27.11.10

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev. Vastu õhtut - ma isegi imestasin, et kullerid tegutseva ka ajavahemikus 17-21, mida mulle välja pakuti tema saabumisvahemikuna, aga ilmselt on siis ka postikullerite töö nii ööpäevaringne... - tõi postikuller koju pakikese, mille saatjaks oli SERK ja mis sellest johtuvalt sisaldas mõningaid raamatuid, mille ma siin kohusetundlikult ka üles tähendan:


(Muide, linke lisades märkasin, et mu tohutult vaeva ja kirjastuse meelehärmiks ka aega nõudnud suurtõlge on ka juba jõudnud ilmuvate raamatute rubriiki, nii et ehk on varsti isegi lootust seda siis näha...)

Tänane Sirp oli suhteliselt tühjavõitu, kuigi ühtteist huvipakkuvat selles siiski leidus, eelkõige kaks arvustust, neist üks nii tõsiselt, kui seda ajaleheveergudel ilmselt vähegi saab teha, ajaloofilosoofia ja ajalooteooria vahekordadesse vaatav, tõukuvalt nimeka ajaloolase Karjahärmi Toomase teosest "Oleviku minevikud", teine arvustus Kasekampi Andrese teosele "A History of the Baltic States", millega äärmiselt põhjalik ja intiimne tutvus mul peatselt ees seisab.

Täna tuli ka mõneti kurvastav, kuigi üsna oodatud otsus, et Türi keskkonnakolledž sulgeb oma uksed. Võib muidugi aru saada, et Tartu ülikoolil ei ole raha ja ilmselt tahtmist ning kellelgi teisel samuti raha pole selle ülalpidamiseks, aga enam-vähem kindel on see, et kolledži sulgemisega jääb Türi elu veel vaiksemaks ja väiksemaks, kui ta seda praegu on. Millest on tõsiselt kahju...

Täna tuli ka mõningaid teateid distributsioonide kohta, millega ma seotud olen. Mageia kohta võis teada saada, et nüüd on Prantsusmaal kenasti ära registreeritud vastav "assotsiatsioon", mis lahtiseletatult tähendab, et nüüdsest on tegemist ametlikult legaalse ettevõtmisega ning juriidilisi takistusi uue distributsiooni loomiseks, mille esimest pääsukest alfaväljalaske kujul on lubatud maailmale näidata juba mõne nädala pärast, enam ei ole.
Teine uudis tuli Mandriva kohta ja see puudutas tuleval kevadel ilmuva Mandriva 2011 tehnilist spetsifikatsiooni või õigemini selle algvarianti. Väga palju rõõmustavat sellest just välja lugeda ei saanud: tundub, et õige mitmed asjad tõmmatakse kokku ja püütakse maksimaalselt ära kasutada teiste tehtud tööd, mis näitab ilmselt raskusi arendajate leidmisel või palkamisel; kõige olulisem omapanus paistab minevat rohkem välimusse ja üldisse asjade silumisse, mitte niivõrd Mandriva tööriistadesse, mis seni on olnud vähemalt mingiks trumbiks. Aga noh, eks näeb, kuidas asjad arenevad, Mandriva 2011 ilmumiseni on ju ikka veel oma pool aastat aega ja selle jooksul võib nii mõndagi juhtuda (loe: paremuse poole minna).

Mitu üsna lootustandvat uudist tuli täna Venemaalt. Kõigepealt jäi silma Riigiduuma avaldus, mis mõistis hukka Katõni veresauna - see on praeguste Poolaga aetava lepliku ja lepitava poliitika küllaltki loogiline järg, aga siiski üsna suur samm, eriti pärast vahepealseid aastaid, kus kippus tunduma, et lausa ametlikuski retoorikas kaldutakse tagasi nõukogudeaegsesse retoorikasse, millega õilsalt NSV Liidult kogu vastutus õõvastavate rahvussotsialistide kaela lükati.
Seejärel nägin uudist, et Venemaa viimaste aastate üks kurikuulsamaid uusi ajalooõpikuid (mida ma ka oma ajaveebis olen põgusalt ära maininud), mis tekitas Venemaal endal samuti hulganisti vastukaja, leidis lõpuks siiski üsna väärika ajaloolaste ekspertkomisjoni poolt laitmist kui sobimatu õppevahendiks.
Nende mõlemaga haakus uudis Venemaa presidendi juures tegutseva inimõiguste nõukogu kohta, millest võis välja lugeda, et õige pea on Venemaal kavas stalinism ja kunagine totalitarism kõigi oma kuritegudega päris põhjalikult ja kõrgel tasemel hukka mõista. See tundub eriti pärast selles mõttes masendavalt tagasi langenud putinistlikku kümnendit lausa uskumatu, nii et rõõmust karata ei julgeks, aga päris suure sammuna Venemaa seni äärmiselt vaevaliselt ja rohkem pilk maas tammumisena tundunud Vergangenheitsbewältigung'is paistab see küll olevat (või vähemalt tõotab olla). Põhimõtteliselt paistabki eriti viimastel kuudel olevat see ajaloovõltsimise teemaline tatipritsimine Venemaalt väljapoole oluliselt vaibunud, mida võib küll usutavasti seletada ka muude asjaoludega, aga noh, tahaks ju loota, et ka idanaabri juures hakkab juurduma arusaam, et ajaloo sisse mähitud poliitika on üks ääretult ohtlik asi, mida heal juhul võib lubada endale mõni väga tugev riik ja ka siis üsna ajutiselt, muidu kipub selline emotsioonidel mängimine ikka omadega rappa minema...


Loetud: Sirp, 26.11.2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)

No comments:

Post a Comment