Esmabased mõtted

Suhteliselt tavaline tööpäev, kuigi tänase töö sisu oli pisut teistlaadne - aga jäägu see siinkohal ja praegu täpsemalt lahti seletamata.

Kuigi ma jõudsin reedese Sirbi läbi lugeda juba samal päeval bussiga Pärnu suunas sõites, ei olnud ma eile interneti ja muude hüvede juurde tagasi jõudes siiski päris sobilikus konditsioonis sellest kirjutama, nii et olgu see siis tehtud nüüd.

Sirp avaldab mõnikord huvitavaid lugusid, mis mõneti ehk lähevad rütmist välja, ja nii oli käesolevas numbris näiteks ilmunud tõlkes Žižeki Slavoj (Sirbis küll miskipärast Slavoi) "Probleemid paradiisis". Žižek kipub sageli oma marksismihullusega üsna metsa minema, vähemalt minu arvates, ja ega seegi lugu sellistest kalduvustest just päris vaba polnud, aga siiski oli see piisavalt mõistlik ja tasakaalukas kirjeldus viimaste aastate protestiliikumistest ja nende seostest, kuidas öelda, süsteemikriitikaga. Arvatavasti õnneks jäi see deskriptiivseks ega pakkunud välja lahendusi, mis autorit arvestades oleksid olnud usutavasti sellised, mis siinkirjutajal oleks karva väga turri ajanud, aga selle poolest parem see oligi. Isegi alatasa hambus olev "globaalkapitalism" sai siin vaid mõistlikult rappida. Nii et ühe korraliku analüüsi pähe käis kenasti.

Keegi Klemeti Monica-Linde tutvustas üht noorsooromaani, Rootsi Elo-Maria "Vaimude jaama", ehk niisiis kirjandusžanri, mis tavaliselt jääb mu "radari" alt üsna välja. Aga selle kirjelduse järgi igatahes tundub olevat päris huvitav asi. Pealegi leidnud ka romaanivõistlusel äramärkimist, nii et usutavasti ka kirjanduslikus mõttes hea tükk - ehkki see, mis mind selle kirjatüki põhjal paelus, on pigem filosoofilisem taust.

Üks ääretult huvitav lugemine oli Kivisilla Veronika kirjutis rahvalauludest ja traditsioonide püsimisest või ka mittepüsimisest, aga igal juhul vajadusest neid edasi kanda, et neil oleks lootust püsida. Minu suhted lauludega, olgu rahva- või mitte, on muidugi tõsise miinusmärgiga (isiklikus plaanis), aga ma tean ometi hästi, et enamik inimesi on laulusõbrad nii või teisiti, nii et taotlus ka eesti olgu vanemat või ka pisut uuemat rahvalaulu edendada on kahtlemata kiiduväärt. Aga mulle jäi eriliselt silma sealt üks mõte, mis on äraütlemata õige: "alliteratsioon pole absoluut me rahvaluules, vaid üldse keeles ja meeles". Mitte et seda teistes keeltes ja meeltes olemas poleks, pigem vastupidi, see on vist üsna üle maailma levinud nähtus, aga nagu loo autorile, tundub ka mulle, et eesti keeles kasutatakse seda palju sagedamini, nähtavasti alati teadvustamatagi.

Teaduslehekülgedel oli eelmise nädala mulle veidi krüptiliseks jäänud Oleski Peetri loo kiiluvees ilmunud lausa kaks lugu, mis samamoodi nii Venemaa kui ka Eesti teadusest, selle olevikust ja tulevikust kõnelesid. Üks pisike fakt või vähemalt faktina tunduv väide jäi sealt (täpsemalt Alliku Jüri loost) küll kummitama: "Selle näitaja [kui palju mingi maa teadlased avaldavad oma töid maailma kahes juhtivas ajakirjas Nature ja Science] on Eesti 10,1 viitega enam-vähem täpselt kahe vahel. Kuigi kahekordne vahe Venemaaga ei tundugi olevat väga suur, siis ka kõige optimistlikuma ja täiesti ebareaalse stsenaariumi korral kuluks Venemaal vähemalt 50 aastat, et jõuda Eestiga samale tasemele." See on muidugi ammu teada, et Venemaal on üksikuid väga suuri teadlasi, alati on olnud, ja siis tohutu mass teadusbürokraate ja nende vahel veel hunnik igasuguseid "tavateadlasi", aga et Eesti teadus Venemaaga võrreldes nii heal järjel on, olgu või selle ühe - aga autori hinnangul olulise - näitaja poolest, on asi, mis esmapilgul tundub pisut võõristav. Aga ühtlasi ka rõõmustav, loomulikult.

Nojah, nagu eelnevastki näha, oli reedeses Sirbis taas suhteliselt vähe lugemist, seepärast võib vaid tänada, et selle vahel oli Diplomaatia, mis aitas kenasti paaritunnise bussisõidu kirjasõna saatel üle elada. Aga Diplomaatiast ma ei kirjuta: seal on alati kõik lood nii loetavad ja lugemist väärivad, et neid peab nagunii lugema :-)


Loetud: Vikerkaar 7-8/2013
Vaadatud: Langev taevas (Showtime)

Ilmunud tõlked: Andrei Anissimov: mul on au ehk Lugu vaesest mendist (Postimees, 12.08.2013)