Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida mõneks tunniks katkestas külaskäik ema juurde. Ilm oli selliseks jalutuskäiguks äärmiselt kena, mõnusalt pilvine ja jahe, aga paraku oli see tuisk või mis ta oligi oma jälje jätnud ning tavaliselt isegi flegmaatilise tatsumisega nii 18-20 minutiga läbitava vahemaa peale kulus sedakorda üle 30 minuti... Ma lausa kahetsesin pisut, et suurest spordituimusest ajendatuna ei jälginud hiljutisi siinsamas lähedal toimunud iluuisutajate EM-i - sealt oleks vahest saanud häid nippe, kuidas jäätantsu paremini teha, kui see mul täna ema juurde kulgedes välja kukkus.

Igatahes seal kohapeal ootasid juba lisaks emale ees sugulane Katrin ja tema poeg. Mul on nende sugulastega üldse raskusi selles mõttes, et sugulusvahekorra tuvastamine tekitab raskesti kokkuveeritavaid sõnu, aga püüan siiski: Katrin on mu vanaonupojatütar ja tema poeg järelikult siis vanaonupojatütrepoeg. Huh, seda tuleks kiiresti ja palju kordi järjest öelda. Selline pisemat sorti suguvõsa kokkutulek oli päris vahva, saigi pikemalt ja ilma tähelepanu ülejäänud kümnete tuhandete sugulastega jagamata juttu vesta ja mõtteid heietada. Et pakuti ka kohvi, siis mõistagi jätkus juttu kauemaks :-) Muu hulgas selgus, et nii Katrin kui ka mu ema on sellest suguvõsa uurimisest ikka päris sisse võetud ja kavatsevad astuda lausa genealoogiaseltsi - ka mu ema, kes on viimastel aastatel väga aktiivselt tegutsenud ja igati vaeva näinud ja rassinud selle nimel, et varasemast aktiivsest ametiühingu- ja muude seltside/liikumiste tegelasest saaks ikka päris lahti haagitud inimene. Aga teisest küljest õige ka, nende kahe ponnistustega on meie sugupuu (s.t siis see värgendus, mida saab näiteks paberile joonistada, mitte too füüsiline, mida tavapäraselt täiendatakse meeste ja naiste ühiste pingutustega...) ikka võimsalt kasvanud ja laienenud.

Jaanus Piirsalu oli jätkanud oma Ukraina-sõidu muljeid, sedakorda siis rohkem intervjuude kujul, uurides mitmete inimeste käest, mis võib Ukrainat ees oodata ja mis on senise presidendi äärmiselt madalaks kuhtunud toetuse taga. Taas erakordselt huvitav lugemine.

Vähemalt minu jaoks tuli aga tänase päeva pommuudis presidendi kantseleist, mis avalikustas selleaastased aumärkide saajad. Pommiks oli aga tõik, et Valgetähe teenetemärgi V klassiga peeti hädavajalikuks ära märgistada Erkki Bahovski - mees, keda ma tunnen juba üle paarikümne aasta, kellega ma olen pikalt koos õppinud ja töötanud ja isegi koos elanud :-) See näitab ilmselt vanadust, sest kes siis ikka selliseid tähtsaid aurahasid verisulis noorukitele kaela ja rinda heidab, ikka lähevad need vanadele ja väärikatele. Pealegi noored ju pole veel palju jõudnud teha, aga president ütleb ju, et "tänab ja tunnustab inimesi, kes on teinud väga palju selleks, et meie riik oleks nii sisemiselt kui ka väliselt turvaline, et Eesti teadus, kultuur ja majandus oleksid tuntud mitte ainult kodumaal, vaid ka rahvusvaheliselt, et Eesti oleks edukas ja samas hooliv oma inimeste vastu". Miks täpselt just "ajakirjanik ja tõlkija" Erkki sellist esiletõstmist vääris, ei ole paraku kirjas, aga kui lugeda selle teenetemärgi kohta, siis on ilmselt asi tema vanaisas või vanavanaisas (kuigi muidugi on Erkkil ka igasuguseid teeneid nagu kirjusid koeri või saelaudu Vändra saekaatris). Nagu lugeda võib, on "Valgetähe teenetemärk asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks". Silmas on ilmselgelt peetud Vabadussõda. Et Erkki ise sel ajal ei elanud (kui ta seda fakti just iseäranis suure osavusega ei ole suutnud täielikult vaka all hoida), siis tuleb oletada, et sellega mälestatakse tema kauget esiisa, kes näiteks 1919. aasta lõpu külmal talveõhtul Narva rindel mõtiskles, et kindlasti saab tal olema väga tore ja andekas (lapse)lapselaps, kes palju jõuab ja teeb, ning sellest mõttest innustununa tõmbas kuuli rauda ja niitis maha just selle tibla, kelle ellujäämine oleks kallutanud veel viimastes kokkupõrgetes vaekausi otsustavalt Eesti rahva kahjuks. Aga nii või teisiti, see, et mõni nii lähedane tuttav kõrge autasu saab, teeb ainult suurt ja veel suuremat heameelt ning Erkki kahtlemata ka väärib seda igati.

Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)