Neljabased mõtted

Nagu ikka iga kuu esimesel neljapäeval, vähesed erandid välja arvata, oli tänagi päeva peamine sündmus Eesti Mageia sõprade kokkusaamine. Seekord taas Kamikadze pubis, mille asukoht, toidu- ja joogivalik ning viimase kvaliteedi ja hinna suhe on just selline paras. Seltskondki on aastatega õige pisut kasvanud: kui alguses oli traditsiooniliselt kohal kolm inimest, siis nüüd peaaegu alati juba neli, vahel harva ka üks-kaks enam. Täna ei tulnud küll kuigi palju juttu Mageiast, kus pärast suhteliselt hiljutist väljalaset valitseb õnnis vaikus, vaid rohkem teisest, vaat et veelgi enam - kui mitte millegi muu, siis vähemalt nime poolest - Eesti-sõbralikust distributsioonist, nimelt mõne päeva eest uue väljalaskega maailma ette astunud Estobuntust. Panin minagi heainimesepoolest nende torrenti jagama, aga täna oli õieti esimene kord, kus ma sellele ka otsesemalt silma vaatasin. Täitsa kena tundus, kuigi, nojah, tänapäeva distributsioonidega (ja üldse laiemalt operatsioonisüsteemidega) on ju see "häda", et välimuselt on nad ikka üsna eristamatult ühesugused, mõni ehk pisut viimistletum ja vähemate "krussis" nurkadega kui teine, aga muidu otsi neid iseärasusi taga nagu rosinaid Kiire-emanda ristsesaias. Pisut hämmastas, et nad ei ole vaikimisi kaasa pannud midagi, millega pilte töödelda, mis tänapäeval tundub nagunii olevat üks suuremaid arvutikasutaja tegevusalasid, aga võib-olla on see lihtne hooletus. Samamoodi võib nähtavasti hooletuse või kiirustamise arvele kirjutada selle, et e-kirjadega majandamise rakendus Thunderbird on vaikimisi ingliskeelne ja eestinduse pakett tuleb, kui soovi on, eraldi paigaldada. Aga muidu, nojah, küllaltki sümpaatse mulje jättis ja iseenesest on kahtlemata kena, et ka Eestis leidub inimesi, kes viitsivad ja jaksavad pakkuda emakeelset (või vähemalt nii emakeelset kui võimalik, arvestades seda, et eestindus sõltub suurel määral sellest, kui usinalt on tõlgitud kõikvõimalikku tarkvara, mis distributsiooniga kaasa tuleb) ning rohkem kohalikele oludele kohandatud (ID-tarkvara, Eesti raadio- ja telekanalid, samuti emakeelne toetus jms) distributsiooni.


Loetud: Tehnikamaailm 5/2014
Vaadatud: Elas kord ... (Fox)

Kolmabased mõtted

Tänase päeva nael oli kahtlemata väljaskäik sihiga külastada kirjanike liidu korraldatavat kirjanduslikku kolmapäeva, mille teemaks seekord oli "Tõlkija hääl" ja kus pidid esinema hiljutised kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkepreemia nominendid (kellest osa neist ka nüüd või varem samuse preemia pälvinud), täpsemalt Einbergi Veronika, Tomasbergi Leena ja Martsoni Ilona. Õigupoolest oli noid nominente ju rohkemgi, lausa kaks korda nii palju (ja kõik väga väärt tõlgete eest), aga paraku mitmesuguste asjaolude kokkulangemisel said vaid nimetatud kolm kohal olla. Ja kuigi ürituse intervjueerimise või vestlusringi juhtimine pool, kuidas seda nüüd öeldagi, omajagu lonkas, oli ometi päris huvitav kuulata, mida nad oma tööst ja tegemistest kõnelevad.

Eelkõige ja peamiselt keerles kogu jutt muudkui ikka ja jälle üles kerkinud väite ümber, nagu oleks tõlkimisest kõnelemine kui mitte võimatu, siis asi, mida ometi miskipärast ei tehta. Nojah, mainitud kolmik oma sõnaosavusega tõestas veenvalt, et see väide on puhtalt õhust võetud ega oma mingit alust - või kui üldse omab, siis vaid küsija peas ja mingi spetsiifilise asja kohta, mida võib-olla lihtsalt pole veel küsitud ja sestap ka vastatud.

Sest, kui nüüd enda mõtete juurde minna, ongi suur osa elust üht- või teistpidi tõlkimine: igal hetkel tõlgib inimene nähtut, kuuldut ja muudmoodi adutavat muudkui enda olemasolevasse ning lakkamatult kujunevasse meelelaadi, et olevale reageerida või reageerimata jätta. Ja õigupoolest on igasugune arvamus, taas kõige laiemas tähenduses, just sellesamuse tõlkimise tulemus. Nii et õigupoolest on igasugune argumenteeritud arvamus, mille puhul näidatakse ära sisend ja arutluskäik, kuidas tulemuseni jõutakse, juba rääkimine tõlkimisest. Ent mu meelest on ka siis, kui sellelt üldistavalt tasandilt alla laskuda selle juurde, mida tavapäraselt tõlkimiseks nimetatakse, piisavalt juttu olnud, kuidas seda tehakse, miks seda tehakse, milliste meetoditega, millistes tingimustes ja nii edasi ja nii edasi.

Mis muidugi ei tähenda, et tänane vestlusring oleks olnud liigne. Vastupidi, isegi kui tõlkimisest mitterääkimise väide mu arvates sugugi tõele ei vasta, on see tegevus nagunii väga individuaalne, mistõttu kuulda järjekordse tõlkija juttu oma tegevusest annab nii või teisiti mingi uue vaatenurga. Seda hoolimata sellestki, et nagu ütles üks kõnelejatest, poleks ta teise kõneleja asemel sama teost tõlkides nähtavasti midagi märkimisväärselt teisiti teinud - kui ka tema sõnu tõe pähe võtta - ja selles pole põhjust kahelda -, oleks peaaegu kindlasti lõpptulemus olnud ikkagi mingite nüansside poolest teistsugune. Sest kui ka tõlkimisel määrab eelkõige tooni originaali autor ja seepärast võivad kaks tõlget olla väga sarnased, on ometi igal tõlkijal, nagu õigupoolest ka igal lugejal, ikka oma isiklik arusaam sellest, mis paratamatult avaldub ka tõlkes, mõnes mõttes niisiis arvamuses originaalist.

Aga eks sai seegi tore üritus lõpuks otsa ning koduteel astusin läbi elukohalähedasest superhüpergigamegakaubanduskeskusest, kus mind ootas ees raamatupakike, mille sisu olgu ka siin lahti ja välja öeldud (lisaks veel paar raamatut, mis tegelikult jõudsid mu kätte pisut varem, aga mille omandamise fakti ma ei ole seni ajaveebis teatavaks teinud).

• U. Eco. Foucault' pendel
• R. Dawkins. Isekas geen
• M. Blanchot. Kirjandus ja õigus surmale. Valik tekste
• K. Paas, K. Krjutškova. Andrus Ansip - halva iseloomuga tark poiss
• S. Järve, V. Eskla. Puude ja põõsaste lõikamine
• G. Samuelsson-Brown. A Practical Guide for Translators. Fifth revised edition
• M. Lukens Noonan. Ühe mantli lugu

Loetud: Tehnikamaailm 5/2014
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Oborona Sevastopolja (PBK)

Ilmunud tõlked: Edward Lucas: valesti mõistetud Venemaa? (Postimees, 07.05.2014)

Teisibased mõtted

Kui välja jätta tõlketüki lõpetamine Diplomaatia hüvanguks, siis rien.


Loetud: [digi] aprill 2014
Vaadatud: Asustatud saar 1 (TV6), Osoon (ETV), Välisilm (ETV), Tehisintellekt (Fox), Asustatud saar 2 ) TV6)

Ilmunud tõlked: I. Kablukova. Lärmakad pidutsejad segavad elu naaberkortereis (Postimees, 06.05.2014)

Esmabased mõtted

Nojah, võib-olla ei oleks tasunud enne kündma ja külvama suundumist ette hoiatada, et olen paar päeva mitteolev, sest nii pea kui tagasi jõudsin, tähendas see seda, et kohe tulid aplad tõlkenõudlejad kohale ja nii kuluski lisaks enese taas maailmaga põhjalikumalt kurssi viimise kõrval tubli tükike tänasest päevast hoopis ühe tõlke valmistamisele Postimehe hüvanguks ja teise alustamisele Diplomaatia hüvanguks.


Loetud: [digi] aprill 2014
Vaadatud: Doctor Who (BBC Entertainment), Templirüütlite kadunud aare 3 (TV6), Troonide mäng (Fox), Välisilm (ETV)

Pühalaubased mõtted

Tundus olevat mõttekas kahe päeva asjad ühtekokku võtta, sest seotud olid mõlemad päevad selgelt ühe ja sama tavalistest tingimustest mõnevõrra erineva kesk- ja sündmuskonnaga. Täpsemalt siis Kunglaga ning vastsaabunud kevadele iseloomulikult kündmise ja külvamisega.

Veel enne Kunglasse jõudmist aga sattusin Tartusse, kus ma esimest korda leidsin midagi positiivset selles hiigelkuubis, mida uueks kaubamajaks nimetatakse. Turu tänava ääres edasi-tagasi sammudes ja transporti oodates leidsin, et kui seda poleks omal ajal ehitatud, siis nüüd, mil vana kaubamaja on maha kistud, oleks see vahepealne tühik (ei olnud ju juba tükk aega õieti alles ka midagi sellest, mis tolle uue kaubamaja kohal varem asus ehk ammuse linnaliinide bussijaama jäänustest - või noh, armetud jäänused olidki järel) ikka päris jube välja näinud, otsekui miskine lahtine haav. Mitte et see praegu muidugi omamoodi lahtise haava muljet ei jätaks - kuidagi imelik tunne oli vaadata, kuidas vana kaubamaja on otsekui minema tõstetud, samal ajal kui trepidki ja kaldteed, mis selle juurde viisid, on endiselt, nüüd küll täiesti sihita, endiselt alles -, aga siiski on parem, et selline suur kobakas mingigi täidetuse mulje jätab, Nojah, loodame, et mis iganes selle vana kaubamaja asemele ka ei ehitata, näeb see parem ja kenam välja kui senine, ehk isegi selline, mis tasakaalustab toda suurt jaburkuubikut ...

Kunglas mõistagi ootas ees terve hulk tegemisi, nagu öeldud, kõik ikka sellesamuse kündmise ja külvamisega seotud. Täitsa kosutav ja hingemattev oli vagusid sisse tõmmata: ma usun, et kui mu vend just minu, oma lodeva lihaga venna lohutuseks paar korda ei ähkinud ja pärast ei öelnud, et (nagu iga aasta ikka) ootamatult kuradima raske oli, siis sai tema vähemalt päeva- ja mina aastatrenni ära tehtud. Aga eks selle suurema ja raskema töö kõrval jagus kaevamist peenarde tarbeks ja muud labidatööd veelgi.

Nagu jagus aega ja vaeva ka üheks teiseks asjaks, nimelt puude ja põõsaste korrastamiseks. Ma tundsin taas kibedat kahju, et ma lapsepõlves vanaonu kõrval paremini tundma ei õppinud, kuidas ja mismoodi viljapuude ja marjapõõsaste eest hoolt kanda, aga noh, millal siis ikka alla kümneaastane poiss selliste tüütute asjade vastu huvi tunneb, eks ole ... Tuleb nüüd nähtavasti targad raamatud kätte ja ette võtta ning endale asja pisut selgitada, sest ilmne on, et kui ma ka praegu selgelt surnud elik kuivanud oksi ära lõikasin, oleks nähtavasti vaja noid puid-põõsaid ka rohkem töödelda, aga kuidas see täpsemalt käima peaks, millistest asjadest juhinduda ja millal seda täpsemalt ette võtta ja nii edasi ja nii edasi, on praegu veel mu jaoks hämar.

Pühapäeva õhtul ent seisis siiski ees lahkumine Kunglast (ehkki loomulikult oleks Kunglaski teha olnud veel küll ja küll, mitte ainult aiamaal, vaid ka sealse õige armetu elamise korrastamisel) ning enne Tallinnasse jõudmist tegin ka mõnetunnise peatuse Tartus, et saada kokku mõningate tuttavatega ja niisama ennast hästi tunda pärast töist, küll pisut väsitavat, aga siiski toredat nädalavahetust, et sellele väärikas punkt panna.

Mu suureks imestuseks selgus, et pühapäeva õhtupoolikul on Tartus päris raske leida mõnda lahtiolevat kõrtsi, ja nii maandusime seltskonnaga lõpuks Vildes, mis oli võrreldes mu viimase külaskäiguga nii ligikaudu kümmekonna aasta eest mõnevõrra, aga siiski mitte hirmus palju muutunud (interjöör oli mu meelest toona veidi teistsugune). Ja nojah, pühapäeva õhtule Tartus vist vaat et iseloomulikult olid mitmedki menüüs leiduvad asjad lihtsalt otsa lõppenud. Aga seltskond ise oli nii hea ja mõnus, et me ei lasknud end sellest suuremat segada ning võtsime seda, mis oli ja mis vähegi meelepärane tundus. Muu hulgas avastasin enda jaoks sellise õlle, mille nimetus kõlas paljulubavalt: Delirium Tremens. Ja polnud teine sugugi paha, vastupidi, täitsa hea ja korralik õlu. Tõsi, otsekohe seda nimega lubatud olekut ei tekitanud, õnneks :-) Mis andis võimaluse ära proovida lähisugulane Delirium Nocturnum. Mille kohta ei saa samuti halbu sõnu sugugi öelda.


Loetud: 2014 FIFA World Cup. Ametlik eelvaade
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Narva Trans - Tallinna Levadia (ETV), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? Kanal2)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: miks konduktor kuhugi ei kiirusta? (Postimees, 03.05.2014)

Neljabased mõtted

Kui jätta välja üks tõlketöö Postimehe hüvanguks, siis rien.


Loetud: The Oxford Handbook of Philosophy of Time
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Elas kord ... (Fox)

Kolmabased mõtted

Tänase muidu tavapärasesse sängi voolama kippunud päeva naelaks oli ühel tuttaval hommikupoolikul tekkinud uitmõte õhtul kokku saada, mis kogus päeva jooksul aina hoogu ja osavõtjaid ning viiski mind õhtupoolikul mõnusasse väiksesse selts- ja tutvuskonda, mille koosviibimine venis õige pikale ning pakkus tõsist väljakutset naerulihaste ja ajukurdude vastupidavusele.

Loetud. The Oxford Handbook of Philosophy of Time
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV)

Ilmunud tõlked: Niina Ratšinskaja. Eliitrestorani argipäev: peksmine ja ähvardused (Postimees, 30.04.2014)