Tänane päev kulus pea täielikult nende X'i ekraanisäästjate nimede ja seadistuste tõlkimisele. Mitte et see iseenesest oleks väga raske olnud, aga et seda faili sai viimati vaadatud päris kaua aega tagasi, lappasin ta stringhaaval läbi ja etskae, mitmelgi korral tekkis vajadus muuta ka midagi, mis puhttehniliselt muutmist poleks vajanud (s.t ei olnud tõlkimata või kahtlaseks/pooleliolevaks märgitud). Nojah, paar asja ajasid küll täiega segadusse ja kui mul juuksed peas oleks, võiks isegi öelda, et ajasid halliks :-) eelkõige just ekraanisäästja Hulktahukas, kus leidus ikka erilisi keerulisi nimetusi... üks mu lemmikuid oli "Icositruncated dodecadodecahedron" :-) Aga olgu pealegi, karvad peas ei läinud ka sellest ei pikemaks ega lühemaks ja tõlgitud sai nii see kui ka teised kuulsad ja kummalised...
Mõtlesin küll, et vahest jõuab rutem valmis ja saab otsast alustada ka taas dokumentatsiooni - KDE stabiilses harus on seda veel nii vähe tegemata, et võiks seal siiski lõpuni ära teha (sest sünkroniseerimisele tänu saab muudatused ju kohe ka arendusharru sisse), oleks vähemalt endal hea tunne, isegi kui see dokumentatsioon vahest kasutajatele mingil põhjusel vähe korda läheb. Aga no mul on seda plaanitud "puhkust" veel veidi varuks ju ka.
Täna said siis ka klassikokkutuleku plaanid kindlalt paika, nii et nüüd jääb veel vaid ootusärevusega pöialt pidada, et pärast 27 aastat kedagi ka ära tunneks... Aga no kuna kohtumiskoht ja -aeg sai kokku lepitud, eks siis ilmselt tunneb ka tundmata :-) Kuigi ma usun, et 12 klassikaaslasest vähemalt nelja või isegi viit ikka kohe kindlasti ära tundma, nende näod on seniajani selgelt meeles ja üldiselt enamus inimesi väga palju elu jooksul ikka ei muutu tegelikult.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2009
Vaadatud: Menneisyyden salaisuudet (YLE2), Räpane seksikas raha (TV3)
14.8.09
13.8.09
Kolmabased mõtted
Täna oli siis tavaline puhkusepäev... või peaks ma ikkagi ütlema "tavaline tööpäev"? Hmm, ei teagi, mul on ju juba aastaid nüüd töö ja puhkus edukalt ühendatud ja ühitatud ja ma väga loodan, et see jääb nii ka edaspidi... et ma saan teha seda, mis mulle meeldib ja nii, nagu mulle meeldib ja nii edasi.
Igatahes tähendas see siis konkreetselt seda, et hommikuste tegemiste järel võtsin ette ja tõlkisin ära mõned Mandrivasse tekkinud uued stringid. Palju neid just polnudki, aga tarkvarapakettide kirjelduste kallale ma ka siiski ei söandanud asuda, see on ikka suur tegemine. Mitte et ma suurest tegemisest oleks pääsenud - kui ma seejärel asusin KDE kallale, siis seal ootas ees nii 1300 uue stringi jagu, mis pea kõik kuulusid ühte faili, nimelt sellesse, mis võimaldab X'i ekraanisäästjate seadistusdialoogide sisu tõlkida. Need tekstid tulevad väljastpoolt, X'i ja selle ekraanisäästjate arendajate poolt, ning tolles failis (kxsconfig) uuendatakse neid nii iga aasta-paari tagant ja alati on siis neid uusi või muudetud stringe nii et vähe pole... Aga õnneks on see üsna loominguline tegemine: saab välja mõelda ekraanisäästjatele löövaid nimetusi ja muud sellist. Umbes pool sai tänasega valmis, ülejäänu jõuab loodetavasti homme.
Küll aga kuulus kindlalt igas mõttes "puhkuse" alla ristsõnade lahendamine, mida ma õhtuse telerivaatamise vahele usinalt tegin :-)
Käisin täna veel ka tavalisel ringil poes ja postkontoris. Õnneks oli ka ilm ilusaks läinud, nii et kui ma eile pidin ennast ikka tõsiselt veenma, et ma tahan ema juurde minna, siis täna läksin välja juba üsna hea meelega. Nojah, räigelt palav on muidugi endiselt, aga vähemalt olid pilved varjamas otsest päikesevalgust ja isegi sadas aeg-ajalt, tõsi, paraku mitte sel ajal, kui ma sattusin väljas viibima - aga ega alati ei saagi ju kõike head... Postkontoris, õigemini siis kandekeskuses ootas ees väike pakike paari raamatuga. See kandekeskuse asi on tegelikult päris mõistlik, tundub, sest need korrad, mis ma nüüd olen seda väisanud, on põhiliselt olnud sisseastumise ja paki vastuvõtmise vaev, ei mingit järjekorda. Võrreldes postkontoriga igatahes väga värskendav ja teretulnud vaheldus. Aga olgu siis ka mainitud paki sisu:
- The Clash of Cultures on the Medieval Baltic Frontier. Ed. A. V. Murray
- R. Scott Bakker. The Judging Eye
Õhtul vaatasin telerist Eesti-Brasiilia mängu. Eesti oli üllatavalt heal tasemel! Kaotus oli muidugi üsna oodata, vastas ikkagi maailma parim või vähemalt kindlalt parimate sekka kuuluv meeskond (no olgu, võib-olla ei olnud selles koosseisus, mis Eesti vastu välja pandi, kõiki võimalikke tähti, aga kindlasti ei olnud see ka teine või kolmas koosseis). Aga Brasiilia mäng oli, nojah, veidi hambutu. Ma kujutan ette, et Brasiilia lehed ei hinda seda võitu just väga kõrgelt ja rõõmsalt, sest mõne nädala pärast on neil juba ees MM-tsükli mäng Argentinaga ja kindlasti loetakse tibusid ka tänase mängu pealt... Õieti võiski Correios juba leida pealkirja "Luís Fabiano päästis Brasiilia alandusest Eestis" :-) Muidugi, see värav, mis Eesti võrku sahises, oli igati ära teenitud nii selles mõttes, et oleks olnud patt jätta nii hästi ette mängitud pall väravaks vormistamata, kui ka selles mõttes, et üldiselt oli siiski selge, et brasiillased on tugevamad ja väärivad igati võitu. Aga 1:0 tundus olevat samuti päris õiglane, sest selle mängupildi põhjal nad suuremat võitu ka just ei väärinud. Kuigi mäng ise oli päris hea, jättis mu meelest tublisti soovida väljakukohtuniku tegevus. Selge see, et brasiillased on ülemaailmsed tähed ja et Jupiterile on nagunii veidi rohkem lubatud kui härjale - selle psühholoogilise teguri vastu ju lihtsalt ei saa -, aga see vilistamine või mittevilistamine oli üldse veidi kaootiline: ehkki vahest rohkem brasiillasi soosiv, jäid ikka vilistamata mitmed olukorrad mõlemalt poolt, kus muidu oleks võinud vile kõlada. Aga no see tõrvatilk oli sedakorda piisavalt väike, et mitte mängust saadud positiivseid emotsioone alla kiskuda.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2009
Vaadatud: jalgpalli sõpruskohtumine Eest-Brasiilia (ETV), Dexter (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Igatahes tähendas see siis konkreetselt seda, et hommikuste tegemiste järel võtsin ette ja tõlkisin ära mõned Mandrivasse tekkinud uued stringid. Palju neid just polnudki, aga tarkvarapakettide kirjelduste kallale ma ka siiski ei söandanud asuda, see on ikka suur tegemine. Mitte et ma suurest tegemisest oleks pääsenud - kui ma seejärel asusin KDE kallale, siis seal ootas ees nii 1300 uue stringi jagu, mis pea kõik kuulusid ühte faili, nimelt sellesse, mis võimaldab X'i ekraanisäästjate seadistusdialoogide sisu tõlkida. Need tekstid tulevad väljastpoolt, X'i ja selle ekraanisäästjate arendajate poolt, ning tolles failis (kxsconfig) uuendatakse neid nii iga aasta-paari tagant ja alati on siis neid uusi või muudetud stringe nii et vähe pole... Aga õnneks on see üsna loominguline tegemine: saab välja mõelda ekraanisäästjatele löövaid nimetusi ja muud sellist. Umbes pool sai tänasega valmis, ülejäänu jõuab loodetavasti homme.
Küll aga kuulus kindlalt igas mõttes "puhkuse" alla ristsõnade lahendamine, mida ma õhtuse telerivaatamise vahele usinalt tegin :-)
Käisin täna veel ka tavalisel ringil poes ja postkontoris. Õnneks oli ka ilm ilusaks läinud, nii et kui ma eile pidin ennast ikka tõsiselt veenma, et ma tahan ema juurde minna, siis täna läksin välja juba üsna hea meelega. Nojah, räigelt palav on muidugi endiselt, aga vähemalt olid pilved varjamas otsest päikesevalgust ja isegi sadas aeg-ajalt, tõsi, paraku mitte sel ajal, kui ma sattusin väljas viibima - aga ega alati ei saagi ju kõike head... Postkontoris, õigemini siis kandekeskuses ootas ees väike pakike paari raamatuga. See kandekeskuse asi on tegelikult päris mõistlik, tundub, sest need korrad, mis ma nüüd olen seda väisanud, on põhiliselt olnud sisseastumise ja paki vastuvõtmise vaev, ei mingit järjekorda. Võrreldes postkontoriga igatahes väga värskendav ja teretulnud vaheldus. Aga olgu siis ka mainitud paki sisu:
- The Clash of Cultures on the Medieval Baltic Frontier. Ed. A. V. Murray
- R. Scott Bakker. The Judging Eye
Õhtul vaatasin telerist Eesti-Brasiilia mängu. Eesti oli üllatavalt heal tasemel! Kaotus oli muidugi üsna oodata, vastas ikkagi maailma parim või vähemalt kindlalt parimate sekka kuuluv meeskond (no olgu, võib-olla ei olnud selles koosseisus, mis Eesti vastu välja pandi, kõiki võimalikke tähti, aga kindlasti ei olnud see ka teine või kolmas koosseis). Aga Brasiilia mäng oli, nojah, veidi hambutu. Ma kujutan ette, et Brasiilia lehed ei hinda seda võitu just väga kõrgelt ja rõõmsalt, sest mõne nädala pärast on neil juba ees MM-tsükli mäng Argentinaga ja kindlasti loetakse tibusid ka tänase mängu pealt... Õieti võiski Correios juba leida pealkirja "Luís Fabiano päästis Brasiilia alandusest Eestis" :-) Muidugi, see värav, mis Eesti võrku sahises, oli igati ära teenitud nii selles mõttes, et oleks olnud patt jätta nii hästi ette mängitud pall väravaks vormistamata, kui ka selles mõttes, et üldiselt oli siiski selge, et brasiillased on tugevamad ja väärivad igati võitu. Aga 1:0 tundus olevat samuti päris õiglane, sest selle mängupildi põhjal nad suuremat võitu ka just ei väärinud. Kuigi mäng ise oli päris hea, jättis mu meelest tublisti soovida väljakukohtuniku tegevus. Selge see, et brasiillased on ülemaailmsed tähed ja et Jupiterile on nagunii veidi rohkem lubatud kui härjale - selle psühholoogilise teguri vastu ju lihtsalt ei saa -, aga see vilistamine või mittevilistamine oli üldse veidi kaootiline: ehkki vahest rohkem brasiillasi soosiv, jäid ikka vilistamata mitmed olukorrad mõlemalt poolt, kus muidu oleks võinud vile kõlada. Aga no see tõrvatilk oli sedakorda piisavalt väike, et mitte mängust saadud positiivseid emotsioone alla kiskuda.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2009
Vaadatud: jalgpalli sõpruskohtumine Eest-Brasiilia (ETV), Dexter (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
12.8.09
Teisibased mõtted
Täna oli suur laisklemise päev, millele aitas kaasa ka tavapärane (suurema) töö lõpetamisega kaasnev nähtus elik peavalu (mida omakorda soodustas veelgi vähene magamine, sest need torumehed alustavad ikka räigelt vara...) Midagi töölaadset siiski tegin ka, nimelt ühe tõlke Postimehele jälle, aga kuigi ma seda pikalt venitasin, on ajaleheartiklid ikka nii neetult lühikesed - no mis on mingi 7000 tähemärki 700 000 kõrval, eh?
Päeval käisin siis kutsutult ema juures ja oad olid ikka nämmad küll. Selgus, et ta oli mulle toonud ikka varase kartuli "õied" lausa, sest tema juures pistsin ma nahka vist võrdselt ube ja kartuleid, raske oli isegi eristada, kummad olid suuremad... No tükki 30 läks neid kartuleid alla küll ja ei saandki nagu aru :-) Aga maitsvad olid muidugi ka need, nagu ikka koduaia saadused.
Õhtu veetsin ristsõnade seltsis. Seda Kuma toodangut oli päris mitu tükki seisma jäänud, nii et lahendamist jagus. Kuma omad jäävadki tavaliselt viimaseks, sest nendega on nagunii rohkem vaeva, vastuste ärasaatmiseks tuleb muudkui lõikuda ja muretseda, kas ikka ümbrikuid ja marke on ja nii edasi; Ristiku omad on selles mõttes palju paremad, et vastuseid saab ka e-kirjaga saata.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2009
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kurjuse kannul (Kanal 2), Naiste mõrvaklubi (TV3)
Päeval käisin siis kutsutult ema juures ja oad olid ikka nämmad küll. Selgus, et ta oli mulle toonud ikka varase kartuli "õied" lausa, sest tema juures pistsin ma nahka vist võrdselt ube ja kartuleid, raske oli isegi eristada, kummad olid suuremad... No tükki 30 läks neid kartuleid alla küll ja ei saandki nagu aru :-) Aga maitsvad olid muidugi ka need, nagu ikka koduaia saadused.
Õhtu veetsin ristsõnade seltsis. Seda Kuma toodangut oli päris mitu tükki seisma jäänud, nii et lahendamist jagus. Kuma omad jäävadki tavaliselt viimaseks, sest nendega on nagunii rohkem vaeva, vastuste ärasaatmiseks tuleb muudkui lõikuda ja muretseda, kas ikka ümbrikuid ja marke on ja nii edasi; Ristiku omad on selles mõttes palju paremad, et vastuseid saab ka e-kirjaga saata.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2009
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kurjuse kannul (Kanal 2), Naiste mõrvaklubi (TV3)
11.8.09
Esmabased mõtted
Niisiis, ehkki ka selle silumise peale kulus oodatust ikkagi veidi rohkem aega, sai täna üks väga, tõesti väga suur töö selja taha. Kirjastuse poole läks teele peaaegu 2,6 miljoni tähemärgiga, füüsilise raamatuna 1030 lk ja isegi arvutis 661 lk pikk tekst, mis doc-vormingusse salvestatuna oli ligi 7 MB suur. Seda küll üle aasta ehk nii 14 kuud hiljem kui kokkulepitud tähtaeg, mida ma (ja ilmselt ka nemad...) ei oleks kuidagi osanud oodata, aga eks ta ole, nüüd on siis teada, kui kaua võib üks tõsine ja mahukas asi aega võtta. (Isegi veel viimases järgus ei osanud ma ka seda oodata, et 30 lk registri peale kulub tublisti rohkem aega kui 30 päeva... algul veel mõtlesin, et saab vahest nädalaga hakkama...) Ma ei kahtlegi, et selle toimetamine saab olema raske ja et ka toimetaja paranduste ülevaatamine võtab veel tõsiselt aega, aga siiski - valmis ta nüüd on! Ja kogemusi, mis peatselt ees ootavate sama mahukate raamatute puhul marjaks ära kuluvad, on nüüd ka tublisti juures.
Suurt muud polegi tänasest päevast kõnelda, oli teine väsitav nagu "viimane päev" ikka. Ilmselt võtan selle nädala nüüd nii enam-vähem vabaks ehk äraseletatult loen ja tõlgin muidugi ka, aga mitte rahaliselt tasustatavaid asju :-)
Loetud: Vikerkaar 6/2009
Vaadatud: Fringe (Pro7), Flash Gordon (TV6), Pushing Daisies (Kanal2)
Suurt muud polegi tänasest päevast kõnelda, oli teine väsitav nagu "viimane päev" ikka. Ilmselt võtan selle nädala nüüd nii enam-vähem vabaks ehk äraseletatult loen ja tõlgin muidugi ka, aga mitte rahaliselt tasustatavaid asju :-)
Loetud: Vikerkaar 6/2009
Vaadatud: Fringe (Pro7), Flash Gordon (TV6), Pushing Daisies (Kanal2)
10.8.09
Pühabased mõtted
Üks korralik tööpäev oli ja sisuliselt sai ühele asjale joon alla tõmmatud. Aga et mõni tund tuleb selle kallal veel siiski vaeva näha, eelkõige vormistusliku külje silumiseks, jäägu see praegu lahti kirjutamata.
Pühapäevale iseloomulikult käis ema külas. Oli teine äsja Kunglast tulnud ja tõi värsket kartulit ja muud head-paremat kaasa, mida sealne aiamaalapike annab. Paraku see aasta ilmselt mitte kuigi rohkelt: kartulid on suhteliselt viletsad, nagu vist küll pea kõikjal, ja ka sibulad olid olnud sellised, nojah, mitte just kõige etemad. See-eest oli suhteliselt palju olnud puude otsas õunu, mis on iseenesest lausa imekspandav - kuidas on võimalik, et kohalikud marakratid pole taibanud neid enda naudinguks ära noppida ja nahka pista? Aga ju siis imesid mõnikord juhtub, äkki on kõik nad kollektiivselt mõnda suvelaagrisse kupatatud... Igatahes värske kartul oli lausa õndsus suus! Ja paari päeva pärast olen kutsutud ema juurde kupaube sööma, nämma-nämma...
Ema tõi ka ristsõnu, mida ma tubli pojana usinalt kohe lahendama asusin - ja vist esimest korda üldse juhtus, et sudoku jooksis kokku. Rauno Pärnits teeb muidugi mõnigi kord selliseid, mis nõuavad tublisti mõtlemist (mõnikord paraku küll ka selliseid, millel ühest lahendust polegi, seda isegi vastuseks tahetavate ruutude osas), aga seekord tundus lausa lootusetu, kogu aeg jooksis miski valesti. Ja et ma ülbelt teen neid pastakaga, siis oli ka parandamine tagasihoidlikult öeldes raskendatud. Niisiis tuli lahti võtta arvutis KSudoku ja etskae, mõneminutilise nuputamisega oligi asi valmis! Nagu ikka, pisike tähelepanematus ja asi lähebki käest ära ja kui on juba korra läinud, ega siis naljalt viga ei näe...
Loetud: Akadeemia 8/2009
Vaadatud: xXx 2 - The Next Level (Pro7)
Pühapäevale iseloomulikult käis ema külas. Oli teine äsja Kunglast tulnud ja tõi värsket kartulit ja muud head-paremat kaasa, mida sealne aiamaalapike annab. Paraku see aasta ilmselt mitte kuigi rohkelt: kartulid on suhteliselt viletsad, nagu vist küll pea kõikjal, ja ka sibulad olid olnud sellised, nojah, mitte just kõige etemad. See-eest oli suhteliselt palju olnud puude otsas õunu, mis on iseenesest lausa imekspandav - kuidas on võimalik, et kohalikud marakratid pole taibanud neid enda naudinguks ära noppida ja nahka pista? Aga ju siis imesid mõnikord juhtub, äkki on kõik nad kollektiivselt mõnda suvelaagrisse kupatatud... Igatahes värske kartul oli lausa õndsus suus! Ja paari päeva pärast olen kutsutud ema juurde kupaube sööma, nämma-nämma...
Ema tõi ka ristsõnu, mida ma tubli pojana usinalt kohe lahendama asusin - ja vist esimest korda üldse juhtus, et sudoku jooksis kokku. Rauno Pärnits teeb muidugi mõnigi kord selliseid, mis nõuavad tublisti mõtlemist (mõnikord paraku küll ka selliseid, millel ühest lahendust polegi, seda isegi vastuseks tahetavate ruutude osas), aga seekord tundus lausa lootusetu, kogu aeg jooksis miski valesti. Ja et ma ülbelt teen neid pastakaga, siis oli ka parandamine tagasihoidlikult öeldes raskendatud. Niisiis tuli lahti võtta arvutis KSudoku ja etskae, mõneminutilise nuputamisega oligi asi valmis! Nagu ikka, pisike tähelepanematus ja asi lähebki käest ära ja kui on juba korra läinud, ega siis naljalt viga ei näe...
Loetud: Akadeemia 8/2009
Vaadatud: xXx 2 - The Next Level (Pro7)
9.8.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mille küll õhtul lõikas läbi Diplomaatia (loodetavasti selle numbri jaoks viimane) tõlkesoov. Tõlgitud materjalide põhjal tundub üsna huvitav number tulevat, ilmselt veidi ajalukku vaatav, aga mulle kui ajaloo alal haridust saanule see ju hästi sobibki.
Võtsin vaevaks tutvuda praeguse sõja aastapäeva puhul ilmunud Gruusia-teemaliste artiklite kommentaaridega (Delfis, Postimehes, Päevalehes) ja avastasin hämmastusega, kui palju on ikka ajupestud inimesi, olgu nad siis teadlik või mitteteadlik "viies kolonn". Korduvalt esines ikka väide "aga sõda alustas ju Gruusia" - väide, mida tervemõistuslik inimene ei saa aastataguse konflikti kohta kuidagi kasutada. Sõjad võib teatavasti jagada kaheks (võimalikud on muidugi teisedki liigitused, aga see pole siinkohal oluline): välised ehk üldjuhul riikidevahelised (erandiks siis nn terrorismivastane sõda, mis on küll väline, kuivõrd seda peetakse välisriigi territooriumil (peamiselt Afganistanis), aga pole riikidevaheline) ja sisesed ehk kodusõjad.
Välise sõja osas on eelmise aasta sõda väga selge ja ühene: seda alustas Venemaa, kes tungis Gruusia territooriumile. (Olgu, teatud mööndusega võib öelda, et kuivõrd Lõuna-Osseetia lahingutegevuses sattusid rünnaku alla ka Venemaa huvid ehk rahutagamise segajõudude Venemaa pataljon, võib seda pidada isegi mõneti õigustatuks, kuid on täiesti selge, et Gruusia aktsioon ei olnud suunatud nende vastu, vaid et nad jäid pigem lihtsalt "sõja jalgu" - ning sellisel juhul näeb rahvusvaheline praktika ette sõjalise jõu kasutamist alles pärast seda, kui on ammendatud kõik muud võimalused, mida Venemaa antud juhul ei teinud, vaid alustas kohe "viimasest abinõust".) (Ei päde õieti ka mõnikord kõlanud märkus, et see oli vastutulek osseetide palvele tagada nende iseseisvus grusiinide rünnaku tingimustes - see võiks olla tõepärane ainult juhul, kui Venemaa oleks tunnustanud Lõuna-Osseetia iseseisvust enne sissetungi või vähemalt selle käigus, aga mitte pea kolm nädalat hiljem, nagu tegelikult juhtus.)
Sisemine sõda muidugi Gruusia territooriumil käis ja juba pikemat aega, aga kui pidada Gruusia all silmas grusiine, siis ei saa ka siin süüd kuidagi nende kaela riputada. Selle kodusõja algatajad olid ikka osseedid, kes soovisid Gruusiast lahku lüüa (õigemini küll esialgu mitte isegi iseseisvuda, vaid kuuluda omaette liiduvabariigina NSVL-i koosseisu; iseseisvuse taotlemiseni jõudis asi alles siis, kui NSVL oli maamunalt kadunud) ja kindlasti ei alanud see mitte möödunud aasta augustis, vaid pea kakskümmend aastat varem. Muidugi, kui ajaloos tagasi kaevata, siis võib vähemalt kodusõja provotseerimises osa süüd ka grusiinide kaela lajatada küll, aga lahkulöömise taotlejad olid ikkagi osseedid, kellele seeläbi paratamatult langeb osaks ka kodusõja algataja roll.
See eelnev jutt ei ole mõeldud mitte Gruusia/grusiinide õigustamiseks, sest kohe kindlasti on hulk asju, mida nad oleks saanud paremini ja mõistlikumalt teha, et ei väline ega sisene sõda poleks üldse tekkinud või vähemalt poleks viimane arenenud nii kaugele, nagu ta on arenenud (ja seeläbi võimaldanud ka välise sõja). Pigem on see lihtsalt tingitud hämmastusest, kui lihtsalt võetakse vähegi mõtlemata omaks väited, mille paikapidamatus peaks olema selge juba esimese mõtiskelu minuti järel.
Vastu õhtut sain täiesti ootamatu üllatuse osaliseks, kui helises telefon ja naishääl küsis, ega ma ei tea, kes helistab :-) Ei number ega hääl öelnud suurt midagi, nii vastasin ausalt "Ei". Ja siis selgus, et tegemist on algkooli klassiõega, kes organiseerib parajasti klassikokkutulekut! Nojah, tegelikult ma lahkusin Laupa koolist juba 6. klassis seoses minemakolimisega, aga et kool oli ka ainult 8-klassiline, siis ma ikka olen täiega kvalifitseeritud sellisel üritusel osalema. See oli küll täielik üllatus, aga väga meeldiv! Oma kolmkümmend aastat on möödas, ilmselt ei tunne osasid isegi ära enam, vähemalt mitte esmapilgul. Aga seda huvitavam ilmselt on...
Loetud: Tehnikamaailm 8/2009, Akadeemia 8/2009
Vaadatud: Versus (TV6)
Võtsin vaevaks tutvuda praeguse sõja aastapäeva puhul ilmunud Gruusia-teemaliste artiklite kommentaaridega (Delfis, Postimehes, Päevalehes) ja avastasin hämmastusega, kui palju on ikka ajupestud inimesi, olgu nad siis teadlik või mitteteadlik "viies kolonn". Korduvalt esines ikka väide "aga sõda alustas ju Gruusia" - väide, mida tervemõistuslik inimene ei saa aastataguse konflikti kohta kuidagi kasutada. Sõjad võib teatavasti jagada kaheks (võimalikud on muidugi teisedki liigitused, aga see pole siinkohal oluline): välised ehk üldjuhul riikidevahelised (erandiks siis nn terrorismivastane sõda, mis on küll väline, kuivõrd seda peetakse välisriigi territooriumil (peamiselt Afganistanis), aga pole riikidevaheline) ja sisesed ehk kodusõjad.
Välise sõja osas on eelmise aasta sõda väga selge ja ühene: seda alustas Venemaa, kes tungis Gruusia territooriumile. (Olgu, teatud mööndusega võib öelda, et kuivõrd Lõuna-Osseetia lahingutegevuses sattusid rünnaku alla ka Venemaa huvid ehk rahutagamise segajõudude Venemaa pataljon, võib seda pidada isegi mõneti õigustatuks, kuid on täiesti selge, et Gruusia aktsioon ei olnud suunatud nende vastu, vaid et nad jäid pigem lihtsalt "sõja jalgu" - ning sellisel juhul näeb rahvusvaheline praktika ette sõjalise jõu kasutamist alles pärast seda, kui on ammendatud kõik muud võimalused, mida Venemaa antud juhul ei teinud, vaid alustas kohe "viimasest abinõust".) (Ei päde õieti ka mõnikord kõlanud märkus, et see oli vastutulek osseetide palvele tagada nende iseseisvus grusiinide rünnaku tingimustes - see võiks olla tõepärane ainult juhul, kui Venemaa oleks tunnustanud Lõuna-Osseetia iseseisvust enne sissetungi või vähemalt selle käigus, aga mitte pea kolm nädalat hiljem, nagu tegelikult juhtus.)
Sisemine sõda muidugi Gruusia territooriumil käis ja juba pikemat aega, aga kui pidada Gruusia all silmas grusiine, siis ei saa ka siin süüd kuidagi nende kaela riputada. Selle kodusõja algatajad olid ikka osseedid, kes soovisid Gruusiast lahku lüüa (õigemini küll esialgu mitte isegi iseseisvuda, vaid kuuluda omaette liiduvabariigina NSVL-i koosseisu; iseseisvuse taotlemiseni jõudis asi alles siis, kui NSVL oli maamunalt kadunud) ja kindlasti ei alanud see mitte möödunud aasta augustis, vaid pea kakskümmend aastat varem. Muidugi, kui ajaloos tagasi kaevata, siis võib vähemalt kodusõja provotseerimises osa süüd ka grusiinide kaela lajatada küll, aga lahkulöömise taotlejad olid ikkagi osseedid, kellele seeläbi paratamatult langeb osaks ka kodusõja algataja roll.
See eelnev jutt ei ole mõeldud mitte Gruusia/grusiinide õigustamiseks, sest kohe kindlasti on hulk asju, mida nad oleks saanud paremini ja mõistlikumalt teha, et ei väline ega sisene sõda poleks üldse tekkinud või vähemalt poleks viimane arenenud nii kaugele, nagu ta on arenenud (ja seeläbi võimaldanud ka välise sõja). Pigem on see lihtsalt tingitud hämmastusest, kui lihtsalt võetakse vähegi mõtlemata omaks väited, mille paikapidamatus peaks olema selge juba esimese mõtiskelu minuti järel.
Vastu õhtut sain täiesti ootamatu üllatuse osaliseks, kui helises telefon ja naishääl küsis, ega ma ei tea, kes helistab :-) Ei number ega hääl öelnud suurt midagi, nii vastasin ausalt "Ei". Ja siis selgus, et tegemist on algkooli klassiõega, kes organiseerib parajasti klassikokkutulekut! Nojah, tegelikult ma lahkusin Laupa koolist juba 6. klassis seoses minemakolimisega, aga et kool oli ka ainult 8-klassiline, siis ma ikka olen täiega kvalifitseeritud sellisel üritusel osalema. See oli küll täielik üllatus, aga väga meeldiv! Oma kolmkümmend aastat on möödas, ilmselt ei tunne osasid isegi ära enam, vähemalt mitte esmapilgul. Aga seda huvitavam ilmselt on...
Loetud: Tehnikamaailm 8/2009, Akadeemia 8/2009
Vaadatud: Versus (TV6)
8.8.09
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev jälle üle mõningase aja, kuigi ka täna jäi ärkamine suhteliselt varase aja peale, aga vähemalt suutsin ma jälle olla töövalmis nii enam-vähem normaalse tööaja lõpuni ehk praeguseni.
Hommikul sain osutada abi ühele tuttavale, kes oli hädas keeletoimetajaga, kes muidu olevat väga ja isegi väga hea, aga miskipärast siiski veendumisel, et õige vorm on Molotov-Ribbentropi pakt, mitte Molotovi-Ribbentropi pakt. Õnneks oli kohe käepärast võtta ka osutus eesti keele käsiraamatule, kus samune väljend on lausa näiteks toodud (O.60, alapunkt 8, kui kedagi huvitab). Jah, eks ka parimatel ole oma nõrgad küljed või mingid mis tahes põhjusel kinnistunud (väär)arusaamad.
Õhtul vaatasin TV3 pealt üht Briti krimifilmi, õigemini lühisarja "Messias" esimest osafilmi. Britid ikka oskavad selliseid asju teha, mis on tõeliselt õõvastavad. Verd ja muid jubedusi oli vaat et isegi rohkem kui Hollywoodi "õudukates", aga samas jäi see ikka kindlalt krimifilmiks, mitte õudusfilmiks.
Tänu Marko Mihkelsonile, kes erinevalt minust jälgib nähtavasti seniajani usinalt Times Online'i, jõudis silme ette arvamus, et eilne Twitteri maha tõmmanud ja nähtavasti mõnel pool ka Facebooki ja veel mõningaid veebikeskkondi puudutanud küberrünnak pärines Abhaasiast ja oli suunatud eelkõige ühe vähemalt oma veebikujul samuti sealt kandist pärit ägedalt Venemaad kritiseeriva tegelase vastu. Abhaasial endal üksi ilmselt ei jaguks ressursse sellise rünnaku ettevõtmiseks, aga botnette on ju ikka saadaval ja kindlasti saab ka kenasti alet, kui leiab mõne mõttekaaslasest, s.t Gruusia-vastasest ja Venemaa-pooldajast robotvõrgu haldaja... Muidugi, ega selliste rünnakute puhul naljalt selgeks ei tee, kes asja taga tegelikult seisab, aga nagu Eesti omaaegse rünnaku puhul, on kuskilt kaugustest üsna selgelt kuulda karumörinat...
Lõuna-Osseetia teemal oli päris huvitav artikkel tänases Novaja Gazetas, mis kirjeldas sealseid "ülesehitustöid" (mida "loomulikult" korraldab Venemaa, kust ju ka ehitusettevõtjast uus L-O peaminister üles leiti) - ikka päris masendav, kuidas suuresõnalistest lubadustest, mida ju tänini korratakse, saab, nojah, kuidas seda öeldagi, lausa iseenda vastand.
Novaja Gazetas oli teinegi huvitav artikkel, sedakorda küll hoopis teisel teemal, nimelt ülevaade Lavrenti Beriast, samusest mehest, kes mindki kunagi väga huvitas. Ega seal midagi otseselt uut ei olnud, sest mingeid fakte pole viimased ütleme kümmekond aastat juurde toonud, aga tõlgendusi saab muidugi esitada ka uudsetena.
Ka tänane Sirp oli sedakorda päris sisukas, alates lausa kahest asjalikust retsensioonist Enn Haabsaare raamatu "Soome-ugri saamine" kohta ja lõpetades intervjuuga instituudikaaslase Imbi Pajuga, kes on ikka suutnud oma tohutu innuga hoida nii pikalt käigus sellist vahvat asja nagu raamatuküla.
Loetud: Tehnikamaailm 8/2009, Sirp 07.08.2009
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Messias: Esimesed mõrvad (TV3)
Hommikul sain osutada abi ühele tuttavale, kes oli hädas keeletoimetajaga, kes muidu olevat väga ja isegi väga hea, aga miskipärast siiski veendumisel, et õige vorm on Molotov-Ribbentropi pakt, mitte Molotovi-Ribbentropi pakt. Õnneks oli kohe käepärast võtta ka osutus eesti keele käsiraamatule, kus samune väljend on lausa näiteks toodud (O.60, alapunkt 8, kui kedagi huvitab). Jah, eks ka parimatel ole oma nõrgad küljed või mingid mis tahes põhjusel kinnistunud (väär)arusaamad.
Õhtul vaatasin TV3 pealt üht Briti krimifilmi, õigemini lühisarja "Messias" esimest osafilmi. Britid ikka oskavad selliseid asju teha, mis on tõeliselt õõvastavad. Verd ja muid jubedusi oli vaat et isegi rohkem kui Hollywoodi "õudukates", aga samas jäi see ikka kindlalt krimifilmiks, mitte õudusfilmiks.
Tänu Marko Mihkelsonile, kes erinevalt minust jälgib nähtavasti seniajani usinalt Times Online'i, jõudis silme ette arvamus, et eilne Twitteri maha tõmmanud ja nähtavasti mõnel pool ka Facebooki ja veel mõningaid veebikeskkondi puudutanud küberrünnak pärines Abhaasiast ja oli suunatud eelkõige ühe vähemalt oma veebikujul samuti sealt kandist pärit ägedalt Venemaad kritiseeriva tegelase vastu. Abhaasial endal üksi ilmselt ei jaguks ressursse sellise rünnaku ettevõtmiseks, aga botnette on ju ikka saadaval ja kindlasti saab ka kenasti alet, kui leiab mõne mõttekaaslasest, s.t Gruusia-vastasest ja Venemaa-pooldajast robotvõrgu haldaja... Muidugi, ega selliste rünnakute puhul naljalt selgeks ei tee, kes asja taga tegelikult seisab, aga nagu Eesti omaaegse rünnaku puhul, on kuskilt kaugustest üsna selgelt kuulda karumörinat...
Lõuna-Osseetia teemal oli päris huvitav artikkel tänases Novaja Gazetas, mis kirjeldas sealseid "ülesehitustöid" (mida "loomulikult" korraldab Venemaa, kust ju ka ehitusettevõtjast uus L-O peaminister üles leiti) - ikka päris masendav, kuidas suuresõnalistest lubadustest, mida ju tänini korratakse, saab, nojah, kuidas seda öeldagi, lausa iseenda vastand.
Novaja Gazetas oli teinegi huvitav artikkel, sedakorda küll hoopis teisel teemal, nimelt ülevaade Lavrenti Beriast, samusest mehest, kes mindki kunagi väga huvitas. Ega seal midagi otseselt uut ei olnud, sest mingeid fakte pole viimased ütleme kümmekond aastat juurde toonud, aga tõlgendusi saab muidugi esitada ka uudsetena.
Ka tänane Sirp oli sedakorda päris sisukas, alates lausa kahest asjalikust retsensioonist Enn Haabsaare raamatu "Soome-ugri saamine" kohta ja lõpetades intervjuuga instituudikaaslase Imbi Pajuga, kes on ikka suutnud oma tohutu innuga hoida nii pikalt käigus sellist vahvat asja nagu raamatuküla.
Loetud: Tehnikamaailm 8/2009, Sirp 07.08.2009
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Messias: Esimesed mõrvad (TV3)
Subscribe to:
Posts (Atom)