Täna pärastlõunal postkasti juurde kõmpides tabas kenakene üllatus - ehkki oli teada, et see ilmub novembri algul, olin ma vahepeal jõudnud juba meelest poetada, et masutiinele Eesti ajakirjaturule soovib tungida uus ajakiri ehk nagu ta ennast ise nimetab, "kvartaalne raamatuajakiri" pealkirjaga Lugu.
Aga täna oli ta siis kohal ja kui jätta välja minu nime kandev otsepostituskleebis, oli juba esikaas päris sümpaatne, eriti samuse kleebise kohal põrnitsev kiisu, kelle kõrvale oli end poseerima sättinud ilmselt praeguse Eesti suurim elav kirjanik Jaan Kaplinski.
Sümpaatia püsis ja isegi tugevnes sisuga tutvudes. Üks vahest tugevamaid põhjuseid oli see, et ehkki tegemist on uue ajakirjaga, ei olnud ilmselgelt ponnistatud millegi erilise ja erutava nimel ning iga hinna eest ennast üles haibitud. See tavalisus võimaldas ajakirja kätte võtta kui vana tuttava ja see on ikka hea tunne - nii mõnegi ajakirja (nimesid nimetamata) avanumbri puhul on just tohutu enesereklaam kippunud eemale peletama, kuigi edasised numbrid on osutunud päris asjalikuks.
Nii kirjutajate valik kui ka selle valik, millest kirjutati, oli päris esinduslik: intervjuud mainitud elava klassiku Jaan Kaplinski, ilmselt samuti tuntud näitlejanna Elisabet Tamme, eestikeelse ulmekirjanduse suurkuju Indrek Hargla, asjaliku kirjandusinimese ja praegu ka pooleldi ametniku Krista Ojasaare ning tõlkija Triin Taelaga, rääkimata mitmest päris korralikust artiklist Gabrile García Márquezi, sõjandusraamatute ja lasteraamatute kohta ning muidugi veel terve hulk lühemaid artikleid, mis tõukusid mõnest konkreetsest raamatust, kuid tingimata ei piirdunud sellega.
Et minu lemmikteemad ulme ja sõjandus olid kaetud, on selge, et see ajakiri tabas minu puhul kindlasti märki. (Seda sellest hoolimata, et ma olin Õie-Mari Aasmäe artiklit tegelikult juba paari päeva eest lugenud Entsüklopeediakirjastuse ajaveebis - aga eks see nii vist olegi, et kui palju loed, juhtud ikka sattuma samade või vähemalt sarnaste asjade otsa: öeldakse ju küll, et maailmas ilmuv kirjasõna on hoomamatu, aga see on pigem statistiline väljendus... Isegi minul, kes ma pole veel päris 50 raamatutki tõlkinud, on olnud juba võimalus kasutada tõlkimisel ära oma varasemat tööd ja vähendada vaeva kopeerimise-asetamisega, mis siis rääkida veel eestikeelsest kirjavarast, mida on ju nagunii suures kirja-maailmameres parimalgi juhul vaid nii Sargasso mere sopi jagu...)
Kaplinski oli samuti väga hea valik avanumbri jaoks. Ma küll ei saa teda hinnata kirjanikuna, sest isikliku füüsilise puude tõttu ei ole mul võimalik pidada luulet - ja luuletaja eelkõige ju Kaplinski on - millekski väärtuslikuks ning see jääb minu silmis kirjandusväliseks asjaks, aga tema mõtteavaldusi on mulle alati meeldinud lugeda-kuulata, isegi kui tema mõtted liiguvad mõnikord minu jaoks võõrastel ja võõristust tekitavatel radadel. Nii ka seekord: väga huvitav ja ajurakukesi agaralt sebima panev oli tema lühike mõtelus üldmõistete teemal ja muidugi ka päris huvitavad olid Kaplinski kirjeldused külastatud maadest (eriti lõbus oli muidugi mälukild Arani saarelt: "...midagi ta seal siis näitab ja räägib juurde iiri stiilis: "Siit lääne poole on meri, aga kui võtad viski, siis hakkab nägema Ameerika rannikut, võtad veel teise, siis hakkab juba Boston paistma..."")
Sellise ajakirja iseloomulikuks tunnuseks on muidugi kümned lühikesed või ka veidi pikemad raamatututvustused ning need olid üldiselt hästi kirja pandud. Veidi kõhklusi tekitasid pikemate artiklite kõrval ära toodud raamatuloendid. Kui Kaplinski ehk kaanepersooni puhul jäi mulje, et on ära toodud võimalikult esinduslik valik (rõhutan sõna "valik", mis oli ka vastava veeru liigendamiseks kasutatud alapealkirjades kasutatud), siis näiteks Márquezi ja Taela juures olevad loendid olid nagu kuidagi puudulikud. Márquezi loend kandis lausa pealkirja "Meil ilmunud", aga ei sisaldanud kõiki neidki, mis olid tekstis ära mainitud; sama võib öelda Taela loole lisatud loendi kohta. Ma ei vaevunud küll kontrollima, aga kerkis pähe mõte, et kuivõrd ajakirja väljaandjaks on Apollo, siis võib-olla on esile tõstetud just neid, mida parajasti ka müügilt leida saab. (See, muide, ei ole öeldud halvustamiseks: sellise varjatud reklaami vastu (kui see tõepoolest on nii) pole mul tegelikult midagi, sest nagunii teavad tõsisemad huvilised teed bukinisti juurde.)
Aga kogu seda äärmiselt positiivset üldpilti kippus omajagu rikkuma üks pisiasi nimetusega kujundus. Värvilise, võiks öelda et klantsajakirja puhul on muidugi pildirohkus ja muu selline päris loomulik ja õigupoolest kenagi, kuid minu meelest jättis kujundus siiski veidi soovida.
Esimest korda tabas mind üllatus 18. leheküljel, kus ma kahtlustasin, et on aset leidnud väike "küljendusime" ning parempoolse veeru lõpus osa teksti ära kadunud. Alles päris mitu hetke hiljem sain aru, et tekst läheb edasi kõrvalleheküljel, aga mitte visuaalselt kõrval asuvas veerus, vaid visuaalselt samamoodi paremas servas asuval veerul. Samas kümmekond lehekülge hiljem (28-29) oli jälle vastupidi: vasakpoolse lehekülje vasak veerg jätkus parempoolse lehekülje parempoolses veerus. Veel keerulisem oli järge taga ajada lk 42-43, kus vasakpoolse lehe alumist poolt täitev tekst jätkus parempoolse lehekülje ülaosa parempoolses veerus. Mõni lehekülg edasi (46-47) võis aga jälle leida esimese variandi: vasakpoolse lehekülje parem veerg jätkumas parempoolse lehekülge parempoolses veerus. Muidugi, kõigil neil lehekülgedel võis tegelikult seda järge ka värvide järgi taga ajada: mainitud lühitutvustuste veerud olid tavalised, must kiri valgel taustal, nende vahele asetatud artiklid aga värvilisel taustal. Siiski jättis see hakitus (selles mõttes polnud ju ka pikemad lood palju paremad - ka neid oli visuaalselt püütud hakkida sisselõigete ja fotodega) veidi tõrvase meki muidu meega ärahellitatud suhu. Võimalik küll ka, et ma olengi selline vanamoeline ja tahan rohkem lineaarsemat teksti ning kujundust, kus tekst ja graafilised elemendid oleks väga selgelt eristatud, mitte niimoodi "voolamas" (sest ausalt öeldes on üks mu lemmikuid Eesti ajakirju Akadeemia, kus on ju ka pildid, aga need ei sega vähimalgi määral just teksti nautimast, ning ajalehti Sirp ja vähemal määral Diplomaatia, mis samuti püüavad hoida teksti ja graafilised elemendid võimalikult lahus).
Aga tegemist oli ka esimese numbriga ja võib ju vähemalt loota, et järgmised tulevad ka kujunduslikult sellised, mis mu maitsele rohkem ja paremini vastavad ning selle vaevutabatava tõrvamaitse ära pühivad. Sest, nagu öeldud, sisu poolest pole ajakirjale midagi ette heita, hoopis vastupidi - 50 lehekülje peale on mahutatud ohtralt huvitavat teavet, mida tasub kindlasti lugeda kõigil raamatusõpradel. Pealegi sain ma tagakaane siseküljelt teada millesti, mida ma varem ei teadnud, nimelt Björkkvisti raamaturiiulitest, mis seetõttu, et mul seisab peagi nagunii ja vältimatult ees raamatute mahutamise vahendite hankimine, äratas suurt huvi. Nii et isegi reklaamimüük on vastsel ajakirjal vähemalt mind silmas pidades täppi läinud.
P.S. Ajaveebis sellele sissekandele silte lisades kirjutasin esimese hooga sinna "raamatuarvustused" - ja jäin siis mõttesse. Tegemist on ju ikka ajakirjaga... aga teemaks on raamatud. Ja kuigi ajakiri on selline tüübilise ajakirja formaadiga ning klantspildiline ega vasta kuidagi raamatu kui sellise mõistele, pidasin siiski paremaks jätta silt muutmata, sest Lugu on sisu poolest kahtlemata kõige raamatulikum ajakiri üldse, mida mu silmad on taasiseseisvunud Eestis näinud.
5.11.09
4.11.09
Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale
Eestindamise ajaloost
Sander Lepik, «Firefoxi ja vabavara tõlkimisest Eestis!»: http://sander85.com/download/vaba_tarkvara_tolkimine_eestis.pdf
Mida tõlkida – praegune seis
Distributsioonid:- Mandriva: http://mdk.jack.kiev.ua/stats/gui/trunk/team/et/
- Fedora: https://translate.fedoraproject.org/languages/et/
- openSUSE: http://i18n.opensuse.org/stats/trunk/et/
- Ubuntu: https://translations.launchpad.net/ubuntu/karmic/+lang/et
- Debian: http://www.debian.org/international/l10n/po/et
- KDE: http://i18n.kde.org/stats/gui/trunk-kde4/team/et/
- GNOME: http://l10n.gnome.org/teams/et
- LXDE: http://pootle.lxde.bsnet.se/et/lxde/
- Xfce: https://translations.xfce.org/languages/et/
- Moblin: http://translate.moblin.org/languages/l/et/
Millega tõlkida
- Spetsiaalsed rakendused: Lokalize, Virtaal, Poedit, gtranslator
- Sobivad ka korralikumad tekstiredaktorid: Kate, gedit
- Leidub ka veebis tõlkimise keskkondi, tuntuim on ilmselt Ubuntus kasutatav Launchpad
Kuidas tõlkida – abimehed
- KDE stiilijuhend Hasso Tepperilt: http://hasso.linux.ee/doku.php/eesti:kde:stiilijuhend
- Vallaste e-teatmik: http://www.vallaste.ee/
- Keeleveebis http://www.keeleveeb.ee/ V. Hansoni ja A. Tavasti «Arvutikasutaja sõnastik», «IT terministandardi projekti sõnastik» ning L. Liikane ja M. Kesa «Arvutisõnastik»
- Senitõlgituga võrdlemisel on abiks Open-tran: http://et.open-tran.eu/index.shtml
Kontaktid
- KDE eestindamise postiloend: http://lists.linux.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/kde-et/
- GNOME eestindamise postiloend: http://lists.linux.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/gnome-et
- IRC kanal nimetusega «antud kanal on see ainus ja õige KDE, GNOME, Xfce, LXDE, OpenOffice.org-i, Mandriva, openSUSE, Firefoxi ja Thunderbirdi tõlkimise kanal»: openoffice.et Freenode serveris
Teisibased mõtted
Üsna tavaline tööpäev, millest pole palju rääkida.
Täna nägi siis ilmavalgust Mandriva Linux 2010 ametlik väljalase, millest tegin ka oma ajaveebi lühiülevaate. Võtsin vaevaks ka paigaldada kõik veel vahetult enne väljalaset uuendatud tarkvarapaketid ning proovisin ära selle uue asja nimetusega külaliskonto. Selle üks eesmärk oli kontrollida, kas Jaanuse ja Sanderi täheldatud tõlgete puudulikkus esineb või mitte (et külaliskonto puhul on tegemist n-ö puhtalt lehelt startiva kasutajaga, siis saab selle puhul välistada mõne vana seadistuse mõju, mis võib esineda juba varasema kasutaja, s.t. näiteks mu enda puhul). Igatahes mingeid nende moodi anomaaliaid ma ei täheldanud: kõik see, mis pidi olema tõlgitud, ka tõlgitud oli. Jääb siis loota, et need jamad esinesid ainult nende masinates ning väljalaske paigaldajad on muidu sellest vabad ja võivad nautida nii head eestindust, kui seda vähegi pakkuda on.
Veidi aega veetsin ka laubaseks esinemiseks teemal "KDE ja Mandriva tõlkimine" valmistudes, pannes kirja mõningad asjad, mida on nähtavasti mõtet paberi peal levitada. Andsin sellele nimeks "Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale" ning sedagi võib lugeda ka siitsamast ajaveebist.
Täna sain ka teada, et ma ei ole ainuke, kes on pead murdnud universumi suurimate lahendamata saladuste üle - seda teevad ka tunnustatud ja nimekad teadlased, kes on lõpuks ometi välja selgitanud, kust tuleb tolm! Suur-suur aitäh, Arizona ülikooli teadlased!
Ajalehes Washington Post reflekteeris Maša Lipman sellesama president Medvedevi kõne üle, mille kohta ma reedel mõningaid mõtteid kirja panin. Ta jõudis enam-vähem samale järeldusele: kõne oli hea, aga stalinismi rehabiliteerimise või isegi ennistamise katsetele ei tule Venemaal enne lõppu, kui kõnes esinenud mõtteid hakatakse ka tegelikkuses realiseerima.
Loetud: Tehnikamaailm 11/2009, Tuna 2/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Seep (ETV), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
Täna nägi siis ilmavalgust Mandriva Linux 2010 ametlik väljalase, millest tegin ka oma ajaveebi lühiülevaate. Võtsin vaevaks ka paigaldada kõik veel vahetult enne väljalaset uuendatud tarkvarapaketid ning proovisin ära selle uue asja nimetusega külaliskonto. Selle üks eesmärk oli kontrollida, kas Jaanuse ja Sanderi täheldatud tõlgete puudulikkus esineb või mitte (et külaliskonto puhul on tegemist n-ö puhtalt lehelt startiva kasutajaga, siis saab selle puhul välistada mõne vana seadistuse mõju, mis võib esineda juba varasema kasutaja, s.t. näiteks mu enda puhul). Igatahes mingeid nende moodi anomaaliaid ma ei täheldanud: kõik see, mis pidi olema tõlgitud, ka tõlgitud oli. Jääb siis loota, et need jamad esinesid ainult nende masinates ning väljalaske paigaldajad on muidu sellest vabad ja võivad nautida nii head eestindust, kui seda vähegi pakkuda on.
Veidi aega veetsin ka laubaseks esinemiseks teemal "KDE ja Mandriva tõlkimine" valmistudes, pannes kirja mõningad asjad, mida on nähtavasti mõtet paberi peal levitada. Andsin sellele nimeks "Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale" ning sedagi võib lugeda ka siitsamast ajaveebist.
Täna sain ka teada, et ma ei ole ainuke, kes on pead murdnud universumi suurimate lahendamata saladuste üle - seda teevad ka tunnustatud ja nimekad teadlased, kes on lõpuks ometi välja selgitanud, kust tuleb tolm! Suur-suur aitäh, Arizona ülikooli teadlased!
Ajalehes Washington Post reflekteeris Maša Lipman sellesama president Medvedevi kõne üle, mille kohta ma reedel mõningaid mõtteid kirja panin. Ta jõudis enam-vähem samale järeldusele: kõne oli hea, aga stalinismi rehabiliteerimise või isegi ennistamise katsetele ei tule Venemaal enne lõppu, kui kõnes esinenud mõtteid hakatakse ka tegelikkuses realiseerima.
Loetud: Tehnikamaailm 11/2009, Tuna 2/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Seep (ETV), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)
3.11.09
Mandriva Linux 2010 väljas
Ettenähtud ajal nägi ilmavalgust Mandriva Linux 2010, mida hellitavalt nimetatakse ka Adelie'ks. Järgnevalt võtan kokku väljalaske tähtsamad uuendused võrreldes eelmise kevadväljalaskega 2009.1.
Välimus
Kõige silmatorkavam on arvatavasti, nagu ikka, uus kujundus. See ei erine väga radikaalselt senisest, pigem on selle edasiarendus. Lisan ka näite teksti lõppu. Kuid peale Mandriva enda kunstnike anti sel korral võimalus oma panus taustapiltide rohkendamisse teha ka teistele, milleks kuulutati välja avalik konkurss. Võitjate tööd leiab paketist mandriva-theme-extra. Hea meel on tõdeda, et võitjate sekka mahtus ka eestlane Tauno Erik, kelle taustapilti võib samuti näha teksti lõpus.
Paigaldamine
Paigaldamisprogrammis on mõningaid silmaga nähtavaid uuendusi, mille seast tasub ära mainida visuaalselt parandatud partitsioneerimise osa ja määratud parooli tugevuse (või teisti öeldes lahtimurtavuse) kontrollimist, samuti seda, et vaikimisi on loodavate partitsioonide failisüsteemiks nüüd ext4.
Veel üks uuendus on külaliskonto (guest) loomine, mis võimaldab lasta näiteks sõbral veenduda Mandriva headuses ilma enda andmeid ohtu seadmata või sobib ka näiteks lastele kasutada anda. Külaline saab kasutada kõiki masina pakutavaid võimalusi, aga et ta ise tegutseb vaid ajutiseks kasutamiseks mõeldud spetsiaalses süsteemis (tmpfs), kaovad nii tema kodukataloog kui ka igasugused andmed selle kohta, mida ta on ette võtnud, pärast väljalogimist, nii et süsteemile sisulist kahju ta tekitada ei saa (kuigi pole muidugi välistatud, et osavnäpud sellega ehk ka toime tulevad, aga pole ju tungivat vajadust tunnustatud küberkurjameid füüsiliselt oma masina kallale lasta...
).
Uuendamine
Uuendamine ühelt väljalaskelt teisele on, nagu ikka, mõnevõrra riskantne ettevõtmine, mistõttu soovitatav on vähemalt oluliselt andmed enne seda varundada.
* Kui kellelgi juhtus 2009.1 (või ka mõne varasema väljalaske) ajal veel kasutusel olema KDE3, siis nüüdsest on KDE3-st täielikult loobutud ning süsteemi uuendamisel käivitub automaatne migreerumisabiline, mis peaks kõik KDE3 failid, kirjad, seadistused ja muu sellise ümber kantima KDE4 all kasutatavaks.
* Lisaks on arvestades väljalaske uuendamisega kaasnevat suurt mahtu nüüd võimalik sisse lülitada valik, mille puhul kõigepealt laaditakse kõik uuendused alla ja alles siis need paigaldatakse. See peaks vähendama ohtu, et ühenduse kadumisel või muudel uuendamisprotsessi katkestavatel põhjustel tekib kasutuskõlbmatu süsteem.
* Veel ühe uuendusena hoiatab süsteemisalves istuv uuendusaplett nüüd, kui kasutusel oleva väljalaske toetusperiood (s.t periood, mille kestel tuleb väljalaskele uuendusi) lõpeb, ning pakub võimalust uuendada süsteem toetatud väljalaske peale.
* Samuti käivitatakse uuendamise lõpul automaatselt X'i serveri seadistamise tööriist XFdrake, mis kontrollib, kas süsteemis kasutusel olev graafikakaart on ikka endiselt draiverite poolt toetatud - nimelt on vahepeal mõnedki kaarditootjad lõpetanud teatavate kaartide toetamise - ja kui ei ole, seadistab süsteemi ümber kommertsdraiveri kasutamise pealt avatud lähtekoodiga draiveri kasutamise peale.
Süsteem
Kogu süsteemi puudutavatest uuendustest on põhjust ära märkida järgmisi:
* graafilise alglaadimiskeskkonnana on nüüd kasutusel Plymouth, mis küll tavakasutaja seisukohalt ei too kaasa mingit silmaga nähtavat vahet varasemaga, kuid võimaldab loodetavasti arendajatel paremini tegutseda selle kohandamisel.
* Kasutusel on kernel 2.6.31, mis, nagu ikka, tähendab rohkemate seadmete paremat toetust ja kõike muud head.
* Kasutusel on X.org 7.5 ja X server 1.6.5, mis peaks tähendama varasemast palju paremat Inteli graafikakaartide toetust.
* Toetatud on Poulsbo draiverid, mida läheb vaja eelkõige väikesülearvutite kasutajatel.
* Huvi võivad pakkuda veel järgmiste asjade uued versioonid: VirtualBox 3, bash 4.0, gcc 4.4.1, glibc 2.10.1.
Mandriva tööriistad
* X'i serveri seadistamise tööriist võimaldab nüüd valida, kas serveri lähtestamiseks mõeldud kiirklahv Ctrl+Alt+Backspace on kasutatav või mitte. Taustaks: X.org-i arendajad leidsid, et seda võimalust ei tohiks vaikimisi pakkuda, nii et sellise valiku pakkumine on vastutulek kasutajatele, kes soovivad saada ise võimalust otsustada.
* Uue tööriistana on lisatud varasemat AppArmorit asendava turberaamistiku Tomoyo seadistamistööriist.
* Põhjalikult kirjutati ümber võrguprofiilide haldamine. Nüüd on senisest palju lihtsam panna paika erinevad profiilid (kodus, tööl, metsas) ja seostada neid vastavate teenustega (näiteks et metsas kasutataks alati ühendust üle mobiiltelefoni ja nii edasi).
* Tunduvalt töötati ümber ka võrgu jälgimise tööriist, mis lisaks on nüüd ka eraldi paigaldatav. See eraldamine oli tingitud eelkõige sellest, et ka töökeskkonnad pakuvad oma võrgu jälgimise vahendeid ning nüüd on kasutajal võimalik valida, millist kasutada. Paraku tundub, et selle eraldamise käigus juhtus midagi tõlgetega - vähemalt mul endal ja veel mõnel on monitori tekstid ingliskeelsed, ehkki tegelikkuses on nad tõlgitud; nähtavasti on kuidagi ununenud tõlkefailid ümber tõstmata.
* Tarkvara paigaldamise/eemaldamise tööriist Rpmdrake pakub nüüd võimalust otsida ka pakettide täielikus nimes, see tähendab näiteks ka versioonide järgi ja nii edasi. Samuti on võimalik otsingus kasutada regulaaravaldisi. Lisaks on minu arvamuse kohaselt omajagu kasvanud tööriista kiirus käivitumisel ehk siis pakettide andmebaasi sisselugemine ja analüüsimine.
* Uuendamisaplett mdkonline võimaldab nüüd määrata, kui sageli uuenduste olemasolu kontrollitakse. Teine uuendamisega seotud asjaolu puudutab kerneleid: kui varem paigaldati uus kernel alati n-ö eraldi, ilma vanemaid kerneleid vähimalgi määral puutumata, mis intensiivsema kerneli uuendamise puhul tekitas vajaduse ruumi kokkuhoiu nimel vanemaid käsitsi eemaldama hakata, siis nüüd vanemad kernelid eemaldatakse automaatselt, jättes alles ainult kaks viimast (selle mõte on see, et kui uus kernel mingil põhjusel ei peaks töötama, oleks alles ka see kernel, mis ju kindlasti töötas).
Töökeskkonnad
* KDE versioon on nüüd 4.3.2. Seda pole põhjust hakata siinkohal lähemalt tutvustama, mainin ära vaid mõned asjad. Nagu mainitud, on lisatud tööriist, mis automaatselt migreerib varasema KDE3 pealt KDE4 peale. Mandriva tubli lisandusena on jõuliselt sisse toodud niinimetatud semantiline töölaud Nepomuk, muu hulgas ka asi nimetusega Tasktop, mis peaks võimaldama töölauda korralda ülesannetepõhiselt. Aga see on veel väga uus asi, sestap ei oska ma selle tegelike kasutamisvõimaluste kohta väga palju lähemat öelda. KDE-ga seotud tarkvarast võib ära mainida järgmised uued versioonid: Amarok 2.2, digiKam 1.0 beta5, KMess 2.0.0, KOffice 2.0.82. KMyMoney osutus veel liiga ebastabiilseks, mistõttu selle asemel on lisatud üldiselt enam-vähem samu, kuid siiski vähemaid võimalusi pakkuv Skrooge.
* GNOME versioon on nüüd 2.28.1
* Täiesti uue töökeskkonnana on sisse toodud Moblin. See on eelkõige mõeldud väikesülearvutitele
Rakendused
Rakendused on suuremalt osalt kõik sellise seisu ja versiooniga, nagu neil oli umbes paari-kolme nädala eest, see tähendab maksimaalselt uued. Nimetame siin mõned uued versioonid:
* Mozilla Firefox 3.5
* OpenOffice.org 3.1.1
* Moovida, mis varem kandis nimetust Elisa ja kujutab endast multimeediakeskust
* SageMath 4.1 matemaatikatarkvara süsteem
* Wine 1.1.32
* Trükkimissüsteem CUPS 1.4
* apache 2.2.12
* php 5.3.0
* Python 3 - siiski vaid lisatarkvarana; üleminekuajal ühilduvuse tagamiseks on põhitarkvarana kasutusel endiselt 2.6
Teadaolevad vead
Kindlasti tasub tähelepanu pöörata ka teadaolevatele vigadele, mille nimekirja leiab siit. Vahest kõige silmatorkavam võib olla suutmatus USB-seadmeid automaatselt ühendada, millel on praegu teadaolevalt kaks lahendust: kas keelata käivitamisel kiirendamine (kernelile lisavõti speedboot=no) või anda administraatori õigustes käsk service -f haldaemon.
Uudise allikas: Mandriva Linux 2010 väljalaskemärkmed
Lisavaatamist: Mandriva Linux 2010 visuaalne ülevaade
Lisateavet: Mandriva Linux 2010 teadaolevad vead
Mandriva Linux 2010 One (Live-CD) vaikimisi kujundus
Tauno Eriku võitjate hulka pääsenud taustapilt
Välimus
Kõige silmatorkavam on arvatavasti, nagu ikka, uus kujundus. See ei erine väga radikaalselt senisest, pigem on selle edasiarendus. Lisan ka näite teksti lõppu. Kuid peale Mandriva enda kunstnike anti sel korral võimalus oma panus taustapiltide rohkendamisse teha ka teistele, milleks kuulutati välja avalik konkurss. Võitjate tööd leiab paketist mandriva-theme-extra. Hea meel on tõdeda, et võitjate sekka mahtus ka eestlane Tauno Erik, kelle taustapilti võib samuti näha teksti lõpus.
Paigaldamine
Paigaldamisprogrammis on mõningaid silmaga nähtavaid uuendusi, mille seast tasub ära mainida visuaalselt parandatud partitsioneerimise osa ja määratud parooli tugevuse (või teisti öeldes lahtimurtavuse) kontrollimist, samuti seda, et vaikimisi on loodavate partitsioonide failisüsteemiks nüüd ext4.
Veel üks uuendus on külaliskonto (guest) loomine, mis võimaldab lasta näiteks sõbral veenduda Mandriva headuses ilma enda andmeid ohtu seadmata või sobib ka näiteks lastele kasutada anda. Külaline saab kasutada kõiki masina pakutavaid võimalusi, aga et ta ise tegutseb vaid ajutiseks kasutamiseks mõeldud spetsiaalses süsteemis (tmpfs), kaovad nii tema kodukataloog kui ka igasugused andmed selle kohta, mida ta on ette võtnud, pärast väljalogimist, nii et süsteemile sisulist kahju ta tekitada ei saa (kuigi pole muidugi välistatud, et osavnäpud sellega ehk ka toime tulevad, aga pole ju tungivat vajadust tunnustatud küberkurjameid füüsiliselt oma masina kallale lasta...
).Uuendamine
Uuendamine ühelt väljalaskelt teisele on, nagu ikka, mõnevõrra riskantne ettevõtmine, mistõttu soovitatav on vähemalt oluliselt andmed enne seda varundada.
* Kui kellelgi juhtus 2009.1 (või ka mõne varasema väljalaske) ajal veel kasutusel olema KDE3, siis nüüdsest on KDE3-st täielikult loobutud ning süsteemi uuendamisel käivitub automaatne migreerumisabiline, mis peaks kõik KDE3 failid, kirjad, seadistused ja muu sellise ümber kantima KDE4 all kasutatavaks.
* Lisaks on arvestades väljalaske uuendamisega kaasnevat suurt mahtu nüüd võimalik sisse lülitada valik, mille puhul kõigepealt laaditakse kõik uuendused alla ja alles siis need paigaldatakse. See peaks vähendama ohtu, et ühenduse kadumisel või muudel uuendamisprotsessi katkestavatel põhjustel tekib kasutuskõlbmatu süsteem.
* Veel ühe uuendusena hoiatab süsteemisalves istuv uuendusaplett nüüd, kui kasutusel oleva väljalaske toetusperiood (s.t periood, mille kestel tuleb väljalaskele uuendusi) lõpeb, ning pakub võimalust uuendada süsteem toetatud väljalaske peale.
* Samuti käivitatakse uuendamise lõpul automaatselt X'i serveri seadistamise tööriist XFdrake, mis kontrollib, kas süsteemis kasutusel olev graafikakaart on ikka endiselt draiverite poolt toetatud - nimelt on vahepeal mõnedki kaarditootjad lõpetanud teatavate kaartide toetamise - ja kui ei ole, seadistab süsteemi ümber kommertsdraiveri kasutamise pealt avatud lähtekoodiga draiveri kasutamise peale.
Süsteem
Kogu süsteemi puudutavatest uuendustest on põhjust ära märkida järgmisi:
* graafilise alglaadimiskeskkonnana on nüüd kasutusel Plymouth, mis küll tavakasutaja seisukohalt ei too kaasa mingit silmaga nähtavat vahet varasemaga, kuid võimaldab loodetavasti arendajatel paremini tegutseda selle kohandamisel.
* Kasutusel on kernel 2.6.31, mis, nagu ikka, tähendab rohkemate seadmete paremat toetust ja kõike muud head.
* Kasutusel on X.org 7.5 ja X server 1.6.5, mis peaks tähendama varasemast palju paremat Inteli graafikakaartide toetust.
* Toetatud on Poulsbo draiverid, mida läheb vaja eelkõige väikesülearvutite kasutajatel.
* Huvi võivad pakkuda veel järgmiste asjade uued versioonid: VirtualBox 3, bash 4.0, gcc 4.4.1, glibc 2.10.1.
Mandriva tööriistad
* X'i serveri seadistamise tööriist võimaldab nüüd valida, kas serveri lähtestamiseks mõeldud kiirklahv Ctrl+Alt+Backspace on kasutatav või mitte. Taustaks: X.org-i arendajad leidsid, et seda võimalust ei tohiks vaikimisi pakkuda, nii et sellise valiku pakkumine on vastutulek kasutajatele, kes soovivad saada ise võimalust otsustada.
* Uue tööriistana on lisatud varasemat AppArmorit asendava turberaamistiku Tomoyo seadistamistööriist.
* Põhjalikult kirjutati ümber võrguprofiilide haldamine. Nüüd on senisest palju lihtsam panna paika erinevad profiilid (kodus, tööl, metsas) ja seostada neid vastavate teenustega (näiteks et metsas kasutataks alati ühendust üle mobiiltelefoni ja nii edasi).
* Tunduvalt töötati ümber ka võrgu jälgimise tööriist, mis lisaks on nüüd ka eraldi paigaldatav. See eraldamine oli tingitud eelkõige sellest, et ka töökeskkonnad pakuvad oma võrgu jälgimise vahendeid ning nüüd on kasutajal võimalik valida, millist kasutada. Paraku tundub, et selle eraldamise käigus juhtus midagi tõlgetega - vähemalt mul endal ja veel mõnel on monitori tekstid ingliskeelsed, ehkki tegelikkuses on nad tõlgitud; nähtavasti on kuidagi ununenud tõlkefailid ümber tõstmata.
* Tarkvara paigaldamise/eemaldamise tööriist Rpmdrake pakub nüüd võimalust otsida ka pakettide täielikus nimes, see tähendab näiteks ka versioonide järgi ja nii edasi. Samuti on võimalik otsingus kasutada regulaaravaldisi. Lisaks on minu arvamuse kohaselt omajagu kasvanud tööriista kiirus käivitumisel ehk siis pakettide andmebaasi sisselugemine ja analüüsimine.
* Uuendamisaplett mdkonline võimaldab nüüd määrata, kui sageli uuenduste olemasolu kontrollitakse. Teine uuendamisega seotud asjaolu puudutab kerneleid: kui varem paigaldati uus kernel alati n-ö eraldi, ilma vanemaid kerneleid vähimalgi määral puutumata, mis intensiivsema kerneli uuendamise puhul tekitas vajaduse ruumi kokkuhoiu nimel vanemaid käsitsi eemaldama hakata, siis nüüd vanemad kernelid eemaldatakse automaatselt, jättes alles ainult kaks viimast (selle mõte on see, et kui uus kernel mingil põhjusel ei peaks töötama, oleks alles ka see kernel, mis ju kindlasti töötas).
Töökeskkonnad
* KDE versioon on nüüd 4.3.2. Seda pole põhjust hakata siinkohal lähemalt tutvustama, mainin ära vaid mõned asjad. Nagu mainitud, on lisatud tööriist, mis automaatselt migreerib varasema KDE3 pealt KDE4 peale. Mandriva tubli lisandusena on jõuliselt sisse toodud niinimetatud semantiline töölaud Nepomuk, muu hulgas ka asi nimetusega Tasktop, mis peaks võimaldama töölauda korralda ülesannetepõhiselt. Aga see on veel väga uus asi, sestap ei oska ma selle tegelike kasutamisvõimaluste kohta väga palju lähemat öelda. KDE-ga seotud tarkvarast võib ära mainida järgmised uued versioonid: Amarok 2.2, digiKam 1.0 beta5, KMess 2.0.0, KOffice 2.0.82. KMyMoney osutus veel liiga ebastabiilseks, mistõttu selle asemel on lisatud üldiselt enam-vähem samu, kuid siiski vähemaid võimalusi pakkuv Skrooge.
* GNOME versioon on nüüd 2.28.1
* Täiesti uue töökeskkonnana on sisse toodud Moblin. See on eelkõige mõeldud väikesülearvutitele
Rakendused
Rakendused on suuremalt osalt kõik sellise seisu ja versiooniga, nagu neil oli umbes paari-kolme nädala eest, see tähendab maksimaalselt uued. Nimetame siin mõned uued versioonid:
* Mozilla Firefox 3.5
* OpenOffice.org 3.1.1
* Moovida, mis varem kandis nimetust Elisa ja kujutab endast multimeediakeskust
* SageMath 4.1 matemaatikatarkvara süsteem
* Wine 1.1.32
* Trükkimissüsteem CUPS 1.4
* apache 2.2.12
* php 5.3.0
* Python 3 - siiski vaid lisatarkvarana; üleminekuajal ühilduvuse tagamiseks on põhitarkvarana kasutusel endiselt 2.6
Teadaolevad vead
Kindlasti tasub tähelepanu pöörata ka teadaolevatele vigadele, mille nimekirja leiab siit. Vahest kõige silmatorkavam võib olla suutmatus USB-seadmeid automaatselt ühendada, millel on praegu teadaolevalt kaks lahendust: kas keelata käivitamisel kiirendamine (kernelile lisavõti speedboot=no) või anda administraatori õigustes käsk service -f haldaemon.
Uudise allikas: Mandriva Linux 2010 väljalaskemärkmed
Lisavaatamist: Mandriva Linux 2010 visuaalne ülevaade
Lisateavet: Mandriva Linux 2010 teadaolevad vead
Mandriva Linux 2010 One (Live-CD) vaikimisi kujundus
Tauno Eriku võitjate hulka pääsenud taustapilt
Esmabased mõtted
Täna oli siis põhimõtteliselt tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimise päev, aga muidu suhteliselt vastik päev. Vastikuse põhjuseks oli kaks asjaolu. Esiteks oli see intensiivtõlkemaraton nädalavahetusel (neli artiklit Diplomaatiale ja üks Postimehele) ikka päris väsitav. Teine põhjus oli veel hullem: tolle küttesüsteemi rekonstrueerimise ma väga loodan et lõppvaatusena tuli täna keerata radiaatorite regulaatorid põhja, et saadaks ette võtta miski, mida nimetati süsteemi tasakaalustamiseks. Ma ei tea, kuidas see õnnestus, aga igatahes kõrbeliha maitse oli kogu päeva suus ja pidevalt oli kuumarabanduse tunne. See ei ole ikka enam üldse kohe õige asi, kui temperatuur üle 20 kraadi hakkab kiskuma - ja täna oli ta sellest päris tublilt üle juba...
Aga sellest hoolimata sai KDE tõlkimise rindel üht-teist ära tehtud. Stabiilses harus mingeid muutusi pole olnud, sestap oli käsil arendusharu. Natuke oli sinna midagi juurde tulnud, aga mitte väga palju, nii et selle niinimetatud baaskomplekti sai põhimõtteliselt nüüd ära tehtud. Eks lähinädalatel võib veel veidi muutusi tulla, sest KDE 4.4 message freeze on lähedal ja veel lähemal on feature freeze ning mõlema eel läheb tavaliselt arendajatel kiireks :-)
Kuulsin mõne päeva eest, et koos KDE 4.4-ga ilmub ka esimene ametlik KDevelop4 väljaanne, nii et võib-olla tuleb ka selle kallal vaeva näha. Aga eks vaatab, enne tuleks tolle baaskomplekti dokumentatsioon korda saada. Jäi ju KDevelop ka KDE3 ajal viimaseks suuremaks asjaks, mille tõlkimise kallale sai asuda. Ma ei ole kindel, kui palju on üldse Eestis neid, kes KDeveloppi kasutavad, aga ma kahtlustan, et neistki paljud kasutavad seda nagunii inglise keeles, sest programmeerimine käib ju nagunii põhmõtteliselt inglise keele baasil.
Üks uus asi ilmus ka KDE hoidlatesse, nimelt Smb4k ehk siis rakendus, mis tegeleb silla loomisega Linuxi ja Windowsi vahele. Aga ilmselt jääb see veel tükiks ajaks tõlkimata, sest enne ootavad ees muud asjad. Tänagi jõudsin ära teha "säutsujatele" mõeldud Choqoki tõlke ning veidi puudutada digiKami tõlget. Ja ootamas on veel terve rida finantsrakendusi... (ahjaa, ka nende sekka tuli üks uus asi või õigemini tuli vana asi tagasi, nimelt arvete ja müügipakkumiste ja muu sellisega õiendamiseks mõeldud Kraft)
Loetud: Tehnikamaailm 11/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Aga sellest hoolimata sai KDE tõlkimise rindel üht-teist ära tehtud. Stabiilses harus mingeid muutusi pole olnud, sestap oli käsil arendusharu. Natuke oli sinna midagi juurde tulnud, aga mitte väga palju, nii et selle niinimetatud baaskomplekti sai põhimõtteliselt nüüd ära tehtud. Eks lähinädalatel võib veel veidi muutusi tulla, sest KDE 4.4 message freeze on lähedal ja veel lähemal on feature freeze ning mõlema eel läheb tavaliselt arendajatel kiireks :-)
Kuulsin mõne päeva eest, et koos KDE 4.4-ga ilmub ka esimene ametlik KDevelop4 väljaanne, nii et võib-olla tuleb ka selle kallal vaeva näha. Aga eks vaatab, enne tuleks tolle baaskomplekti dokumentatsioon korda saada. Jäi ju KDevelop ka KDE3 ajal viimaseks suuremaks asjaks, mille tõlkimise kallale sai asuda. Ma ei ole kindel, kui palju on üldse Eestis neid, kes KDeveloppi kasutavad, aga ma kahtlustan, et neistki paljud kasutavad seda nagunii inglise keeles, sest programmeerimine käib ju nagunii põhmõtteliselt inglise keele baasil.
Üks uus asi ilmus ka KDE hoidlatesse, nimelt Smb4k ehk siis rakendus, mis tegeleb silla loomisega Linuxi ja Windowsi vahele. Aga ilmselt jääb see veel tükiks ajaks tõlkimata, sest enne ootavad ees muud asjad. Tänagi jõudsin ära teha "säutsujatele" mõeldud Choqoki tõlke ning veidi puudutada digiKami tõlget. Ja ootamas on veel terve rida finantsrakendusi... (ahjaa, ka nende sekka tuli üks uus asi või õigemini tuli vana asi tagasi, nimelt arvete ja müügipakkumiste ja muu sellisega õiendamiseks mõeldud Kraft)
Loetud: Tehnikamaailm 11/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2)
2.11.09
Pühabased mõtted
See nädal kohe ei olnud raamatutõlkimiseks mõeldud :-( - ka tänane päev kulus Diplomaatia peale, millele lisandus veel üks artikkel Postimehele. Ilmselt liikus minu tähemärk viimasel seitsmel päeval kindlalt ja püsivalt Ämbri tähtkujus... Pealegi tuli kogu see massiiv peale väga lühikese aja jooksul ning sooviga veel kiiremini tõlget saada, nii et ma mõnevõrra kahtlen, kui kvaliteetsed need tõlked välja kukkusid... No loodame parimat, vahest väga hullu midagi ei juhtunud.
Päeval käis ema külas. Oli teine just Kunglast tulnud, ikka veel viimaseid kündmisi ja lõikamisi tegemast. Kurtis, et endiselt on jama kanalisatsiooniga: pesumasinat pidada saama tööle panna ja voolab kenasti ära, aga vaat peldik on täiesti kasutuskõlbmatu. Nad olid natuke uurinud ka settekaevu ja püüdnud seda puhastada, aga seal on ikka vaja korralikku masinaga puhastamist ja ilmselt survepesu ja muid selliseid asju, mida nagu käsitsi naljalt ei tee. Ma mäletan veel ajast, kui ma püsivalt Kunglas elasin, et sellega esines aeg-ajalt jamasid, aga nüüd paistab ikka päris kapitaalselt rikkis olevat.
Jaanuse kannatuste rada Mandrivaga paistab jätkuvat: täna tegi ta veel kaks veateadet, mõlemad ikka endiselt tõlgete kohta. Väga tahaks loota, et see osade tõlgete mittekasutamine on mingil seni selgitamata põhjusel ainult teda ja Sandrit puudutav viga, sest kui see peaks olema midagi laiemat, olgu kas või kõigest eesti keelt puudutav, siis tuleb sedakordne Mandriva väljalase, mis peaks juba teisipäeval ilmavalgust nägema, ikka päris õnnetu oma poolikute tõlgetega. No vähemalt loodame parimat, päevake on veel kindlasti aega, et Mandriva arendajad saaksid asjas selgusele jõuda ja kui midagi tõesti on, siis veel viimasel hetkel asja parandada.
Loetud: Tehnikamaailm 11/2009
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Jack Hunter: Taevatäht (TV3), Stirb langsam 4.0 (RTL)
Päeval käis ema külas. Oli teine just Kunglast tulnud, ikka veel viimaseid kündmisi ja lõikamisi tegemast. Kurtis, et endiselt on jama kanalisatsiooniga: pesumasinat pidada saama tööle panna ja voolab kenasti ära, aga vaat peldik on täiesti kasutuskõlbmatu. Nad olid natuke uurinud ka settekaevu ja püüdnud seda puhastada, aga seal on ikka vaja korralikku masinaga puhastamist ja ilmselt survepesu ja muid selliseid asju, mida nagu käsitsi naljalt ei tee. Ma mäletan veel ajast, kui ma püsivalt Kunglas elasin, et sellega esines aeg-ajalt jamasid, aga nüüd paistab ikka päris kapitaalselt rikkis olevat.
Jaanuse kannatuste rada Mandrivaga paistab jätkuvat: täna tegi ta veel kaks veateadet, mõlemad ikka endiselt tõlgete kohta. Väga tahaks loota, et see osade tõlgete mittekasutamine on mingil seni selgitamata põhjusel ainult teda ja Sandrit puudutav viga, sest kui see peaks olema midagi laiemat, olgu kas või kõigest eesti keelt puudutav, siis tuleb sedakordne Mandriva väljalase, mis peaks juba teisipäeval ilmavalgust nägema, ikka päris õnnetu oma poolikute tõlgetega. No vähemalt loodame parimat, päevake on veel kindlasti aega, et Mandriva arendajad saaksid asjas selgusele jõuda ja kui midagi tõesti on, siis veel viimasel hetkel asja parandada.
Loetud: Tehnikamaailm 11/2009
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Jack Hunter: Taevatäht (TV3), Stirb langsam 4.0 (RTL)
1.11.09
Laubased mõtted
Nagu arvata oli, jätkus tänane päev Diplomaatia lainel ja muuks aega õieti ei jäänudki, sestap pole ka sellest suurt midagi rääkida.
Üht huvitavat intervjuud sattusin siiski Eesti Ekspressist lugema, kellegi filosoofi Andres Luurega, kellest mul varem aimugi polnud, aga kes jättis selle põhjal väga sümpaatse mulje - just seepärast, et nii palju sarnasusi on (kuigi ka erinevusi): entsüklopeediliste teadmiste lembus (kuigi mina ei julge oma teadmisi nii heaks ega põhjalikuks pidada, et neid niimoodi avalikkuse ette paisata), paljude keelte passiivne oskus (ka mind hämmastab alati, et keele oskamise all mõeldakse ikka rääkimist, mitte lugemist, ehkki kirjaoskus on juba aastatuhandeid tuntud nähtus, aga arusaam keeleoskusest on jäänud ikka kirjaeelsesse aega...), n-ö sahtlisse tõlkimine (taas pean möönma, et minu "sahtlis" olevad asjad on sellised, mis pole kas lõpetatud või mida ma ei hinda sellisel tasemel olevaks, et neid võiks avalikkusele pakkuda). Aga eks ta ole, tema on julgenud ja temast kirjutatakse, minust (õnneks) veel mitte... :-)
Loetud: Tuna 2/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Vampiirikütid (TV3)
Üht huvitavat intervjuud sattusin siiski Eesti Ekspressist lugema, kellegi filosoofi Andres Luurega, kellest mul varem aimugi polnud, aga kes jättis selle põhjal väga sümpaatse mulje - just seepärast, et nii palju sarnasusi on (kuigi ka erinevusi): entsüklopeediliste teadmiste lembus (kuigi mina ei julge oma teadmisi nii heaks ega põhjalikuks pidada, et neid niimoodi avalikkuse ette paisata), paljude keelte passiivne oskus (ka mind hämmastab alati, et keele oskamise all mõeldakse ikka rääkimist, mitte lugemist, ehkki kirjaoskus on juba aastatuhandeid tuntud nähtus, aga arusaam keeleoskusest on jäänud ikka kirjaeelsesse aega...), n-ö sahtlisse tõlkimine (taas pean möönma, et minu "sahtlis" olevad asjad on sellised, mis pole kas lõpetatud või mida ma ei hinda sellisel tasemel olevaks, et neid võiks avalikkusele pakkuda). Aga eks ta ole, tema on julgenud ja temast kirjutatakse, minust (õnneks) veel mitte... :-)
Loetud: Tuna 2/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Vampiirikütid (TV3)
Subscribe to:
Posts (Atom)