Räuskav teismeline [digi] veergudel

Alljärgnev jutt on vastukaja [digi] nr 51 (juuli 2009) lk 16 ilmunud artiklile "10 kõige suuremat jama Linuxi kasutaja jaoks", niisiis üsna hiline reageering, mida ma saan välja vabandada ainult varasema ajapuudusega. See oleks vahest jäänudki kirjutamata, kui järgmises numbris (lk 66] poleks ilmunud väga samas lahmivas stiilis vastukaja. Niisiis, järgnevalt mõtted selle arvamusavalduse kohta.

0) kõigepealt veidi taustast.

• a) pealkiri sai selline seepärast, et mulle meenutas see kõige rohkem just sellise nooruki mõtteavaldust, kes alles otsib enda kohta elus ja sestap püüab kangesti näidata ennast über-inimesena, kes kõike teab ja oskab ja kellel on kõige kohta oma arvamus. Tavaliselt see väljendubki n-ö räuskamisena, oma arvamuse ülimaks pidamise ja muu sellisena.

• b) kuigi võib oletada, et arvamusavaldus on kirjutatud eelkõige Ubuntu kasutaja poolt (vähemalt on see ainuke distributsioon, mida [digi] on vähegi järjepidevamalt kajastanud, ja mis nähtavasti töötab ka vähemalt osades toimetuse arvutites), on seda mainitud ainult kahel juhul ning vähemalt jäetud mulje, et kõik öeldu käib kõigi distributsioonide kohta.

• c) seepärast ei tunne ma mingit piinlikkust tunnistada, et alljärgnevas lähtun ma kogemustest, mida ma olen saanud nii kümmekonna aasta vältel Mandrivat (varem Mandrake), sealjuures suurema osa sellest ajast arendusversiooni (cooker) kasutades. Seejuures ei pea ma ennast ometi kogenud kasutajaks või millekski, vaid üsna tavaliseks - arendusversiooni kasutan ma vaid seepärast, et osalen ise Mandriva tõlkimises, aga kui sellega peaks ette tulema mingeid raskusi (mis arendusversiooni puhul on pigem paratamatud), siis olen ikka olnud sunnitud otsima abi targemate käest, sest enda teadmised arvutiasjandusest on üpris kesised.

1) Räuskav teismeline sõnab: Linuxi distributsioone on liiga palju selleks, et neist aru saada. Mis on ühe head ja vead? Kas kõigi arendajad suudavad tehnoloogiaga sammu pidada? Segapudru.
Qiilaq sõnab: jääb arusaamatuks, milles siin "jama" peitub. Selles, et valida on liiga palju? Poes on ka müügil, ma usun, umbes 100 sorti jäätist, aga see küll vaevalt takistab nende seast seda kõige maitsvamat leidmast. Ja üldse on maailmas väga palju asju, mis erinevad teistest asjadest vaid mõne suhteliselt vähetähtsa omaduse poolest.
Kui minna distributsioonide peale, siis kõige lihtsam on nähtavasti MacOSi kasutajate elu, kellel on valida ainult kahe variandi vahel: tavaline või server. Juba Windowsis läheb asi keerulisemaks: Home või Professional või veel mõni muu (XP), Home Basic, Home Premium, Business, Enterprise või hoopis Ultimate (Vista) ja nii edasi. Nii et Linuxi distributsioonide paljusus ei ole õieti midagi erilist. Ka nende vahel valimine ei tohiks tekitada ületamatuid raskusi: nii nagu leidub mitmel pool materjale, kuidas leida õige Windowsi distributsioon, nii leiab ka materjale, kuidas leida õige Linuxi distributsioon.
Tegelikult võib isegi öelda, et selline võrdlus pole päris õiglane. "Linuxi distributsioon" tähendab ju distributsiooni, mille aluseks on Linuxi kernel. Kui minna Windowsi maailma, siis korrektne (ajakohane) vaste oleks "Windows NT" distributsioon, milliseid on õige mitu: praegu käibivatest, s.t ametlikult toetatutest 2000, XP, Vista, 7 (mis küll pole veel väljas, aga millest on ka avalikkusele kättesaadav versioon täiesti olemas) pluss mitmed serveriversioonid.

2) Räuskav teismeline sõnab: Sa ei tea, mis on Terminal? Linuxit konfigureerides saad teada. Ilma käsureale tohutult pikki käske sisestamata ei saa mitte midagi ära teha. Eriti toredad on tohutult pikad konfiguratsioonifailid, kust sa pead vajalikku rida taga otsima.
Qiilaq sõnab: tuleb alustada veidi kaugemalt. Minu üsna lühikeseks jäänud Windowsi kasutaja periood lõppeski peamiselt seepärast, et muidu üsna heaks ja stabiilseks hinnatud 98SE ei soostunud enam muudmoodi käima minema kui käsurealt. Ma ei mäleta enam neid võtmeid, mida tuli anda, et ta üldse käivituks, aga see oli iga kord äärmiselt tüütu tegevus ja mul olid lausa võtmed eraldi paberile üles kirjutatud, et meelest ära ei läheks. Õnneks ei olnud neid väga sageli vaja, sest kes siis ikka arvutit rohkem käivitab kui vahest kord kuu või paari tagant. Aga mõõt sai täis siis, kui seesamune 98SE hakkas loodud dokumente ära kaotama elik kokku jooksma nii, et loodud dokumentidest, nii neist, mis olid avatud, kui ka neist, mis juba varem loodud, enam halli haisugi alles ei olnud. (Isegi hilisem kettataastamine ei aidanud neid leida.)
Üleminek Linuxile, täpsemalt Mandrivale, nõudis küll veidi julgust ja ettevõtmist, aga üldiselt võib öelda, et juba siis oli vähemalt Mandriva nii hea, et see learning curve jäi õige napiks. Intuitiivne ja enesestmõistetav, võiks selle lühidalt kokku võtta. Ja mis peamine - mingit käsurida ehk terminali ei olnud õieti millegi jaoks vaja. Kogu seadistamine, mida vähegi oli vaja teha, käis graafiliselt. Alles õige mitu aastat hiljem jõudsin ma vanemate ja kogenenumate inimeste juhendamisel taas käsurea juurde, mis, nagu selgus, aitab mõningaid asju teha kiiremini ja lihtsamalt kui graafiliselt (see ei puuduta küll seadistamist, vaid teatavaid rakendusi/programme).
Ainsad korrad, kus on vaja olnud tõepoolest midagi käsureal "konfigureerida" või lausa konfiguratsioonifailides midagi muuta, on olnud need, mille puhul süsteem on kippunud tõrkuma (nagu ma mainisin, on mul kasutusel Mandriva arendusversioon, mille puhul aeg-ajalt esinevad tõrked on pigem paratamatus, nagu arendamisel olevate asjade puhul ikka kipub olema). Aga ma ei riskiks öelda, et ka nende puhul on vaja sisestada "tohutult pikki käske", enamasti on asi piirdunud kas mõnes kindlas konfiguratsioonifailis ettenäidatud kohta trellide asetamise või äravõtmisega (kes ei tea, siis trellimärk mingi rea ees tähendab enamasti seda, et antud rida ei arvestata, s.t see rida muutub sisuliselt kommentaariks) või siis samuti ettenäidatud käsu andmisega terminalis (mida enamasti saab ka lihtsalt kopeerida ja asetada, mitte ei ole vaja endal sisestada).

3) Räuskav teismeline sõnab: Mitu kuvarit on Linuxi all nii suureks probleemiks, et see tuleb lausa eraldi punktina välja tuua. Ka [digi] toimetuses oleme murdnud pead, miks Ubuntu kord tunneb välise kuvari õige resolutsiooni ära ja kord mitte.
Qiilaq sõnab: selle kohta ei oska ma tegelikult suurt midagi öelda, sest endal puuduvad vähegi märkimisväärsed kogemused mitme kuvari kasutamise kohta. Neil paaril korral, kus seda olen saanud kasutada, on asi igatahes töötanud. Ka Mandriva arendajate postiloendit jälgides, kuhu muu hulgas laekuvad ka esitatud veateated, jääb tunne, et see probleem on minevikku jäänud: ma usun, et veel nii viie aasta eest oli selle üle sageli kurtmist, aga viimastel aastatel, tundub vähemalt, enam mitte (ja vaevalt on asi selles, et keegi ei viitsiks kurta).

4) Räuskav teismeline sõnab: Linuxi-mehed räägivad alati, kui töökindel ja kindel on Linux. Tegelikkuses kukub graafiline kasutajaliides X ootamatult ikka kokku küll ja kogu su töö kaob nagu võluväel. Jah, Linux ise jääb püsti, aga see pole asja point.
Qiilaq sõnab: pole midagi öelda, ka mul on X kokku jooksnud. Väga harva, aga seda on siiski esinenud (enamasti on pigem olnud küll nii, et tarkvara ja sealhulgas X'i uuendades ei taha X käivituda, mis on nõudnud siis eespool mainitud käsurea kasutamist, et asi taas tööle saada). Aga seda, et "kogu töö kaob nagu võluväel", ei ole ma veel küll kogenud. Vähemalt KDE töökeskkonnas, mida ma kasutan, on seansihaldus ikka nii võimas asi, et isegi kui X peaks all kokku kukkuma, siis uuesti sisse logides avanevad kõik asjad, mis olid varem avatud, ja samalt tööjärjelt ka. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik, et kui kasutad näiteks tekstiredaktorit ja oled varukoopia tegemise võimaluse teadlikult välja lülitanud, võib osa tehtud tööst kaotsi minna - aga nagu äsja öeldud, nõuab see seda, et varukoopia tegemise võimalus oleks välja lülitatud. Võimalik on muidugi, et esineb ka rakendusi, mis ei ole mingil põhjusel seansihaldusega haaratud, aga mul ei tule praegu ühtegi sellist ette.
Niisiis, see väide on küll õige, aga ma tugevasti kahtleks, et seda saab pidada spetsiifiliselt "Linuxi jamaks" - kui ma just väga ei eksi, esineb kokkujooksmisi ka teistes operatsioonisüsteemides. Ja vähemalt minu põgusad kokkupuuted nende teiste operatsioonisüsteemidega lubavad väita, et Linuxis on tunduvalt suuremad võimalused tehtud töö säilimiseks.

5) Räuskav teismeline sõnab: See on fakt, et korralikke heli- ja videotöötlusprogramme Linuxi jaoks ei ole olemas. Samuti korralikku küljendusprogrammi.
Qiilaq sõnab: et mul heli- ja videotöötlusega pole pea mingit kokkupuudet, siis seda ei oska õigupoolest kommenteerida. Kuulduste põhjal ning vaadates näiteks Wikipediast vastavaid tarkvaravõrdlusi võiks arvata, et nii halb see asi siiski ei ole.
Mis puutub korralikku küljendusprogrammi, siis see on kindlasti Linuxis olemas ja selle nimi on Scribus. Selle vahest ainuke tõsisem viga on asjaolu, et seniajani on sellega väga raske küljendada suuremaid/pikemaid raamatuid, eriti kui need on peamiselt tekstipõhised. Ajalehtede-ajakirjade ja ka rohkelt üksikelemente sisaldavate raamatute puhul (probleemid tekivad just siis, kui seotud tekstikaste on palju - see hakkab nõudma üha rohkem ja rohkem mälu) on see igati kasutatav, mida näitab kas või see, et Scribust kasutatakse edukalt päris mitmete ajalehtede-ajakirjade küljendamisel (mõningase, Scribuse projektile tagasisidega saabunud nimekirja võib leida siit). Tõenäoliselt sobiks see kenasti ka [digi] küljendamiseks ja on päris usutav, et kui ajakirja küljendaja on asjatundlik inimene, ei nõuaks ka ümberõpe erilisi raskusi (eeldusel, et nad kasutavad oma küljendajat, mitte ei osta seda teenust sisse).

6) Räuskav teismeline sõnab: Võtame sellise näite: kõvaketas saab täis. Arvuti hakkab käituma väga imelikult: veebis surfata enam ei saa, WiFi-parool kaob mälust jne. Otsid tükk aega põhjust ja siis selgub, et kõvaketas on kogemata täis saanud. Aga muidugi ei ütle kasutajale seda mitte keegi.
Qiilaq sõnab: see on ainuke punkt, millega ma olen nõus: tõepoolest, selline asi võiks olla distributsioonides teostatud. Iseasi on see, et ma ei saa hästi aru, kuidas saab kõvaketas "kogemata" täis saada: mu enda kogemused on näidanud, et kui ma midagi tõmban, siis ma ikka ka näen, kui palju ruumi veel on (olgugi et see võib olla kuskil väikeses kirjas olekuribal või nii).

7) Räuskav teismeline sõnab: Nii kaua, kuni sa kasutad võimalikult lihtsaid lahendusi võimalikult lihtsalt riistvaral, on kõik okei. Ühenda iPod ja see toimib. Aga ühenda mitte see kõige uuem Kõu modem või mobiilse interneti USB-modem ja hakkab nalja saama. Halba nalja.
Qiilaq sõnab: selliste modemitega kokkupuutumause tõttu ei oska suurt midagi öelda, kuigi Kõu kohta olen samuti kuulnud probleemidest. Endal ei ole seni tekkinud vähegi märkimisväärseid probleeme väliste seadmete ühendamisel, olgu see siis mälupulk, digikaamera, Bluetoothi adapter, ID-kaardi lugeja või midagi muud. Aga ma täiesti usun, et väliste seadmetega võib probleeme tekkida - tõsi, ma arvan, et see ei ole piiratud Linuxiga, vaid on nii kõigis operatsioonisüsteemides ja distributsioonides/versioonides. Kuigi räuskava teismelise arvates on süüdi Linux, ei tohiks siiski ära unustada neidsamuseid riistvaratootjaid, sest enamasti määravad just nemad selle, millega nende riistvara üldse ühildub: kui see on ainult Macile, siis peavad teised pingutama, et selle tuge saada, kui ainult Windowsile või ainult Linuxile, siis omakorda jälle teised. Üldiselt on mul siiski tunne, et ka uue riistvara toetus saabub Linuxisse oluliselt varem kui teistesse operatsioonisüsteemidesse (vähemalt juhul, kui riistvaratootja seda vähegi soosib ega sea spetsiaalselt piiranguid), aga see võib olla ka ekslik.

8) Räuskav teismeline sõnab: Võib-olla on see üksijuhtum, aga Flash Ubuntu all käib tunduvalt aeglasemalt kui samal riistvaral jooksva Windowsi all. Flash-mängud tuleb ära unustada, hea, kui Youtube jookseb.
Qiilaq sõnab: Flash-mängudest ei tea ma midagi, aga Youtube kindlasti töötab ilma probleemideta, samuti teine Flashi-põhine asi, mida ma olen kasutanud, nimelt Yahoo Web Messenger. Kummagi puhul ei kujuta ma hästi ette, kuidas nad saaksid Windowsi all kiiremini töötada, sest mõlemal juhul käib asi just nii kiiresti, nagu ma seda ette kujutada oskan.

9) Räuskav teismeline sõnab: Seni, kuni piirduda ainult kaasa tulnud või populaarsema tarkvaraga, on kõik kena, aga mõned rakendused või programmiuuendused on saadaval ainult lähtekoodina, mida sa peaksid siis ise oskama justkui kokku keevitada. Ei ole lahe.
Qiilaq sõnab: et programmiuuendus on saadaval ainult lähtekoodina, on midagi, mis on mulle uus ja tundub veidi uskumatuna, aga ju ta siis on, kui meie räuskav teismeline nii väidab. Rakendusi on tõepoolest selliseid, mida ei ole alati distributsiooni tarkvarahoidlas olemas ja mida pakutakse välja lähtekoodina. Selle vastu tean ma - kui seniajani käsurida muuks kui ainult kätteõpitud tegevusteks mitterakendav isik - üht kindlat rohtu: sooviavalduse esitamine oma distributsiooni vigade haldamise süsteemis. Vähemalt Mandriva puhul järgneb sellele reeglina üsna kiire reaktsioon ning juhtub üks kahest: puuduolev, aga vajalik tarkvara ilmub Mandriva hoidlasse või selgitatakse, miks seda ei saa (vabast tarkvarast koosnevasse) distributsiooni kaasata. Viimasel juhul on samuti kaks võimalust: selle tarkvara pakendab keegi Mandriva kui ettevõttega mitteseotud isik ja muudab selle oma saidil kättesaadavaks või siis tuleb tõepoolest järgida tarkvara looja juhiseid ja see käsitsi paigaldada. Ausalt öeldes ei suuda ma seda viimast varianti hästi meenutada, aga tõenäoliselt seda siiski esineb. Enamasti on siiski juba Mandriva tarkvarahoidlas leida kui mitte see tarkvara, mida keegi soovitas ja mis mingil põhjusel ei ole pakendatud, siis vähemalt tarkvara, mis seda igati asendab.

10) Räuskav teismeline sõnab: Kui sul ei ole just väga uus ATI graafikakaart, oled sa nende hulgas, kellele ATI külma tegi ja sinu kaardi jaoks polegi enam Linuxi draiverit olemas. Avatud lähtekoodiga draiverid loodetakse võib-olla valmis saada selle aasta lõpuks ja keegi ei tea, milline saab olema nende kvaliteet.
Qiilaq sõnab: see jäi nüüd mulle lausa veidi mõistetamatuks. Ilmselt peab räuskav teismeline silmas neid draivereid, mida pakub ATI ise. Nende uuematest versioonidest on tõepoolest vanemate kaartide tugi välja võetud. Mul endal on samuti ATI kaart, X1650 seeriast, niisiis umbes kolme aasta vanune (arvuti ise on kahe aasta tagune, seega võib-olla ka veidi hilisem, aga seeria ise ulatub veidi varasemasse aega) ehk mitte just "väga uus". Esialgu oli ka mul selle taga "omanduslik" draiver (fglrx), aga mõne aja eest, seoses X'i uuendamisel tekkinud ebakõladega, vahetasin selle vabatarkvalise draiveri vastu (X.org-i x11-driver-video-radeonhd) ja pole seni tähele pannud, et sel oleks mingit vahet fglrx draiveriga. Võimalik, et vahe tekib sisse näiteks graafiliselt nõudlikumate mängude puhul, aga minu tagasihoidlikud vajadused, mille seas kõige "graafilisemad" on joonistamine Kritaga ja fotode töötlemine digiKamiga, on see küll igati katnud. Nii et väide, nagu poleks "avatud lähtekoodiga draivereid", on õigupoolest lausa vale.


Niisiis, nüüd sai hinge pealt ära kõik see, mida [digi] arvamusavaldus oli sinna lasknud koguneda. Igatahes jättis see ajakirjast suhteliselt halva maigu suhu: hoogne ja vahest isegi veidi provokatiivne sõnaseade on küll selle üks tunnuseid, aga sedakorda läks see mu meelest veidi üle piiri, pakkudes väiteid, mis pea erandita on parimal juhul ühe konkreetse kasutaja kogemused, välja üldistuse pähe.

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest suurt palju polegi rääkida. Endiselt veidi vinduvalt edeneb see tõlkimine, aga tänane päev oli igatahes juba parem kui eile, millest optimistlik järeldus kõlaks, et homme on veel parem :-) (nojah, ülehomme tulevad võib-olla masu ja täpe, aga kes siis nii kaugele ette mõtleb...)

Hommikul tegelesin veidi Mandriva asjade tõlkimisega. Sinna oli ilmunud uus, tublisti parandatud ja parendatud võrguprofiilide seadistusmoodul ja veel mõned uued stringid ning et esimene beeta peaks kohe ukse taga seisma, siis oli ka viimane aeg seal asjad korda teha. See võrguprofiilide asi ilmselt peaks korda minema neile, kel on sülearvutid, sest eelkõige selleks nad just mõeldud ongi: kus on vaja üht-, kus teistlaadi ühendust, kus tulemüüri ja kus mitte ja nii edasi. Ehk teisisõnu: võimalus seadistada erinevad võrguga seotud parameetrid näiteks kodu ja töö või hoopis rännaku jaoks metsasügavustesse peaks nüüd olema oluliselt parem.

Päeval sattusin lugema Novaja Gazetast päris huvitavat reportaaži oludest Pihkvamaal, eriti Petseris ja mujal Eesti piiri ääres. NG on üks väheseid Venemaa ajakirjandusväljaandeid, mis Eestist ja teistest Venemaa "vaenulikest" naaberriikidest suudab kirjutada üsna neutraalses toonis, ilma räigesse retoorikasse laskumata. Aga seda artiklit tasub kindlasti ise lugeda, seda on see väärt küll.

Õhtupoolikul lasksin end veidi kaasa kiskuda tarkvara tõlkimist puudutavasse terminoloogilisse vaidlusse (algab umbes viidatud lehekülje esimese kolmandiku pealt). Õieti polnudki seal midagi palju vaielda, aga mind ajab ikka iga kord vihale, kui nii täiesti lambist kuulutatakse, et mingi asi on ainuõige ja püha ja puutumatu ja teisiti ei saagi olla. Eriti veel siis, kui argumentatsiooni nõrkus või suisa puudumine on ikka päris ilmselge. (No ja eriti-eriti veel siis, kui ainuõigeks kuulutatakse midagi, mis ei kattu minu arusaamadega :-) .)

Loetud: Vikerkaar 4-5/2009
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Dexter (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Täna oli selline igas mõttes üleminekupäev: natuke sai tööd tehtud, natuke mõningate vedelema jäänud asjadega tegeldud ja natuke üldse veel looderdatud/puhatud. Ega see uue tööga pealehakkamine kunagi väga lihtsalt ei lähe, alati on mingi tõrge algul sees (isegi kuigi antud juhul ei ole see päris uus töö, sest ma alustasin sellega õieti juba üsna mitu aega tagasi, aga siis jäi ta jälle katki ja nii edasi).

See eile üles kerkinud V ja W ühte patta panemise asi saab loodetavasti nüüd lahenduse. GNOME eestindajate pealik või kes iganes ta täpselt on võttis asja enda kanda. Neil vist ka see veidi olulisem, vähemalt mulle jäi mulje, et mingi GNOME paneeli kalender või miski kasutab otse süsteemseid, s.t glibc'i väärtusi (paistab, et lokaadis on lisaks V ja W asjale veel ka see valesti, et nädala esimeseks päevaks on pühapäev - mõnel maal see ju nii ongi ja Eestiski on seda püütud mõnikord juurutada, aga siiski on meil tavaks esmaspäevaga alustada, isegi keel ise toetab seda). KDE-s õnneks seda nädala alguse probleemi ei ole olnud, sest KDE kasutab omaenda lokaadimugandust, mida pmst saavad kasutajad ise muuta. Aga V ja W sortimise probleem esineb ka KDE-s paraku. Nii et loodame, et need mõlemad asjad saavad nüüd siis millalgi korda (ehkki mul ei ole aimugi, kui palju võib aega võtta millegi sissesaamine glibc'i...)

Sain endal ka korda mõnda aega vaevanud probleemi. Nimelt ei tahtnud pärast uuendamist KDE 4.3 peale enam Kopete töötada ja olin sunnitud kasutama ühe asemel kaht rakendust: MSN-i kontaktide jaoks KMessi ja Yahoo jaoks veebiversiooni. Ilmselt oli tegemist mingi integreerimisprobleemiga, vähemalt lahendas asja ühe paketi paigaldamine, mida mu teada seni vaja pole olnud (veateade ise ja ka lahendus on siin).

Pärast eilset teadet kurikuulsaks muutunud laevukese Arctic Sea ülesleidmise ja "vabastamise" kohta tuli täna üsna loogilisena teade kaaperdajate kohta, kelle seas olevat pooled elik neli inimest olnud Eesti kodanikud. Venemaa (riigi)meedia ei jätnud muidugi kasutamata võimalust taguda lausa kätte ulatatud rauatükki nii et vähe polnud, seda enam et ülejäänutest olevat kaks olnud Läti kodanikud (nojah, veel kaks ka Venemaa, aga seda on ju kena tagaplaanile suruda...) Võimalik, et olidki Eesti kodanikud, sest vaevalt ka venelased muidu päris ametlikult sellist süüdistust välja käiksid. Eks näib, kui asjad rohkem selguvad ning Eesti ja Läti ametiasutused ka rohkem teada saavad. Igatahes seni võib kommenteerida asja nii, nagu seda tegi üks Gazeta. ru lugeja (uudise kommentaar kell 17:08):

Ну, теперь, наконец, всё понятно - эстонцы. Мне даже стыдно, что сам не догадался. С одной стороны, эстонец - природый пират, каждый второй рождается с одним глазом и с попугаем на плече. Там у них любой школьник может превратить скучный сухогруз в Летучего Голландца и перегнать невидимкой пару тысяч миль, посмеиваясь над спутниками и локаторами. С другой стороны - народ основательный, резких движений не любит - потому и выкупа не просили почти месяц. В пиратском деле главное - не торопиться. А у наших интуиция не подвела - правильно армаду послали: матёрого эстонца без двух атомных подводных лодок не возьмёшь.

Loetud: Vikerkaar 4-5/2009
Vaadatud: Kurjuse kannul (Kanal2), Naiste mõrvaklubi (TV3)

Esmabased mõtted

Täna oli siis selle põneva ja huvitava nädala viimane päev, mida ma söandan "puhkuseks" nimetada. Enesestmõistetavalt ja nagu esmaspäevad ikka, oli see pühendatud tarkvara tõlkimisele. Eilsed lootused küll ei täitunud - see viimane miil on ikka eriti raske: ainult kaks käsiraamatut on KDE stabiilses harus veel lõpetamata ja neist isegi ühte ei jõudnud päris lõpuni valmis... Aga noh, ega siis tõlketöö pole jänkuonu, kes muudkui eest ära lippab, ja nädala pärast on ka päev ja kõik need teised sõnad. Igatahes sai viimase nädalaga suur samm edasi dokumentatsiooni tõlkimisel tehtud ja see on juba omaette hea asi(TM).

Sattusin juhuslikult silmama TEA keelekoolituse veebilehekülge ja avastasin mõningase üllatusega, et neil on ikka päris lai ampluaa. Eriti meeldiv üllatus oli ühelt poolt läti ja leedu ja poola keele ning teiselt poolt selliste keelte nagu araabia ja türgi leidmine nimekirjast. Ülejäänud olid suhteliselt tavalisemad keeled, aga mainitute õpetamine ei ole mu meelest Eestis üldiselt kuigi levinud. Hea, et seda siiski tehakse, kuigi mul ei ole aimugi, kui hea tasemega TEA keeltekool on.

Õhtu eel sattusin openoffice.et kanalil kõlanud küsimuse tõttu taas ühe vana, aga ikka ära unuma kippuva probleemi peale: nimelt kipuvad kõikvõimalikes loendites (olgu faililoend või mis tahes) sortimisel V ja W täht olema segiläbi (niisiis näiteks järjestuses Vallo-Wellesto-Vello-Voldemar-Wolsey-Võidusammas), mitte eraldi, nagu tegelikult võiks ja peaks. Erand on siin OpenOffice.org, aga seal, nagu ma mäletan, pidas Ain Vagula väikest võitlust, et asi korda saada. Esitasin selle küsimuse ka Mandriva arendajate listi, eks vaatab, kas saab selle kaudu veidi selgust, kust otsast tuleks selle probleemi lahendamist hakata harutama. Tõenäoliselt on see jäänuk mingist varasemast ajast või siis lihtsalt hooletusviga.

Loetud: Arvutimaailm 7/2009, Vikerkaar 4-5/2009
Vaadatud: Nakatunud (TV6), Flash Gordon (TV6), Pushing Daisies (Kanal2)

Pühabased mõtted

Pühapäevale iseloomulikult käis täna ema külas. Ja muidugi oli tal nälgiva pojaraasukese toimiseks kaasas kõikvõimalikke kabatšokke, seeni, marjakisselli ja teab veel mida, sõnaga kõike seda, mida ta oli eile metsas korjanud ja rohkemgi veel. Siiski õnnestus seekord talle ka "vastukink" teha ning ühtlasi vabaneda veidigi arvukatest purkidest, mida muudkui koguneb ja koguneb... nojah, ta võttis neid küll ainult mõned, nii et ilmselt tuleb varsti kott purke täis laadida (riiulid nende mahutamiseks hakkavad ikka kangesti otsa lõppema...) ja jätta prügikasti kõrvale, et keegi võiks neist õnne leida...

Ülejäänud päeva pühendasin taas KDE käsiraamatute tõlkimisele. Mängude viimased 1,75 käsiraamatut said valmis ja lisaks tegin ära veel hunniku (täpne kvantitatiivne määratlus oleks ilmselt "persetäis"...) moodulisse kdelibs kuuluvate manuaalilehekülgede tõlkeid. Neid oli küll oma kümmekond või rohkemgi, aga neis on ikka väga palju korduvaid elemente, nii et asi läks küllalt kiiresti - kui need kaks mängude käsiraamatut oma umbes 300 stringiga võtsid aega üle 7 tunni, siis ligikaudu kaks korda suurema stringide arvuga manuaalileheküljed vaevalt paar tundi.

Nüüd on siis KDE stabiilses harus veel kaks käsiraamatut, mis vajavad täiendamist, ja siis ongi seal kõik valmis. Võib-olla isegi homme saab edasi liikuda arendusharu juurde, kus on vahepeal päris hulganisti uut materjali peale tulnud, muu hulgas on peatselt mitmed extrageari rakendused jõudmas väljalaskeni ja vajavad juba hädasti veidi kõpitsemist.

Samas, ega üle homse KDE-le enam järjest kulutada ei saa, sest veel üks tööandja ilmselt kiristab juba ammu hambaid ja ootab, millal ma järgmise tõlke valmis saan... (igatahes 14 kuud üle tähtaja sellega kohe kindlasti ei lähe, seegi hea :-) )

Loetud: Sirp 14.08.2009, Pro Fide Catholica 2/2008, Arvutimaailm 8/2009
Vaadatud: Kogu tõde Charlie'st (TV3)

Laubased mõtted

Tänase päeva esimene pool möödus endiselt Türil. Hommikul ilmus sinna ka ema ning seejärel külastasime koos Türi surnuaedadesse maetud sugulaste haudu. Ega seal väga palju korrastada polnudki, aga sai ette võetud plaatide puhastamine, mis oli päris tükk tööd. Millalgi peaks ilmselt enamiku plaate ka üle värvima: mõni on üsna heas korras ja mõnel on ka värvita kiri selgelt näha, aga suuremal osal tuleks ikka värviga kiri selgemalt välja tuua. Lõpuks tabas meid surnuaias korralik padukas, mis likvideeris kavatsused minna vaatama ka kaugemate sugulaste haudasid.

Pärastlõunal otsustas ema koos tädiga metsa minna igasugu end maa seest välja upitavaid ja kangesti ärakorjajaid näha soovivaid asjandusi üles korjama. Mina samal ajal asutasin end rongi peale, et Tallinnasse tagasi sõita.

Õhtul jõudsin veidi tegelda ka KDE tõlkimisega, saades valmis nii enam-vähem täpselt 1,25 käsiramaatut (ehk äraseletatult ühe mängu käsiraamatu tervikuna ja ühe omast nii veerand mahust).

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Reedesed mõtted

Öösel mõtlesin küll korraks, et teeks proovi pidada päevikut mobiili kaudu, aga pilk aku indikaatorile veenis ümber. Ükskord peaks selle siiski ära proovima, aga jäägu see siis teiseks korraks.

Igatahes tänast päeva täitev sündmus oli siis klassikokkutulek. See oli iseenesest siis 25 aastat 8. klassi lõpetamisest enamikule, välja arvatud mulle, kes ma lahkusin Laupa koolist pärast 6. klassi. Aga noh, suurema osa olin ma siiski nendega koos läbinud, nii et klassikokkutulekule siiski klassfitseerusin :-) Ahjaa, need toonased lõpetajad leiab siit.

Algas kõik, nagu kord ja kohus, rongisõiduga Türile. Pärast seda, kui Edelaraudtee need 1. klassi vagunid juurutas, on rongisõit ausalt öeldes päris nauditavaks muutunud - tegelikult on isegi tavalised vagunid mu meelest mõnevõrra mugavamad või kuidagi, aga see tunne võib petlik olla. Sedakorda oli küll pool teed saatjaks vastas istuv end täiesti pildituks joonud tegelane, kelle puhul ma ikka mitut puhku pelgasin, et nüüd purskab ta oma mao ja muude siseelundite sisu kohe välja. Seda õnneks siiski ei juhtunud ja Raplas kadus ta edukalt ka rongist. Samuse Rapla kandis sõitis rong ka läbi ränga vihmavalli, isegi äikest peksis veidi taevas. Imeline, kuidas nii väiksel maalapil nagu Eesti võib ilm ikka kardinaalselt erineda. Aga teisalt, mis seal imestada, olen isegi näinud näiteks Türil seda, et linna ühes otsas on täielik padukas ja teises otsas kena päikesepaiste...

Sedakorda päikesepaistet Türil just ei olnud, vähemalt mitte märkimisväärselt, ning ilmselt üsna äsjase vihma jäljed olid selgelt näha. Et ma jõudsin kohale nii 18 paiku ja kohtumine oli kokku lepitud 19 peale, siis kondasin veidi linnas ringi, mida ma ei ole enam hea mitu aastat teinud. Eks ta ole, kesklinn on enam-vähem akuraat, aga kui veidi kõrvale astud, siis on ikka päris palju ka lagunenud hooneid ja hooletusse jäänud krunte ja muud sellist. Aga muidugi ka hulganisti väga kenasid majasid ja aedu ja muud silmarõõmu pakkuvat, egas asjata Türi ju "lillelinn" ei ole.

Nii veerand tundi enne kokkulepitud aega olin tagasi "Krahv Dracula pubi" juures. On alles nimi! Pubi ise oli selline pisike ja üsna normaalne, vähemalt Türi kohta. Veidi istunud ja kohvi maitsnud, astuski sisse naisterahvas, kes heitis pilgu ringi, ei näinud ilmselt midagi iseäralikku ja asutas end naaberlauda. Vaatasin teda pingsalt ja olin tõsiselt kahevahel, aga siis võtsin julguse kokku, astusin juurde ja küsisin: "Vabandust, aga ega sa mu klassiõde ei ole?" No näed, oligi! :-) Ja ma olin isegi suutnud välja raalida, kes täpselt, kuigi kahtlusevaglake näris enne küsimist küll omajagu.

Mõne hetke pärast ilmusid ka teised, kellest osa ma tundsin hoobilt ära ja teised panin lihtlabase loogika põhjal paika. Lõpuks oli siis potentsiaalsest 13 inimesest seitse kohal. Päris hea tulemus nähtavasti: osad olid lihtsalt püüdmatus kauguses või kättesaamatud, osadel tekkis vahetult eelnevalt takistusi ja nii edasi, ikka see tavaline värk. Niisiis kohal olid pea kõik tüdrukud, välja arvatud üks, kes elavat nüüd Soomes, aga poistega oli nigelam lugu - peale minu ilmus veel ainult üks.

Et ilm oli selline tatine, siis leidsime, et Laupale kooli juurde sõita pole vahest mõtet. Praegusel ajal ilmselt sisse nagunii ei pääseks, väljas pidada remont käima, nii et palju vaadata ka ei ole, ja pikniku pidamiseks oli maapind ilmselgelt liiga niiske. Aga järgmine aasta pidada suurem koolikokkutulek ees olema, mille osas me jõudsime kokkuleppele, et võiks sel puhul uuesti kokku saada. Eks siis saab ka koolimaja näha, värskelt remondituna ja puha.

Jäime siis sinna Draculasse ja juttu jätkus oluliselt rohkemakski kui Gevaliaga vaaterattal. Minul oli muidugi eriti huvitav, sest ma ei olnud ju kedagi neist tervelt 27 aastat enam näinud. Aga eks ka ülejäänutel oli teistega kellega vähem, kellega rohkem kontakti olnud. Selgus, et nad on ka varem kokkutulekuid korraldanud, nii umbes iga viie aasta tagant, ainult mind ei olevat varem üles leitud. No nüüd oli siis "kadunud poeg" pärale jõudnud...

Igaüks rääkis ära oma loo, mida muidugi katkestasid kõikvõimalikud meenutused ja kõrvalepõiked siia, sinna ja isegi tänna... Vähemalt neil, kes sinna olid kogunenud, oli üldiselt hästi läinud või vähemalt ei rääkinud keegi, et läheks halvasti, kuigi eks ta ole, ega selles praeguses majandussituatsioonis ei jäänud ka raskused kajastamata, olgu siis piimamüügiga või automüügiga (kaks näidet erialadest, kuhu mõned meist on jõudnud).

Istusime seal Draculas siis õige mitu tundi, aga nii 23 paiku läksime lõpuks laiali. Ega Türil polegi suurt hiljem kuskil koos istuda, ööklubisid või ööpäevaringselt lahti olevaid kohti seal pole ja ilmselt poleks ka erilist nõudlust. No ja osadel meist oli juba järgmisel päeval vaja tööl olla või kuhugi sõita. Nii et kobisin tädi juurde koikule ja asi ants.

Igatahes lühidalt kokku võttes oli see üliväga tore kokkusaamine. Ilmselt, kui vähegi võimalik, püüan siis järgmine aasta ka koolikokkutulekule minna - seni on nagu olnud rohkem sisemine takistus, et see on mõeldud vilistlastele, aga mina ju seda pole... Aga klassikokkutuleku sildi külgekleepimine aitab sisemist konflikti edukalt lahendada :-)

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi