Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Mis möödus endistviisi KDE kasutajaliidese kallal viimaste pingutuste sooritamisega, et oleks see võimalik kuulutada täielikult tõlgituks. Tõsi, täna tuli natuke vaeva näha ka KDE stabiilses harus, kuhu mõned extrageari, see tähendab KDEga haakuvad, aga mitte selle põhikomplekti kuuluvad rakendused olid üht-teist uut poetanud. Ent peamine raskus langes mõistagi arendusharule ja nüüd oli nende viimaste rakenduse seas järg kontoritöörakenduste käes, mille hulgast minu eripära arvestades täiesti loomulikult olid maiuspalaks jäänud finantsrakendused. Täpsemalt siis Knipptasch, mis on samamoodi lihtsakoeline kulude-tulude kokkuarvamise abiline ja mille tõlkimise tegi kergemaks see, et selja taga on pingutav töö KMyMoney kallal, aga raskemaks asjaolu, et seda rakendust pole keegi eriti pakendanud ja lähtekoodist paigaldamine on mu jaoks natuke üle jõu käiv ülesanne, mistõttu - et sellest rakendusest pole ka avaras internetimaailmas erilist märki maas - seda tuli suurelt jaolt "pimesi" tõlkida (üldse mitte meeldiv ja ohtlikki, aga vahetevahel siiski ettetulev nähtus). Teine rakendus oli arvete, tellimuste, pakkumiste ja muu sellise äripaberimajandusega tegelev Kraft, mis oli mulle täiesti võõras ja nõudis kõvasti vaeva, aga paistab, et midagi ma siiski pihta sain. Nojah, kumbki päris valmis ei jõudnud, nii et kui järgmisena tuleb ette võtta mahult peaaegu KMyMoneyga võrreldav ja enam-vähem sama asjaga tegelev Skrooge, siis tuleb nähtavasti ka nende kahe juurde veel tagasi pöörduda ... Ei istu need finantsrakendused väga mulle, kes ma olen harjunud raha mitte lugema ja lähtuma põhimõttest, et kui raha tuleb, siis ta ka läheb ja vastupidi ... aga mis teha, soov KDE rakenduste ja muu seonduva tõlge võiduka lõpuni viia on suurem, ületades isegi hirmu jõuda oma ebakompetentsuse tasemel liiga kõrgele astmele :-)
Täna võis Memokraadi ajaveebist lugeda üht õige eriskummalist lugu kellestki noorest inimesest, kes on ajas otsekui takerdunud või õigemini, kui tema iga arvestada, siis suisa tagasi kandunud - noormehest, kes tahab elada ja niivõrd, kuivõrd see vähegi võimalik on, ka elab Nõukogude Liidus. Ma ei hakka midagi arvama ega ütlema selle noormehe ihalusobjekti kohta - kui, siis vaid ehk seda, et küllap on neil, kel enda kogemust Nõukogude Liidust pole, lihtsam end selle aja ja kõige kaasnevaga siduda kui neil, kel see kogemus on ... Aga "poisi", nagu ta ennast nimetada soovivat, psühhoos on õieti päris huvitav ja mullegi mõneti tuttav. Eriti ülikoolides õppimise aegu, kus läbikäiv teabehulk oli ääretult võimas, aga ka mõnikord muul ajal on mulgi olnud ja on vahetevahel täiesti selline tunne, et ma olengi teises ajas - minu puhul sarnaneb see küll enamasti selle ajaga, mida on kombeks nimetada (vara)keskajaks. See teine, harjumuspärasem reaalsus ei kao küll päris lõplikult, aga annab tugevasti maad ja tõmbub tagaplaanile - et siis muidugi mõne aja pärast otsekui ereda virvatulena lahvatanud alternatiivne reaalsus taas lämmatada ja vähemaks või pikemaks ajaks tibatillukeseks taganurgamälestuseks tõrjuda ...
Loetud: Akadeemia 7/2012
Vaadatud: Ajaelukad (Universal), Doktor Who (Yle2), Süüria - Assadi suguvõsa allakäik (ETV), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru 1 ja 2
KDE arendusharu
No comments:
Post a Comment