23.10.11

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida õnneks sisustas omajagu jalgpalli: ühel ja samal päeval võis korraga vaadata nii Eesti meistriliiga mängu kui ka Eesti naiste jalgpallikoondise EM valikmängu. Viimasega seoses turgatas küll pähe mõte, kuidas öelda, mõningasest silmakirjalikkusest: meedias on meeste seni väga eduka EM valiktsükli järel taotud trummi ja vastu rindu ja kõneldud vaat et lausa jalgpallibuumist, aga nüüd pidi seda mängu vaatama Soome telekanali pealt, sest ETV paraku ülekannet ei teinud. Nojah, muidugi on naiste jalgpall meil üpris armetu, vähemalt meeste omaga võrreldes, aga samasugust suhtumist naiste jalgpalli võis märgata ka möödunudaastase MM ajal, millest parimal juhul oli paarilauseline uudisnupuke.

Aga mängust endast ka veidi. Ma nägin vististi viimati naiste koondise mängu millalgi 1990. aastate lõpul, igatahes vähemalt kümme ja arvatavasti natuke enamgi aastat tagasi ja sellega võrreldes oli mu meelest küll mäng omajagu paranenud. Seda isegi hoolimata sellest, et Soomelt saadi täna pähe lausa 6:0 - siinkohal tuleks kindlasti ka ära mainida, et kui Soome meeste jalgpall on üsna tundmatu nähtus, siis naiste koondis on FIFA tabeli järgi maailmas 19. kohal, samal ajal kui Eesti oma 77. kohal. Ja see klassivahe oli ka selgelt näha: üksikud hetked välja arvata, käis mäng kui mitte otse Eesti värava all, siis vähemalt Eesti väljakupoolel ning soomlannade väravavaht oleks võinud, kui ilm vaid parem oleks olnud, valdava osa ajast kas või päikest võtta. Aga vähemalt esimesed 15 minutit suutsid ka eestlannad täitsa korralikku ja teravatki mängu üles näidata ja õieti võib peaaegu kogu esimest poolaega pidada päris õnnestunuks, kus üha tugevneva surve all suudeti kuidagi siiski vastu pidada (värav, see soomlannade esimene, tuli alles päris poolaja lõpul).

Selle poolest meenutas see aastat viieteistkümne-kahekümne tagust Eesti meeste koondist, kel oli ka probleeme sellega, et üle ühe poolaja vastu pidada. Nii et kui vähegi rohkem huvi taha tekiks (kas või selle läbi, et rahvustelevisioon selle "jalgpallibuumi" harjal ka naiste koondise EM mängegi näitaks), ei saaks ju välistada, et millalgi kümnendi lõpu poole võiksid ka Eesti naised hakata juba korralikumalt hambaid näitama - õieti, kui statistikat vaadata, siis algusaastatel oldi üleüldiselt peksutüdrukuteks (hmm, peksupoisid kõlab küll igati normaalselt, aga peksutüdrukud... pigem tahaks öelda laksutüdrukud :-) ), aga nüüdseks on vähemalt Läti ja Leeduga võrreldes juba tase päris korralik ja neile naljalt enam ei kaotata.

Eilne Sirp, mille lugemiseni ma alles täna jõudsin, oli loetavate ja huvipakkuvate asjade poolest päris mahukas. Lehepinnal küll paraku lahutatult, aga siiski laias laastus ühel ja samal teemal olid (humanitaar/sotsiaal)teaduse tegemise võimalikkusest grantide- ja viidetekeskse rahastus. ja arvestussüsteemi tingimustes kirjutanud nii Müllersoni Rein kui ka Alliku Jüri. Eriti viimane oli mõtlemapanev: tõepoolest, hindamine (antud juhul siis see bibliomeetria) on iseenesest vajalik asi ja kahtlemata näitab üsna täpselt teadlaste taset ning vaevalt keegi selle vastu väga vaielda soovikski (ei ole ju välistatud, et keegi afektiseisundis lõvi eest põgenedes kas või üle 30 m kuristiku hüppab, aga proovi seda afektiseisundit mõõdetavates (kaugushüppe)tingimustes korrata... :-) ), aga teiselt poolt tundub, et selle tähtsustamisega on vist veidi liiale mindud - ainult ja ainult tsiteeritavuse indeksi arvestamine kogu teadlase elu- ja töökäigu kindlaks määramiseks ei tundu siiski päris õige olevat, mis siis, et see on nii hästi armsalt ja üheselt mõõdetav... Aga noh, ma ise ju teadusmaailmaga otseselt seotud pole, nii et eks see selline profaani arusaam rohkem ole...

Huvitava, kuigi natuke raskesti mõistetavas keeles kirja pandud jätku oli saanud juba mõne numbri eest alanud diskussioon raha olemuse üle - nii-ütelda semiootiline pilk Kelliku Vlady sulest, mis lahutab raha ja rahasedeli. Igatahes põnev lugemine.

Loomulikult oli mulle kui tõlkijale meeltmööda, et tõlkimisele oli pühendatud tervelt kolm lehekülge, kuigi käsitleti neil mulle pigem võõrast ja aukartust tekitavat asja, nimelt tõlkimist eesti keelest inglise keelde. Täpsemalt siis rahvuseepose "Kalevipoja" tõlkimist - eelkõige seda uut ingliskeelset tõlget, aga ka veidi varasemat tõlget prantsuse ja peatset tõlget hindi keelde. Muidugi, üldisemas plaanis on tõlkimisega seotud probleemid alati ühesugused: tuleb leida kompromiss originaalile vastavuse ja emakeeles kõlamise vahel, aga eks need ole loomulikult suuremad luulevormiliste (mida ju ka "Kalevipoeg" on) teoste puhul, eeposes ehk veidi vähem kui näituseks lembeluules. Aga sellegi puhul pidi tõlkija nentima, et "kõigi nende nõuete korraga täitmine tundus tihti turnimisena imekitsal purdel - sulksatud kord ühele, kord teisele poole vette". Ja see on juba tunne, mida ma ka valdavalt aimekirjandust tõlkides olen korduvalt kogenud... Nii et hingelähedane lugemine...

Ent seda rõõmu kirjandusest ja tõlkimisest jagus rohkemgi kui Sirbi veergudele: seda leidsin ka ajalehe vahele pistetud Kultuurkapitali vihku uurides. Nimelt selgus, et eesti keelde on jõudmas sellised väärikad teosed, nagu Aristotelese "Poliitika", Lutheri "Valitud töid", Herodotose "Historiai" (millest seni ju vaid väikesed katked), Hobbesi "Leviaatan", Gibboni "Rooma impeeriumi allakäik ja langemine" (küll mitte vististi kõik need loendamatud ja rohkesõnalised köited (millest ma paar tükki olen omal ajal läbi lugenud ja lausa läbi töötanud - ja mis tekitasid toona levinud ohtrasõnalisuse suhtes vaat et mõningase allergiagi), vaid mingi lühendatud väljaanne) ja Tolstoi "Mis on kunst". Sellist kogust väärtkirjandust ei mäletagi ammu olevat ühes loetelus (antud juhul siis Avatud Eesti Raamatu sarja rahastamist leidnud teosed) korraga näinud...


Loetud: Sirp, 21. 10.2011
Vaadatud: jalgpalli Eesti meistriliiga: Nõmme Kalju - Kuressaare (TV6), Taevasina (ETV), jalgpalli EM valikmäng: Soome - Eesti (Yle2), Kälimehed (TV3), Witchville (TV6)

Ilmunud tõlked:
Zygmunt Bauman: kapitalism on õppinud looma peremeesorganisme (Postimees, 22.10.2011)
Vello Vikerkaar: hea roheline elu (Postimees, 22.10.2011)

No comments:

Post a Comment