kolmaneljajõulubased mõtted

Selleaastased jõulud tulid mõningase vahemiku järel taas venna juures. Kus ühtlasi sai ka ära kaeda talle sünnipäevakingiks osaks langenud uhke lipuvarras ja selle otsas lehviv plagu (jah, täitsa lehvis: kuigi hardal jõuluõhtul oli piisavalt lundki, jagus ka just nii palju tuulekest, et lipp kenasti-loiult ikkagi lehvima panna). Mis sest jõuluõhtust ikka palju rääkida, eks kõik teavad ise, kuidas see, olgu pereringis nagu mul, või ka muud moodi välja näeb ja mõnusalt tunda on.

Esimesel jõulupühal ehk tagasi Tallinnasse sõitmise päeval käisin läbi ka Tartust, et kokku saada ühe tuttavaga. Mis oli samuti rõõmus üritus, seda enam, et selgus, et Tartu ei olegi täitsa välja surnud, vaid mõni asutus ikka tegutseb ka, näituseks kohvik Pierre, mis oli täitsa vahva koht, kuhu ma varem sattunud polnud, aga kuhu võib kunagi tagasi minna, kui jälle tekib küsimus, milline piisavalt meeldiv ja sobilik koht Tartus üldse avatud peaks olema. Tõsi, pärast jõuluõhtut ei suutnud sealsed hõrgutised märkimisväärset muljet jätta ja pisut jäi suukosutuseks võetud kooki isegi alles, aga seda ei saa mitte koha või pakutava kehvuseks pidada, sugugi mitte, vaid, nojah, kuidas öelda, asjaolude kokkulangemiseks  - sest kook oli tõesti hea, aga jah, kõike muud oli liiast all ... Igatahes šokolaad (see vedel variant siis, mõistagi) ja kohv olid ka igati head, nagu ka teenindus ja interjöör ja kõik see muu. Rääkimata mõistagi seltskonnast :-)

Selle aasta jõulukingituste top3: lehviga kondenspiim, imearmas öökullikuju ja graveeritud nimega käevõru

Õhtul Tallinnasse tagasi jõudes algas mõistagi tavaline argi- ja tööpäev, aga eks ta ole, kõik hea möödub ja jääb püsima vaid mälestuses ...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Snow White and the Huntsman (RTL), Kristallpealuud (Universal Channel)