Nüüd juba selgelt täitsa tavaline tööpäev, kuigi tänasessegi sekkusid põhitöövälised tegurid eile nokitsetud artikli viimistlemise kujul Diplomaatia hüvanguks ja veel ühe artikli tõlkimise kujul Forbese hüvanguks. Lisaks tekitas tööpausi väljaskäik, mille sihiks oli korraga nii ära tuua mitmesse kohta laekunud raamatupakikesi kui ka väisata ühe sellise koha kõrval asuvat elukohajärgset suuremat universaalmagasini koduste toiduvarude täiendamiseks. Olgu siin ka ära nimetatud raamatupakikeste sisu:
- M. Adams. Machu Picchu juurest paremale. Kadunud linna taasavastamine
- S. Volkonski. Kodumaa. Mälestused
- A. Maisurjan. Teistmoodi Brežnev
- I. Hargla. Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja
Tänast Sirpi alustas tavapärases hääduses Vene Ilmar, kellele seekord oli antud lausa poolteise lehekülje jagu ruumi. Siiski, kas nüüd seepärast või ka põhjusel, et teemaks oli hiljuti ilmunud valikkogumikust tõukudes Martin Luther ja pisut laiemaltki reformatsioon, kelle/mille kohta pole suurt midagi öelda või kes/mis sunnib peale pieteeditunde ja vaoshoituse, tundus tänane lugu pisut lahjemana või hambutumana. Mitte et see oleks küll lugemisel sõnamängulisest ja eremõttelisusest saadavat naudingut palju kahandanud. Oli siin ka midagi, mida tõlkijal kõrva taha panna, nimelt ühelt poolt tunnustavat äramärkimist, et nood on Lutheri kirjatöid tõlkides kasutanud kohast arhailisemat kõnepruuki (näiteks rehkendamine arvutamise ja kihvtine mürgise asemel), aga teiselt poolt kohe nuuskpiirituse pudeli avamist nendinguga, et "kaugemale "arhaiseerimisel" ei minda: sarnaselt "Õhtumaa allakäiguga" on toimetaja ladusust taotledes siingi ülemäära saavutanud". Mis on tegelikult nii mõnigi kord tõlgete lugemisel probleem, kui käsitletav periood on kaugemas minevikus, aga kasutatud on näituseks sõnu "mõrv" või "roim", mis ometi on alles viimase saja aasta leiutised ja seeläbi keeletundlikumal inimesel lausa kõrva kriibivad. Aga ega alati muidugi saagi parimat vastet leida, sest paraku on keelte kujunemisajad erinevad ja kui mõnes keeles on mõni mõistestik välja kujunenud juba aastatuhande eest ning teine keel sama suutnud alles viimasel sajal-poolteistsajal aastal, on sellised ajakohatused peaaegu paratamatud.
Samamoodi tavapärases hääduses ja samamoodi seekord kuidagi veidi tagasihoidlikumalt esines Turovski Aleksei, kes oli jutuks võtnud äsja Tallinna loomaaeda jõudnud ninasarvikukesed. Pealkiri oli muidugi pärl omaette: "Kahetonnine nunnu". Jällegi tuli tunnistada oma teadmiste nappust ja sestap huviga teada saada, et ninasarvikud on äärmiselt lühinägelikud või et ninasarviku agressiivsus on üle hinnatud ja et "proportsionaalsust arvestades on kevadine orava-"täkk" mitu korda agressiivsem kui ninasarvik" :-)
Täitsa huvitav oli lugeda ühe maali lahtiseletamise lugu Allikvee Anu sulest. Sellised jälgede ajamise ja avastamise lood on mulle ikka lapsest peale rõõmu ja lõbu pakkunud, olgu tegu siis maalil kujutatu, kriminaalse loo või ajaloo saladuste lahtimuukimisega.
Ja lõpetuseks väärivad siinkohal täielikku taasesitamist keelenõukogu soovitused, mis olid küll majutatud poolmärkamatutena Sirbi viimasele leheküljele muude teadaannete virvarri:
Eesti keelenõukogu arutas 29. IV 2013 oma avalikul seminaril keelekorralduse, sh terminoloogia ja nimekorralduse küsimusi. Arutelu tulemusena esitab keelenõukogu järgmised soovitused:
1) Keelenõukogu on seisukohal, et heatasemelise keelekasutuse tagatiseks on keelehoolet väärtustav kasutajaskond. Selle saavutamiseks on vaja, et õigekeelsusallikad ja keelenõu oleksid kõigile kasutajaile lihtsalt kättesaadavad ja et neid allikaid kasutataks aktiivselt. Arvestades infotehnoloogia järjest kasvavat mõju, tuleks otsustavalt suurendada sõnaraamatute, keelekäsiraamatute ja keelenõu kättesaadavust interneti vahendusel. Selleks tuleb jätkuvalt toetada loomisel olevat e-keelenõu keskkonda, mis ühendaks paljusid sõnaraamatuid, sh õigekeelsus- ja seletussõnaraamatut, ja keelenõu allikaid ning millele oleks kerge ligipääs niihästi veebiotsingu kui ka sotsiaalmeedia kaudu. Keskkonda tuleks meedia vahendusel tutvustada.
2) Keelenõukogu on seisukohal, et koolil on keskne roll noore põlvkonna keeleharjumuste ja kirjakeele väärtustamise kujundamisel. Need eesmärgid on väljendatud niihästi riiklike õppekavade üldosades kui ka eesti keele ainekavades. Keelenõukogu leiab, et nende eesmärkide saavutamine ei ole võimalik üksnes emakeeleõpetaja pingutustega, vaja oleks toetada ja arendada kõigi õpetajate kirjakeeleoskust ja -teadlikkust. Seetõttu soovitab keelenõukogu korraldada ulatuslikku täiendkoolitust kõigi aineõpetajate kirjakeeleoskuse ja keeleteadlikkuse tõstmiseks.
3) Keelenõukogu soovitab analüüsida keeleseaduse § 16 lg 3 sätestatud eestikeelse teabe esitamise nõude täitmist ning täpsustada eestikeelse teabe suuruse ja vaadeldavuse nõudeid võõrkeelsetes kaubamärkides sisalduva olulise teabe eesti keeles esitamisel.
Eesmärk on muuta keeleseadust selliselt, et avalikus ruumis eksponeeritavate võõrkeelsete kaubamärkide ja ärinimede informatsioonilise osa tõlge eesti keelde ei oleks halvemini vaadeldav kui võõrkeelne teave.
4) Keelenõukogu leiab, et jätkuv järjekindel terminoloogiaarendus on kirjakeele arengule väga oluline. Kuigi paljudes valdkondades tegutsevad terminoloogiakomisjonid edukalt, on liiga palju selliseid valdkondi, mille kasutajad ei ole huvi terminoloogia arendamise vastu väljendanud. Keelenõukogu arvates oleks vaja suurendada avalikkuse tähelepanu ja toetust sellele tööle ning pakkuda lihtsaid ja kättesaadavaid vahendeid terminitööks. Üks võimalus on terminoloogiaarendus siduda vabatahtliku tööga üldkättesaadavate Vikipeedia-laadsete veebikeskkondade arendamisel.16. V 2013Professor Birute Klaas-Lang,Eesti keelenõukogu esimees
Loetud: Sirp, 24.05.2013
Vaadatud: Troonide mäng (Fox), The World of Stonehenge (BBC Entertainment)
Ilmunud tõlked: Alexander H. Trechsel: demokraatia digipööre (Postimees, 24.05.2013)
No comments:
Post a Comment