Neljabased mõtted

Suhteliselt vähese (põhi)tööpanusega päev, millest lõikasid oma osa mitmesugused tegurid, millest üks oli veel ühe artikli tõlkimine Diplomaatia heaks. Teine ja otsustavam tegur oli ema külaskäik, kes otsustas pojaraasukest õnnistada pidupäevase külaskäigu ja kõige muu heaga, mis sellega vähegi kaasneda võis (ja kaasneski). Lisaks osutatud kõigele muule heale tõi ta kaasa lõpetamiseks ka peaaegu täisvaliku Ristiku ristsõnu, mis võtsid ka pärast tema ja ta poiss-sõbra lahkumist omajagu tööaega vähemaks, eriti Meistriristik (kust üle pika aja võis leida ka ühe korraliku vea, nimelt täiesti üleliigse küsimuse).

Õhtupoolikust võttis täiendavalt tubli tüki ära ühe filmi vaatamine, mille ma juba paar korda telekava vähese hoolikusega jälgimise tõttu maha olen maganud, aga mida ma ometi väga näha tahtsin, sest raamat, mille järgi see on tehtud, kuulub kindlalt mulle enim elamust pakkunud teoste esiviisikusse, võib-olla isegi kõrgemale. Selleks oli siis Stardust ehk eesti keeli Tähetolm. Film oli tõesti hea, nagu võis eeldada nii varem loetud-kuuldud arvustuste kui ka filmiraamatu põhjal. Aga päris raamatu tasemele ta siiski ei jõudnud. Raamatut lugedes tulid mul mitmel korral lausa pisarad silmi, see oli nii südantlõhestavalt kena ja õilistav ja ilus ja ja ja ja... Seda isegi teisel lugemisel (jah, neid raamatuid on õige vähe, mida ma teist korda üldse tahaksingi kätte võtta). Film paraku seda ei suutnud. Muidugi, ega visuaalse keelega ei saagi kuigi hästi tundeid edasi anda (või, noh, ütleme, et saab ikka, aga see õnnestub tõeliselt edukalt väga, kohe väga harva) see käib ikka sõnade, olgu nad siis öeldud või kirjutatud, kaudu palju paremini ja mõjuvamalt. See üldise romantilise õhustiku puudumine, mis kirjapandud teosest lausa õhkus, oligi võib-olla kõige olulisem asi, mis filmis kuigi hästi esile ei pääsenud. Võib-olla ka huumor oli võrreldes raamatuga omajagu otsesem ja nõnda-ütelda labasem, peen iroonia, mille peale raamatut lugedes võib-olla hakkad krampides vääneldes luksuma alles mitu lehekülge hiljem, oli siin asendunud suhteliselt otsese lajatamisega. Aga see on muidugi võrdluses raamatuga - iseenesest, kui üritada raamatut ja sellest saadud elamust võimalikult palju ära unustada, oli see film tõesti hea ja sellisena kahtlemata oma elamust pakkuv.

Ahjaa, ema kaudu jõudis täna mu kätte ka õige mitu raamatut või muulaadset trükist, mis olgu siis ka siin ära nimetatud:

• Mälutunglad / Torches of Memory IV
• M. Nõmmela. Voldemar Vaga 1899 - 1999 ja Eesti kunsti ajalugu
• A. Kaljuste. Elu täis imesid
• I. Rüütel, E. M. Tiit. Pärimuskultuur Eestis - kellele ja milleks I
• I. Rüütel, E. M. Tiit. Pärimuskultuur Eestis - kellele ja milleks II
• Paar sammukest XXV
• Võim ja kultuur 2
• Mall Hiiemäe bibliograafia 1957-2007
• Fr. Tuglas. Eluloolisi märkmeid II 1944-1959 (Litteraria 12)
• E. Parek. Mälestusi Pärnust 1944-1949 (Litteraria 21)

Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eesti Vabariik 93. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul (ETV), Tähetolm (TV3+)