Tavaline tööpäev, millest suurt midagi pole rääkida.
Vastu õhtut astus korraks läbi ema, kes oli õnnelikult Kunglast tagasi ja teinud, nagu ma aru sain, korraliku retke läbi Eesti, enne kui taas Tallinnasse jõudis. Kartulisaak oli olnud oodatult kesine, ema väitel kõige halvem, mida ta mäletab. See ei takistanud tal siiski mu köögilauda täis kuhjamast nii kartuleid kui ka kõike muud head-paremat, mida ühest aiast leida võib. Must vaarikas oli midagi, mida ma vist küll esimest korda elus nägin. Maitsev oli igatahes, nagu ka tikrid ja kõik muu. Ja õunu tõi ta terve kastitäie. Mul on küll hirm, et sellest jõuab tubli osa enne halvaks minna, kui ma suudan nad ära hävitada, aga eks tuleb endast parim anda :-)
Täna tuli ka üle paljude aastate esimest korda tõsisemalt iiri keelde süveneda, sest tõlkimisel läks seda hädasti vaja. Üht-teist on ikka veel meeles, kuigi iirikeelset teksti, ei vanaiiri ega ka uuemas keeles, ei suudaks ilmselt kuidagi arusaamisega lugeda (ega ma seda kuigi hästi ka ülikooliajal ei jõudnud omandada, aga sõnaraamatu abiga sai toona siiski ka pikemaid tekste ette võetud - nüüd aga tuleks liiga sageli sõnaraamatusse ilmselt vaadata...). Igal juhul on Collinsi sõnaraamat tubliks abiks ja vajalikud probleemid sai selle ning võrgumaterjalide abiga lahendatud.
Iseäralik uudis saabus Tšetšeeniaga seoses: parlament olevat tagandanud valitsuse (siis selle Zakajevi juhitud valitsuse muidugi). Esialgu on natuke segane, kas see on ikka tõsiselt võetav ametlik uudis või lihtsalt mingi "halb nali". Aga täiesti võimalik, et ka tšetšeeni pagulust vaevavad samasugused lahkhelid ja tülid, nagu omal ajal näiteks eesti pagulust, kus ka poliitilisi lahkhelisid jagus nii et vähe polnud. Millest oleks tegelikult kahju, sest kuigi vahest ei saagi Kadõrovit pidada otseselt Kremli käpiknukuks, siis asi, mida kindlasti vaja ei oleks, on väikerahva poliitiliselt sügav lõhestumine suurvõimu jätkuva ohu tingimustes.
Loetud: Tuna 1/2007
Vaadatud: Pärast päikeseloojangut (Kanal2)
No comments:
Post a Comment