Teisibased mõtted

Niisiis, teine päev jutti KDE tõlkimise kallal ja tunne on endiselt mõnus. Tarkvara tõlkimisel on mingi eriline köitvus, vähemalt minu jaoks, mis erineb omajagu muust tõlketegevusest - ja asi ei ole ainult selles, et valdav osa sellest muust on "töö", raha eest tehtav asi. Ei, isegi seda arvestades on tarkvara tõlkimisel see vahetus, et põhimõtteliselt on võimalik oma töö vilju otsekohe, ilma igasuguse viivituseta näha, kuidagi teistsugune. Aga see selleks. Tänane päev kulus siis arvatult eelkõige stabiilse haru dokumentatsiooni kallal (mis muidugi sünkroonimise kaudu kandus ka arendusharru edasi, dokumentatsiooni eripära arvestades erinevalt kasutajaliidese tõlgetest peaaegu täies mahus). Päris valmis ma ei saanud ja õieti ma seda ei lootnudki, nii et järgmisel nädalal jagub veel samuti jätkuvalt tegevust käsiraamatute kallal, aga päris kopsakas osa õnnestus siiski maha ja ära saada.

Lisaks tõlketööle ilmestas päeva veel postikulleri külaskäik, kes taris kohale järjekordse SERK-i/Varraku raamatupakikese, mille sisu olgu siinkohal ka ära toodud:

• T. Aleksejev. Kindel linn
• M. Hodorkovski. Kirjad vanglast
• R. Jenkins. Churchill

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Välisilm (ETV), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Taevasina (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Niisiis, üle väga pika aja "tavaline esmaspäev" ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Vaatasin järele: viimane sissekanne oli 9. augustist, seega tõesti päris pikk vahe. (Ja ega kogu aeg ei saa ka lugeda, peab tööd ka ikka tegema, eriti kui see on veel vabatahtlik :-) )
Stabiilses harus sai kasutajaliidese poole pealt põhimõtteliselt kõik korda, välja arvatud hiigelsuur KMyMoney, mis nõuab nähtavasti eraldi pühendumist. Et on puhkuse aeg ja ükski kohustus kuskilt ei suru ning miski kuskil ei põle, vähemalt hetkel, siis pühendan ka homse veel tarkvara tõlkimisele, saab ehk ka stabiilses harus dokumentatsiooni korda või vähemalt paremasse korda. (See tähendab, nagu tänanegi töö, tänu Lokalize imetabasele sünkroniseerimisvõimaluse mõistagi ka seda, et arendusharus lähevad asjad samuti veidi edenemise poole, kuigi loomulikult on seal terve hulk sootuks uusi stringe, mis vajavad edaspidist tähelepanu.)

Loetud: R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Elavad surnud (FoxCrime), Aeg on käes... (TV3)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Ei mingeid mõtteid, ainult puhas ja nauditav lugemine.

Loetud: Järvamaa mõisad; R. Kasik. Stahli mantlipärijad
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: maareform - 20 (ETV), Taevasambad (ETV)

Mageia 2 Alpha 1 väljas

Reede, 25. novembri viimastel tundidel nägi ilmavalgust kevadel ilmuva Mageia 2 esimene pääsuke - esimene alfaväljaslase. Nagu uue tsükli alfaväljalasetele iseloomulik, on sel suhteliselt vähe erinevusi viimasest stabiilsest väljalaskest ehk siis Mageia 1-st, eriti visuaalselt. Seepärast piirdun siin vaid mõningate asjade märkimisega, mida selle juures võiks tähele panna.

Tarkvaraversioonid:
kernel 3.1.2
glibc 2.14.1
KDE 4.7.3
GNOME 3.3.2

Vahest kõige tähtsam muudatus, mis võib, aga ei pruugi kasutajale silma jääda, on senise alglaadimisel teenuseid laadinud sysvinit asemel systemd kasutamine. Siinkirjutajal ei tekitanud see vahetus mingeid probleeme, samas on üleminek alles pooleli ja väidetavalt on nii mõnedelgi mõned seni lahendamata kitsaskohad raskusi tekitanud. Nii et seda tasub ehk tähele panna.

Samuti peaks nüüd olema mõnevõrra etem WiFi-ühendus(t)ega majandamine, olgu siis NetworkManageri või Mageia/Mandriva enda net-appleti vahendusel (seda ei ole siinkirjutaja saanud siiski omal käel vastava riistvara puudumise tõttu järele proovida).

Loomulikult on päris palju tööd tehtud sellist, mida kasutaja naljalt ei näe, nii-ütelda taustal. Muu hulgas peaks olema mõnevõrra vähenenud minimaalse paigalduse maht tänu tarbetute sõltuvuste ärakorjamisele (see puudutab teataval määral ka "suuremaid" paigaldusi).

Veel üks asi, mis siinkirjutaja lemmiktöölauda KDE-d paigaldades silma torkas, on uue kiirsuhtlusraamistiku Telepathy väljatoomine - vastav ikoon asub otse süsteemisalves (või teatealal, nagu võib-olla tänapäeval täpsem on öelda - igal juhul see reeglina ekraani all paremas servas asuv paneeli osa).

Mageia 2 Alpha 1 tõmmiseid (ISO) pakutakse väga mitmele maitsele, nii Live-CD-na kui ka DVD-na kui ka väikesemahulise Boot-CD-na, mis võimaldab paigaldada üle võrgu. Tasub tähele panna, et eestindatud töökeskkonda sisaldav Live-CD kannab nimetust Europe 2.

Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Väljalaskemärkmed Mageia wikis
Allalaadimislehekülg

Laubased mõtted

Järjekordne puhtalt lugemisele pühendatud päev. Ma ei hakka läbiloetust neis päevakokkuvõtetes pikemalt rääkima (kuigi erandeid ei saa ega taha välistada), sest mul on üsna kindel kavatsus iga või vähemalt peaaegu iga läbiloetud raamatu kohta eraldi väike arvustus või arvamus või midagi kirjutada. (Vähemalt kavatsus on, eks näeb, kuidas see teostub - laiskus on ju mu põhiomadus...)

Loetud: Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011; Järvamaa mõisad
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Taevasina (ETV), Valge laev (ETV2), Professor Viitso liivlased (ETV2), Kälimehed (TV3)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: võimu sabas (Postimees, 26.11.2011)
Vladimir Juškin: Venemaa meistrivõistlused valimistes, poolfinaal (Postimees, 26.11.2011)

Reedesed mõtted

Ah, kui hea on kogu päev aint lugeda ja lugeda ja ei midagi muud teha! See annab aimu eesseisvate nädalate ja võib-olla kuudegi naudingust, kus võib võtta kõrguvatest hunnikutest just selle raamatu, mis parajasti hea ja mõnus tundub ja sellesse süüvida ja kõik muu unustada... (või, noh, peaaegu unustada, sest too vastik "reaalelu" kipub aeg-ajalt ikka sisse sõitma...)

Vastu õhtut anti teada ka tulevase Mageia 2 esimese alfaväljalaske ilmumisest, aga sellest kirjutan ma pisut pikemalt eraldi.

Tänases Sirbis oli suhteliselt palju huvitavat lugemist, seda eelkõige tänu ikka veel ülalpüsivale debatile rahvaraamatukogude üle ja ümber. Nende kõrval oli siiski päris hea ka Puumeistri Oti lugu liikumisest "Okupeerime Wall Streeti" (mis küll tänaseks on tunduvalt Wall Streetist kaugemale laienenud). See jäi silma eelkõige seetõttu, et esimesed sõnad, mida mu pilk artiklist tabas, olid "korrastatud anarhism", mis oma absurdsusega (korrastamata anarhismi, vähemalt poliitilises mõttes, pole ju lihtsalt olemas...) kohe tähelepanu köitis. Sellest hoolimata tundus lugu olevat siiski päris hea, kuigi paraku üsna lühike "okupeerijate" kirjeldus ja ka tõstatatud probleemid olid üsna kenasti esitatud. Võib-olla veidi küsitav on siiski "okupeerijate" samastamine anarhismiga, kuigi üldisemas plaanis on mõistagi kõik iseorganiseeruvad inimkooslused anarhistlikud. Et aga praegusel ajajärgul tahes-tahtmata toimivad nii "okupeerijad" kui ka muud "riigitud" inimkooslused riiklusest läbiimbunud maailmas, võiks ehk pigem nimetada seda (kuigi tubli avansina) anarhistliku maailma eelmänguks, eelanarhismiks. Selliseid katseid on ju eriti siin Ida-Euroopas (aga mõistagi ka ingliskeelsetes maades, kus selleks sootuks paremad eeltingimused) aeg-ajalt ikka ette võetud (kohe meenub näituseks Mahno "vaba riik"), aga seniajani on nad paraku mingi aja jooksul hääbunud, täpsemalt küll samusest riiklusest läbiimbunud maailma eestvedamisel hääbuma sunnitud. Kuhu praegune "okupeerijate" algatatud laine välja viib ja kas see suudab tõepoolest kujuneda mingiks riikluse alternatiiviks, organiseerida inimesi teisel kui puhthierarhilisel tasandil, saab veel näha - olud selleks on (suuresti just "infoplahvatuse" ja sellega seotud üleilmastumise tõttu) ehk veidi soodsamad kui anarhistlike kogukondade eelmiste lainete ajal nii umbes 40 ja 90 aasta eest, samas on ka vertikaalsüsteemid ilmutanud ikka ja jälle üpris suurt paindlikkust ja vastupidavust...

Raamatukogude küsimuse osas oli päris õpetlik lugeda Lotmani Pireti meenutust, kuidas praegu välja pakutud komplekteerimiskomisjon pole kaugeltki esimene sessinases lühikeses Eesti ajaloos ja kuidas varasem kogemus näitas teravalt selle kitsaskohti, mis tegelikult on ka praegu selgelt ette näha, olgu "komplekteerijate" nimekirjad siis soovituslikud või kohustuslikud: eelkõige asjaolu, et valik on alati valik ja tekitab rahulolematust mittevalitutes, millele liitub tõik, et kaugeltki alati ei ole võimalik kohe ära tunda raamatu "häädust", seda eriti ilukirjanduse puhul. Kõige kõnekam vahest oli aga tema lühikese mõttearenduse lõpp, mis väärib kohe eraldi tsiteerimist:

Autoritaarsele ühiskonnale ei sobi liberaalne raamatukogunduspoliitika, kuid sama õige on ka vastupidine tees: vaba ühiskond vajab raamatukogusid, kus lugeja saab vabalt valida talle vajalikku kirjandust. Lugeja usaldamine või umbusaldamine ei ole sugugi teisejärguline küsimus, vaid tuleneb otseselt ühiskonna olemusest.

Raamatukogude teemal jätkas Tallinna Keskraamatukogu direktor Holmi Kaie, kelle kirjutis võtab päris kenasti kokku kogu praegusel hetkel "kuuma" problemaatika, pakkudes ka mitmesuguseid võimalusi, kuidas neid probleeme võiks lahendada. Kahtlemata selle temaatika vastu huvi tundjatele lausa kohustuslik lugemine.

Lugeda tasus veel Laidre Mikaeli lühikest arvustust Fukuyama Francise suhteliselt hiljutisele teosele "poliitika algetest".

Päris mõnus oli lugeda asjadest, mis mulle samamoodi nagu raamatukogud on väga hingelähedased, nimelt raamatupoodidest. Konkreetsemalt siis Rahvusraamatukogus avatud (uuest) raamatupoest Muusa, aga samas ka sisearhitektide pilgu läbi raamatupoodide kujundamisest üldisemalt.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011; Sirp, 25.11.2011; Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), NCIS kriminalistid (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV2)

Neljabased mõtted

Mõneti ikka hea, et vend senini Tallinnas viibib ja veel oma elamist ei ole hankinud- saab teda kui põhimõttelist automobiilset liikujat armutult omakasupüüdlikult ekspluateerida. Nagu täna näituseks lasta ennast vedada algul kandekeskusse, kus ootas ees vastse ajakirja "Imeline ajalugu" tellijatele saadetud kingitus, milleks oli "peakoka nuga" - tõepoolest uhke välimusega, kuigi paraku tootja märketa lõikeriist (sest ma kuidagi ei usu, et Äripäev või lausa Imeline Ajalugu ise oleksid noatootjate ridadesse asunud...), mille kasutamisvalla ma pean veel välja mõtlema, aga küllap see millalgi tekib -, seejärel aga kirjastusse, kus pikisilmi oodati äsja lõpuks ometi lõpule jõudnud suurtõlke originaalraamatut, et ka teised saaksid kontrollida, kui mööda või pihta ma olen osanud oma tõlketekstiga panna... Selgus, et korraks jutuks olnud järgmine suurteos, mis tundus päris huvitav, on mu hilinemise tõttu küll juba teise tõlkija leidnud, aga paistab, et hoolimata mu tohututest ajaületustest ei ole nad siiski veel mind lõplikult maha kandnud, vähemalt anti lootust, et millalgi lähitulevikus ootab ees üks hetkel veel originaaliski ilmumata teos... Ja et linnale ikka korralik ring peale teha, viis meie tee enne kojujõudmist veel läbi ema juurest, kus lisaks iginälgivate poegade kõhtude täitmisele ja muidu nauditavale ajaveetmisele sain kaasa ka ühe ristsõnavihiku. Sedakorda Meistriristiku, mis oli tõepoolest lati päris kõrgele seadnud ja õige rasket puremist pakkuv - ma ei ole päris kindel, aga tundub küll, et varem pole olnud vajadust tervelt seitsme ristsõna juures välist abi kasutada (jah, tõepoolest polnud kuulnud, et Sichuani provintsis asub Pi maakond ja et USA-s tegutseb poliitik perenimega Aull). Või siis olen lihtsalt vanaks ja vaimunõdraks jäänud, ka võimalik. Igatahes võttis see vihik õige mitu tundi, mistõttu lugemispanus jäi täna suhteliselt kesiseks.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011, Imeline Ajalugu 2/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Theodori lugu (ETV2), Leipzigisse (ETV2), Kättemaksukontor (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: ellu jäävad vaid parimad (Postimees, 23.11.2011)