus nii-ütelda esimese ringi peale. Suurem osa veel puuduolevatest tõlgetest on seotud paari mõistega, millele ma ei ole suutnud head vastet leida (iesgi kui nad pole väga raske, näiteks schedule - aga lihtsalt tuleb mõelda, kuidas oleks seda kõige parem öelda). Homme veel natuke vaeva ja siis võib nähtavasti avalikult välja panna ja (loodetavasti mitte täielikult mahategevaid) kommentaare ootama jääda...

Tänane Sirp oli äärmiselt tühi. Pisut huvi pakkusid viimase aja Euroopa tasandi poliitilis-majanduslikest mullistustest ajendatud Mälksoo Lauri lugu suveräänsusest ja selle (laiali/ära)jagamisest ning Vippi Kaupo kirjutis progressi ja majanduskasvu vastuoludest, aga need mõlemad olid ehk küll huvitavad, ent siiski üsna vanade teemade uusesitused. Neile võib lisada Märka Veiko meediakommentaari, mis päris lõbusalt kõrvutas Hruštšovi ja Savisaare kommunismiehitamise katseid ühel/ühes, eraldi võetud maal/linnas. Omajagu mõtlemisainet, ehkki teema oli endiselt vana ja päris palju läbi kirjutatud, pakkus Tamme Jaani kirjutis Harjumäe ja eriti selle põhimõtteliselt ainsa vähegi korda tehtud osaga, tolle Nõelasilmaga, seonduvatest kohtuvaidlustest ja muust selles.

Loetud: Imeline Ajalugu 4/2012
Vaadatud: Elas kord... (FoxLife), Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6)

Ilmunud tõlked:
Garri Kasparov: kuut aastat Putin välja ei vea (Postimees, 13.04.2012)
R. Tsuprõk. Raske minevikupärand Ukrainas (Diplomaatia 4/2012)
Z. Ádám. Vabadusest vaenamiseni (Diplomaatia 4/2012)
K. Malik. Teispool pühadust (Diplomaatia 4/2012)
V. Juškin. Putin ja Lampedusa paradoks (Diplomaatia 4/2012)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Neljabased mõtted

Tänane päev jagunes üsna kenasti kaheks. Esimese poole hõlmas ühe päevalehe kohta üllatavalt pika loo tõlkimine Postimehe hüvanguks. Nojah, et tegu oli intervjuuga, siis ehk oli pikkus ka mõistetav. Ja huvitav oli see ka muidugi. Teise poole päevast võttis enda alla ühe vana tuttava, ülikooli- ja kunagise töökaaslase väisamine, kes oli samuti oma eluteel jõudnud ümmarguse tähiseni ja sestap otsustanud kosmonautikapäeva ka veidi pidulikumalt tähistada. Millest pole rohkem põhjust siin ja avalikult öelda, et tore oli vanu tuttavaid näha.

Loetud: Arvutimaailm 4/2012
Vaadatud. Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)

Ilmunud tõlked: Konstantin von Eggert: Iisraeli enam pole (Postimees, 12.04.2012)

Kolmabased mõtted

Veel üks tavaline tarkvara tõlkimise päev ja ikka samuse KMyMoney tähe all. Need finantsrakendused on ikka päris omaette ooper: väliselt polegi midagi väga rasket, aga tõlkimisele kulub hulk, kohe väga hulk aega, mille põhjuseks on mõistagi eelkõige siinkirjutava tõlkija võhiklikkus selles vallas - isegi kui ma ingliskeelseid ja eestikeelseid sõnu tean, siis nende konkreetne tähendus selles vallas on hämar mis hämar. Õnneks tuleb vahele ikka ka lihtsamaid palu (stiilis "Faili %1 ei leitud" :-) ).


Loetud: The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Rebasnaine (ETV2), Just märried (ETV2), Pilvede all (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Peet-Mati Sööt: aeg uuteks tarneallikateks (Postimees, 11.04.2012)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Teisibased mõtted

Tänase päeva peamine featuur oli väljaskäik eesmärgiga külastada mõningaid hädavajalikke kohti Tallinna linnas. Esimene peatuspunkt oli kirjastus, kus vedisin alla pookstavid paberile elik lepingule ja sain kätte tõlkimiseks mõeldud raamatu, mis peaks tagama nii järgmiseks neljaks kuuks rahuliku pingeküllase tööpõllu, millel künda, külvata ja äestada nii kuis jõud kannab.

Teekonna teine peatuspunkt oli - ilmselt ei tasu selle üle imestada, kuigi seekord oli ka väga praktilisi põhjusi - raamatupood, kust ma muu hulgas hankisin tulevikus kindlasti kodus leiduvatele (täiendavatele) raamaturiiulitele pisikest lisakoormust, täpsemalt:

• J. Alver, L. Alver. Majandusarvestus ja rahandus. Leksikon
• R. Hiiemäe. Kaitsemaagia eesti rahvausundis

Esimese raamatu kohta võib öelda, et see oli ühtaegu praktilisest vajadusest kui ka uudishimust ajendatud ost. Praktilise vajaduse andis soov asuda lõpuks KDE finantsrakenduste tõlkimise kallale, mida ma olen valdkonnaga mittehaakumise tõttu seniajani edasi lükanud. Ja võib kohe öelda, et see tuli kiiresti kasuks: tegu on tõepoolest väärt raamatuga, mis välistas võimaluse, et ma oleksin võinud inglise-eesti majandussõnaraamatust valida lihtsalt intuitsiooni põhjal miskipärast õigemana tunduva vaste, ning lubas selgusele jõuda, milline mõnegi termini mitmest tõlkimisvõimalusest on just see õige. Uudishimu poolelt kallutas seda muidu nii marukallist teost hankima asjaolu, et see jäi mulle silma Keeleteo 2011 nominentide nimekirjas, kuhu ju üldiselt muidu majandusala teostel nagu eriti asja ei tohiks olla (või õigemini, muidugi võiks olla, aga tavaliselt pole olnud). Ja ka selle poole pealt võib öelda, et nähtavasti oli see õigustatud: kaheköiteline teos tundub tõesti olevat väga põhjalik ja pakub muu hulgas ka keeleliselt mõtteainet terminite päritolu, kasutamisvõimaluste ja muu sellise kohta. Põgusal lehitsemisel jäi küll ka üht-teist huvitavat kohe silma. Näiteks asjaolu, et autorid on ka ennast kenasti sinna sisse kirjutanud (mida nad usutavasti ka väärivad) ja lisaks oma artiklite lõppu lisatud tööde loetelus ka samuse leksikoni ära märkinud :-) Ja ütlemisega ei ole raamatus samuti koonerdatud - vaid üks näide:

Kapitalikaubad - eestikeelses erialakirjanduses laialdaselt kasutatav sisutühi sõnaühend. Sisuliselt on tegu ainelise põhivaraga.

Mõistagi jätkus täna veel ka tarkvara tõlkimine, mis kulges tänu omandatud teosele ja selle puurimisele visamalt, aga viis siiski KMyMoney eestindamisel natuke edasi. Ma loodan, et äkki õnnestub homse-ülehomsega ehk päevadega, mida ma veel enne raamatutõlkimise kallale asumist "vabaks" võtan, siiski rakendusega kui mitte päris täielikult, siis vähemalt suures osas lõpule jõuda. No vähemalt lootus veel on...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Smolenski tragöödia (ETV), Doom (TV3)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Võiks ehk öelda, et oli tavaline esmaspäev selles vanas, traditsioonilises mõttes ehk siis tarkvara tõlkimisele pühendatud päev - nojah, mõned eelnevad möödusid ka selle tähe all ja natuke pühendun ma sellele veel, aga ikkagi. Lisaks kontoritööpaketi Calligra dokumentatsiooni lõplikule lõpetamisele oli täna siis see päev, kus vaatasin esimest korda tõsiselt tõlkijapilguga otsa "isiklike rahaasjade haldurile" KMyMoneyle. Kohutavalt raske ei tundunudki, aga vaeva on sellega ohtralt, sest nagu ikka, rahaasjades peab selgus valitsema ja et selle valdkonna terminoloogiaga ei ole ma just kõige paremal sõbrajalal, rääkimata ärasöödud soolakoormatest (nt sain teada sõna payee tähenduse - ma pelgan, et ma pole varem seda sõna isegi näinud või vähemalt mitte fikseerinud nägemise fakti ...), tõotab see kulgeda üpris vaevaliselt, vahest küll mitte nii rängalt nagu omal ajal tabelarvutusrakenduse tõlkimine, mille funktsioonidest ka tubli osa olid finantsilised ja mille tõlkimisel tekkinud verehigi maitse on seniajani selgelt meeles, aga kindlasti ka mitte palju kergemalt ...

Aareleiu Kai, üks neist, kes möödunud nädalal teoks saanud tõlkijate ühenduse loomise taga seisis, oli kirjutanud tõlkimisega seonduva mõttepala Varraku raamatublogisse, pöörates eriti tähelepanu tõlkijate tasustamisele, seda eelkõige Hispaania näitel. Üsna niru tundub see nende elujärg olevat, vähemalt rahaliselt vaadatuna (vist tollelsamal tõlkijate ühenduse asutamiskoosolekul lipsas see ka korraks arutelust nendinguna läbi). Vähemalt kui võrrelda näiteks Prantsusmaa tõlkijatega, kellest tegemistest kirjutati mõne aja eest Loomingus (kuigi võrdlemine on mõnevõrra raskendatud, sest kahes loos on arvestusalused erinevad). Nojah, ilmselt küll Eesti tõlkijad on võrreldavad pigem Hispaania omadega, mis küll (lähi)ajaloolistel põhjustel on ehk mõistetav. Üks (Facebooki) tuttav kommenteeris selle peale, et Eesti "tarbetekstide" tõlkijad saavat keskeltläbi kolme sendi ringis, heal juhul siiski kaks korda enamgi - samal ajal olen ma aru saanud, et need "tarbetekstide" tõlkijad on üldiselt paremini tasustatud kui kirjandustõlkijad, nagu mainitud tõlkijate ühenduse loomisel see mõiste kokku lepiti.

Aga tegelikult oli Aareleiu mõttepalas peamine rõhk ehk hoopis mujal, nimelt sõna kui sellise väärtustamisel ja filosoofilise, aga ka praktilise kallakuga küsimusel, kas ongi mõtet tõlkijat paremini tasustada ja kõrgemalt väärtustada, kui sellesamuse sõna ehk ju igasuguse teksti ja võiks öelda, et üldse vaimse tegevuse aluse väärtustamine tõlkija enda poolt on kaheldav - mõeldagu vaid praegu Eestis kõige levinumale "tõlkekriitika" vormile, mida viisakates sõnades võiks kokku võtta nii: tõlgete kvaliteet on täielik pask ja tõlkijad ise täielised ludrid, igasugused ka pääsevad väärt asju ära käkkima ... Ja oma uba selles kindlasti on, ehkki mu arusaamist mööda pole Eesti selles osas sugugi "eesrindlik", samasugust käkkimist esineb teistes maades ja teistes keeltes samamoodi, ainult et seda pannakse mõistetavalt väljaspool vähem tähele. Selles mõttes tasub kindlasti loota, et vastsündinud tõlkijate ühendus suudab lisaks püsimajäämisele kas või aeglaselt, aga ikkagi hakata kuidagi tõepoolest edendama ja parendama kodumaist tõlkekultuuri.


Loetud: The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Välisilm (ETV), Smolenski tragöödia (ETV), Meedium (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu 1
KDE arendusharu 2

Pühabased mõtted

Tänase päeva tippsündmus oli, nagu juba pühapäeviti tavaks kujunenud, ema ja ta poiss-sõbra väisamine, mis samamoodi traditsiooniliselt päädis algul tubli kõhuorjamisega ja seejärel sama mõnusa ajuorjamisega, sest seekord oli emal kaasa anda lausa kolm ristsõnavihikut. Nojah, osaliselt olid need küll juba täidetud lisaks tema panusele ka mu enda poolt möödunud nädalavahetusel, aga tühje kohti ja nuputamist jagus siiski veel omajagu.

Sarnaselt eelmistele päevadele jätkus ka KDE stabiilse haru dokumentatsiooni tõlkimine. Võib öelda, et kontoritööpaketi Calligra käsiraamatud on nüüd enam-vähem valmis, nii et päev-paar vaba aega, mis mul veel on, tuleb kulutada uurimisele, mida see KMyMoney endast õieti kujutab ja kui keeruline ta tegelikult on - võimalik, et hirm majandustarkvara ees on suurem kui asi väärt, aga siiski, parem karta kui jama kokku keerata ...

Loetud: Akadeemia 4/2012; The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Avatar - Aufbruch nach Pandora (RTL)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Laubased mõtted

Tänane päev algas juba varahommikul postikulleri külaskäiguga, kes toimetas kätte järjekordse TEA entsüklopeedia köite, sedakorda siis kaheksanda. See pani alguse kenale laupäevale, mida juba pikemat aega on iseloomustanud mulle kui tublile tugitoolisportlasele telekanalite vahendusel pakutav jalgpall: mõnikord põnevust pakkuv Eesti meistriliiga ja nüüd juba teist nädalat ka õhtupoolikul üle ookeani vahendatav USA kõrgliiga, mis isegi sellest hoolimata, et keskendutakse "meie mehe" meeskonnale ehk New Yorgi Red Bullsile, on kraadides põnevam, kas või juba seepärast, et USA on lõppeks jalgpallis erinevalt Eestist üsna kõva tegija (nojah, eelkõige küll naised, aga ka mehed - praegu küll FIFA edetabelis 27. kohal, aga on viibinud vaid mõne aasta eest lausa 4. kohal).

Täna jõudis püha tõttu hilinemisega pärale ka Sirp, mis kandis küll neljapäevast kuupäeva, aga nojah, vähemalt minu postkastis oli see alles täna - oli nähtavasti juba siis, kui käis postikuller, aga nii varajase aja tõttu ei osanud ma ähmiga kastikesse vaadatagi, avades selle alles, nagu tavapäraselt, ennelõunasel ajal ehk kohaliku aja järgi 16 paiku ...

Lugemist oli Sirbis suhteliselt palju, aga ilmselt käimasolevate pühade iseloomu või mu enda meelestatuse tõttu tundus kuidagi tuhmi, lausa morbiidsenagi. See selleks, "sotsiaalia" avaartikkel Möldri Martini sulest oli teema poolest - sõnavabadus - päris huvitav ja sisugi poolest, ehkki see oli mõneti omapärase nurga alt esitatud, käsitledes, kuidas öelda, sõnavabaduse "patoloogiat". Teema on mõistagi mulle kui totalitaarse riigi rüpes sündinule päris hingelähedane ja ma olen sellega mitmeti kokku puutunud, olgu isiklikus plaanis või ka mitmesugustes töösuhetes (viimati alles äsja vastavateemalisi artikleid Diplomaatia hüvanguks tõlkides), nii et lugeda tasuks seda iseäralikku artiklitki kindlasti, kas või mõiste tausta paremaks mõistmiseks.

Päris huvitav oli ka Schvaki Toomase arvustus Kikase Konradi raamatukogude-teemalisele raamatule, mis küll ehk viimase väärtust raamatukogude ajaloo alase teosena omajagu maha tegi, aga esitas omalt poolt mõtteid raamatukogude, mis ju mõne aja eest mõneti ootamatult suureks arutlusteemaks kujunesid, oleviku ja tuleviku kohta.

Mõnus oli lugeda intervjuud Tiiveli Irenega, sellise pesueht inglasliku vanadaamiga, kes, kui tsiteerida, "inglise kirjandust eesti keeles lihtsalt ei loe" ja "Ameerika inglise keelest ei ole ma üldse huvitatud, kuna ei loe ameerika kirjandust. See on hoopis teine keel." Mõneti radikaalsed seisukohad, aga küllap on neilgi oma põhjendus ja tarvidus olemas. Igatahes väga vahva vanaproua, rääkimata juba sellest, et ka mitme vajaliku raamatu autor.

Palju masendavam oli selle rõõmsa intervjuu kõrvale poetatud Kirme Kaalu seisukohavõtt tõlkimise teemal, mis käsitles eelkõige sõjalist terminoloogiat ja seeläbi mõistagi ka mind teravamalt puudutas kui mõnedki samateemalised sõnavõtud. Ja ega ei saa midagi öelda - tõepoolest, ma olen ka ise kohanud päris sageli kobavaid või suisa valesid tõlkeid neis valdkondades, millest mul teatav ettekujutus on. Võib-olla suudab sellisele "ebakompetentsuse lokkamisele", nagu Kirme ütleb, mõningase piiri panna või seda natukenegi vähendada too esialgu sipupükstes tõlkijate sektsioon, mille asutamiskoosolekul muude probleemide kõrval tõusis selgelt esile ka vajadus "tõlkija sõprade" ehk erialakonsultantide järele, samuti tõlkijate sektsiooni ühe ülesandena töötubade või seminaride korraldamise järele, kus just sellised erialainimesed hariksid neid, kes mingil põhjusel selle temaatikaga kokku puutuvad või vähemalt selle vastu mis tahes põhjusel huvi tunnevad.

Ja eks niisuguseid tõrkekohti tuleb igal tõlkijal ette: nood autorid ju paraku ei ole täpselt samasuguste teadmistega nagu tõlkija ja mõnigi kord kasutavad ise teiste erialade inimeste panust, selliste erialade, milles võib-olla nad ise hästi kodus pole, aga veel vähem tõlkija. Et ma ise olen valdavalt just mõnes mõttes erialaseid (sõja)ajalooalaseid teoseid tõlkinud, on neid tõrkeid ehk veidi vähem olnud, aga ka oma kogemuse põhjal võin julgelt öelda, et kui teos peaks käsitlema vähegi laiemat või lausa võimalikult kõikehõlmavat teemaringi (nagu näiteks mu kunagi tõlgitud "Muistsete maiade maailm"), siis on peaaegu paratamatu, et tõlkija arvukad lüngad ja vajakud tulevad eredalt esile ning välist abi läheb hädasti tarvis. Ma usun, et paljudel ilukirjanduse tõlkijatel, kes tihtipeale kalduvad olema filoloogiharidusega, mis tagab kahtlemata hea keeletunnetuse või vähemalt võib selle tagada ning ka oskuse seda edasi anda, ei kindlusta aga sugugi teadmisi paadiehituse, botaanika või kas või sõjanduse alal, on see mure veel akuutsem.

Omapärane oli Soidro Mardi meediaarvustus, kus tutvustati Tallinna TV-s kulgevat kirjandus/kultuurisaadet, tõstatades ühtlasi küsimuse, miks sellist pole rahvustelevisioonis. Soidro esitas osaliselt vastusena üsna masendava statistika: ETV elusaadete toimetuses on palgal 20, meelelahutussaadete toimetuses 17 ja kultuuri- ja muusikasaadete toimetuses kaheksa inimest. Kui arvestada, et tegemist on rahvustelevisiooniga ehk siis põhimõtteliselt Eesti riigi meediaväljundiga (isegi kui see pole nii üheselt riigi "hääletoru"), mis uhkelt kuulutab suisa põhiseaduses eesti kultuuri edasikestmise vajadust ja kohustust, on see ikka kurb mis kurb. Nojah, teatavas mõttes on kahtlemata kõik need kolm "kultuuritoimetused", aga siiski ...

Tänasesse päeva jäi eilse jätkuna ka omajagu vaevanägemist tarkvara tõlkimise kallal, täpsemalt siis endiselt KDE stabiilses harus ja et kasutajaliidese pool, nagu eile mainitud, korda sai, siis eelkõige käsiraamatute kallal. Tubli osa kontoritööpaketi Calligra dokumentatsioonist sai eestindatud, aga selle kallal tuleb veel pingutada natuke. Ja siis jääb see neetud KMyMoney, mida tahaks siiski kaelast ära saada, kui ma vähegi tunnen, et see võimalik ja jõudumööda peaks olema. Arendusharu kallale nähtavasti praeguse pausi käigus ei jõua, kui mitte arvestada muidugi seda, et stabiilses harus tehtud parandused ja täiendused jõuavad sünkroonimise tõttu suurel määral ka arendusharru.


Loetud: Akadeemia 4/2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Eesti jalgpalli meistriliiga: Nõmme Kalju - Narva Trans (TV6), Legend vägevast seebist (ETV2), USA jalgpalli kõrgliiga: Columbuse Crew - New Yorgi Red Bulls (Kanal12)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: juhtub, et reedavad omad ja aitavad võõrad (Postimees, 07.04.2012)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu