Vastu õhtut anti teada ka tulevase Mageia 2 esimese alfaväljalaske ilmumisest, aga sellest kirjutan ma pisut pikemalt eraldi.
Tänases Sirbis oli suhteliselt palju huvitavat lugemist, seda eelkõige tänu ikka veel ülalpüsivale debatile rahvaraamatukogude üle ja ümber. Nende kõrval oli siiski päris hea ka Puumeistri Oti lugu liikumisest "Okupeerime Wall Streeti" (mis küll tänaseks on tunduvalt Wall Streetist kaugemale laienenud). See jäi silma eelkõige seetõttu, et esimesed sõnad, mida mu pilk artiklist tabas, olid "korrastatud anarhism", mis oma absurdsusega (korrastamata anarhismi, vähemalt poliitilises mõttes, pole ju lihtsalt olemas...) kohe tähelepanu köitis. Sellest hoolimata tundus lugu olevat siiski päris hea, kuigi paraku üsna lühike "okupeerijate" kirjeldus ja ka tõstatatud probleemid olid üsna kenasti esitatud. Võib-olla veidi küsitav on siiski "okupeerijate" samastamine anarhismiga, kuigi üldisemas plaanis on mõistagi kõik iseorganiseeruvad inimkooslused anarhistlikud. Et aga praegusel ajajärgul tahes-tahtmata toimivad nii "okupeerijad" kui ka muud "riigitud" inimkooslused riiklusest läbiimbunud maailmas, võiks ehk pigem nimetada seda (kuigi tubli avansina) anarhistliku maailma eelmänguks, eelanarhismiks. Selliseid katseid on ju eriti siin Ida-Euroopas (aga mõistagi ka ingliskeelsetes maades, kus selleks sootuks paremad eeltingimused) aeg-ajalt ikka ette võetud (kohe meenub näituseks Mahno "vaba riik"), aga seniajani on nad paraku mingi aja jooksul hääbunud, täpsemalt küll samusest riiklusest läbiimbunud maailma eestvedamisel hääbuma sunnitud. Kuhu praegune "okupeerijate" algatatud laine välja viib ja kas see suudab tõepoolest kujuneda mingiks riikluse alternatiiviks, organiseerida inimesi teisel kui puhthierarhilisel tasandil, saab veel näha - olud selleks on (suuresti just "infoplahvatuse" ja sellega seotud üleilmastumise tõttu) ehk veidi soodsamad kui anarhistlike kogukondade eelmiste lainete ajal nii umbes 40 ja 90 aasta eest, samas on ka vertikaalsüsteemid ilmutanud ikka ja jälle üpris suurt paindlikkust ja vastupidavust...
Raamatukogude küsimuse osas oli päris õpetlik lugeda Lotmani Pireti meenutust, kuidas praegu välja pakutud komplekteerimiskomisjon pole kaugeltki esimene sessinases lühikeses Eesti ajaloos ja kuidas varasem kogemus näitas teravalt selle kitsaskohti, mis tegelikult on ka praegu selgelt ette näha, olgu "komplekteerijate" nimekirjad siis soovituslikud või kohustuslikud: eelkõige asjaolu, et valik on alati valik ja tekitab rahulolematust mittevalitutes, millele liitub tõik, et kaugeltki alati ei ole võimalik kohe ära tunda raamatu "häädust", seda eriti ilukirjanduse puhul. Kõige kõnekam vahest oli aga tema lühikese mõttearenduse lõpp, mis väärib kohe eraldi tsiteerimist:
Autoritaarsele ühiskonnale ei sobi liberaalne raamatukogunduspoliitika, kuid sama õige on ka vastupidine tees: vaba ühiskond vajab raamatukogusid, kus lugeja saab vabalt valida talle vajalikku kirjandust. Lugeja usaldamine või umbusaldamine ei ole sugugi teisejärguline küsimus, vaid tuleneb otseselt ühiskonna olemusest.Raamatukogude teemal jätkas Tallinna Keskraamatukogu direktor Holmi Kaie, kelle kirjutis võtab päris kenasti kokku kogu praegusel hetkel "kuuma" problemaatika, pakkudes ka mitmesuguseid võimalusi, kuidas neid probleeme võiks lahendada. Kahtlemata selle temaatika vastu huvi tundjatele lausa kohustuslik lugemine.
Lugeda tasus veel Laidre Mikaeli lühikest arvustust Fukuyama Francise suhteliselt hiljutisele teosele "poliitika algetest".
Päris mõnus oli lugeda asjadest, mis mulle samamoodi nagu raamatukogud on väga hingelähedased, nimelt raamatupoodidest. Konkreetsemalt siis Rahvusraamatukogus avatud (uuest) raamatupoest Muusa, aga samas ka sisearhitektide pilgu läbi raamatupoodide kujundamisest üldisemalt.
Loetud: Vikerkaar 10-11/2011; Sirp, 25.11.2011; Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1/2011
Vaadatud: Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), NCIS kriminalistid (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV2)
No comments:
Post a Comment