Päev, millesse tõi pisut vaheldusrikkust elukohajärgse kaupluse külastamine koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil. Õieti isegi tavapärasest natuke rohkem vaheldusrikkust, sest taas hakkas mu kott kauplusest väljudes piiksuma, nagu juba mõne nädala eest. Ja ülevaatamisel selgus, et taas oli sama süüdlane - ikka see Põltsamaa Eesti juust, toosama, mis mulle nii väga maitseb, aga mille pakendi on too meierei osanud ilmselt Kalevi kommipaberimeistrit laenates nii neetult raskesti avatavaks teha... Ilmselt on õige, et hädad armastavad koonduda - kui juba on raske avada, siis on raske ka turvakoodi maha võtta...
Teravaid elamusi jagus tänasesse siiski rohkemgi: sattusin õhtupoolikul lugema ühe Venemaa politoloogi arvamust Baltimaade teemal, milles arutleti, kas ja kuidas ja milline võiks olla Venemaa Balti-poliitika uusvana presidendi ajal. Ja jõuti järeldusele, et ainumõistlik lahendus oleks nende riikide "taasintegreerimine"; artikli-sõnavõtu lõpul jõudis asi isegi sinna, et Venemaa võime ärgitati valmis olema "Lõuna-Osseetia lahenduseks"! Tükk aega ei olnud midagi nii räiget lugenud... Muidugi, selles arvamusavalduses oli, nagu Venemaal ikka kipub olema, terve hulk soovmõtlemist, eriti mis puudutab maailma jõujooni ja eriti Venemaa osakaalu, aga eks see ole ka mõistetav. Ei tasu muidugi unustada ka seda, et näiteks 1920. aastatel oli Venemaa samuti madalseisus ja temast ei tehtud üldse välja nii-ütelda suures poliitikas, aga juba järgmisel kümnendil ponnistas ta ennast nii võimsaks, et jäi Suure Isamaasõja nimega pärjatud kataklüsmist hoolimata veel oma pooleks sajandiks "üliriigiks". Nii et selliseid 1920. aastaid meenutavaid sõnavõtte tasub võtta piisavalt tõsiselt.
Loetud: K. J. V. Jespersen. A History of Denmark; Tuna 1/2012
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Nukumaja (TV3)
No comments:
Post a Comment