Kui jätta kõrvale ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, siis rien.
Loetud: Diplomaatia 5/2014
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Eesti jalgpalli karikafinaal: Levadia - Santos (ETV), Doctor Who (BBC Entertainment), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2), Turvalisus pole tagatud (ETV2), The Darkest Hour (Pro7)
18.5.14
16.5.14
Neljabased mõtted
Tänasele päevale mahutasin ühe väikese väljaskäigu. Nimelt oli mulle teab mis põhjustel saabunud kutse ilmuda Ojulandi Kristiina raamatuesitlusele ja mul polnud selle vastu midagi. (Kui nüüd selgitada, siis ma üldiselt poliitikute üritustel, isegi mitte raamatuüritustel, ei käi, aga seekord tegin erandi, sest Ojuland on mulle oma tegemistega üldiselt sümpaatse mulje jätnud, mida ma vaid üksikute poliitikute kohta võin öelda - ja ei, sellest ei tasu välja lugeda mingeid minu poliitilisi eelistusi, sest neid mul põhimõtteliselt pole.) Eks see pidanud ehk olema mõneti ka valimisüritus - kandideerib Ojuland ju nüüd küll juba üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti -, aga õnneks ei kujunenud see mingiks selgeks agitatsiooniks, vaid rohkem oli juttu ikka raamatust endast, mis kujutab endast Ojulandi viimase kümne aasta artiklite ja sõnavõttude valimikku.
Üritusel oli ka Toome Koidu esituses muusikaline saade - väga kena lisandus muidu tavaliselt ikka vaid jutuvadaks kujunevale raamatuesitlusele. Mida samuti jagus, nagu ei saanud loomulikult mööda ka naiselike (või ka poliitiliste) edevusminutiteta, kui Ojuland tsiteeris oma raamatu tagakaaneltki leitavaid maailma nimekate poliitikategelaste kiidusõnu enda aadressil, aga noh, eks ole iga autor ja eriti veel poliitikas tegev autor edev, nii et seda ei tasu ehk väga pahaks pannagi. Seda enam, et kõike tasakaalustas kenasti samuse autori žest kinkida kõigile kohaletulnutele oma vastne raamat täiesti tasuta ning lisada sellele veel tänapäevalgi üsna vajalik tarbevahend pastapliiats, küll (valimis)reklaamiga kaetud, aga igal juhul hästi kirjutav ja hästi käes hoitavgi.
Et ma olin kord juba jälle raamatupoodi sattunud, ei suutnud ma muidugi end tagasi hoida ja nii laekusin koju lisaks esitletule veel nii mõnegi raamatuga, mis kõik olgu ka siin ära ja maha öeldud:
Loetud: Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), The Americans (SAT1), Ingel või deemon (Sony Entertainment)
Ilmunud tõlked: Jean-Claude Juncker: Ukraina õppetunnid (Postimees, 15.05.2014)
Üritusel oli ka Toome Koidu esituses muusikaline saade - väga kena lisandus muidu tavaliselt ikka vaid jutuvadaks kujunevale raamatuesitlusele. Mida samuti jagus, nagu ei saanud loomulikult mööda ka naiselike (või ka poliitiliste) edevusminutiteta, kui Ojuland tsiteeris oma raamatu tagakaaneltki leitavaid maailma nimekate poliitikategelaste kiidusõnu enda aadressil, aga noh, eks ole iga autor ja eriti veel poliitikas tegev autor edev, nii et seda ei tasu ehk väga pahaks pannagi. Seda enam, et kõike tasakaalustas kenasti samuse autori žest kinkida kõigile kohaletulnutele oma vastne raamat täiesti tasuta ning lisada sellele veel tänapäevalgi üsna vajalik tarbevahend pastapliiats, küll (valimis)reklaamiga kaetud, aga igal juhul hästi kirjutav ja hästi käes hoitavgi.
Et ma olin kord juba jälle raamatupoodi sattunud, ei suutnud ma muidugi end tagasi hoida ja nii laekusin koju lisaks esitletule veel nii mõnegi raamatuga, mis kõik olgu ka siin ära ja maha öeldud:
- K. Ojuland. Dekaad. Kümme aastat NATOs ja Euroopa Liidus
- M. Laur. Vahemere vaprad saarerahvad
- A. Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis
Loetud: Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), The Americans (SAT1), Ingel või deemon (Sony Entertainment)
Ilmunud tõlked: Jean-Claude Juncker: Ukraina õppetunnid (Postimees, 15.05.2014)
15.5.14
Kolmabased mõtted
Eile nii kenasti lõppenud, nauditavat vaimuturgutust ja mõnusat kehakosutust pakkunud õhtupooliku järel oli tänane hommik kui kerge košmaar: kõígepealt jubemarukole varajane ärkamine telefonikõne peale, siis, maailmaga tutvust tehes, sattumine "dr Imbe Tsilli" peale ja seejärel adumine, et äratanud telefonikõne tähendas tegelikult soovi saada kibekähku üks artiklitõlge. Kusjuures mul oli nagunii juba eelnevalt teada ja kavas ühe teise artikli tõlge Postimehe hüvanguks. Aga eks ma muidugi tegin ka selle ekstraordinaarse kenasti ära, isegi kui tegu oli, nojah, mitte kõige kirkama pärliga Euroopa Parlamendi valimiste eelses võitluses ...
Loetud: Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Ingel või deemon (Sony Entertainment)
Loetud: Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Ingel või deemon (Sony Entertainment)
14.5.14
Teisibased mõtted
Nagu viimastel kuudel iga kuu teisel teisipäeval ikka, oli tänasegi päeva peasündmus Nõmme mälumäng. Mis seekord oli jõudnud finaalini, kuhu said kutse tosin paremat võistkonda kokku vististi 37 või nii, kes hooaja vältel olid osalenud. Finaal oli, nagu eelmiselgi aastal, pisut pikem ja võib-olla ka õige väikse kraadi võrra raskem, aga ega see meie kohta palju ei mõjutanud: tulemuseks oli ikka küllaltki tavapärane, see tähendab mitte sugugi halb, aga mitte ka just kõige parem koht, täpsemalt 8.-10. koha jagamine. Ja kui veel täpsem olla, siis lisaküsimuste täpsust arvestades just 8. koht. Nojah, eks oli selgi korral mitu võistkonda üsna punkt punktis kinni, nii et parema õnne ja eriti suutlikkuse korral mälu paremini pingutada (mulle tegi tõsist tuska, et ma ei suutnud kuidagi meelde tuletada ei omaaegset kirjandusrühmitust Kirjanduslik Orbiit ega grafomaani, arvatavalt Eesti kõige raamaturohkema kirjamehe Grünfeldti Peetri nime) oleks võinud ka pisut kõrgemal olla, aga mitte väga palju siiski, selleks on isegi sellel muidu tagasihoidlikul linnaosamängul kohal käimas võistkonnad, mille liikmed kuuluvad sinna päris Eesti paremikku.
Igatahes, õnnelikult diplomi kätte saanud, leidsime kollektiivselt, et võiks mälumänguhooaja lõpetamist (nojah, mul seisavad veel maailmameistrivõistlused ees, aga selle erandiga oli Nõmme mängu finaal vist ka Eestis üldse üks viimaseid mänge) ühise söömaaja ja koosviibimisega tähistada. See mõte oli juba eelnevalt idanenud ja nii olime kohaks välja valinud restorani nimega Talleke ja Pullike, millest me kõik olime peamiselt head kuulnud, aga keegi käinud polnud (nojah, mulle jäi see viimati ette ühe Postimehe artikli tõlkimisel, kus skandaalse restoraniga Uzbekistan oli otsapidi seotud ka eelnevalt samuses sarvilise nimega asutuses töötanud inimene).
Võib kohe ette ära öelda, et kuuldused olid igati õiged, aga restoran võiks ennast ehk pisut paremini, eelkõige nähtavamalt reklaamida: me tegime esimese hooga kogu Õismäele ringi peale ja siis veel sellele hooneplokile ka, kus restoran asub, enne kui õigesse kohta jõudsime. Eks see muidugi vahest rohkem meie enda hooletuse arvele läheb, aga siiski.
Kuuldused olid ka väitnud, et restoran on pidevalt täis ja sinna on raske löögile pääseda, aga kui me täna õhtul kella kaheksa paiku kohale jõudsime, oli seal küll suhteliselt tühi: külastajaid oli, aga mõõdukalt, ei olnud mingit probleemi valida, kui suure laua taha me kolmekesi istuda tahame. Ja õieti ei olnud ka paar tundi hiljem lahkudes märkimisväärseid mahutavusprobleeme, kuigi inimesi oli omajagu juurde tulnud. Võib muidugi ka olla, et tänane päev oli erand, ja ma täiesti usun, et näiteks nädalavahetuseti võibki sinna olla raske löögile pääseda, sest tõepoolest on tegu hea kohaga. Interjöör oli suurejooneline, täpselt restoranile vastav, teenindus oli hea, isegi väga kvaliteetne - kelner nägi tublisti vaeva, et meie küsimustele vastata, ning jooksis nii mõnegi korra millegi täpsustamiseks köögi vahet -, ja toidud olid ka igati mõnusad ja maitsvad. Nojah, eks restoranides on alati teataval määral see portsjonide suuruse küsimus aktuaalne,.aga Tallekeses ja Pullikeses olid asjad isegi selle poolest väga head: portsjonid polnud sugugi liiga väikesed ja võib-olla see vähesuse tunne tekkis rohkem sellest, et need olid nii head, et oleks tahtnud veel ja veel :-) Valik oli samuti muljetavaldav, menüüd võis lugeda vaat et lausa nagu romaani, nii pikk oli see, ja kirjeldused olid ka üldjuhul täiesti arusaadavad (nagu öeldud, me uurisime seda ikka põhjalikult ja kui aru ei saanud, siis oli kelner tänuväärselt kohe abiks). Nii et kindlasti koht, mida võib julgelt soovitada igaühele, kes vähegi head ja mõnusat kvaliteetõhtut paremas toidukohas tahab veeta.
Loetud: TM Kodu ja ehitus 5/2014; Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Tehisintellekt (Fox), Ingel või deemon (Sony TV)
 |
| Nõmme mälumängu diplom |
Igatahes, õnnelikult diplomi kätte saanud, leidsime kollektiivselt, et võiks mälumänguhooaja lõpetamist (nojah, mul seisavad veel maailmameistrivõistlused ees, aga selle erandiga oli Nõmme mängu finaal vist ka Eestis üldse üks viimaseid mänge) ühise söömaaja ja koosviibimisega tähistada. See mõte oli juba eelnevalt idanenud ja nii olime kohaks välja valinud restorani nimega Talleke ja Pullike, millest me kõik olime peamiselt head kuulnud, aga keegi käinud polnud (nojah, mulle jäi see viimati ette ühe Postimehe artikli tõlkimisel, kus skandaalse restoraniga Uzbekistan oli otsapidi seotud ka eelnevalt samuses sarvilise nimega asutuses töötanud inimene).
Võib kohe ette ära öelda, et kuuldused olid igati õiged, aga restoran võiks ennast ehk pisut paremini, eelkõige nähtavamalt reklaamida: me tegime esimese hooga kogu Õismäele ringi peale ja siis veel sellele hooneplokile ka, kus restoran asub, enne kui õigesse kohta jõudsime. Eks see muidugi vahest rohkem meie enda hooletuse arvele läheb, aga siiski.
Kuuldused olid ka väitnud, et restoran on pidevalt täis ja sinna on raske löögile pääseda, aga kui me täna õhtul kella kaheksa paiku kohale jõudsime, oli seal küll suhteliselt tühi: külastajaid oli, aga mõõdukalt, ei olnud mingit probleemi valida, kui suure laua taha me kolmekesi istuda tahame. Ja õieti ei olnud ka paar tundi hiljem lahkudes märkimisväärseid mahutavusprobleeme, kuigi inimesi oli omajagu juurde tulnud. Võib muidugi ka olla, et tänane päev oli erand, ja ma täiesti usun, et näiteks nädalavahetuseti võibki sinna olla raske löögile pääseda, sest tõepoolest on tegu hea kohaga. Interjöör oli suurejooneline, täpselt restoranile vastav, teenindus oli hea, isegi väga kvaliteetne - kelner nägi tublisti vaeva, et meie küsimustele vastata, ning jooksis nii mõnegi korra millegi täpsustamiseks köögi vahet -, ja toidud olid ka igati mõnusad ja maitsvad. Nojah, eks restoranides on alati teataval määral see portsjonide suuruse küsimus aktuaalne,.aga Tallekeses ja Pullikeses olid asjad isegi selle poolest väga head: portsjonid polnud sugugi liiga väikesed ja võib-olla see vähesuse tunne tekkis rohkem sellest, et need olid nii head, et oleks tahtnud veel ja veel :-) Valik oli samuti muljetavaldav, menüüd võis lugeda vaat et lausa nagu romaani, nii pikk oli see, ja kirjeldused olid ka üldjuhul täiesti arusaadavad (nagu öeldud, me uurisime seda ikka põhjalikult ja kui aru ei saanud, siis oli kelner tänuväärselt kohe abiks). Nii et kindlasti koht, mida võib julgelt soovitada igaühele, kes vähegi head ja mõnusat kvaliteetõhtut paremas toidukohas tahab veeta.
Loetud: TM Kodu ja ehitus 5/2014; Vikerkaar 4-5/2014
Vaadatud: Tehisintellekt (Fox), Ingel või deemon (Sony TV)
13.5.14
Esmabased mõtted
Rien.
Loetud: TM Kodu ja ehitus 5/2014
Vaadatud: Ärapanija (Kanal12), Troonide mäng (Fox), Välisilm (ETV), Angela Merkel: Ida-Saksamaalt Euroopa valitsejaks (ETV)
Loetud: TM Kodu ja ehitus 5/2014
Vaadatud: Ärapanija (Kanal12), Troonide mäng (Fox), Välisilm (ETV), Angela Merkel: Ida-Saksamaalt Euroopa valitsejaks (ETV)
12.5.14
Pühabased mõtted
Nagu pühapäeviti ikka, seisis ka täna ees ema väisamine. Kohale jõudnuna selgus, et ema teadis midagi, mille mina olin täitsa ära unustanud, nimelt seda, et täna tähistatakse ülegalaktilist emadepäeva. Mis mind muidugi veidi kurvastas, sest selleks puhuks oleks ju võinud emale midagi mõnusat valmistada, kas või natuke jäätist. Aga noh, eks neid päevi tule veel, olgu nad siis eesliitega emade- või mitte. Igatahes muus mõttes oli pühapäev nagu tavaliselt kõige oma kõhtu hellitava nauditava toidukorraga ja sellele järgnenud võimsa peatäiega, seda viimast siis ikka ja mõistagi õige mitme ristsõnavihiku kujul, mida vahepealsete sõitude tõttu oli päris rohkelt kogunenud.
Ent selle kõrval sain ka pisut pilku heita kaugemasse minevikku, nii piltide kui ka esemete kujul. Nagu ma vist korra juba mainisin, on ühel Järvamaa spordientusiastil kavas vanaisa kui ühe Järvamaa spordiheerose mälestuseks korraldada tõstevõistlus. Mina ju vanaisa õieti ei mäleta, suri ta juba siis, kui ma olin vaevalt neljandasse eluaastasse jõudnud, aga ema oli nüüd selle mälestusürituse tarbeks kokku otsinud õige palju - nojah, nii palju kui neid muidugi säilinud on, tuleb mõistagi ja paraku lisada - fotosid vanaisa eri eluetappidest ning mitmesuguseid tallel hoitud esemeid, peamiselt võistlustelt auhinnaks saadud asju (jah, tänapäeval vist väga ei anta enam auhinnaks näiteks hõbelusikaid, mulle tundub, aga tollal küll). Mida oli mõnus silmitseda ja mõelda ajavoo kulule ja asjadele ...
Lisaks emale aitas mu tänast päeva sisustada ka Diplomaatia, kelle hüvanguks ma ühe artikli tõlkisin.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Sofi Oksanen - kirjanikuks sündinud (ETV2), Doctor Who (BBC Entertainment), Emadepäev (Kanal12)
Ent selle kõrval sain ka pisut pilku heita kaugemasse minevikku, nii piltide kui ka esemete kujul. Nagu ma vist korra juba mainisin, on ühel Järvamaa spordientusiastil kavas vanaisa kui ühe Järvamaa spordiheerose mälestuseks korraldada tõstevõistlus. Mina ju vanaisa õieti ei mäleta, suri ta juba siis, kui ma olin vaevalt neljandasse eluaastasse jõudnud, aga ema oli nüüd selle mälestusürituse tarbeks kokku otsinud õige palju - nojah, nii palju kui neid muidugi säilinud on, tuleb mõistagi ja paraku lisada - fotosid vanaisa eri eluetappidest ning mitmesuguseid tallel hoitud esemeid, peamiselt võistlustelt auhinnaks saadud asju (jah, tänapäeval vist väga ei anta enam auhinnaks näiteks hõbelusikaid, mulle tundub, aga tollal küll). Mida oli mõnus silmitseda ja mõelda ajavoo kulule ja asjadele ...
Lisaks emale aitas mu tänast päeva sisustada ka Diplomaatia, kelle hüvanguks ma ühe artikli tõlkisin.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Sofi Oksanen - kirjanikuks sündinud (ETV2), Doctor Who (BBC Entertainment), Emadepäev (Kanal12)
11.5.14
Laubased mõtted
Tänase päeva keskne ja enam-vähem kõikehõlmav sündmus oli ühe väikese tuttava sünnipäev, kuhu minagi olin kenasti kutsutud. Nagu tema sünnipäevad ikka, algas tänanegi kõigepealt hariv-meelelahutusliku osaga, mis täpsemalt väljendus ekskursioonil mööda Tallinna vanalinna Kuuskemaa Jüri juhtimisel ja tutvustamisel.
Ekskursiooni algus oli natuke okkaline, sest nähtavasti oli tunnustatud giidiga kokkuleppimisel tekkinud mõningaid vastastikusi arusaamatusi: jäi mulje, et ta oli arvestanud oma 25-pealise turismigrupiga, meid oli ent kõigest kuus. Siiski ei tekitanud see nii suurt probleemi, et ta üldse selja oleks keeranud - ja hästi oli, et ei tekitanud, sest üldiselt oli Kuuskemaa Jüri tutvustust ääretult huvitav kuulata. Ta oli ka spetsiaalselt ette valmistunud sünnipäevalapse ja tema osalenud eakaaslaste erihuve, täpsemalt muusikaõpinguid arvestades ning kõneles palju vana Tallinna muusikast, tantsimisest, teatrist ja kõigest muust seonduvast. Mis näiteks minu jaoks oli üsna tundmatu maa, vähemalt selliste peensuste osas, mida ta kui Vändra saelaudu varrukast ja huulilt aina poetas.
Kõige tõsisem üllatus oli mu jaoks aga teadasaamine, et ka Tallinnas on olemas Lutheri kuju - asub teine Kanuti gildihoone fassaadil. Ma teadsin küll, et Keilas on kunagi Lutheri kuju püstitatud, aga see, et Eestis on teinegi ja veel Tallinnas, see oli kuidagi täiesti kahe silma vahele jäänud. Nojah, häbi muidugi maani ja maapõhjanigi, aga vähemalt nüüd ma tean :-)
Ekskursioonile järgnes degusteeriv-meelelahutuslik osa, kus nooremad ja vanemad juba eraldusid. Ning jätkus seda melu kauemaks, aga jäägu see siin diskreetsusklausli kaalutlusel täpsemalt lahti rääkimata - piirduda võib vaid nentimisega, et see oli üks tore ja lõbus ja mõnus päev.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Ekskursiooni algus oli natuke okkaline, sest nähtavasti oli tunnustatud giidiga kokkuleppimisel tekkinud mõningaid vastastikusi arusaamatusi: jäi mulje, et ta oli arvestanud oma 25-pealise turismigrupiga, meid oli ent kõigest kuus. Siiski ei tekitanud see nii suurt probleemi, et ta üldse selja oleks keeranud - ja hästi oli, et ei tekitanud, sest üldiselt oli Kuuskemaa Jüri tutvustust ääretult huvitav kuulata. Ta oli ka spetsiaalselt ette valmistunud sünnipäevalapse ja tema osalenud eakaaslaste erihuve, täpsemalt muusikaõpinguid arvestades ning kõneles palju vana Tallinna muusikast, tantsimisest, teatrist ja kõigest muust seonduvast. Mis näiteks minu jaoks oli üsna tundmatu maa, vähemalt selliste peensuste osas, mida ta kui Vändra saelaudu varrukast ja huulilt aina poetas.
Kõige tõsisem üllatus oli mu jaoks aga teadasaamine, et ka Tallinnas on olemas Lutheri kuju - asub teine Kanuti gildihoone fassaadil. Ma teadsin küll, et Keilas on kunagi Lutheri kuju püstitatud, aga see, et Eestis on teinegi ja veel Tallinnas, see oli kuidagi täiesti kahe silma vahele jäänud. Nojah, häbi muidugi maani ja maapõhjanigi, aga vähemalt nüüd ma tean :-)
Ekskursioonile järgnes degusteeriv-meelelahutuslik osa, kus nooremad ja vanemad juba eraldusid. Ning jätkus seda melu kauemaks, aga jäägu see siin diskreetsusklausli kaalutlusel täpsemalt lahti rääkimata - piirduda võib vaid nentimisega, et see oli üks tore ja lõbus ja mõnus päev.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Subscribe to:
Posts (Atom)