Tänaseski Sirbis oli üsna palju lugemist. Nähtavasti lausa pensioniteadlaseks nimetada võiva Leppiku Lauri sulest oli ilmavalgust näinud väga muhedas toonis kirjutis arusaamadest pensionisüsteemi kokkuvarisemise ja muu sellise kohta. See teema mind just väga ei huvita, aga kui kirjutises torkavad silma sellised laused, nagu "Ometi paistab, et kõikenägev silm ei ole kohalikele oraaklitele ilmutanud veel kogu tõde kõrgemate jõudude poolt ette määratud tulevikust" või "Kas pensioni asemel tuleks investeerida kinnisvarasse, kulda või maarjakaske? See küsimus tahaks veel veidi nuputamist", siis jääb pilk tahes-tahtmata pidama. Ja mõistagi ei olnud selles kirjutises väljendatu kehtiv ainult pensionisüsteemi huku ennustajate, vaid üldse igasugu tulevikuvaakujate kohta (see tundub olevat kohane väljend - mäletatavasti ütles tarkmees Niels Bohr, et "ennustada on äärmiselt raske, eriti tulevikku", aga tema oli vähemalt tark inimene).
Loomulikult köitis mu huvi märksa rohkem see, mida kirjutati kirjanduse, olgu siis ilusa või muulaadse kohta. Sellest muulaadsest oli hea lugeda Rossi Kristiina arvustust hiljuti ilmunud Burke Peteri ülevaateteose "Mis on kultuuriajalugu?" kohta. See teos seisab mul nagunii millalgi lugemiskavas, aga Burke'iga on mul ka mõningane erisuhe - kunagi tõlkisin ühe tema raamatu, väga huvitava sealjuures, vähemalt mulle ja tollal (täpsemalt siis tema "Popular Culture in Early Modern Europe"), mis aga mingitel mulle arusaamatuks jäänud põhjustel jäigi lõpuks avaldamata ja mis seetõttu on nii autori kui tema temaatika mulle pikaks ajaks kindlalt mällu söövitanud :-) Selle artikli juures on tähelepanuväärne veel, et ühena harvadest juhtudest on siin tehtud ka parimas mõttes tõlkekriitikat, see tähendab mitte lihtsalt materdatud või siis ülivõrdeis kiidetud, vaid ka põgusalt analüüsitud. Igatahes tahe lugemistükk enne raamatu kallale asumist (loodetavasti on see meeles ka veel siis, kui tegelikult raamatu lugemiseks läheb...)
Vähemalt sama hea lugemine oli ka juba varem Sirbi veergudel kajastust saanud Lakoffi ja Johnsoni metafooriraamatu kohta kirjutatu Oti Marguse sulest. Peamine mõistagi, mida sealt kõrva taha panna oli, et ka see on teos, mille eestinduski vajaks läbilugemist (ja võib-olla isegi rohkem kui pelgalt lugemist)... Raamatute teemal oli ka Helsingi raamatumessist, kus ju eestlased oma mustavas kuubis aukohal seisid, ajendatud intervjuu Sinijärve Karl-Martiniga, millest ehk parim mõte välja noppida oleks järgmine:
Kui nüüd mõelda ühe keskmise raamatu keskmiseks tõlkehonorariks näiteks viis tuhat eurot, siis võiks võtta ette ja lasta näiteks sadakond seni tõlkimata head eesti raamatut klassikutest kõurikuteni ühekorraga ära tõlkida. Ja siis seda käsikirjade hulka sihikindlalt pakkuma hakata. Läheks maksma pool miljonit eurot. Ja sellise suurusjärgu investeeringu puhul ei saa välistada ka võimalikku rahalist tulu.See tundub muidugi lausa hullumeelse mõttena, aga iseenesest oleks tore küll - lõppeks on ju paljud suurepärased või vähemalt edukad asjad saanud alguse samalaadsetest hullumeelsetest ideedest (kuigi võib kindlasti ka nentida, et palju enam hullumeelseid ideid ongi hulluseks jäänud...).
Ja lõpetuseks oli väga sümpaatne lugeda Mandli Mati kirja pandud väljavõtteid Ajaloomuuseumi külalisteraamatust - just selle kõmulise uue ekspositsiooni "Visa hing" kohta ja just venelaste (või vähemalt vene keeles kirjutanute) sulest. Mõistagi oli seal nii arvamus "Väga hea muuseum!" kui ka "Teatan ametlikult: see muuseum on täielik pask!", aga üldpilt paistis olevat päris positiivne, vähemalt nii väidab Mandli Mati. Mis tekitab veidi hämmastust pidevate kordamiste järel, et Eesti olla Venemaal endiselt esivaenlaste seas... aga ilmselt lähevad siis neil, kes siia satuvad, silmad lahti või on nad vähemalt väga viisakad, mine võta kinni :-)
Loetud: Sirp, 04.11.2011
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Farscape (TV6), Täna õhtul Leo Põld (TV3), Surmatunnel (Kanal2)
No comments:
Post a Comment