Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse lõikus üks väljaskäik, mis muutis kogu päeva kohutavalt raamatukeskseks. Mitte et need mu päevad niisamagi oleksid raamatuvaesed, kui arvestada nii kodust raamatukogu kui ka käsiolevat raamatutõlget, aga tänane oli siiski pisut teistsugune ja suurem ja raskem :-)

Kõigepealt viis teekond mind Tallinna Tehnikaülikooli raamatukokku, mis korraldas hiljaaegu veebiviktoriini (annan siin üldise lingi, sest konkreetse viktoriini PDF, sain ma aru, ei pruugi kõigil ühtmoodi avaneda, nii et viidatud lehelt tuleks siis otsida märksõna "veebiviktoriin"), mille ma endalegi üllatuseks täitsa ära võitsin, nagu sai paari päeva eest mainitud. Vastuvõtt võitja auhinnaks olnud raamatukaupluse kinkekaardi üleandmiseks oli lausa pidulik, kohale ilmus suisa asedirektor isiklikult. Tõsi, nii tema kui ka temaga kaasas olnud isiku näol võis märgata kerget pettumist, kui selgus, et ma pole selle raamatukogu lugeja ja ei kavatse ka vähemalt mitte praegu hakata. Mille peale nad küll pead norgu ei lasknud, vaid nentisid, et eks see veebiviktoriin - mis, kui ma õigesti aru sain, olla neile esimene kord niimoodi põhimõtteliselt kõigile avatult korraldada - olegi omamoodi kummaline: teise koha omanik olevat olnud keegi läänevirumaalane, kellel samuti raamatukoguga lähem side puuduvat. Küllap neid lohutas ka see, et ma võisin neile kinnitada, et raamatukogud pole mulle kui raamatukoguhoidja lapsele sugugi võõrad ilmingud, ka mitte ülikoolide/teadusraamatukogud. TTÜ raamatukogu, muide, tundus olevat päris mõnus ja korralik nii väljast kui ka seest, mis ei ole ka ime, sest praegune hoone on ju alles nelja aasta eest valminud ja küllap võeti selle loomisel arvesse nii mõndagi seniste Eesti suurraamatukogude, näituseks Rahvusraamatukogu või Tartu ülikooli raamatukogu, ehitamisel ja ja "vormistamisel" ilmnenud, kuidas öelda, miinustest.

Sealt edasi viis mind tee teise raamatukokku, nimelt Rahvusraamatukokku, kus mind ootas ees tõeline suurteos, täpsemalt bibliograafia "Eestikeelne raamat 1918-1940". Kokku neli köidet enam kui 4000 leheküljel, kõik kõvade paksude kaantega ja tänapäeva kohta küllaltki paksude lehtedega - see pani korralikult proovile mu armetu õla kandevõime. Aga ära ma need köited tarisin ja kojugi nendega jõudsin. Loodetavasti ei lähe nendega nii, nagu kunagi läks sama perioodi käsitlenud kaasaegsete antikute-puksoodega, mille ma sõna otseses mõttes ribadeks töötasin :-) Õnneks on neis käsitletav periood mul tänaseks rohkem kõrvalhuvi, nii et vahest õnnestub neid suhteliselt uhkena ka säilitada. Aga mine tea, mine tea ...

Selle raske kandamiga varustatult jõudsin ma lõpuks ka sündmusele, mis mind esiotsa väljaskäiku ette võtma ajendaski, nimelt Laari Mardi uustrükis ilmunud raamatu "Metsavennad" esitlusele. Päris plaanipäraselt ma sinna kohale ei jõudnud, nii et kui autor ka ise midagi alguses rääkis, siis see jäi mul paraku kuulmata. Küll sai seal kuulda metsavendade vaimu üleval hoidnud laule ja no muidugi ka Vahtre Lauri pisukest, aga suurte sõnadega sõnavõttu. Kuigi rahvast oli rohkelt, nagu sellistel, poliitiliselt tegevate inimeste raamatuesitlustel tavaks, õnnestus mul lõpuks siiski ka nii kaugele jõuda, et autorilt vastselt soetatud raamatusse pookstavid kirja saada. Jõudsin õige põgusalt ka raamatut sirvida ja tundus, et see on päris korralikult täiendatud ja ümber töötatud võrreldes kahekümne aasta eest ilmunud esmatrükiga. Põhjendatult muidugi, sest selle vahepealse aja jooksul on teemat päris palju uuritud ja ka palju uut leitud - mis, tundub, on ka selles raamatus korralikult kajastatud. Ja mida ka keegi ei arvaks Laarist kui poliitikust, ajaloolase tööd tunneb ta hästi, selles pole kahtlustki. Nii et kindlasti väärt raamat sugugi mitte nii kauge ajaloo lünkade täitmiseks.

Ühtlasi sain raamatupoes viibides ka pilgu sisse heita värskele "Keskaja kirjanduse antoloogiale" ja veenduda, et mu Püha Patricku "Pihtimuse" tõlge on tõepoolest seal sees. Niisiis võib ka selle lisada oma ilmunud raamatute sekka. Mille üle on mul õige hea meel, sest too tõlge valmis juba aastat seitsmeteistkümne eest ja ega ma lootnudki (enam), et sellest midagi muud kui pisike märge kuskil Tartu ülikooli paberites saab. Nojah, oleks aega pikemalt olnud, oleks tulnud muidugi uuemaid käsitlusi ja publikatsioone üle vaadata ja läbi töötada ning võib-olla ka tõlget pisut kohendada, aga ma usun, et väga oluliselt poleks see siiski tõlget muutnud ega oleks ka andnud põhjust märkimisväärselt teistsugust sissejuhatust kirjutada (see on küll ilmsesti antoloogia koostaja kirja pandud, aga mulle tundus, et seal on omajagu kasutatud ka mu toda ammust seminaritööd, milles lisaks tõlkele sai visandatud ka Püha Patricku elukäik).


Loetud: TM Kodu ja ehitus 11/2013
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea - Schalke 04 (TV6)

Ilmunud raamatud. Keskaja kirjanduse antoloogia (Püha Patricku "Pihtimus")

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Tehnikamaailm 11/2013; TM Kodu ja ehitus 11/2013
Vaadatud. Jüri Üdi klubi (ETV2), Outcasts (BBC Entertainment), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Manchester City - TsSKA (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestuse üks lühemaajaline väljaskäik, millel, nagu tavaliselt kaugemale, aga siiski mitte väga kaugele viivatel teekondadel oli õige mitu eesmärki. Üks neist oli kohtumine ühe tuttavaga, mille käigus ma ootamatult avastasin ennast "eksperdi" rollist. Mis on ühelt poolt maru imelik tunne, sest ise ju nii ennast ei tunne, aga teiselt poolt on muidugi õige, et kui oled milleski väga kaua sees ja kinni olnud, siis võidki olla "ekspert" võrreldes kellegagi, kes seda mitte pole olnud. Igatahes kokkusaaamine oli mõnus ja mul oli vaid hea meel teada saada, et kogu tolle ülejäänud mula seas suutsin suust poetada midagi, mida teine inimene heaks mõtteks pidas.

Ühtlasi viis teekond mind mööda ühest hüpersupermegagigakaubanduskeskusest, millest ma astusin läbi põhusel, et selles paikneb raamatumüügipunkt, kus mind ootas ees raamatupakike, mille sisu olgu ka siin lahti ja ära ja maha öeldud:

• I. Hargla. Süvahavva: esimene suvi
• M. Elbasaar. Slummidiplomaadid
• W. Tomingas. Vaikiv ajastu Eestis

Lisaks enda "eksperdiks" osutumisele sadas üllatusi täna veelgi kaela, ikka selliseid meeldivaid. Nimelt osalesin mõne aja eest TTÜ raamatukogu veebiviktoriinis ja sain täna rõõmu ja jah, üllatusega teada, et olen selle täitsa ära võitnud. Autasuks raamatupoe kinkekaart, mille üle mul mõistagi oli samuti väga hää meel. Aga noh, mõistagi selgus küsimusi ja eriti vastuseid üle vaadates, et arenguruumi ikka veel on :-)

Loetud: Tehnikamaailm 11/2013
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse traditsiooniliselt tõi pausi külaskäik ema juurde. Mis, nagu tavaliselt, tähendas üht korralikku kõhutäit. Ja tahaks muidugi lisada, et ka peatäit, aga see poleks päris õige, sest kuigi ema pakutav peatäis, too ristsõnavihikuke, oli täiesti olemas, ei olnud seekord mahti seda seal tema juures õieti vaadatagi. Sest lisaks mulle oli teda väisama tulnud ka üks noor sugulane (onutütretütar, jah, nii on õige) ja mõistagi kulus siis aeg aina vestlemisele ja suhtlemisele ja muule sellisele seltskondlikule tegevusele. Mis oli väga tore ja mõnus.

Aga peatäiest ma ilma muidugi ei jäänud, võtsin ristsõnavihiku ette kodus ja kuigi vihik iseenesest ei sisaldanud märkimisväärselt raskeid ristsõnu ja mõistatusi, olid seal siiski sees ka järgmise aasta ristsõnade lahendamise meistrivõistluste pürgtööd, mis ei olnud kohe sugugi lihtsad ja nõudsid päris korralikku nuputamist. Nojah, kuidagi iseloomulik oli muidugi, et ühe ristsõna üks küsimus oli "India väikelinn" - ja väike oli see tõepoolest, nagu selgus, vaid 15 000 elanikuga asulake Uttar Pradeshis - Eesti mõõtude järgi ehk küllaltki suur asula juba, aga miljardilise elanikkonnaga Indias teavad sellist "linna" vist tõesti ristsõnalahendajad ainult :-)

Loetud: Tehnikamaailm 11/2013
Vaadatud: Doctor Who: The Waters of Mars (BBV Entertainment), Ajavaod. Ärimehed: Joh Lorup (ETV), Doctor Who: The End of Time, 1 (BBV Entertainment), ENSV (ETV), Harry Potter und die Heiligtümer des Todes, Teil 2 (RTL)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Tehnikamaailm 11/2013
Vaadatud. Eesti jalgpalli Premium liiga. Tammeka-Flora (TV6), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Indigolaps (Postimees, 02.11.2013)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänane Sirp oli päris tühi, õieti lausa nii tühi, et ära märkida võib vaid paari artiklit - kui ma ka ülejäänutest osa lugesin, siis pigem kursoorselt, rohkem teadmiseks, et ahah, ka sellistest asjadest kõneldakse.

Esimene huvipakkuvam lugu oli Saare Jüri sulest mõneti kummastava pealkirjaga "Venemaa fatvaa Krossi kohta?" Pealkirja põhjendas autor loos muidugi kenasti ära, aga kogu kirjutis ise oli kuidagi äärmiselt, kuidas seda öeldagi, võitlev (ikka ilmselt suveinimeste sügistigedus on selle asja nimi, nagu ma juba vist eelmisegi numbri juures täheldasin). Iseenesest on muidugi suur osa, kui mitte kõik kirjapandust õige, käigu see siis Krossi Eerik-Niilese või Venemaa või Interpoli või veel teab mille kohta. Kui välja arvata üks koht, mis äratas tõsist kahtlust - nimelt see, kus väidetakse, et "Venemaa tegeleb nüüd aktiivselt ka teiste riikide kodanikega, kes ei allu mingeid niite pidi Venemaa jurisdiktsioonile ning kellega tegelemiseks puudub sellel riigil täielikult õiguslik pädevus. Vene riigi regionaalne uurimiskomitee saadab välja kutse teise riigi kodanikule, et viimane tuleks omal vabal tahtel ülekuulamisele Venemaale. See on ju absurdne soov."

Ma ei ole päris kindel, kuidas see asi õiguse seisukohalt välja näeb, aga kui seda nüüd pisut laiendada, siis tuleks järeldada, et Peruus või mujal kinni võetud Eesti kodanikest narkokullereid ja muid killereid ei tohiks ka nood maad kuidagi puutudagi - mis ilmsesti ei ole õige. Aga nagu öeldud, mu teadmised juriidikast on liiga piiratud, et sellele ka vastu vaielda.

Iseenesest on muidugi kummaline, et Krossi juhtum üldse nii palju tähelepanu on saanud ja et see nii paljusid nii tohutult polariseerinud on, nii et heitutakse tema eest lausa ambrasuurile või siis üritatakse hoopis lahti tulistada parem tabamistsoon. Aga eks sellel ole omad põhjused, millest osasid ma ehk isegi aimata võin. Lugu igatahes lugemist tasus, kas või seisukohtade teadasaamiseks ja -võtmiseks, rääkimata sellest, et Venemaad ja sealset (õigus)süsteemi oli selles küllaltki õiglaselt käsitletud.

Teine, vahest mulle endale kordaminevam lugu oli Lõhmuse Jaagu sulest ja kõneles Jaanimäe Elmarist, esimese tänini säilinud Eesti joonisfilmi kunstnikust ja animaatorist. Selle juures polnud põhjuseks sugugi mu sügav huvi animafilmi ega mainitud isiku vastu, vaid hoopis asjaolu, et tolle joonisfilmi, nimega "Kutsu Juku seiklusi", et üks selle valmimise juures seisnud isikuid oli otsapidi sugulane Teppori Aleksander (kellest ma mõne aja eest ajaveebis ka pisut kirjutasin). Nagu Lõhmuse lood enamasti, oli ka see väga informatiivne, isegi oma lühidusest hoolimata. Ja kuigi seda sugulast, Tepporit siis, vaid põgusalt mainiti, oli ometi hea teada nõnda-ütelda taustateavet, mis tedagi tihedalt puudutab.

Hea tahtmise korral võib veel mainida lugudena, mis ehk pisut esile tõusid, Kunnuse Mihkli "uitmõtteid" arhitektuuri teemal, mis ei kõnelnud palju arhitektuurist, vaid kõigest muust, aga kammitsetuse tõttu arhitektuurilõksu ehk mitte nii hästi, nagu võib-olla võinuks sellise kirjutaja sulest oodata, Kausi Jani mõtisklust Voltaire'i ja tolerantsuse teemal ning üht formaalselt filmilugu, mis formaalselt oli vastus eelmise numbri Sauteri Peetri kirjutisele, mis formaalselt käsitles üht uut filmi - seda sõnakest "formaalselt" esines nüüd nii palju, et peab selgituseks ütlema, et sisuldasa käib arutelu tegelikult millegi muu ümber, aga ma ei tahaks sellest pikemalt kõnelda, sest mul endal on too film nägemata ja nii on raske neist lugudest kõnelda muudmoodi kui sealt midagi kontekstiväliselt välja noppides, mis ei oleks arvatavasti väga õige (aga ma ei välista, et kui diskussioon samas vaimus edasi kulgeb, siis - täielises vastavuses mu ajaveebi nimega - võin ma selle peale isegi midagi niisugust ette võtta, sest see suund, kuhu arutelu paistab kalduvat, on iseenesest huvitav).


Loetud: Sirp, 01.11.2013
Vaadatud: Süvahavva (Kanal2), Terra Nova (TV6), Briljantkäsi (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse rebis lõhe üks väljaskäik, mis teiseks viis mind elukohajärgsesse suuremasse universaalmagasini koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil, esiteks aga päris vanalinna ühele raamatuesitlusele. Sellisele esitlusele, kuhu ma kohe tahtsin minna. Esiteks seepärast, et suhteliselt haruldasena oli mulle saadetud kutse kohale ilmuda, millele ma siis entusiastlikult ja innukalt reageerisin. Teiseks ... Nojah, ma küll eriti ei hinda põlvkondade kontseptsiooni, mu meelest sellist ilmingut üldiselt olemas ei ole, aga teatavaid kokkupuutepunkte ma ometi mitmete inimestega, kes on mu endaga enam-vähem samal ajal sündinud, olen tundnud ja tunnen siiamaani. Lihtsalt esimesed pähe tulnud nimed: Siiri Sisask ja Marilyn Manson, Triin Soomets ja Kai Meyer, Marko Mihkelson ja Monty Python, Linus Torvaldsist ja Chuck Morse'ist rääkimata ... Eks seda nimekirja saaks ka pikendada (mul on olnud suur õnn puutuda isiklikult kokku isegi inimesega, kes on sündinud muga täpselt samal päeval) ja kahtlemata leiab nondesamuste ajapiiride vahelt ka inimesi, kellega kohe üldse mitte miski ei tundu siduvat, aga midagi selles lähedases sünniajas ikkagi on, ilmselt maailm kui tervik, isegi kui üleskasvamise koht ja tingimused esmapilgul paistavad väga erinevat.

Ja täna oli siis esitlusel Põltsami-Jürjo Inna raamat, kes samuti muga peagu samavanune. Võib-olla üleüldiselt mitte nii tuntud kui eespool loetletud nimed, aga vähemalt Eesti ajaloolaste seas kindlasti teada ja tuntud ja hinnatud. Nagu ka tema raamat "Pidusöögist näljahädani. Söömine-joomine keskaja Tallinnas", mida Kuuskemaa Jüri esitlusel nimetas nii väärt teoseks, et kui autor ka midagi muud ei oleks kirjutanud ega edaspidi kirjutaks, siis ainuüksi selle järgi mäletataks teda veel ka saja aasta pärast. Eks need olid pidupuhused sõnad, aga valed nad vaevalt on, tänapäeva ajaloolased teavad üsna hästi, kuidas kivist viimnegi veepiisk välja pigistada ja teema osas seda nähtavasti ka tehtud on, niivõrd kuivõrd see üldse võimalik ehk ongi.

Esitluse pisut kummaline omapära oli see, et autor ise ei saanud seal üldse sõna. Aga teiselt poolt, kui esinenud olid juba kirjastuse esindaja ja Kuuskemaa Jüri, mõlemad eksalteeritud kiidukõnedega, mida siis veel vaja oligi. Ahjaa, sinna lisandus mõistagi see, et kogu üritus toimus Olde Hansas, see tähendab temaatiliselt väga kenasti sobivas paigas, mis, nagu aru saada võis, oli ühtlasi osaliselt raamatu sponsor, vähemalt selles mõttes, et seal oli katsetatud mitmete raamatus kirjeldatud toitudega (jah, selle lõpus on ka retseptivalimik) ja need valmis tehtud, kindlasti ka ära maitstud, ning ka raamatu tarbeks pildiliselt üles võetud. Ei puudunud üht-teist keskaegset ka esitlusele koondatud laudadelt, sealhulgas maitsev klarett ja mõningaid leivakesi maitseks ning kurke peale haukamiseks. Tipphetkeks oli aga peakoka sürpriis ehk juba kiidukõnede käigus korraks läbi käinud paabulinnu lauale toomine. Nojah, see polnud nüüd paabulind zooloogilises mõttes, vaid seda meenutav küpsetis, täidetud pasteedi ja sibulamoosiga, aga igatahes maitsev oli see küll. Kel rohkem huvi, võib vaadata Ringvaate saate videolõiku, kus kas seesama paabulind või siis tema sõsarake kenasti näha (ja stuudios viibijatele maitsta) on.

Ja kui veel lisada siia mitmed esitlusel kohatud tuttavad inimesed ja põgusad vestlused nendega, siis oli see igati kordaläinud väljaskäik. Kordaminemisele andis oma lisa seegi, et trollis loksudes omandasin ühe uue mõiste. Kuulsin juhuslikult pealt, kuidas noor, ehk kuueteistkümnene, aga pigem aasta või paar nooremgi meesisik suure rõõmuga telefonitsi kellelegi teatas, et on saanud uue e-maitse. See oli nii võõrastav kuulda, et pani kohe kõrvu kikitama, ent tükk aega jäi segadus ja jahmatus püsima. Püsis hetkeni, mil kõnes kostis sõna "nikotiin". Alles siis taipasin, et tegu on e-sigareti, kuidas seda nüüd öeldagi, sisuga. Nojah, eks ta naljakalt kõlab ikkagi, aga teisalt räägitakse ju ka pärissigarettide puhul maitsest, nii et e-maitse on täiesti loomulik. Hea teada saada.

Loetud. Tuna 3/2013
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Haven (Yle2)