Juba tavaline tööpäev, nohu ja muud jubedused on vaid järelmõjudena alles. Mis muidugi ei ole ka just nautimist väärt, aga võrreldes jämeda, nii jämeda läbivoolutoruna toimiva ninaga on see juba köömen. Eilne tormialguse aegne väljaskäik ja sellele järgnenud vaimustav ilm läksid ikka täiega asja ette.
Tänane Sirp oli paari viimase järel pettumust tekitavalt tühi, ainuke hea ja lugemist väärt lugu tuli Lepajõe Marju sulest ning kujutas endast arvustust juba mõne aja eest ilmunud Rooma kirjanduse antoloogiale. See on lausa masendav, mil määral mingid valimised muudavad isegi muidu korralikud ajalehed mingiks mulaajamise kohaks, kus lõpmatult jahutakse mingite mõttetute asjade ümber ja üle - nojah, Sirbi spetsiifikat arvestades üritatakse "ära panna" nii-ütelda kultuurselt ja (pseudo(teaduslikult... Aga no loodane, et vähemalt pärast märtsi saab jälle mõndagi aega midagi mõistlikku "sotsiaalia" lehekülgedelt lugeda...
Õhtul pakkus tõelist silmailu ja põnevust Eesti-Itaalia meeskondade kohtumine jalgpalli EM-i valikmängus. Itaallased alustasid küll nii maruliselt, et tekkis tunne, nagu oleks pärast fiaskoga lõppenud MM-i tõesti uus hingamine saavutatud, ning eestlaste vastupanu oli selline, et tekkis lausa kahtlus, nagu oleks kurikavalalt kokku lepitud Itaalia väravavaht tegevusetusega ära suretada... Aga siis ühel hetkel üsna loogiliselt ka itaallaste jaks rauges, sest eestlased suutsid kaitses päris kenasti seista ja vastu panna. Ning siis tuli päris jahmatav pomm: Zenjov nägi, et värav on tühi, ning sirutas jala välja ja tulemuseks oligi 1:0 - ja seda Eesti kasuks! See on päris ebatavaline tunne nii tugeva meeskonna vastu näha Eestit juhtima (Itaalial võis ju MM nihu minna, aga nad on ikkagi edetabelis 14. kohal ja Eesti nii umbes sajandal...). Veel enam irreaalsuse vaimu tekitas esimese poolaja viimane kolmandik ja teise poolaja algus: lausa imelik tunne oli, kui eestlased purjetasid üsna vabalt Itaalia kaitse vahel ja need nagu beatakanad ringi jooksid :-) Aga siis pandi reaalsus taas maksma, kui itaallased väikese vahega kaks väravat lõid ning seejärel oma kaitse nii lukku panid, kui vähegi oskasid ja suutsid. Ja seda oskavad itaallased seniajani nii hästi, et Eestil ei olnud erilist lootustki seda lahti muukida. Ent sellest hoolimata oli see ilmselt üks paremaid Eesti koondise mänge, mida ma mäletan, nii et emomeeter oli õhtuks ikka täiega põhjas.
Loetud: Sirp, 03.09.2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Jalgpalli EM valikmäng Eesti-Itaalia (ETV)
No comments:
Post a Comment