Tavaline tööpäev, mida küll veidi kärpis Postimehe äkiline soov saada tõlgituna üks artiklike Moskva linnapea Lužkovi Juri tagandamise kohta, mille ma ka kohusetruult täitsin.
Täna võis lugeda veel ühest vaba tarkvara maailmas toimunud suuremast lahkulöömisest mind puudutanud hiljutise Mandriva ja Mageia lahknemise järel. Nimelt leidsid õige mitmed OpenOffice.org-i arendajad ja muud kaasaelajad, et suurfirma Oracle, kelle alluvuses nad ametlikult praeguseni tegutsesid, ei ole sugugi mitte hea ja korralik peremees ning pidasid paremaks asuda edaspidi asju ajama omapäi, kogukonnana. Et OOo nimi kuulub kaubamärgina Oracle'ile, on selle hargnemise (kuigi see pole ehk antud juhul õige sõna, sest eestvedajate sõnavõttudest võis aru saada, et nad ei taha mitte edasi minna uue tootega, vaid ikka selle vana hea OpenOffice.org-iga, nii et kui Oracle peaks loobuma nendega koostööst, siis jääks pigem nende toode hoopis selliseks "haruks" :-) ) tulemus esialgu nimega LibreOffice, mis õieti on ju seesama OpenOffice, ainult et teise keele baasil. Eks näeb, mis nende ettevõtmisest välja tuleb, igatahes tärkas väike lootus, et ehk hakkavad nüüd asjad paremini liikuma, sest kuigi OOo ei ole sugugi halb asi (ma ju kasutan seda igapäevaselt), on seal siiski üsna mitmeid asju, mis võiksid olla teisiti ja paremini (mind rohkem puudutavatest võimalustest näiteks väga hooletuses registrid). Oleks muidugi veel kenam, kui sellest ka mõned kaasmaalased õhutust saaksid ja keegi võtaks uuesti enda kanda ka OOo (või ka tolle LibreOffice'i) eestindamise taaga, mis pärast Vagula Aini lahkumist siinsest maailmast on täielikult soiku jäänud - loota ju ikka võib...
Guardianis oli lõbus looke iseäralikest kokaraamatutest, sedapuhku siis vampiiride ja zombide omadest :-) Nojah, millest kõigest ei saa ka kokaraamatuid kirjutada - iseenesest on maailmas, olgu reaalses või väljamõeldus (mis tegelikult on ju küll üks ja sama) äärmiselt vähe asju, mida ei saa süüa (ja nende puhul, mida ei saa, on asi pigem selles, et seni ei ole välja mõeldud, kuidas neid süüa :-) ), ja sestap on ka sellest hoolimata, et enamik inimesi piirdub tavaliselt kümnekonna roaga, vaid haruharva midagi erilisemat proovides, ikka ja jälle võimalik käia välja natuke modifitseeritud retsepte või isegi lihtsalt juurde kuuluvat juttu varieerides aina uusi kokaraamatuid vorpida. Loo kommentaarides mainiti veel mõningaid vahvaid kokaraamatuid, nagu Doktor Who või Tähesõdade oma, ja mul endal tuli meelde Keskmaa kokaraamat, aga jah, horoskoopide ja eneseabi kõrval on ilmselt kokaraamatu kirjutamine üks kindlamaid kindla peale minekuid... :-)
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Supernatural (Kanal2)
29.9.10
28.9.10
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Et Mandrivas pole endiselt mingit aktiivsust ja Mageia pole samuti veel nii kaugele jõudnud, et tõlkimisest saaks rääkida, siis oli seegi kord KDE-le pühendatud. Üritasin suhteliselt palju ära teha, et veidi kompenseerida eelmise nädala vahelejäämist - ja teataval määral jõudsingi. Natuke oli stabiilses harus sõnesid juurde tekkinud või ülevaatamist nõudvaks muutunud, aga peamine aur läks mõistagi arendusharu peale. Seal jõudsin enam-vähem kõik need extrageari asjad korda seada, millest hetkel jõud üle käib (see tähendab, et mõistagi ei puudutanud ma noid raskeid ja seni tõlkimata finantsrakendusi ja veel paari suuremat, rohket vaeva nõudvat rakendust), ning lisaks ka juba sõnepuutumatuse seisu ehk väljalaskele üsna lähedale jõudnud KOffice'is korra majja lüüa. KOffice'is, paistab, on üht-teist uut ja huvitavat, eriti tundus intrigeeriv mind mapping'ut (ma pidasin paremaks ta sellisel kujul, nagu ta praegu on teostatud, tõlkida "ideepuuks") pakkuv plugin. Igatahes tegus päev oli, kokku oma 800 sõnet tõlgitud, mis on päris palju, kui arvestada, et sedakorda oli valdavalt tegemist ka päristõlkimisega, mitte lihtsalt tuima kopeerimisega või ülevaatamise märgete eemaldamisega.
Täna sain teada, et vist esimest korda on ka Eestis kavas tähistada tõlkijate päeva, mis on kahtlemata üks äraütlemata tore asi, sest muidu pannakse tõlkijaid, kui väga üksikud erandid välja arvata (ja nemadki on rohkem tuntuks saanud millegi muuga, olgu siis presidendi nõustamise, arvamusartiklite kirjutamise või kirjanike ohjamisega...), tähele ikka peamiselt siis, kui mõnel neist on õnnestunud mõni millegi poolest oluline tõlge nii lootusetult nässu keerata, et see lausa kisub karmi sõimusulge haarama... Wikipedia andmeil on sellist päeva peetud juba üle poole sajandi, viimasel paarikümnel aastal siis ka nii-ütelda ülemaailmse ja ametlikuna. Eestis on seekord Solarise Apollose kavandatud üritus vististi esmakordne (vähemalt ma ei mäleta, et ma oleksin varem selle päeva tähistamisest midagi kuulnud, ehkki päevast endast on paaril korral ehk ühel või teisel pool juttu olnud) ja igal juhul juba ette suur tänu neile, kes seda suvatsesid korraldada. Üsna tõenäoliselt olen ka ise seal kohal, kui midagi väga ootamatut ette ei tule.
Täna võis ka lugeda, et eile väisatud Paide Vallitorn läheb oma kuuks ajaks uuesti kinni (mitte küll täielikult, rühmaekskursioonid on ikka võimalikud, aga niisama, heast peast sisse astuda ei saa), et ekspositsiooni lõplikult viimistleda. Nagu ma mainisin, oli see juba praegu päris korralik, aga eks kindlasti saab seal ja ongi võimalik palju veel täiustada. Nii et millalgi järgmine aasta või hiljem tuleb nähtavasti uuesti külastada, et näha, milline siis "lõplik" ekspositsioon välja näeb.
Loetud: Diplomaatia 9/2010, Akadeemia 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), Fringe (Pro7)
Täna sain teada, et vist esimest korda on ka Eestis kavas tähistada tõlkijate päeva, mis on kahtlemata üks äraütlemata tore asi, sest muidu pannakse tõlkijaid, kui väga üksikud erandid välja arvata (ja nemadki on rohkem tuntuks saanud millegi muuga, olgu siis presidendi nõustamise, arvamusartiklite kirjutamise või kirjanike ohjamisega...), tähele ikka peamiselt siis, kui mõnel neist on õnnestunud mõni millegi poolest oluline tõlge nii lootusetult nässu keerata, et see lausa kisub karmi sõimusulge haarama... Wikipedia andmeil on sellist päeva peetud juba üle poole sajandi, viimasel paarikümnel aastal siis ka nii-ütelda ülemaailmse ja ametlikuna. Eestis on seekord Solarise Apollose kavandatud üritus vististi esmakordne (vähemalt ma ei mäleta, et ma oleksin varem selle päeva tähistamisest midagi kuulnud, ehkki päevast endast on paaril korral ehk ühel või teisel pool juttu olnud) ja igal juhul juba ette suur tänu neile, kes seda suvatsesid korraldada. Üsna tõenäoliselt olen ka ise seal kohal, kui midagi väga ootamatut ette ei tule.
Täna võis ka lugeda, et eile väisatud Paide Vallitorn läheb oma kuuks ajaks uuesti kinni (mitte küll täielikult, rühmaekskursioonid on ikka võimalikud, aga niisama, heast peast sisse astuda ei saa), et ekspositsiooni lõplikult viimistleda. Nagu ma mainisin, oli see juba praegu päris korralik, aga eks kindlasti saab seal ja ongi võimalik palju veel täiustada. Nii et millalgi järgmine aasta või hiljem tuleb nähtavasti uuesti külastada, et näha, milline siis "lõplik" ekspositsioon välja näeb.
Loetud: Diplomaatia 9/2010, Akadeemia 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), Fringe (Pro7)
27.9.10
Pühabased mõtted
Peaaegu täielikult töövaba päev, seda eelkõige ja ennekõike seepärast, et võtsin ette väikese väljasõidu sünnikandi keskusse Paidesse. Seal toimus nimelt tublisti restaureeritud, renoveeritud ja üldse igati uue ilme saanud Vallimäel nii-ütelda avapidustus, festival "Aegade tuuled". See tähendas muidugi maru varajast ärkamist, aga hea ürituse nimel pole seda palju palutud ja nii ma peaaegu täiesti tühjas bussis Paidesse loksusingi. Käisin ka natuke Paide peal ringi - asi, mida ma pole teinud vist enam nii paarkümmend aastat - ja leidsin, et ega palju muutunud ei olegi: mõned hooned on vist juurde ehitatud, osa on facelift'i saanud ja nii edasi, aga muidu Paide nagu Paide ikka, vähemalt selline, nagu ta mu mälus olemas oli.
Vallimägi oli aga raudselt teistsugune. minu mälestuses olid seal mingid varemed ja muu selline kammajaa, kus oli küll vahva turnida, kergelt peljates, et äkki nüüd lendad alla ja murrad midagi ära :-) , aga nüüd oli see küll üsna uhkelt üles vuntsitud ja igati korda tehtud (noh, ilmselt saaks ka seal veel paremini, aga ma usun, et selle kallal jätkatakse tegevust ka edaspidi). Üks asi, mida ma nii linnas kui ka eriti Vallimäel tähele panin, oli pae või üldse kivide tähtsustamine: väga mitmel pool leidus lihtsalt kivimonumente, ilma et need oleks millelegi konkreetsele pühendatud, lihtsalt kivi keset rohelust püsti pandud, võib-olla ka mingi vähem või rohkem abstraktne kujutis või lihtsalt mingid jooned ka peal. Väga armas!
Et ma jõudsin bussiliikluse iseärasuste tõttu kohale üsna vara, siis sain tükk aega nautida peaaegu ainsa festivalikülalise rolli - või igatahes tundus, et enamik ringiliikujaid on pigem asjaosalised kui külastajad. Vallimägi pole õieti küll väga suur, aga kõigi nende uuenduste ülevaatamine ja abitud katsed nähtut mälupiltidega võrrelda võttis ikka tükk aega. Igatahes restaureerimis-renoveerimistöö tundub olevat päris korralik - üldiselt jätab kõik sellise suhteliselt autentse mulje, kuid samas ei ole peljatud ka vajaduse korral jätta nähtavale tänapäeva elemente (mõnel pool ilmselgelt kaasaegne mört, mõned metallkinnitused, kas või puidust pealisehitus tornitiivas).
Ka pisike laat oli sinna korraldatud, kuigi see ei hiilanud just kauplejate rohkusega ei varasemal hommikul ega hiljem. Üsna tavaliste pakutavate kaupade seas (villased või muud rõivastuselemendid, metalljubinad jms) jäid silma väga vahvad puidust sildid enamasti humoorikate, aga ka üsna asjalike kirjakestega (nii võis tahvli kõrval, millel oli kiri "Siin on kuri koer", näha ka tahvlikest kirjaga "Läksin pankrotti. Tulen varsti tagasi" :-) ).
Päeva programm polnud väga tihe, aga samas ei olnud ka "augud" ürituste vahel sugugi liiga pikad. Omaette nähtus oli päevajuht või konferansjee või kuidas iganes seda isikut oleks pidanud nimetama, kes tuias oma nähtavasti viikingilaadses kostüümis ringi ja muudkui mölises - ja sõna otseses mõttes mölises! muudkui vatras ja vatras, nii et juttu jätkus aina rohkem ja rohkem, olgu selle sisu milline tahes. Nii et kui just ei käinud mingit päevakavapunkti, siis võis lasta kõrva hellitada süüdimatul mulal :-) Kuigi märksa etem oli muidugi kuulata päev läbi peaaegu vahet pidamata mänginud Rondellust... Või ka hiljem küll üpris tillukesele publikule kontserdi andnud Oorti, mida ma samuti vist esimest korda elus oma silmaga nägin ja kõrvaga kuulsin.
Noist päevakavapunktidest oli õhtuse etenduse kõrval ehk tähelepanuväärseim Leimuse Ivari ajalootunnikene teemal "Keda ristis Läti Henrik?" Ajaloohuvilise jaoks ei olnud selles jutus just midagi uut, ta on ka varem kirjutanud Eesti muinasaja lõpu ja keskaja alguse ehetest ja muust sellisest, kus ristimotiiv on üpris valdav, ning esitanud sellega seoses küsimuse, kas siinkandis oli ikka tegemist selliste paganatega, nagu neid on eriti varasemas ajalookirjanduses kujutatud. Nojah, me muidugi ei saa ilmselt kunagi täpselt teada, kui palju siin oli ristitud inimesi, aga selge on ka see, et tingimustes, kus ümbruskonnas oli ristiusk levinud juba õige mitu sajandit, lihtsalt pidi selle mõjutusi ka siia jõudma - ja nagu uute ja huvitavate ideedega ikka, oli ka siin kindlasti selle tõsiseid poolehoidjaid. Aga noh, kirjasõnast teada mõtteid live'is kuulata on ka omaette väärtus, nii et see ettekanne läks kindlasti täie ette. Moora Taneli esinemine oli samuti huvitav, ta ikka oskab igasugu fakte ja muud ohtralt käisest puistata.
Kõikvõimalikest atraktsioonidest viibisin ma kõige enam mõistagi rauasulatuse või õigemini selle imiteerimise juures, sest see on mulle ka suhteliselt tuttavam asi, pealegi oli kohal vana rauamees Peetsu Jüri ise, kellega sai pikalt igasugu asjadest vesteldud ja meenutatud keni aegu Tuius ja mujal...
Põhiatraktsioon ehk korda tehtud Vallitorn ja selle sisse kujundatud Ajakeskus jättis päris sügava mulje. Eks seal oli näha, et asi on alguses ja veel palju seisab ees, mida sealsed ametimehed ka korduvalt rõhutasid. Aga juba praegunegi osa on päris suurepärane ja ma usun küll, et see saab olema üks korralik turismimagnet. Torni keerdtrepp kahjuks ei võimalda, vähemalt praegu, täies ulatuses üles-alla tatsamist, igatahes mitte nii-ütelda tavakülalistele, aga ehk suudavad nad ka selles osas leida lahenduse ja võimaldada avakorruselt järgmisele ka muul moel üles jõuda kui ainult liftiga. Ekspositsioon oli üsna maitsekas, päris rohke visuaalse (ja ka helilise) teabega, kohati ka "interaktiivne" (teed ukse lahti ja nina pistab välja valgusega osavalt valmis nikerdatud kummitus :-) või astud vagunisse ja see kõigutab ennast, justkui sõidaks...)
Tasapisi hakkas aeg õhtusse kalduma ja rahvastki kogunes aina juurde. Väga vahvaid isikuid liikus seal ringi. nii olid näiteks "külalisena" kohal Vastseliina "lossiemand" ja "lossiisand" (ja vist ka "lossipreili" või keegi, ma päris kindel ei ole, kes see teine naesterahvas oli). Seda ilmselt hoolimata ilmast: mulle küll väga meeldis jahe ja pilvine ja tuuline ilm, aga ma tean, et paljud inimesed sellist ilma just ei armasta (ja õieti võis ka kuulda seal mõne suust, et ilm on niru või külm või miskit...). Sellest hoolimata kogunes õhtust etendust "Lauluväe rahvas" vaatama kindlasti kolmekohaline arv inimesi, mis, ma usun, on Paide kohta päris palju. Etendus oli suhteliselt hea, vähemalt mu meelest, kuigi alguses oli natuke raske taibata, millest jutt (või õigemini laul) käib ja hiljem tuli sisse mingi räpihetk, mis, ütleme, ei olnud just minu meelt mööda ja nagu kippus nii eelneva kui ka järgnevaga võrreldes natuke kohatu. Aga nii üldises plaanis oli see vähemalt rahvaürituse kohta kenasti maha mängitud eestlaste saamise ja jäämise lugu. Kahtlemata aitas heale muljele palju kaasa tegevuse laialitõmbamine, lauljate ja tantsijate liikumine ka lava kõrval või lausa läbi pealtvaatajate.
Kõike kokku võttes võib kindlasti öelda, et tänase päeva veetmine Paides läks igati täie ette: festival oli tervikuna igati hea, sai nähtud nii tuttavaid kui ka muud vaimustavat ja üldse igas mõttes meeldivalt aega veedetud.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Vallimägi oli aga raudselt teistsugune. minu mälestuses olid seal mingid varemed ja muu selline kammajaa, kus oli küll vahva turnida, kergelt peljates, et äkki nüüd lendad alla ja murrad midagi ära :-) , aga nüüd oli see küll üsna uhkelt üles vuntsitud ja igati korda tehtud (noh, ilmselt saaks ka seal veel paremini, aga ma usun, et selle kallal jätkatakse tegevust ka edaspidi). Üks asi, mida ma nii linnas kui ka eriti Vallimäel tähele panin, oli pae või üldse kivide tähtsustamine: väga mitmel pool leidus lihtsalt kivimonumente, ilma et need oleks millelegi konkreetsele pühendatud, lihtsalt kivi keset rohelust püsti pandud, võib-olla ka mingi vähem või rohkem abstraktne kujutis või lihtsalt mingid jooned ka peal. Väga armas!
Et ma jõudsin bussiliikluse iseärasuste tõttu kohale üsna vara, siis sain tükk aega nautida peaaegu ainsa festivalikülalise rolli - või igatahes tundus, et enamik ringiliikujaid on pigem asjaosalised kui külastajad. Vallimägi pole õieti küll väga suur, aga kõigi nende uuenduste ülevaatamine ja abitud katsed nähtut mälupiltidega võrrelda võttis ikka tükk aega. Igatahes restaureerimis-renoveerimistöö tundub olevat päris korralik - üldiselt jätab kõik sellise suhteliselt autentse mulje, kuid samas ei ole peljatud ka vajaduse korral jätta nähtavale tänapäeva elemente (mõnel pool ilmselgelt kaasaegne mört, mõned metallkinnitused, kas või puidust pealisehitus tornitiivas).
Ka pisike laat oli sinna korraldatud, kuigi see ei hiilanud just kauplejate rohkusega ei varasemal hommikul ega hiljem. Üsna tavaliste pakutavate kaupade seas (villased või muud rõivastuselemendid, metalljubinad jms) jäid silma väga vahvad puidust sildid enamasti humoorikate, aga ka üsna asjalike kirjakestega (nii võis tahvli kõrval, millel oli kiri "Siin on kuri koer", näha ka tahvlikest kirjaga "Läksin pankrotti. Tulen varsti tagasi" :-) ).
Päeva programm polnud väga tihe, aga samas ei olnud ka "augud" ürituste vahel sugugi liiga pikad. Omaette nähtus oli päevajuht või konferansjee või kuidas iganes seda isikut oleks pidanud nimetama, kes tuias oma nähtavasti viikingilaadses kostüümis ringi ja muudkui mölises - ja sõna otseses mõttes mölises! muudkui vatras ja vatras, nii et juttu jätkus aina rohkem ja rohkem, olgu selle sisu milline tahes. Nii et kui just ei käinud mingit päevakavapunkti, siis võis lasta kõrva hellitada süüdimatul mulal :-) Kuigi märksa etem oli muidugi kuulata päev läbi peaaegu vahet pidamata mänginud Rondellust... Või ka hiljem küll üpris tillukesele publikule kontserdi andnud Oorti, mida ma samuti vist esimest korda elus oma silmaga nägin ja kõrvaga kuulsin.
Noist päevakavapunktidest oli õhtuse etenduse kõrval ehk tähelepanuväärseim Leimuse Ivari ajalootunnikene teemal "Keda ristis Läti Henrik?" Ajaloohuvilise jaoks ei olnud selles jutus just midagi uut, ta on ka varem kirjutanud Eesti muinasaja lõpu ja keskaja alguse ehetest ja muust sellisest, kus ristimotiiv on üpris valdav, ning esitanud sellega seoses küsimuse, kas siinkandis oli ikka tegemist selliste paganatega, nagu neid on eriti varasemas ajalookirjanduses kujutatud. Nojah, me muidugi ei saa ilmselt kunagi täpselt teada, kui palju siin oli ristitud inimesi, aga selge on ka see, et tingimustes, kus ümbruskonnas oli ristiusk levinud juba õige mitu sajandit, lihtsalt pidi selle mõjutusi ka siia jõudma - ja nagu uute ja huvitavate ideedega ikka, oli ka siin kindlasti selle tõsiseid poolehoidjaid. Aga noh, kirjasõnast teada mõtteid live'is kuulata on ka omaette väärtus, nii et see ettekanne läks kindlasti täie ette. Moora Taneli esinemine oli samuti huvitav, ta ikka oskab igasugu fakte ja muud ohtralt käisest puistata.
Kõikvõimalikest atraktsioonidest viibisin ma kõige enam mõistagi rauasulatuse või õigemini selle imiteerimise juures, sest see on mulle ka suhteliselt tuttavam asi, pealegi oli kohal vana rauamees Peetsu Jüri ise, kellega sai pikalt igasugu asjadest vesteldud ja meenutatud keni aegu Tuius ja mujal...
Põhiatraktsioon ehk korda tehtud Vallitorn ja selle sisse kujundatud Ajakeskus jättis päris sügava mulje. Eks seal oli näha, et asi on alguses ja veel palju seisab ees, mida sealsed ametimehed ka korduvalt rõhutasid. Aga juba praegunegi osa on päris suurepärane ja ma usun küll, et see saab olema üks korralik turismimagnet. Torni keerdtrepp kahjuks ei võimalda, vähemalt praegu, täies ulatuses üles-alla tatsamist, igatahes mitte nii-ütelda tavakülalistele, aga ehk suudavad nad ka selles osas leida lahenduse ja võimaldada avakorruselt järgmisele ka muul moel üles jõuda kui ainult liftiga. Ekspositsioon oli üsna maitsekas, päris rohke visuaalse (ja ka helilise) teabega, kohati ka "interaktiivne" (teed ukse lahti ja nina pistab välja valgusega osavalt valmis nikerdatud kummitus :-) või astud vagunisse ja see kõigutab ennast, justkui sõidaks...)
Tasapisi hakkas aeg õhtusse kalduma ja rahvastki kogunes aina juurde. Väga vahvaid isikuid liikus seal ringi. nii olid näiteks "külalisena" kohal Vastseliina "lossiemand" ja "lossiisand" (ja vist ka "lossipreili" või keegi, ma päris kindel ei ole, kes see teine naesterahvas oli). Seda ilmselt hoolimata ilmast: mulle küll väga meeldis jahe ja pilvine ja tuuline ilm, aga ma tean, et paljud inimesed sellist ilma just ei armasta (ja õieti võis ka kuulda seal mõne suust, et ilm on niru või külm või miskit...). Sellest hoolimata kogunes õhtust etendust "Lauluväe rahvas" vaatama kindlasti kolmekohaline arv inimesi, mis, ma usun, on Paide kohta päris palju. Etendus oli suhteliselt hea, vähemalt mu meelest, kuigi alguses oli natuke raske taibata, millest jutt (või õigemini laul) käib ja hiljem tuli sisse mingi räpihetk, mis, ütleme, ei olnud just minu meelt mööda ja nagu kippus nii eelneva kui ka järgnevaga võrreldes natuke kohatu. Aga nii üldises plaanis oli see vähemalt rahvaürituse kohta kenasti maha mängitud eestlaste saamise ja jäämise lugu. Kahtlemata aitas heale muljele palju kaasa tegevuse laialitõmbamine, lauljate ja tantsijate liikumine ka lava kõrval või lausa läbi pealtvaatajate.
Kõike kokku võttes võib kindlasti öelda, et tänase päeva veetmine Paides läks igati täie ette: festival oli tervikuna igati hea, sai nähtud nii tuttavaid kui ka muud vaimustavat ja üldse igas mõttes meeldivalt aega veedetud.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Ilmunud tõlgete nimekiri on sedakorda pikk, põhjuseks see, et ma unustasin eile lisamata Diplomaatias ilmunud artiklid - aga kuukirja puhul ei ole ühe päevaga eksimine vahest suur pahe :-)
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Äratus (ETV2)
Ilmunud tõlked:
C. Farivar. e-Eesti: rohkem kui kena nimi (Diplomaatia 9/2010)
K. Geers. Valmistumine kübersõjaks (Diplomaatia 9/2010)
D. Calingaert. Autoritaarsus interneti vastu (Diplomaatia 9/2010)
N. Carr. Kuidas internet meid rumalaks muudab (Diplomaatia 9/2010)
Jelena Skulskaja: kirjandus vaestele ja rikastele (Postimees, 25.09.2010)
Vello Vikerkaar: midagi suurt (Postimees, 25.09.2010)
Antiikolümpial peeti poliitilist võimuvõitlust (Postimees. 25.09.2010)
Ilmunud tõlgete nimekiri on sedakorda pikk, põhjuseks see, et ma unustasin eile lisamata Diplomaatias ilmunud artiklid - aga kuukirja puhul ei ole ühe päevaga eksimine vahest suur pahe :-)
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Äratus (ETV2)
Ilmunud tõlked:
C. Farivar. e-Eesti: rohkem kui kena nimi (Diplomaatia 9/2010)
K. Geers. Valmistumine kübersõjaks (Diplomaatia 9/2010)
D. Calingaert. Autoritaarsus interneti vastu (Diplomaatia 9/2010)
N. Carr. Kuidas internet meid rumalaks muudab (Diplomaatia 9/2010)
Jelena Skulskaja: kirjandus vaestele ja rikastele (Postimees, 25.09.2010)
Vello Vikerkaar: midagi suurt (Postimees, 25.09.2010)
Antiikolümpial peeti poliitilist võimuvõitlust (Postimees. 25.09.2010)
25.9.10
Reedesed mõtted
Valdavalt tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik, kes soovis kangesti pojaraasukest õnnitleda alanud sügise ja muude asjaolude puhul :-) Lausa vaimustav, millise laua emme hoolsad käed olid selleks puhuks kokku kupatanud! Ta pidas ka heaks lisada sellele veel mõned kingitused, mis täiega tegi mu päeva :-) ja veel üks ristsõna ka viimistleda, nii et heameel käis üle pea kokku!
Sattusin Novaja Gazetast lugema üht Bulõtšovi Kiri (kellelt ilmus mõne kuu eest ka eesti keeles valikkogu, mida ma küll ei ole jõudnud lugeda, aga mis kindlasti kavas on ja mida teistelegi julgen soovitada) nähtavasti seni tundmatut juttu, mis tundus äärmiselt ajakohasena. 1973. aasta tingimustes oli see usutavasti avaldamiskõlbmatu satiir, aga praegu, pärast sellesuviseid Venemaa suurtulekahjusid, ja ka tingimustes, kus Venemaa ja Gruusia vahel pole kohe üldse head suhted, oli seda küll väga nauditav lugeda.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Sattusin Novaja Gazetast lugema üht Bulõtšovi Kiri (kellelt ilmus mõne kuu eest ka eesti keeles valikkogu, mida ma küll ei ole jõudnud lugeda, aga mis kindlasti kavas on ja mida teistelegi julgen soovitada) nähtavasti seni tundmatut juttu, mis tundus äärmiselt ajakohasena. 1973. aasta tingimustes oli see usutavasti avaldamiskõlbmatu satiir, aga praegu, pärast sellesuviseid Venemaa suurtulekahjusid, ja ka tingimustes, kus Venemaa ja Gruusia vahel pole kohe üldse head suhted, oli seda küll väga nauditav lugeda.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
24.9.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehele.
Et täna algas ka järjekordne sügis, tuli mul tema ametliku esindajana maa peal päev läbi õnnitlusi vastu võtta. Lausa hämmastav, kui paljud pidasid vajalikuks mind (ja seeläbi sügist) Facebookis, Genis või ka eraviisilisemalt, kirja teel või helistades, meeles pidada. Igatahes kõigile neile suur tänu!
Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Antikristus (ETV2)
Et täna algas ka järjekordne sügis, tuli mul tema ametliku esindajana maa peal päev läbi õnnitlusi vastu võtta. Lausa hämmastav, kui paljud pidasid vajalikuks mind (ja seeläbi sügist) Facebookis, Genis või ka eraviisilisemalt, kirja teel või helistades, meeles pidada. Igatahes kõigile neile suur tänu!
Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Antikristus (ETV2)
23.9.10
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna jätkus endiselt e-raamatute teema, sedakorda artikliga, milles väideti, et kaua tehtud kaunikese Eesti Digiraamatute Keskuse eestvedamisel jõuab juba nii umbes kuu aja pärast müüki sadakond eestikeelset e-raamatut (ning veel enne aasta lõppu peaks neid olema tuhatkond). Loodetavasti tuleb nende hind ka praegusest ebaõiglasena tunduvast maksustamiskorrast hoolimata siiski selline, et neid jaksatakse ja mitte ainult ei jaksata, vaid ka tuntakse huvi osta (ilmselt oleks huvi suhteliselt vähene, kui paberraamat maksaks 200 ja e-raamat, ütleme, 185 krooni...)
Õhtupoole sattusin "sõjakuningate" ajaveebist lugema üht arutlust NATO teemal, milles seati muu hulgas tõsise kahtluse alla harta kuulsa 5. artikli tegelik toimimine. Oma iva selles kindlasti on, sest tõepoolest, on väheusutav, et praegu või ka lähitulevikus ründaks keegi otseselt sõjaliselt mõnda NATO liikmesriiki, küll ei saa välistada mingit väiksemat susimist, mille puhul nende tegijakõrvade ülesleidmine ei ole ehk oletuse tasemel raske, küll aga keeruline veenvalt tõestada... Aga noh, teisest küljest on ka selge, et sellest artiklist loobuma ega isegi sõnades leevendama ei ole ka keegi valmis, sest isegi kui 5. artiklit ei suudeta sisuga täita, tähendaks sellest loobumine väga ränka usaldusväärsuse nõrgestamist, sõna otseses mõttes valju häälega hüüdmist, et kuningas on tõepoolest täiega paljas.
Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
Täna jätkus endiselt e-raamatute teema, sedakorda artikliga, milles väideti, et kaua tehtud kaunikese Eesti Digiraamatute Keskuse eestvedamisel jõuab juba nii umbes kuu aja pärast müüki sadakond eestikeelset e-raamatut (ning veel enne aasta lõppu peaks neid olema tuhatkond). Loodetavasti tuleb nende hind ka praegusest ebaõiglasena tunduvast maksustamiskorrast hoolimata siiski selline, et neid jaksatakse ja mitte ainult ei jaksata, vaid ka tuntakse huvi osta (ilmselt oleks huvi suhteliselt vähene, kui paberraamat maksaks 200 ja e-raamat, ütleme, 185 krooni...)
Õhtupoole sattusin "sõjakuningate" ajaveebist lugema üht arutlust NATO teemal, milles seati muu hulgas tõsise kahtluse alla harta kuulsa 5. artikli tegelik toimimine. Oma iva selles kindlasti on, sest tõepoolest, on väheusutav, et praegu või ka lähitulevikus ründaks keegi otseselt sõjaliselt mõnda NATO liikmesriiki, küll ei saa välistada mingit väiksemat susimist, mille puhul nende tegijakõrvade ülesleidmine ei ole ehk oletuse tasemel raske, küll aga keeruline veenvalt tõestada... Aga noh, teisest küljest on ka selge, et sellest artiklist loobuma ega isegi sõnades leevendama ei ole ka keegi valmis, sest isegi kui 5. artiklit ei suudeta sisuga täita, tähendaks sellest loobumine väga ränka usaldusväärsuse nõrgestamist, sõna otseses mõttes valju häälega hüüdmist, et kuningas on tõepoolest täiega paljas.
Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
Subscribe to:
Posts (Atom)