Veel üks lusti ja lillepeo päev, mis algas lugemise ja lõppes ühe huvitava väljaskäigu tähe all. Nimelt, osaliselt ka homset päeva silmas pidades ja muhvilikult nii-ütelda isendale sünnipäevakinki tehes otsustasin üle paljude, kohe väga paljude aastate väisata asja, mida võiks nimetada teatrietenduseks. (Kes mind lähemalt teavad, teavad ilmselt ka mu üpris negatiivset suhtumist teatrisse ...) Etenduseks oli siis bastionikäikudes mängitav nõndanimetatud labürintlavastus "Ogalik". Selle aluseks olevat Grimmide muinasjutt poisist, kes hirmu ei tundnud, aga väga tahtis teada, kuidas tunda. Intrigeeriv ... Kohe võib ära öelda, et see muinasjutt võis küll olla inspiratsiooniallikaks, aga kindlasti polnud (põhimõtteliselt sõnatu) tantsuetendus selle otsene "jutustus", vaid pigem edasiarendus. Ja nagu selliste tantsuetenduste puhul ikka, võib nähtavasti erinevaid episoode erinevalt tõlgendada. Mul kindlasti jäigi ühe episoodi mõistmine veidi lünklikuks, et mitte öelda puudulikuks. Siiski võib öelda, et vähemalt selle hirmude järelekatsumise, mida kuulutused lubasid, tegi küllaltki lühike, umbes pool tundi väldanud etendus küll teoks. Nojah, interaktiivsuse lubadusest võinuks ju ka arvata, et võib-olla üritatakse vaatajaid otseselt tollesse hirmu kaasata, aga seda siiski ei tehtud. Üldse see interaktiivsus oli vahest veidi liialdatud: jah, etendajatega mõningane suhtlemine toimus - mis oli väga tore -, aga eelkõige oli see siiski ikka vaatamiseks, ehk ka kontempleerimiseks, mitte vahetuks kaasaelamiseks. Butafooria ja heli, mis lavastusega kaasnesid, olid mu meelest täitsa head, isegi nauditavad, sobides kenasti kokku bastionikäikude niigi mõnevõrra ahistav-rusuva loomuga. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et Lindali Kaja ja Mägi Mari pingutused ahtakestes käikudes oma arusaama hirmust ja selle kohtamisest edasi anda läksid täie ette.
Aga et üks väljaskäik ei piirdu kunagi ainult ettenähtud sihtkohas viibimisega, siis ka mõned muljed lisaks. Juba kohale tõtates jäi silma, et Vabadussamba juures käib mingi suur askeldamine ja kogunemine. Eemalt ei seletanud silm täpsemalt, mis toimub, nii et peast käis läbi, et täna on ühelt poolt vastupanuvõitluse päev ja teiselt poolt Balti ühtsuse päev. Nojah, see viimane on küll Läti ja Leedu omavaheline asi rohkem, Saule lahingu mälestamiseks, aga siiski. Lähemale jõudes selgus, et seal olid rahvuslaste, vabadusvõitlejate või teab veel kelle asemel mingid värvides üliõpilased või midagi. Nagu uudistest võis lugeda, oligi tegu tudengite kogunemisega, aga siiski samuse vastupanuvõitluse päeva puhul. Tore.
Pärast etendust Tallinna vanemas linnas veidi ringi lonkides jäi silme ette asi, mida ma polnud varem näinud - polnud lihtsalt pikka aega sellesse kanti sattunud, kuigi kunagi ammu-ammu sai sealt peaaegu iga päev läbi mindud -, nimelt Nukuteatri juures vaateaken, mis kuulutas ennast aurupungi väljapanekuks ja etenduseks. Me jõudsime sinna küll paraku ajal, mil lühike, iga poole tunni tagant näidatav etendus, milles nukud auruveduritel ja nende ümber ringi lasevad ja muudkui etenduvad, oli juba tükk aega läbi ja järgmiseni oli liiga palju aega, et seda ära oodata, aga igatahes idee tuua aurupunk - see sõna tundus sinna tõesti kuidagi ääretult hästi sobivat - niimoodi otse linnapilti on igati vahva.
Loetud: M. Jelizarov. Raamatuhoidja
Vaadatud. Jüri Üdi klubi (ETV), Eesti jalgpalli meistriliiga: Levadia - Sillamäe Kalev (TV6), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - New Englandi Revolution (TV12)
No comments:
Post a Comment