Tavaline tööpäev. Täna nägi ilmavalgust Mandriva kevadväljalaske teine alfa, mille kohta tegin ka eraldi sissekande.
Venemaa president andis täna allkirja ja tegi avalikuks uue sõjalise doktriini. Esimesel põgusal üle- ja läbilugemisel ei jäänud midagi eriti uut silma, kui ehk vahest välja arvata rõhutamine, et majandus tervikuna peab sõjaväge rohkem toetama ning sõjavägi ise tehniliselt uuenema - minu meelest eelmises doktriinis seda polnud või oli see väiksema rõhuga. Rohkem huvitavamates asjades aga muutusi ei paistnud olevat: endiselt on Venemaa peamine probleem ja oht ikka vana leierdatud lugu NATO laienemine, millele nüüd on tõsise ohuna lisandunud ka ameeriklaste raketitõrjesüsteem; samuti endiselt on sees tuumarelva kasutamise võimalus; samamoodi on endiselt ohtude kirjas territoriaalsed pretensioonid, ehkki raske on meenutada, kes neid siis on esitanud (Jaapanit vahest välja jättes, sest selle riigiga pole ju rahulepingutki sõlmida suudetud...). Senisest vist küll veidi rohkem on rõhutatud seda, et Venemaa eesmärk on vältida sõjaliste konfliktide puhkemist ja kindlustada rahu püsimine. Eks seda doktriini tuleb veel hoolikamalt lugeda, aga vähemalt praegu tundub, et midagi eriti radikaalset selles pole, vähemalt varasemaga võrreldes.
Tänases Sirbis vääris tähelepanu Maria Mälksoo arvustus-mõtisklus, mis tõukus hiljuti eesti keeles ilmunud Bogdan Musiali raamatust, milles käsitletakse Stalini sõjaplaane Saksamaa vastu. Lugu oli huvitav, aga selle kohta millegi arvamiseks peaks siiski Musiali raamatut ka lugema... oh, kuidas ma ootan hetke, et kaheksa aastat järjepanu kestnud tõlkimise järel võtta mõned kuud puhkust puhtalt lugemiseks...
Sama huvitav oli ülevaade 25 kauneima Eesti raamatu valimisest ja neist raamatutest endast. Sirbi internetiartiklis kahjuks pole pilte juures, aga igatahes jäi mulle silma kummaline asjaolu, et võitjate hulka oli pääsenud kaks ilmselt üsna sarnase (kaane)kujundusega raamatut: "20. sajandi mõttevoolud" ja Ilmari Mannineni "Eesti rahvariiete ajalugu". Ma ei ole küll kaugeltki kõiki auhinnatud raamatuid oma silmaga näinud, aga selline kokkulangevus kahe erineva kujundaja kätetöö vahel ja tõik, et mõlemad hinnati 25 parima sekka, torkas paratamatult silma. On ka muidugi piisavalt omapärane, et silma torgata.
Loetud: Sirp 05.02.2010, Diplomaatia 2/2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked: Lev Gudkov. Putinismi olemus (Diplomaatia 2/2010)
6.2.10
Mandriva Linux 2010.1 Alpha2 väljas
Ettenähtus mõni päev hiljem nägi täna ilmavalgust tulevase Mandriva Linux 2010.1 teine alfaväljalase. Nagu alfade puhul ikka, ei ole selles veel just väga palju Mandriva enda panust, rohkem on tegemist uue(ndatud) tarkvara lõimimise ja teadaolevate vigade parandamisega. Aga kõigest allpool lähemalt, kusjuures ära on märgitud eelkõige erinevused eelmise, Alpha 1 väljalaskega, millest võib lähemalt lugeda siit.
1) Mandriva enda poolelt on lisaks vigade parandamisele üht-teist ära tehtud uuendamisapleti mdkonline juures, mille abil peaks nüüd olema võimalik soovi korral (ja kui selline võimalus olemas on, muidugi) pikendada oma süsteemi hooldusperioodi - see tähendab siis perioodi, mille kestel Mandriva väljastab süsteemile kas "töölaua-" või "baasuuendusi" (esimesed puudutavad valdavalt n-ö graafilisi rakendusi, viimased baassüsteemi, näiteks kernelit ja muud sellist). Täpsemalt näitab seda, kui kaua erinevaid väljalaskeid toetatakse, vastav veebilehekülg, millelt ka selgub, et pikendamist pakutakse praegu ainult neile, kellel on kasutusel Mandriva Linux 2008 (samas kui näiteks 2008.1 hooldusperiood on juba igas mõttes läbi ja lõppenud).
2) Lisaks uuendamisapletile on ära parandatud viimasesse stabiilsesse väljalaskesse vahetult enne ilmumist sisse lipsanud väga masendav viga, mis ei lasknud tarkvarahaldurit Rpmdrake kasutada pakettide paigaldamiseks rohkem kui üks kord järjest (soovi korral veel midagi paigaldada tuli Rpmdrake sulgeda ja uuesti käivitada). Väiksemaid parandusi ja lihvimisi on tehtud veel teisteski Mandriva tööriistades, neid aga pole põhjust siin üksikasjalikumalt tutvustada.
3) Kolmanda poole tarkvara esineb Alpha 2-s järgmistes versioonides:
Väljalasketeade: Mandriva ajaveebi sissekanne
Uudise allikas: Mandriva wiki artikkel
1) Mandriva enda poolelt on lisaks vigade parandamisele üht-teist ära tehtud uuendamisapleti mdkonline juures, mille abil peaks nüüd olema võimalik soovi korral (ja kui selline võimalus olemas on, muidugi) pikendada oma süsteemi hooldusperioodi - see tähendab siis perioodi, mille kestel Mandriva väljastab süsteemile kas "töölaua-" või "baasuuendusi" (esimesed puudutavad valdavalt n-ö graafilisi rakendusi, viimased baassüsteemi, näiteks kernelit ja muud sellist). Täpsemalt näitab seda, kui kaua erinevaid väljalaskeid toetatakse, vastav veebilehekülg, millelt ka selgub, et pikendamist pakutakse praegu ainult neile, kellel on kasutusel Mandriva Linux 2008 (samas kui näiteks 2008.1 hooldusperiood on juba igas mõttes läbi ja lõppenud).
2) Lisaks uuendamisapletile on ära parandatud viimasesse stabiilsesse väljalaskesse vahetult enne ilmumist sisse lipsanud väga masendav viga, mis ei lasknud tarkvarahaldurit Rpmdrake kasutada pakettide paigaldamiseks rohkem kui üks kord järjest (soovi korral veel midagi paigaldada tuli Rpmdrake sulgeda ja uuesti käivitada). Väiksemaid parandusi ja lihvimisi on tehtud veel teisteski Mandriva tööriistades, neid aga pole põhjust siin üksikasjalikumalt tutvustada.
3) Kolmanda poole tarkvara esineb Alpha 2-s järgmistes versioonides:
- kernel 2.6.33 RC6
- ntfs-3g draiver 2010.01.16
- spamassassin 3.3.0
- uue asjana dracut, mis peaks asendama programmi mkinitrd - kes teavad, need teavad, tavakasutajale ei ütle see ilmselt palju midagi ja ei peagi, sest see on esialgu eksperimentaalne, seega mõeldud eriti julgetele :-)
- samuti uue asjana on tööriist nimetusega USB/IP, mis peaks võimaldama kasutada USB-seadmeid üle võrgu
- XServer on nüüd versiooniga 1.7.4
- GNOME 2.29.6
- KDE 4.3.98 ehk 4.4 RC3
- KDE-ga seoses tasub ära märkida, et helimaailmaga tegelevale KMixile on lisatud PulseAudio toetus - nii palju kui ma olen aru saanud, siis annab see või vähemalt peaks andma näiteks võimaluse helisisendeid ja -väljundeid siduda konkreetsete seadmetega, kui neid peaks olema, ja muud sellist
- Nn semantiline töölaud Nepomuk kasutab nüüd Virtuoso taustaprogrammi, mis avaldub tunduvalt pisemas mälu ja muude ressursside kasutamises
- Amarok 2,2,2
- digiKam (ja KIPI pluginad) 1.1.1
- Firefox 3.6, millele muu hulgas on lisatud lõimimine KDE-ga, mis võimaldab kasutada nt KDE failidialoogi (väga tänuväärt uuendus siinkirjutaja meelest)
- Uue asjana on võimalik paigaldada meediakeskust xbmc, mis pidada olevat väga populaarne, eriti nende seas, kes tahavad endale luua korraliku kodu-meelelahutuskeskust
Väljalasketeade: Mandriva ajaveebi sissekanne
Uudise allikas: Mandriva wiki artikkel
5.2.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida põgusalt katkestas lüürilis-praktiline kõnd kõrvalasuvasse poodi (lüürilise osa eest hoolitses kodanik Taat, Ilma, kes oli nagu tellitult esile mananud kauni päikesepaisteta ja mõnusa temperatuuriga ilma). Veel ühe pisikese katkestuse tegi sisse tõlge Postimehele, aga see oli tõesti hirmus pisike lugu.
Sain teada, et tädi pingutustega on juba järgmisel nädalal taas tulemas mu kunstnikust ja üldse kultuursest inimesest onu Urmas Miku mälestusnäitus, sedakorda siis galeriis Haus. Pea täpselt 11 aastat ja 1 kuu on tema lahkumisest möödas selleks ajaks...
Loetud: C.Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Jäljetult kadunud (TV3)
Sain teada, et tädi pingutustega on juba järgmisel nädalal taas tulemas mu kunstnikust ja üldse kultuursest inimesest onu Urmas Miku mälestusnäitus, sedakorda siis galeriis Haus. Pea täpselt 11 aastat ja 1 kuu on tema lahkumisest möödas selleks ajaks...
Loetud: C.Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Jäljetult kadunud (TV3)
4.2.10
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida mõneks tunniks katkestas külaskäik ema juurde. Ilm oli selliseks jalutuskäiguks äärmiselt kena, mõnusalt pilvine ja jahe, aga paraku oli see tuisk või mis ta oligi oma jälje jätnud ning tavaliselt isegi flegmaatilise tatsumisega nii 18-20 minutiga läbitava vahemaa peale kulus sedakorda üle 30 minuti... Ma lausa kahetsesin pisut, et suurest spordituimusest ajendatuna ei jälginud hiljutisi siinsamas lähedal toimunud iluuisutajate EM-i - sealt oleks vahest saanud häid nippe, kuidas jäätantsu paremini teha, kui see mul täna ema juurde kulgedes välja kukkus.
Igatahes seal kohapeal ootasid juba lisaks emale ees sugulane Katrin ja tema poeg. Mul on nende sugulastega üldse raskusi selles mõttes, et sugulusvahekorra tuvastamine tekitab raskesti kokkuveeritavaid sõnu, aga püüan siiski: Katrin on mu vanaonupojatütar ja tema poeg järelikult siis vanaonupojatütrepoeg. Huh, seda tuleks kiiresti ja palju kordi järjest öelda. Selline pisemat sorti suguvõsa kokkutulek oli päris vahva, saigi pikemalt ja ilma tähelepanu ülejäänud kümnete tuhandete sugulastega jagamata juttu vesta ja mõtteid heietada. Et pakuti ka kohvi, siis mõistagi jätkus juttu kauemaks :-) Muu hulgas selgus, et nii Katrin kui ka mu ema on sellest suguvõsa uurimisest ikka päris sisse võetud ja kavatsevad astuda lausa genealoogiaseltsi - ka mu ema, kes on viimastel aastatel väga aktiivselt tegutsenud ja igati vaeva näinud ja rassinud selle nimel, et varasemast aktiivsest ametiühingu- ja muude seltside/liikumiste tegelasest saaks ikka päris lahti haagitud inimene. Aga teisest küljest õige ka, nende kahe ponnistustega on meie sugupuu (s.t siis see värgendus, mida saab näiteks paberile joonistada, mitte too füüsiline, mida tavapäraselt täiendatakse meeste ja naiste ühiste pingutustega...) ikka võimsalt kasvanud ja laienenud.
Jaanus Piirsalu oli jätkanud oma Ukraina-sõidu muljeid, sedakorda siis rohkem intervjuude kujul, uurides mitmete inimeste käest, mis võib Ukrainat ees oodata ja mis on senise presidendi äärmiselt madalaks kuhtunud toetuse taga. Taas erakordselt huvitav lugemine.
Vähemalt minu jaoks tuli aga tänase päeva pommuudis presidendi kantseleist, mis avalikustas selleaastased aumärkide saajad. Pommiks oli aga tõik, et Valgetähe teenetemärgi V klassiga peeti hädavajalikuks ära märgistada Erkki Bahovski - mees, keda ma tunnen juba üle paarikümne aasta, kellega ma olen pikalt koos õppinud ja töötanud ja isegi koos elanud :-) See näitab ilmselt vanadust, sest kes siis ikka selliseid tähtsaid aurahasid verisulis noorukitele kaela ja rinda heidab, ikka lähevad need vanadele ja väärikatele. Pealegi noored ju pole veel palju jõudnud teha, aga president ütleb ju, et "tänab ja tunnustab inimesi, kes on teinud väga palju selleks, et meie riik oleks nii sisemiselt kui ka väliselt turvaline, et Eesti teadus, kultuur ja majandus oleksid tuntud mitte ainult kodumaal, vaid ka rahvusvaheliselt, et Eesti oleks edukas ja samas hooliv oma inimeste vastu". Miks täpselt just "ajakirjanik ja tõlkija" Erkki sellist esiletõstmist vääris, ei ole paraku kirjas, aga kui lugeda selle teenetemärgi kohta, siis on ilmselt asi tema vanaisas või vanavanaisas (kuigi muidugi on Erkkil ka igasuguseid teeneid nagu kirjusid koeri või saelaudu Vändra saekaatris). Nagu lugeda võib, on "Valgetähe teenetemärk asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks". Silmas on ilmselgelt peetud Vabadussõda. Et Erkki ise sel ajal ei elanud (kui ta seda fakti just iseäranis suure osavusega ei ole suutnud täielikult vaka all hoida), siis tuleb oletada, et sellega mälestatakse tema kauget esiisa, kes näiteks 1919. aasta lõpu külmal talveõhtul Narva rindel mõtiskles, et kindlasti saab tal olema väga tore ja andekas (lapse)lapselaps, kes palju jõuab ja teeb, ning sellest mõttest innustununa tõmbas kuuli rauda ja niitis maha just selle tibla, kelle ellujäämine oleks kallutanud veel viimastes kokkupõrgetes vaekausi otsustavalt Eesti rahva kahjuks. Aga nii või teisiti, see, et mõni nii lähedane tuttav kõrge autasu saab, teeb ainult suurt ja veel suuremat heameelt ning Erkki kahtlemata ka väärib seda igati.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
Igatahes seal kohapeal ootasid juba lisaks emale ees sugulane Katrin ja tema poeg. Mul on nende sugulastega üldse raskusi selles mõttes, et sugulusvahekorra tuvastamine tekitab raskesti kokkuveeritavaid sõnu, aga püüan siiski: Katrin on mu vanaonupojatütar ja tema poeg järelikult siis vanaonupojatütrepoeg. Huh, seda tuleks kiiresti ja palju kordi järjest öelda. Selline pisemat sorti suguvõsa kokkutulek oli päris vahva, saigi pikemalt ja ilma tähelepanu ülejäänud kümnete tuhandete sugulastega jagamata juttu vesta ja mõtteid heietada. Et pakuti ka kohvi, siis mõistagi jätkus juttu kauemaks :-) Muu hulgas selgus, et nii Katrin kui ka mu ema on sellest suguvõsa uurimisest ikka päris sisse võetud ja kavatsevad astuda lausa genealoogiaseltsi - ka mu ema, kes on viimastel aastatel väga aktiivselt tegutsenud ja igati vaeva näinud ja rassinud selle nimel, et varasemast aktiivsest ametiühingu- ja muude seltside/liikumiste tegelasest saaks ikka päris lahti haagitud inimene. Aga teisest küljest õige ka, nende kahe ponnistustega on meie sugupuu (s.t siis see värgendus, mida saab näiteks paberile joonistada, mitte too füüsiline, mida tavapäraselt täiendatakse meeste ja naiste ühiste pingutustega...) ikka võimsalt kasvanud ja laienenud.
Jaanus Piirsalu oli jätkanud oma Ukraina-sõidu muljeid, sedakorda siis rohkem intervjuude kujul, uurides mitmete inimeste käest, mis võib Ukrainat ees oodata ja mis on senise presidendi äärmiselt madalaks kuhtunud toetuse taga. Taas erakordselt huvitav lugemine.
Vähemalt minu jaoks tuli aga tänase päeva pommuudis presidendi kantseleist, mis avalikustas selleaastased aumärkide saajad. Pommiks oli aga tõik, et Valgetähe teenetemärgi V klassiga peeti hädavajalikuks ära märgistada Erkki Bahovski - mees, keda ma tunnen juba üle paarikümne aasta, kellega ma olen pikalt koos õppinud ja töötanud ja isegi koos elanud :-) See näitab ilmselt vanadust, sest kes siis ikka selliseid tähtsaid aurahasid verisulis noorukitele kaela ja rinda heidab, ikka lähevad need vanadele ja väärikatele. Pealegi noored ju pole veel palju jõudnud teha, aga president ütleb ju, et "tänab ja tunnustab inimesi, kes on teinud väga palju selleks, et meie riik oleks nii sisemiselt kui ka väliselt turvaline, et Eesti teadus, kultuur ja majandus oleksid tuntud mitte ainult kodumaal, vaid ka rahvusvaheliselt, et Eesti oleks edukas ja samas hooliv oma inimeste vastu". Miks täpselt just "ajakirjanik ja tõlkija" Erkki sellist esiletõstmist vääris, ei ole paraku kirjas, aga kui lugeda selle teenetemärgi kohta, siis on ilmselt asi tema vanaisas või vanavanaisas (kuigi muidugi on Erkkil ka igasuguseid teeneid nagu kirjusid koeri või saelaudu Vändra saekaatris). Nagu lugeda võib, on "Valgetähe teenetemärk asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks". Silmas on ilmselgelt peetud Vabadussõda. Et Erkki ise sel ajal ei elanud (kui ta seda fakti just iseäranis suure osavusega ei ole suutnud täielikult vaka all hoida), siis tuleb oletada, et sellega mälestatakse tema kauget esiisa, kes näiteks 1919. aasta lõpu külmal talveõhtul Narva rindel mõtiskles, et kindlasti saab tal olema väga tore ja andekas (lapse)lapselaps, kes palju jõuab ja teeb, ning sellest mõttest innustununa tõmbas kuuli rauda ja niitis maha just selle tibla, kelle ellujäämine oleks kallutanud veel viimastes kokkupõrgetes vaekausi otsustavalt Eesti rahva kahjuks. Aga nii või teisiti, see, et mõni nii lähedane tuttav kõrge autasu saab, teeb ainult suurt ja veel suuremat heameelt ning Erkki kahtlemata ka väärib seda igati.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
Sildid:
Bahovski Erkki,
ema,
genealoogia,
Loetud,
suguvõsa,
talv,
Ukraina,
Vaadatud
3.2.10
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millest hommikupoolikul küll lõikasid tüki mõned muud tõlkeasjad. Kõigepealt tuli veidi tegelda Mandriva tõlgetega: mõned uued stringid olid uuendusteapletis mdkonline, mis olid seotud hooldusperioodi (ehk uuenduste pakkumise tähtaja) pikendamise võimalustega, ning mõned ka kasutajate halduris userdrake. Selle lühiajalise tegevuse järel võtsin ette ühe Postimehe tõlketöö, aga ülejäänud päev läks ikka selle paganama visalt edeneva raamatutõlkimise kallal.
Sain täna ka ühe uudise, mida võiks iseloomustada nii: see oli negatiivne väga positiivne uudis :-) Nagu ma mainisin, jäi vannitoa remont päris lõplikult lõpetamata sellepärast, et dušikabiini polnud füüsiliselt Tallinnas saada. Täna siis selgus, et selle tarnimisega on tõelisi raskusi ja et ma sama hästi kui võin selle unustada. See oli siis negatiivne pool. Väga positiivne pool aga järgnes kohe: et mul oli kabiin juba täielikult ette makstud, siis pidas pood oma kohustuseks seda kuidagi kompenseerida - ning pakkus asemele täpselt samasugust dušikabiini, mida minu väljavalitust eristab jalamassaaži olemasolu. Õieti jäi see ka poes juba silma, aga ma leidsin siiski, et poolteist tuhat kõigest selle eest juurde maksta (peale tolle jalamassaaži mingit vahet neil kahel asjal polnudki) on veidi liiast. Nüüd aga saab selle siis n-ö tasuta, sest nähtavasti piinlikkusest või millest iganes pood raha juurde ei soovi :-)
Leidsin täna, et Emakeele Selts on lõpuks ometi otsustanud ajakirja Oma Keel ka tellitavaks muuta. Oligi ammu aeg, sest öeldakse ju ajakirja kaaskirjas, et see on nii-ütelda üldsusele mõeldud, aga samas polnud seda varem sugugi lihtne hankida, otsemüügis teda vist üldse polnud või vähemalt ei pannud ma küll kuskil tähele, tellimine oli pea võimatu (või ütleme, et keeruline) ja ka internetis, kus küll kõik numbrid kenasti väljas, oli loetav peamiselt vaid sisukord ning üsna vähe artikleid.
Avastasin, et kilvasaidile on ristsõnade lahendamise meistrivõistluste tulemused ka kenasti üles pandud. Tegin ka enda diplomist ja medalist pildikese, et ikka saba paremini kerkiks :-)
Loetud: [digi] veebruar 2010
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
Sain täna ka ühe uudise, mida võiks iseloomustada nii: see oli negatiivne väga positiivne uudis :-) Nagu ma mainisin, jäi vannitoa remont päris lõplikult lõpetamata sellepärast, et dušikabiini polnud füüsiliselt Tallinnas saada. Täna siis selgus, et selle tarnimisega on tõelisi raskusi ja et ma sama hästi kui võin selle unustada. See oli siis negatiivne pool. Väga positiivne pool aga järgnes kohe: et mul oli kabiin juba täielikult ette makstud, siis pidas pood oma kohustuseks seda kuidagi kompenseerida - ning pakkus asemele täpselt samasugust dušikabiini, mida minu väljavalitust eristab jalamassaaži olemasolu. Õieti jäi see ka poes juba silma, aga ma leidsin siiski, et poolteist tuhat kõigest selle eest juurde maksta (peale tolle jalamassaaži mingit vahet neil kahel asjal polnudki) on veidi liiast. Nüüd aga saab selle siis n-ö tasuta, sest nähtavasti piinlikkusest või millest iganes pood raha juurde ei soovi :-)
Leidsin täna, et Emakeele Selts on lõpuks ometi otsustanud ajakirja Oma Keel ka tellitavaks muuta. Oligi ammu aeg, sest öeldakse ju ajakirja kaaskirjas, et see on nii-ütelda üldsusele mõeldud, aga samas polnud seda varem sugugi lihtne hankida, otsemüügis teda vist üldse polnud või vähemalt ei pannud ma küll kuskil tähele, tellimine oli pea võimatu (või ütleme, et keeruline) ja ka internetis, kus küll kõik numbrid kenasti väljas, oli loetav peamiselt vaid sisukord ning üsna vähe artikleid.
Avastasin, et kilvasaidile on ristsõnade lahendamise meistrivõistluste tulemused ka kenasti üles pandud. Tegin ka enda diplomist ja medalist pildikese, et ikka saba paremini kerkiks :-)
Loetud: [digi] veebruar 2010
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
2.2.10
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Algus oli küll õige varajane, alates juba enne kella 10 ehk veel sügavas öös telefonikõnega. See kõne ajendas mind paar tundi hiljem sammuma üle Sõpruse puiestee lähimasse kõrgkooli, mis kannab iseäralikku nime Ülikool Akadeemia Nord, et seal rektor Rein Müllersoniga ühe hiljutise tõlke teemal veidi vestelda.
Et ilm oli üsna kena - lubatud tuisust olid õhus esimesed märgid, esialgu armsalt värskendava tuulekese kujul -, otsustasin ka läbi astuda kandekeskusest, et ära tuua paar juba mõnda aega ootamas olnud pakki Varraku raamatuklubilt ja Krisostomuselt. Olgu siin ära toodud ka nende sisu:
Ülejäänud osa päevast läks siis valdavalt KDE ja eelkõige KDevelopi ja sõprade tõlkimise peale (kuigi veidi sai tegutseda ka Mandriva rindel, kus oli võrgu-uuenduste apleti vallas mõned uued stringid tekitanud). Päris valmis siiski veel ei jõudnud, aga kõigi eelduste kohaselt peaks järgmisel nädalal saama siis kevade poole ilmuva KDevelop 4 osa valmis, mille järel tuleks ette võtta ka need osad, mis praegu on playgroundis, aga üsna suure tõenäosusega jõuavad varem või hiljem taas KDevelopi põhikoosseisu. Üksikuid parandusi ja täiendusi oli ka kohe ukse ees seisva KDE SC 4.4 tõlgetes teha, aga üldiselt on sellel rindel kõik valmis. Valmis siis selles mõttes, et on ära tõlgitud ja nii palju kui ma olen suutnud, ka üle kontrollitud praktikas. Ometi leian pea iga kord kuskilt nii kirjavigu kui ka valesid vorme - üksi on nii suurt projekti päris raske kontrolli all hoida... Aga et erilisi kurtmisi pole kuulda olnud, ju siis satuvad need nurikohad olema seal, kus keegi neid tähele ei pane.
NYT-is oli huvitav ülevaade Skandinaavia riikide osalusest NATO Afganistani operatsioonides. Hämmastav oli lugeda, et norrakatel on kogu maaväest, mis vaid brigaadisuurune (tõsi, sellele ainsale brigaadile lisandub veel muid väeosasid), tervelt kolmandik Afganistanis. Minu matemaatika näitas küll, et kui maaväge on Norras 16 000 meest ja Afganistanis on nii umbes 600, siis ei ole siin tegemist kolmandikuga ei kogu maaväest ega brigaadistki, aga ju jääb see siis ajakirjanduslike liialduste valda.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Hepzibah - Sie holt dich im Schlaf (Pro7)
Et ilm oli üsna kena - lubatud tuisust olid õhus esimesed märgid, esialgu armsalt värskendava tuulekese kujul -, otsustasin ka läbi astuda kandekeskusest, et ära tuua paar juba mõnda aega ootamas olnud pakki Varraku raamatuklubilt ja Krisostomuselt. Olgu siin ära toodud ka nende sisu:
- Best American Fantasy 2. Ed. by Ann & Jeff Vandermeer
- Estonica. Heinrich Tiidermanni fotoalbum
- L. Bréhier. Bütsantsi kultuur
- Rooma kirjanduse antoloogia
- J. K. Rowling. Bard Beedle'i lood
- I. Hargla. Frenchi ja Koulu reisid
- M. Waltari. Sinuhe, egiptlane
- S. Kiin. Marie Under
Ülejäänud osa päevast läks siis valdavalt KDE ja eelkõige KDevelopi ja sõprade tõlkimise peale (kuigi veidi sai tegutseda ka Mandriva rindel, kus oli võrgu-uuenduste apleti vallas mõned uued stringid tekitanud). Päris valmis siiski veel ei jõudnud, aga kõigi eelduste kohaselt peaks järgmisel nädalal saama siis kevade poole ilmuva KDevelop 4 osa valmis, mille järel tuleks ette võtta ka need osad, mis praegu on playgroundis, aga üsna suure tõenäosusega jõuavad varem või hiljem taas KDevelopi põhikoosseisu. Üksikuid parandusi ja täiendusi oli ka kohe ukse ees seisva KDE SC 4.4 tõlgetes teha, aga üldiselt on sellel rindel kõik valmis. Valmis siis selles mõttes, et on ära tõlgitud ja nii palju kui ma olen suutnud, ka üle kontrollitud praktikas. Ometi leian pea iga kord kuskilt nii kirjavigu kui ka valesid vorme - üksi on nii suurt projekti päris raske kontrolli all hoida... Aga et erilisi kurtmisi pole kuulda olnud, ju siis satuvad need nurikohad olema seal, kus keegi neid tähele ei pane.
NYT-is oli huvitav ülevaade Skandinaavia riikide osalusest NATO Afganistani operatsioonides. Hämmastav oli lugeda, et norrakatel on kogu maaväest, mis vaid brigaadisuurune (tõsi, sellele ainsale brigaadile lisandub veel muid väeosasid), tervelt kolmandik Afganistanis. Minu matemaatika näitas küll, et kui maaväge on Norras 16 000 meest ja Afganistanis on nii umbes 600, siis ei ole siin tegemist kolmandikuga ei kogu maaväest ega brigaadistki, aga ju jääb see siis ajakirjanduslike liialduste valda.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Hepzibah - Sie holt dich im Schlaf (Pro7)
1.2.10
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas põgusalt ema külaskäik. Ta kibeles pärast mu vannitoa remondi lõppemist seda vaatama juba eile, aga et neil endal on samuti akende vahetuse järgne väiksemad korteriilustamise tööd lõppjärgus, siis sai see teoks alles täna (viivitus tasus ennast täiega ära, sest ema oli teinud imehead mustikakisselli!). Tundus, et nii ema kui ka Raivo jäid asjaga rahule, ehkki mõlemad olid veidi imestunud mu laevalgustuse valiku peale: ma otsustasin sinna panna kolm LED-lampi, mis annavad kena, seinte tooni tõttu ühtaegu rahustavalt ja ergastavalt sinaka hämaruse - lõppeks pole ju ihuhädade rahuldamiseks eriliselt eredat valgust vaja (rääkimata sellest, et ka kolm LED-i võtavad imevähe elektrit: varasemad kaks lampi olid reeglina 80- või 100-vatised, need kolm on kokku 4,5 vatti...) ning kraanikausi/peegli juures ja dušinurgas on omaette valgustus, mis rahuldab kõik sealsed vajadused. Ema imestas ka segisti üle ega osanud seda esimese hooga käsitsedagi, aga siis paistis see talle meeldima hakkavat :-)
Täna avastasin ka, et üks lugu, mille ilmumises ma olin juba kahtlema hakanud, on siiski leheveergudele jõudnud, aga Postimehe internetiväljaandes väga osavalt ära peidetud. Tegemist oli siis looga, mis sisu järgi pidanuks kindlasti ilmuma hiljemalt eelmisel neljapäeval, aga ei RSS-voog ega ka lihtsalt veebilehe uurimine seda ei näidanud. Täna otsustasin veidi selgust tuua ja lõpuks leidsingi selle spetsiaalselt Afganistani leheküljelt. Osavalt peidetakse lugusid :-) Igatahes sain nüüd neljapäevast ajaveebi sissekannet täiendada - ühel päeval ilmus koguni kaks tõlget!
Õhtul vaatasin Pro7 pealt Harry Potteri saaga viiendat osa (Eesti telekanalitele peab seda paraku pea aasta aega veel ootama, aga eks need levitamise iseärasused ole juba kord sellised). Ma olin üsna põnevusega oodanud, millisena kujutatakse filmis suuremaid võlurite kokkupõrkeid, ja ei pidanud pettuma: olidki sellised visuaalselt üsna efektsed, aga pingelisusest hoolimata samas väga, kuidas öelda, igavad - just sellised, nagu nad ilmselt tegelikkuses ongi. Õnneks ei olnud filmitegijad lasknud ennast kehvade efektide maailma kanda, kus selliseid tegevusi saadavad ikka hirmsad näomoonutused ja nii loitsija kui ka loitsitu kehade mõttetu vonklemine ja teab mis lapsikud jubedused veel.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Harry Potter und der Orden des Phönix (Pro7)
Täna avastasin ka, et üks lugu, mille ilmumises ma olin juba kahtlema hakanud, on siiski leheveergudele jõudnud, aga Postimehe internetiväljaandes väga osavalt ära peidetud. Tegemist oli siis looga, mis sisu järgi pidanuks kindlasti ilmuma hiljemalt eelmisel neljapäeval, aga ei RSS-voog ega ka lihtsalt veebilehe uurimine seda ei näidanud. Täna otsustasin veidi selgust tuua ja lõpuks leidsingi selle spetsiaalselt Afganistani leheküljelt. Osavalt peidetakse lugusid :-) Igatahes sain nüüd neljapäevast ajaveebi sissekannet täiendada - ühel päeval ilmus koguni kaks tõlget!
Õhtul vaatasin Pro7 pealt Harry Potteri saaga viiendat osa (Eesti telekanalitele peab seda paraku pea aasta aega veel ootama, aga eks need levitamise iseärasused ole juba kord sellised). Ma olin üsna põnevusega oodanud, millisena kujutatakse filmis suuremaid võlurite kokkupõrkeid, ja ei pidanud pettuma: olidki sellised visuaalselt üsna efektsed, aga pingelisusest hoolimata samas väga, kuidas öelda, igavad - just sellised, nagu nad ilmselt tegelikkuses ongi. Õnneks ei olnud filmitegijad lasknud ennast kehvade efektide maailma kanda, kus selliseid tegevusi saadavad ikka hirmsad näomoonutused ja nii loitsija kui ka loitsitu kehade mõttetu vonklemine ja teab mis lapsikud jubedused veel.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Harry Potter und der Orden des Phönix (Pro7)
Subscribe to:
Posts (Atom)
